Tööstusomandi õiguskaitse ajaloost Eestis

Tööstusomandile on Eestis õiguskaitset antud alates 23. maist 1919. Sellel päeval määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega nr 41 ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ja seega ka Patendiameti sünnipäevaks.

Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 1921.aastal. Riigikogu võttis 15. aprillil vastu seaduse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööstuse seaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. Vastuvõetud seadus oli Patendiameti tegevuse aluseks 1937. aastani. Seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas läbi patenditaotlused ning otsustas kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise küsimusi. 

1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937. aasta septembris ja kehtima hakkas see koos uue põhiseadusega 1. jaanuaril 1938. Seadus aktsepteeris Saksa patendisüsteemi.

12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsiooni sätetest tulenevad kohustused. Olgu siinkohal mainitud, et Eesti Vabariik oli 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige.

Ajavahemikul 1919–1940 andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamärki ning 207 mustrit ja mudelit.

1940. aasta suvel pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist endise Nõukogude Liidu poolt Patendiamet likvideeriti.

Patendiamet taasasutati 3. detsembril 1991.

Sõnapilv
Patendiameti embleem

Patendiameti embleem

Patendiamet on valitsusasutus, kes esindab Eesti Vabariiki tööstusomandi õiguskaitse alal ja muuski innovaatilises tegevuses nii sõnas kui kirjas. Varsti pärast Patendiameti okupatsioonide-järgset taas-ellukutsumist Vabariigi Valitsuse määrusega 3. detsembril 1991 sai tegevust alustades selgeks, et lisaks nüüdisaegsetele seadustele, rahvusvahelistes konventsioonides osalemisele, erialastele väljaannetele jms vajab Patendiamet oma tööks ning Eesti tööstusomandi-alaste seaduste ja võimaluste tutvustamiseks ja Eesti esindamiseks ka väljaspool riigipiire oma embleemi/logo.

1996. aasta mais kinnitas Vabariigi Valitsus oma määrusega nr 138 „Valitsusasutuste sümbolite registreerimise korra“ ja juba juuli keskpaigas pöördus Patendiamet Riigikantselei poole taotlusega registreerida Patendiameti embleem/logo. Selleks ajaks oli hr Tõnu Kallas jõudnud hr Matti Pätsi ideekavandi põhjal luua embleemi/logo kavandi.

Et Patendiamet kandis 1996. aastal ametlikku nimetust Riigi Patendiamet, paiknesid embleemi/logo sini-must-valgel kilbil suurtähed RPA. Embleem/logo registreeriti Riigikantseleis 30. juulil 1996 numbri all 1.

Kuna mõni aeg hiljem Patendiameti ametlik nimetus muutus (Riigi Patendiametist sai Patendiamet, rahvusvahelises kontekstis Eesti Patendiamet), siis tuli vastavalt muuta ka embleemi/logo kujundust. Seda tehti oktoobris 1997.

Toomas Lumi
Patendiameti peadirektori I asetäitja

[Ilmunud: Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43-53]

 TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE SÜSTEEMI LOOMINE AASTATEL 1992 - 1994

I. Patendiameti asutamine

Patendiamet asutati valitsuse 3. detsembri 1991 määrusega. Seda kuupäeva võib lugeda tööstusomandi õiguskaitse süsteemi loomise alguse kuupäevaks. Patendiameti algne nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Patendiamet, aastatega nimetus muutus Riigi Patendiametiks ja lõpuks kõdus Patendiametiks. Patendiamet allutati tööstus- ja energeetikaministrile. Patendiamet alustas tööd 10. märtsil 1992. Sellel kuupäeval töötas Patendiametis üks isik - peadirektor. Puudusid tööruumid, eelarveline finantseerimine ja personal. Algas raske aastatepikkune teekond.

Peadirektor moodustas kohe Patendiameti juurde teadus-metoodikanõukogu, kelle esimeheks määras Tallinna Tehnikaülikooli kateedri juhataja, õigusteaduste kandidaadi Ants Kukruse. Nõukogu esmaülesandeks oli tööstusomandi õiguskaitsesüsteemi organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine ning seaduseelnõude väljatöötamine.

