Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) on avaldanud 2025. aasta globaalse innovatsiooniindeksi (GII), mille abil mõõdetakse maailma riikide majanduste innovatsioonivõimet. Innovatsiooni hinnatakse ligi 80 näitaja alusel alates teadusinvesteeringutest, patenditaotlustest ja digitaristust kuni hariduse ja loovuse mõjuni majandusele.
Riikidele värskelt saadetud raportist selgub, et Eesti on 2025. aasta innovatsiooniindeksis 139 riigi seas 16. kohal, jättes selja taha mh Läti (41. kohal) ja Leedu (33. kohal). Eestit võib seega nimetada innovatsiooniliidriks – selleks loetakse pingerea 25 esimest riiki. Eesti on figureerinud innovatsiooniliidrite hulgas juba alates 2015. aastast, kuid 2020. aastaga võrreldes oleme tabelis tõusnud rekordilised 11 kohta.
Edulooks digiteenused ja soodne ettevõtluskeskkond
Eesti paistab uuringus silma eriti riskikapitali vallas, olles 1. kohal nii kaasatud riskikapitali kui ka riskikapitali investorite arvu poolest. Samuti hoiame absoluutset liidripositsiooni, mis puudutab ükssarvikute väärtust SKT-s. Eesti tugevustena on raportis välja toodud veel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutus, mille poolest oleme kõikide riikide arvestuses 2. kohal; kolmandat kohta hoiame e-riigi lahenduste ja digiteenuste osas.
Raportis rõhutatakse, et kuigi innovatsiooniinvesteeringute kasv kogu maailmas on aeglustunud, on Eesti suutnud säilitada stabiilse arengu, panustades digitaristusse ja ettevõtluse arendamisse.
Peame õppima oma leiutisi kaitsma ja rakendama
Nõrkuste poolelt selgub, et Eesti panus kõrgtehnoloogiliste toodete ja lahenduste loomisse jääb tagasihoidlikuks. Mitmed indeksinäitajad viitavad, et Eesti kasutab kõrgtehnoloogiat aktiivselt, kuid ei tooda ega kaitse seda piisavalt. Loomevara kaitsmisele ja sellelt tulu teenimisele ei pöörata piisavalt tähelepanu võrreldes mitmete teiste arenenud riikidega. See viitab puudujääkidele teadmussiirdes – kuigi teadusasutuste tase on kõrge, liigub teadustöö tulemusi ärisektorisse edasi napilt.
"Eestis tehakse kõrgetasemelist teadust, kuid sageli jäävad selle tulemused veel patentimata ega jõua piisaval määral ettevõtlusesse. Riigina võiksime seada eesmärgiks tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd ning suurendada teadlikkust loomevara kaitsest ja selle kommertsialiseerimisest. Nii loome soodsa pinnase uute kõrgtehnoloogiate arenguks, mis aitavad kasvatada Eesti majanduse ekspordipotentsiaali,“ tõdes Patendiameti peadirektor Janne Andresoo uuringutulemusi kommenteerides.