Kaubamärki saab esimese astmena üldjuhul vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, kus toimub kohustuslik kohtueelne menetlus (tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse § 38 lg 2). Kohtus on kaubamärgi vaidlustamine ilma apellatsioonikomisjoni menetlust eelnevalt läbimata võimalik üksnes vastuhagi esitamise korras isiku poolt, kelle vastu on kaubamärgiomanik esitanud ainuõiguse kaitse hagi (kaubamärgiseaduse § 59 lg 1).
Apellatsioonikomisjonis saab asjast huvitatud isik vaidlustada kaubamärgi registreerimise otsust (KaMS § 41 lg 2). Teated kaubamärgi registreerimise otsuste kohta avalikustatakse kaks korda kuus (1. ja 15. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval) ilmuvas Eesti Kaubamärgilehes. Vaidlustusavaldus tuleb asjast huvitatud isikul esitada kahe kuu jooksul kaubamärgilehes teate avaldamisest arvates. Vaidlustusavalduse saab esitada, kui vaidlustusavalduse esitaja hinnangul esineb kaubamärgi suhtes mõni õiguskaitset välistav asjaolu, mis on nimetatud KaMS §-s 10, nt kuulub avalduse esitajale varasem identne või sarnane kaubamärk, ärinimi või mõni muu varasem õigus.
Kui kaubamärk on juba registreeritud, saab apellatsioonikomisjonile esitada ainuõiguse tühiseks tunnistamise avalduse kaubamärgiomaniku vastu juhul, kui avalduse esitaja hinnangul esineb kaubamärgi suhtes mõni KaMS §-des 9 või 10 nimetatud õiguskaitset välistav asjaolu ning selline asjaolu oli olemas juba ajal, kui Patendiamet tegi kaubamärgi registreerimise otsuse (KaMS § 52 lõiked 1 ja 11). KaMS §-s 9 nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu korral seadus apellatsioonikomisjoni poole pöördumisele tähtaega ei sätesta, st avalduse saab esitada tähtajatult. KaMS §-s 10 nimetatud õiguskaitset välistava asjaolu korral saab apellatsioonikomisjonile avalduse esitada viie aasta jooksul pärast kaubamärgi kasutamisest teada saamist või tähtajatult juhul, kui kaubamärgi registreerimise taotlus oli esitatud pahauskselt (KaMS § 52 lg 2).
Ainuõiguse tühiseks tunnistamise korral loetakse kaubamärgiregistreering õigustühiseks algusest peale (KaMS § 55 lg 1).
Apellatsioonikomisjonile saab kaubamärgiomaniku vastu esitada ka ainuõiguse lõppenuks tunnistamise avalduse, kui kaubamärgiomaniku tegevuse või tegevusetuse tulemusena on kaubamärk muutunud tavapäraseks või eksitavaks või ei ole seda viie aasta jooksul mõjuva põhjuseta kasutatud (KaMS § 53 lg 1). Ainuõiguse lõppenuks tunnistamise korral loetakse kaubamärgiregistreering kehtetuks avalduse esitamise kuupäevast arvates või avalduse aluseks oleva asjaolu tekkimise kuupäevast arvates (KaMS § 55 lg 2).
Kaubamärgitaotleja saab apellatsioonikomisjonile esitada kaebuse kaubamärgi kohta tehtud Patendiameti otsuse peale, nt juhul, kui kaubamärgitaotleja hinnangul on Patendiamet taotletava kaubamärgi registreerimisest põhjendamatult keeldunud KaMS §-s 9 nimetatud õiguskaitset välistavatel asjaoludel. Sel juhul tuleb kaebus apellatsioonikomisjonile esitada kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates (KaMS § 41 lg 1).
Apellatsioonikomisjoni pädevusse ei kuulu kaubamärgiomaniku ega muu isiku nõuded seoses omaniku ainuõiguse rikkumisega. Vastavate nõuetega tuleb pöörduda kohtusse (vt KaMS § 57 ja sellega seonduvalt § 58).
Kaubamärgi õiguskaitse, kehtivuse ja õigusvastase kasutamisega seotud kaebusi ja hagisid, hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi ning muid KaMS-s nimetatud kaebusi ja hagisid vaatab esimese kohtuastmena läbi Harju Maakohus.
Viimati uuendatud 26.09.2024