Patendiameti juhtkond koostas kohe ameti organisatsioonilise struktuurskeemi, lähtudes Põhjamaade patendiametite struktuurskeemidest, alustas personali komplekteerimist, läbirääkimisi Rahandusministeeriumiga Patendiameti finantseerimise osas, läbirääkimisi Linnavalitsusega tööruumide saamise osas.

II. Süsteemi loomise lähtealused

Süsteemi loomisel võeti lähtealusteks:
- tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon;
- Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni hallatavad ja Pariisi konventsioonist tulenevad multilateraalsed kokkulepped;
- Põhjamaade ja eriti Soome tööstusomandi õiguskaitse alased seadused ja organisatsiooniline struktuur, samuti Euroopa patendikonventsioon;
- patenditaotluste täisekspertiisi süsteem.
Süsteem peab olema riigi õigussüsteemi ning maailma tööstusomandi õiguskaitse süsteemi lahutamatu koostisosa ja iseloomult kontinentaalne.

III. Loomise I etapp märts - september 1992

1. Patendiameti käivitamine
1. juulil 1992 võis lugeda Patendiameti kui haldusasutuse käivitunuks:
- olid renditud tööruumid (Toompuiestee 7 kaks korrust);
- ametis töötas 25 inimest;
- Rahandusministeerium finantseeris ameti tegevust sellel perioodil ühe kuu kaupa ning kinnitas ameti töötajate arvud kolmeks aastaks (1992 - 60, 1993 - 70, 1994 - 75). Siinkohal tahaks öelda erilised tänusõnad Rahandusministeeriumi talituse juhatajale Gunnar Mendelile, kelle mõistev suhtumine oli suureks abiks ameti finantsilisel käivitamisel;
- amet sai finantseerida endale eraldatud vahenditest teadus-metoodikanõukogu liikmete tööd;
- amet korraldas õigusloomealast tööd;
- ameti töötajad valmistasid ette kaubamärgitaotluste vastuvõtmist ja menetlemist;
- ameti peadirektori palk 1. juulil 1992 oli 1200 krooni.
Patendiameti võib lugeda lõplikult käivitunuks 1. oktoobril 1992, millal alustati kaubamärgitaotluste vastuvõtmist samal päeval jõustunud kaubamärgiseaduse alusel.

2. Teadus-metoodikanõukogu töö
Eriline koormus ja vastutus oli teadus-metoodikanõukogu liikmetel, kes valmistasid ette Euroopa normidele vastavat kaubamärgiseaduse eelnõu 1992. aasta kevadel ja kuumal suvel tolleaegses poliitilises õhkkonnas ja õigusruumis (puudus põhiseadus, oli toimumata kohtureform, puudusid seaduse normitehnika nõuded, rääkimata asjaõigusest, äriseadustikust ja paljust muust). Eelnõu valmis juunis 1992, selle kohta küsiti arvamust Põhjamaade patendiametitelt ja esitati valitsusele heakskiitmiseks ja esitamiseks Ülemnõukogule. Siinkohal tahaksin ära märkida eriti Ants Kukruse, Ott Moorlati, Riho Pikkori, Kaljo Tamme ja eesti keele eest heaseisja Tiiu Erelti tööd. Paralleelselt seaduseelnõu ettevalmistamisega valmistati ette ka valitsuse määrused ja teised rakendusaktid. Kaubamärgiseadus võeti vastu 27. augustil 1992 ja see jõustus 1. oktoobril 1992.

