Kuidas saada oma leiutisele kaitset?

Leiutisele saab õiguskaitset taotleda nii Eestis kui ka välisriikides.

Leiutisele kaitse saamiseks tuleb Patendiametile esitada patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus ning tasuda ettenähtud riigilõivud. Patenditaotlusi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlusi saab Patendiametile esitada elektroonselt selleks ettenähtud tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Taotlusi saab esitada ka paberil posti teel või tuues taotluse ise Patendiametisse. Tavalise e-kirjaga taotlusi esitada ei saa.

Taotluses peavad sisalduma järgmised põhidokumendid:

  • patendi või kasuliku mudeli saamise avaldus,
  • leiutiskirjeldus,
  • patendinõudlus või kasuliku mudeli nõudlus,
  • leiutise olemuse lühikokkuvõte nii eesti kui inglise keeles
  • ja vajaduse korral joonis(ed).

Dokumentide koostamise ja vormistamise nõuded on esitatud õigusaktides 
„Kasuliku mudeli registreerimise taotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“ ja
„Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord“.

Nii patent kui kasulik mudel on territoriaalse kehtivusega. Seega tasub välismaale laienemise korral taotleda leiutisele kaitset ka vastavates riikides.

Leiutise patentimise peamine eesmärk välisriigis on sama, mis Eesti Vabariigiski. Selleks on leiutaja tahe omada ka välisriigis ainuõigust (st leiutise monopoolse valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust) oma leiutisele.

Igaüks võib patentida oma leiutise oma äranägemisel mis tahes välisriigis. Riik ei sekku leiutiste välispatentimisse. Äri silmaspidavale leiutajale peaks leiutise välisriikides patentimine olema äriplaani oluline osa.

Kahjuks on küllalt levinud kaks põhilist väärarusaama. Ühe kohaselt arvatakse, et mis tahes riigis saadud patent kaitseb leiutist kõikides riikides üle maailma. Teise väärarusaama kohaselt saab patendikoostöölepingu alusel esitatud patenditaotlusega ülemaailmse kehtivusega patendi.

Leiutist on välisriigis võimalik patentida siiski vaid kas igas väljavalitud riigis eraldi või rahvusvaheliste kokkulepete võimalusi kasutades samal ajal kindlates riikides.

Iga välisriigi patendiametile patenditaotluse eraldi esitamisel tuleb patenditaotlus koostada ja esitada vastava riigi seaduse kohaselt. Üldjuhul tuleb patenditaotlus koostada selle riigi riigikeeles. Samuti tuleb leida ja volitada kohalik patendivolinik end esindama suhtlemisel patendiametiga. Oma leiutist igas riigis eraldi kaitsma asudes on kulud kõige suuremad, kuid kui riike, kus kaitset vajatakse on vähe, võib taotluse esitada vastava riigi patendiametisse. Iga riik tegeleb taotlusega vastavalt oma seadusandlusele.

Põhilised rahvusvahelised kokkulepped leiutiste välispatentimisel on patendikoostööleping, Euroopa patendikonventsioon ja Euraasia patendikonventsioon.

Patendikoostööleping (PCT) [Patent Cooperation Treaty (PCT)]

Patendikoostöölepinguga on loodud patenditaotluse esitamise süsteem, mis võimaldab taotleda ühtse vormi kohaselt koostatud patenditaotlusega patenti paljudes riikides üle maailma.

Patenditaotluse esitamise põhimõte on järgmine: patenditaotleja esitab lepinguga kehtestatud vormile vastava rahvusvahelise taotluse oma asukohariigi (füüsilised isikud ka riigi, kelle kodakondsed nad on) patendiametile või Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelisele Büroole asukohaga Genfis. Rahvusvahelises taotluses tuleb ära märkida riigid, kus soovitakse patenti taotleda. Patendikoostöölepingus ette nähtud ajal edastab Rahvusvaheline Büroo rahvusvahelise taotluse ärakirjad kõigi märgitud riikide patendiametitele. Sellega Rahvusvahelise Büroo roll lõppeb. Patendi saamiseks peab patenditaotleja edaspidi ise märgitud riikide patendiametitega suhtlema. Reeglina on selleks vaja volitada ennast esindama kohalik patendivolinik. Patendi väljaandmise või sellest keeldumise otsustab iga märgitud riigi patendiamet, olenemata rahvusvahelise taotluse menetluse käigust teistes märgitud riikides.

Eesti taotlejad saavad rahvusvahelise taotluse esitada otse WIPO Rahvusvahelisele Büroole. Rahvusvahelist taotlust saab esitada ka Eesti Patendiameti kaudu, tasudes edastamise eest riigilõivu 120 eurot. Rahvusvaheline taotlus tuleb esitada inglise või saksa keeles.

Rahvusvahelist taotlust on kõige mugavam ja soodsam esitada elektroonselt, kasutades ePCT teenuseid. ePCT on WIPO Rahvusvahelise Büroo e-teenus, mis võimaldab turvalist elektroonilist juurdepääsu patendikoostöölepingu (PCT) alusel esitatud rahvusvahelistele taotlustele (seisuga 1. jaanuar 2009). Täpsed juhised rahvusvahelise taotluse elektrooniliseks esitamiseks on avaldatud WIPO veebilehel.

Eesti taotlejatele on ePCT-süsteemi kaudu taotluse esitamine avatud 1. maist 2015.

Euroopa patendikonventsioon (EPC) [European Patent Convention]

Euroopa patendikonventsioon hõlmab käesoleval ajal 38 Euroopa riiki (Euroopa Patendiorganisatsiooni kõigi liikmesriikide nimekiri, iga riigi ühinemise aeg ja kaart on EPO veebilehel).

Patendikonventsioon võimaldab ühtse vormi kohaselt koostatud patenditaotlusega taotleda samal ajal patenti mitmes konventsiooni liikmesriigis. Analoogselt rahvusvahelise taotlusega tuleb ka selles taotluses ära märkida riigid, kus soovitakse patenti saada. Erinevus on aga selles, et patendi väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Euroopa Patendiamet. Euroopa Patendiameti väljaantud patent kehtib kõikides märgitud riikides, kui patenditaotleja on esitanud õigel ajal vajalikud tõlked ja tasunud lõivud (vt Euroopa patendi keskmine maksumus).

Euroopa patenditaotlust on võimalik esitada kas Euroopa Patendiameti või konventsiooni mõne liikmesriigi patendiameti kaudu.

Vaata lisaks EPO veebilehelt: How to get a European patent, Guide for applicants

Euraasia patendikonventsioon [Eurasian Patent Convention]

Euraasia patendikonventsioon hõlmab osa SRÜ riike. Euraasia patendikonventsioon võimaldab ainukesena jõusolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest taotleda sellist patenti, mis kehtib kõigis konventsiooni liikmesriikides.

Leiutise välispatentimisel on soovitav kasutada Eesti patendivolinike abi. Nad võivad abistada ka välisriikide patendivolinike leidmisel ja nende esindajaks volitamisel.

  • Jaga

Viimati uuendatud 05.02.2024