Korduma kippuvad küsimused | Autoriõigus

Siit leiad korduma kippuvad küsimused autoriõiguse kohta.

Autoriõigus on autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad. Autori isiklike õiguste hulka kuuluvad õigus autorsusele, autorinimele, autori au ja väärikuse kaitsele, teose puutumatusele, lisadele, täiendamisele jne. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta. Varaliste õiguste hulka kuuluvad õigus teose reprodutseerimisele, levitamisele, tõlkimisele, töötlemisele, õigus teoste kogumikele, õigus teose avalikule esitamisele ja eksponeerimisele, edastamisele ja teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele. Eestis reguleerib autoriõigusega seostuvat autoriõiguse seadus.

Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste loomisega. Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis.
Autoriõiguse tekkimiseks ja teostamiseks ei nõuta teose registreerimist, deponeerimist või muude formaalsuste täitmist.
 

Teosed, millele tekib autoriõigus, on:
1)    ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
2)    teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
3)    arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
4)    kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
5)    stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
6)    draama- ja muusikalised draamateosed;
7)    muusikateosed tekstiga ja tekstita;
8)    koreograafiateosed ja pantomiimid;
9)    audiovisuaalsed teosed;
10)    maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
11)    lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
12)    skulptuuriteosed;
13)    arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
14)    tarbekunstiteosed;
15)    disaini- ja moekunstiteosed;
16)    fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
17)    kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
18)    õigusaktide projektid;
19)    standardid ja standardite kavandid;
20)    arvamused, retsensioonid, eksperdihinnangud jms;
21)    tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
22)    teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid). Andmebaasid, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus. Neile ei kohaldata mingit muud kriteeriumi;
23)    muud teosed.
 

Autoriõiguse kaitse ei laiene:
1)    ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, protsessidele, süsteemidele, meetoditele, kontseptsioonidele, printsiipidele, avastistele, leiutistele jms intellektuaalse tegevuse resultaatidele, mis on kirjeldatud, selgitatud või muul viisil väljendatud teoses;
2)    rahvaloominguteostele;
3)    õigusaktidele ja haldusdokumentidele (seadused, seadlused, määrused, põhimäärused, juhendid, käskkirjad) ning nende ametlikele tõlgetele;
4)    kohtulahenditele ja nende ametlikele tõlgetele;
5)    riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale (lipud, vapid, ordenid, medalid, märgid jne);
6)    päevauudistele;
7)    faktidele ja andmetele;
8)    ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja põhimõtted.
 

Ei, Eestis autoriõiguseid ei registreerita. Autoriõiguse tekkimiseks ja teostamiseks ei ole vajalik teose registreerimine.

Autoriõigus kehtib autori kogu eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Kui teos on loodud ühiselt (kaks või enam isikut), siis kehtib autoriõigus viimasena elus oleva autori eluajal ja 70 aastat pärast tema surma.
Autoriõigus teosele, mis on avalikustatud anonüümselt või pseudonüümi all, kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist. Kui autor teeb üldsusele teatavaks oma kodanikunime või teose autorsuse seostamine teose loonud isikuga ei tekita enam kahtlusi, siis saab teos kaitse üldise tähtaja raames.
Autoriõigus kollektiivsele teosele ja töökohustuste täitmise korras loodud teosele kehtib 70 aastat pärast selle teose õiguspärast avalikustamist.
Tähtaja kulgemine algab autori surma-aastale järgneva aasta või teose õiguspärasele avalikustamisele või loomisele järgneva aasta 1. jaanuarist.
Isiku konkreetse teose autorsust, autori nime, au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.
Pärast autoriõiguse tähtaja lõppemist on keelatud teistel autoritel kasutada teose pealkirja samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise.
Teost, mille autoriõiguse kehtivuse tähtaeg on lõppenud, võivad vabalt kasutada kõik isikud, järgides autoriõiguse seaduse sätteid.
 

Isiku, kes avaldab teose oma nime all või oma üldtuntud pseudonüümi või autorimärgi all, autorsust eeldatakse, kuni pole tõendatud vastupidist. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal.

Autoriõigusega kaasnevad õigused kuuluvad teose esitajale, fonogrammitootjale, televisiooni- ja raadioteenuse osutajale, filmi esmasalvestuse tootjale, isikule, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, isikule, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande.
Autoriõigusega kaasnevad õigused on tuletatud õigused, kuna autoriõigusega kaasneva õiguse ese eeldab mingi varem eksisteerinud teose olemasolu, milleks on autoriõigusega kaitstavad teosed. 
 

  • Jaga

Viimati uuendatud 09.03.2024