3. Eesti Patendiraamatukogu
Ainuke tööstusomandialane struktuur enne Patendiameti loomist oli Eesti Patendiraamatukogu kui tööstusomandi dokumentatsiooni keskus. Aastaid oli olnud see keskus Eesti Tehnikaraamatukogu koosseisus. Eesti Patendiraamatukogu iseseisvus 1991. aastal ja pärast Patendiameti loomist määrati selle haldusalasse. Raamatukogu fondid sisaldasid juhtivate maade patendidokumentatsiooni, kuigi lünklikult, samuti saabus dokumentatsioon teistest riikidest väga suure hilinemisega (kuni aasta!). 1992. aastal sattus raamatukogu eriti raskesse seisu seoses dokumentatsiooni hindade ligi 100-kordse tõusuga. Olukord lahenes 1993. aastal.

4. Eesti patendivolinike institutsioon
Volinike institutsioon loodi valitsuse määrusega. Patendiamet hakkas septembris 1992 volinikke atesteerima, andis välja tunnistused ja hakkas pidama vastavat riiklikku registrit. Mõnede meid ümbritsevate riikide patendivolinikud (eraettevõtjad) püüdsid sekkuda Eesti patendivolinike institutsiooni loomisse, üritades tõestada, et Eestis puudub vajalik ajupotentsiaal nii spetsiifilise erioskusi nõudva töö tegemiseks ning nemad võivad väga hästi selle töö ära teha. 1993. aastal rünnakud raugesid ja Eesti patendivolinikke hakati tunnustama kõigis maailma riikides. Tahan tänada Eesti esimest patendivolinikku Heinrich Kruppi panuse eest volinike institutsiooni loomisel.

5. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse kinnitas tööstus- ja energeetikaminister 29. septembril 1992. Seda kuupäeva võib lugeda apellatsioonikomisjoni sünnipäevaks.

6. Riigilõivude kehtestamine
Omaette väärib äramärkimist riigilõivude kehtestamine Patendiameti toimingutelt, ilma milleta poleks saanud toimima hakata kaubamärgiseadus. Selline printsiip tekitas väga vastakaid arvamusi valitsuses ja Patendiameti poolt ettevalmistatud valitsuse määruse eelnõu riigilõivumäärade kohta vastuvõtmine oli küsimärgi all. Määrus võeti vastu 30. septembril 1992 ja Patendiamet võis järgmisel päeval alustada kaubamärgitaotluste vastuvõtmist äsja jõustunud kaubamärgiseaduse alusel. Erilise panuse riigilõivude kehtestamisse andsid Rahandusministeeriumi töötajad Kai Lokberg, Rein Miller ja Enn Roose ning tolleaegne peaminister Tiit Vähi.

7. Tööstus- ja energeetikaministri roll
Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi loomise esimesel etapil (märts - september 1992), mis oli keeruline majanduslikult ja poliitiliselt, oli väga oluline roll süsteemi käivitamisel tööstus- ja energeetikaministril Aksel Treimannil, kes usaldas ja toetas Patendiameti juhtkonda tema tegevuses ning kaitses valitsuse ees. Etteruttavalt võib märkida, et kaitset on vajanud Patendiamet ka hilisematel perioodidel. Tõele au andes tuleb märkida, et kõik majandusministrid on kaitsnud Patendiametit ja toetanud teda tema tegevuses. 1992. detsembris ründas üks erakond programmartiklis Patendiametit, väites, et Patendiamet kulutab riigi raha ja ei too mitte midagi sisse riigile. Rünnak vaibus pärast ajakirjanduses õiendi avaldamist (1992. aasta kulud 0,6 miljonit krooni ja tulud 2,7 miljonit krooni). Patendiametit on tahetud küll likvideerida (1995), muuta staatust jne.Tänu ministrite mõistvale suhtumisele on Patendiamet oma staatuse säilitanud ja töötab täies mahus.

IV. Loomise II etapp oktoober 1992 - august 1994

1. Õigusloome
Teadus-metoodikanõukogu alustas kohe oktoobris 1992 patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse väljatöötamist ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ning patendikoostöölepingu (PCT) ratifitseerimisseaduse ettevalmistamist. Eelnõud valmisid 1993. aasta sügisel. Suure panuse eelnõude ettevalmistamisse andsid Ants Kukrus, Raul Kartus, Riho Pikkor, Kaljo Tamm, Poigo Nuuma, Advig Kiris ning keeleteadlane Tiiu Erelt. Eelnõud võeti vastu Riigikogus 1994. aastal. 1993. aastal jätkus ka kaubamärgiseaduse rakendusaktide ettevalmistamine. Paljud rakendusaktid kehtestati Patendiameti peadirektori käskkirjaga.

