Intellektuaalomandivaidluste kohtuväline lahendamine

Intellektuaalomandiga (IO), nagu kaubamärgid, disainilahendused, patendid või autoriõiguse objektid, seotud vaidlused võivad tekkida siis, kui teised ettevõtted rikuvad teie IO-õigusi või vastupidi – kui nad arvavad, et teie rikute nende õigusi. Vaidlused võivad kaasa tuua aeganõudvaid, ettearvamatuid ja kulukaid kohtuprotsesse. Lisaks võivad IO-vaidlused olla piiriülesed. Vahendamine ja muud vaidluste kohtuvälise lahendamise võimalused aitavad muuta lahendusprotsessi tõhusamaks ning annavad ettevõtetele võimaluse keskenduda oma tegelikele ärihuvidele ja leida piiriüleselt toimivaid lahendusi.

Kõik vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid pakuvad vaidluste osalistele selgeid eeliseid. Vahendamise eelisteks on:

• vabatahtlikkus – vahendamine on vabatahtlik protsess, mille käigus vahendaja aitab osalistel jõuda vabatahtliku, vastastikku kasuliku lahenduseni;
• konfidentsiaalsus – vahendamine tagab erapooletu ja konfidentsiaalse õhkkonna, kus osalised saavad otsekoheselt arutada oma seisukohti tundmata muret avalikustamise pärast. See on oluline juhtudel, kui kaalul on ettevõtte maine ja ärisaladused;
• keskendumine ärihuvidele – vahendamine võib käsitleda osaliste laiemaid ärieesmärke ja lahendada muid osaliste vahel tekkinud või tärkavaid konflikte, mida ei oleks konkreetse juhtumi kohtumenetluses lahendatud, sest sellised menetlused lihtsalt ei hõlma neid;
• soodsus – vahendamine võimaldab osalistel lahendada mitmesuguseid vaidlusi üheainsa menetluse raames, vältides kohtuvaidluse kulusid ja keerukust;
• paindlikkus – osalistel on protsessis võrdne sõnaõigus ja nemad, mitte vahendaja, otsustavad kokkuleppe tingimuste üle.

Vahendusmenetlus koosneb tüüpiliselt neljast etapist:

• algatamine – osalised või nende seaduslikud esindajad esitavad vahendamistaotluse. Vahendamise alustamiseks peavad mõlemad osalised seda sõnaselgelt taotlema;
• vahendaja valimine – osalised võivad valida vahendaja vaidluste kohtuvälise lahendamise või vahenduskeskuse pakutavast vahendajate nimekirjast, lähtudes sellest, kes vastab nende vajadustele kõige paremini. Valik sõltub enamasti vahendaja räägitavast keelest, tema kogemusest jne;
• vahendamise ettevalmistamine – vahendaja selgitab välja, kas osalised eelistavad vahendusmenetlust läbi viia kohapeal või veebis, pakub välja mitu võimalikku kuupäeva, kinnitab, kes osaleb menetluses iga osalise nimel, palub allkirjastada vahenduskokkuleppe ja määrab kindlaks ajavahemiku juhtumi kokkuvõtte saamiseks;
• vahendusmenetlus – menetlus algab avamisega, kus vahendaja tutvustab menetluse üksikasju ja osalised esitavad oma seisukohad. Läbirääkimised algavad siis, kui osalised on valmis liikuma üldisematelt ideedelt kokkuleppe konkreetsete tingimuste juurde. Läbirääkimiste etapis määratletakse võimaliku kokkuleppe põhielemendid. Vahendamisel võib olla kaks tulemust:

• jõutakse lahenduseni: kokkulepped peavad rahuldama mõlemat osalist ja olema vastastikku vastuvõetavad. Osalised koostavad ja allkirjastavad lepituskokkuleppe;
• ei jõuta lepituskokkuleppeni: sellisel juhul võivad osalised valida muu vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse või jätkata ametlikku menetlust või kohtumenetlust.