2. Kaubamärgitaotluste menetlus
1993. aastal käivitus menetlus täies mahus. Hakati tegema kaubamärgi registreerimise otsuseid, neid avaldama Eesti Kaubamärgilehes, hakati pidama riiklikku kaubamärgiregistrit. Esimene kanne tehti registrisse 10. detsembril 1993 ja anti välja kaubamärgitunnistus nr 06588, millega jätkati 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.

3. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tööle hakkamine
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon alustas tööd teisel poolaastal 1993, hakates vaatama läbi kaebusi Patendiameti otsuste kohta.Tahaksin tänada komisjoni endist kauaaegset esimeest Enn Markvarti ja komisjoni aseesimeest Heti Elbingut komisjoni käivitamise ja töös hoidmise eest.

4. Eesti Patendiraamatukogu päästmine
Nagu eespool märgitud, oli Eesti Patendiraamatukogu väga raskes seisus seoses puuduliku finantseerimisega. Siin tuli appi valitsus, kes eraldas oma reservfondist 1993. aasta kevadel üle 1,4 miljoni krooni tööstusomandi õiguskaitse dokumentide järelkomplekteerimiseks. Siin tahan tänada tolleaegset majandusministrit Toomas Sildmäed ja peaministrit Mart Laari.

5. Soome ja Norra abi
Soome Patendi- ja Registrivalitsus on andnud sellel ajajärgul hindamatut õigusloomealast ja tehnilist abi. Norra Patendiamet andis tehnilist abi. 1993. aasta lõpuks oli saadud tagastamatu majandusabina Soome ja Norra patendiametitelt 11 personaalarvutit, 11 printerit ja 2 skännerit.

6. Patendiameti personali täiendkoolitus
Personal sai sel perioodil täiendkoolitust Soome, Norra, Šveitsi patendiametites ja Euroopa Patendiametis.

V. Riigi lülitumine tööstusomandi õiguskaitse rahvusvahelisse süsteemi

1994. aastal olid täidetud kõik WIPO poolt püstitatud nõuded Pariisi konventsiooniga taasühinemiseks.

1. Seadusandlus
Olid loodud, vastu võetud ja jõustatud tööstusomandi kaitseks vajalikud põhilised seadused ja teised õigusaktid:
- kaubamärgiseadus (jõustus 01.10.1992);
- patendiseadus (jõustus 23.05.1994);
- kasuliku mudeli seadus (jõustus 23.05.1994);
- WIPO-ga ühinemise ratifitseerimise seadus (Eesti võeti liikmeks 05.02.1994);
- Pariisi konventsiooniga ühinemise ratifitseerimise seadus (jõustus Eesti suhtes 24.08.1994);
- patendikoostöölepinguga (PCT) ühinemise ratifitseerimise seadus (jõustus Eesti suhtes 24.08.1994);
- kehtestatud riigilõivud Patendiameti toimingutelt;
- kinnitatud valitsuse määrustega Eesti patendivolinike põhimäärus ja nende riikliku registri põhimäärus;
- kehtestatud üle 40 rakendusakti.

2. Riigi halduspool
Olid asutatud ja töötasid:
- Patendiamet iseseisva valitsusasutusena tööstusomandi kaitse alase töö korraldamiseks riigis;
- Eesti Patendiraamatukogu kui dokumentatsiooni keskus riigi patendidokumentatsiooni säilitamiseks ja vahetamiseks teiste liikmesriikide patendidokumentatsiooniga;
- Eesti patendivolinike institutsioon;
- Majandusministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjon kohtueelse vaidlustamisinstantsina.

3. Riigi kohtupool
Tööstusomandi õiguste vaidlustamise ja kaitse võimaluse tagas riigi kolmeastmeline kohtusüsteem. Seadustega olid kinnitatud pädevad Patendiameti asukohajärgsed kohtud (Tallinna Halduskohus ja Tallinna Linnakohus).

Eesti Vabariik taasühines Pariisi konventsiooniga 24. augustil 1994. Seega oli riik lülitunud jälle tööstusomandi õiguskaitse rahvusvahelisse süsteemi, milles ta oli olnud kuni 1940. aastani.

TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE SÜSTEEMI EDASINE VÄLJAARENDAMINE AASTATEL 1995 - 1998

Aastaks 1995 oli maailma tööstusomandi kaitse õigusruumis olukord muutunud. Jõustunud oli intellektuaalomandi kaubandusaspektide leping (Agreement on TRIPS). Eesti võttis kursi ühinemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Euroopa Liiduga. See aga tähendas Patendiametile mitte õigusloome raugemist, vaid intensiivistumist.

Patendiametis moodustati 1995. aastal õigusosakond ning õigusloome ajutised töögrupid. Valmistati ette rida seadusi (vt lisa 1) ja rahvusvaheliste kokkulepetega ühinemise seadusi (vt lisa 2). Sellel perioodil on andnud olulise panuse õigusloomes Raul Kartus, Jaak Ostrat, Ingrid Matsina, Kaljo Tamm ja eesti keele eest on vapralt hea seisnud Eda Prii.

Patendiameti organisatsiooniline struktuur oli välja kujunenud ja personal komplekteeritud (vt lisa 3).

Tööstusomandi õiguskaitse taotluste menetlus oli käivitunud ja menetluse mahud on kasvanud iga aastaga (vt lisa 4 ja 5).

Silmanähtavalt on kasvanud riigi tulud Patendiameti toimingutelt, mida aga ei saa öelda ameti finantseerimise kohta (vt lisa 6).

EESTI VABARIIK JA EUROOPA LIIT

Eesti Vabariigis jõustunud tööstusomandi õiguskaitse seadused ja sellealaste rahvusvaheliste mitmepoolsete lepingutega ühinemine tagavad tööstusomandi tõhusa ja piisava kaitsetaseme, mis on võrreldav Euroopa Liidus pakutava kaitsetasemega. Eesti Vabariigi tööstusomandi õiguskaitse süsteem ja selle lõpliku väljaarendamise kava kiideti heaks Brüsselis 22. veebruaril 1995. aastal Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lõppvoorus.

Käesolevaks ajaks on Eesti täitnud Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse assotsiatsioonilepingu artikli 66 lõike 3 nõuded.

15. - 16. juunil 1998 Brüsselis Euroopa Komisjoni XV Direktoraadis toimunud äriühinguõiguse peatüki tööstusomandit käsitleva osa bilateraalsel sõelumisel analüüsiti Eesti tööstusomandialase seadusandluse vastavust Euroopa Komisjoni neljateistkümnele õigusaktile ja konstateeriti, et Eesti seadused vastavad suures osas Euroopa Liidu nõuetele. Tööstusomandi valdkonnas Eesti ei taotlenud üleminekuaega ühinemisel Euroopa Liiduga.

29. jaanuaril 1999 otsustas Euroopa patendikonventsiooni haldusnõukogu kutsuda Eesti Vabariigi ühinema Euroopa patendikonventsiooniga.

TULEVIKUNÄGEMUS

I. Tööstusomandi õiguskaitse taotluste menetlus Patendiametis

1. Taotluste elektroonne vastuvõtmine pärast seda, kui WIPO lahendab ära kaasnevad õiguslikud küsimused ja turvalisusküsimused (tõenäoliselt mitte enne aastat 2002).
2. Aastal 2000 üleminek elektroonsetele registritele.
3. Taotluste menetlemise keskmine aeg hoida jätkuvalt samal tasemel, mis on EÜ liikmesriikides.
4. Ootame seadusandvalt ja täidesaatvalt võimult tööstusomandi ekspertide töö väärtustamist, sest praegu on maailma tehnikataseme ekspertiis alates geenitehnoloogia peensustest, lõpetades raketimootorite kütuse keemilise koostisega mitu korda vähem väärtustatud, kui prügi äraveo ja tänavate puhastamise korraldamine.

II. Õigusloome

1. Aastal 1999 jõustub patendiseaduse muutmise seadus (ravimite ja taimekaitsevahendite täiendav kaitse ning biotehnoloogiliste leiutiste kaitse).
2. Aastal 1999 jõustub kasuliku mudeli seaduse muutmise seadus (laiendatakse kaitstavate objektide ringi).
3. Ettevalmistamisel on geograafiliste tähiste kaitse seadus.
4. Edasise õigusloome eesmärgiks on hoida tööstusomandi õiguskaitse süsteemi sügavalt integreerituna maailma, sh EÜ õiguskaitse süsteemis.

III. Rahvusvaheliste mitmepoolsete lepingutega ühinemine

1. Aastal 1999 ühinemine kaubamärgiseaduste lepinguga (ette valmistatud).
2. Aastal 2002 1. juulil ühinemine Euroopa patendikonventsiooniga (ettevalmistamisel).
3. Muude tööstusomandi kaitse alaste rahvusvaheliste lepingutega ühineme samas taktis Põhjamaadega.

IV. Tööstusomandi õiguskaitse institutsioonid

1. Niikaua kui eksisteerib iseseisev riik, niikaua on olemas ka Patendiamet, Patendiraamatukogu ja Eesti patendivolinikud.
2. Ootame Patendiameti edaspidisel finantseerimisel kulude-tulude tasakaalu printsiibi tunnustamist, mis võimaldaks muuta ameti töö efektiivsemaks. (Arvestades riikide patendiametite finantseerimise maailmapraktikat, ei saa pidada õigeks riigieelarve täitmist tööstusomandi toimingute tegemiseks makstavate riigilõivude arvel.)

V. Eesti keele areng

Jätkame rahvusvaheliste tööstusomandi klassifikaatorite eesti keelde tõlkimise korraldamist ja nende eestikeelsete versioonide väljaandmist. Ees seisab rahvusvahelise patendiklassifikaatori tõlkimine (67000 terminit). Neid tõlkekulusid võib lugeda üheks investeeringuks rahvuskultuuri säilitamisse ja arengusse.

KOKKUVÕTE

On loodud maailma, sh Euroopa tööstusomandi õiguskaitse süsteemi sobitatud iseseisva ja sõltumatu riigi tööstusomandi õiguskaitse süsteem ja on loodud eeldused innovaatika arenguks. Igas arenevas inimkoosluses, nii ka Eestis, luuakse vaimseid väärtusi ning nüüd on neid võimalik ka professionaalselt kaitsta.

Innovaatika abivahend ja uute innovaatiliste ideede allikas
Innovaatikaga tegelejatele on oluliseks abivahendiks ja uute innovaatiliste ideede ammendamatuks allikaks Eesti Patendiraamatukogu kui tööstusomandi kaitse rahvusvahelise dokumentatsiooni keskus. See varamu sisaldab üle 30 miljoni patendidokumendi uusima teabega. Kahjuks kasutavad seda keskust innovaatikaga tegelejad vähe.

Innovaatilise töö tulemuste õiguskaitse
Loodud ja toimiv õiguskaitsesüsteem annab innovaatikaga tegelejatele (nii akadeemilistele ringkondadele kui ka välisturgudele pürgivatele äriühingutele) võimaluse kaitsta mistahes valdkonnas loodud lahendusi ning nendel baseeruvaid tooteid nii Eestis kui ka kõigil maailmaturgudel.
Süsteem võimaldab kaitsta tooteid kompleksselt, s.t. toote olemust patentidega, väliskuju kaitstud disainilahendusena ning toodet kui kaupa kaubamärkidega.
Toote komplekskaitse tõstab omakorda selle konkurentsivõimet turgudel ning edendab majanduse arengut. Pikaajalist äriedu toote realiseerimisel turgudel ei tule ilma toote kompleksse kaitsmiseta neil turgudel. Sageli unustatakse ära tööstusomandi kaitse territoriaalne iseloom, üsna levinud on väär arusaam, et kui Eestis on toode kaitstud, siis võib toodet igal turul realiseerida, kartmata selle kopeerimist konkurentide poolt.
Sellised kompleksselt kaitstud uued tooted tutvustavad Eesti riiki maailma üldsusele sama hästi kui näiteks Eesti sportlased ja Eesti missid. Peale selle ma loodan, et meie kaunid missid võivad olla innovaatikas sama edukad kui näiteks 30ndate aastate piltilus austerlannast Hollywoodi filmitäht Hedy Lamarr, kes tegelikult oli Austria kuulsaim naisleidur, kelle patent torpeedode raadio teel juhtimissüsteemi kohta on siiamaani kasutusel.

Ma lõpetaksin Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni endise kauaaegse peadirektori Dr. Arpad Bogsch 'i sõnadega, mis on raidkirjas selle organisatsiooni peakorteri Genfis oleva hoone kuppellaes: "Inimgeenius on kunstiloomingu ja leiutiste allikas. See looming on inimväärse elu tagatis. Riigi kohus on kunstiloomingut ja leiutisi kaitsta."

LISA 1
SEADUSED

1992   kaubamärgiseadus (täiendatud 1997)
1994  patendiseadus (täiendatud 1998)
1994  kasuliku mudeli seadus
1996  haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine (karistuste kohaldamine 
 tööstusomandi õiguste rikkumise eest)
1996  kriminaalkoodeksi täiendamine (karistuste kohaldamine tööstusomandi
 õiguste rikkumise eest)
1997  tööstusdisaini kaitse seadus
1997  tolliseadus (võltsitud kaupade ja piraatkaupade sisseveo tõkestamine)
1998  mikrolülituse topoloogia kaitse seadus

LISA 2
EESTI VABARIIGI ÜHINEMINE MAAILMA INTELLEKTUAALOMANDI ORGANISATSIOONI POOLT HALLATAVATE MITMEPOOLSETE RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA TÖÖSTUSOMANDI VALDKONNAS

 Leping

 Eesti ühines

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883)

12. veebruaril 1924

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)

Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991.
Allikas: WIPO publikatsioon nr 423, 5. november 1998

Eesti taasühines 24. augustil 1994
Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm 1967) 5. veebruaril 1994

Patendikoostööleping (Washington 1970)

24. augustil 1994
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) 27. mail 1996

Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977)

14. septembril 1996
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni

31. oktoobril 1996
 

Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971)

27. veebruaril 1997
 

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989)

18. novembril 1998
 

LISA 3


LISA 4


LISA 5


LISA 6

Matti Päts
Patendiameti peadirektor

[Ilmunud: Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 39-42]


Eesti omariikluse taastamist alustati 1991. aastal järjepidevuse põhimõttest lähtudes. Omariikluse rajaja, Eesti rahvas, ei teinud ainsatki sammu, ei teoreetilist ega praktilist, et hävitada omaenda loodut. See laseb meil kõnelda riikluse jätkumisest.

Võime täiesti põhjendatult tänapäeval ja siin kõnelda meie küllaltki eakatest riiklikest institutsioonidest, vaagida nende käekäiku läbi aegade, meenutada saamislugu ning arutada tulevikuväljavaadete üle. Millal oleks selleks parem aeg kui aastapäeval? Enamik riigile olulisi ametiasutusi on tähistanud või hakkab tähistama oma ellukutsumise 80. aastapäeva. Tegemist on täiesti märkimisväärse vanusega, mis laseks neil endil tunda kõigiti arvestatavaina omasuguste seas. Kuid Eesti ametiasutuste käekäik on olnud aegade jooksul pärast iseseisvuse väljakuulutamist suuresti erinev nende riikide asutustest, mille tegevust ei ole vägivaldselt katkestatud. Tõepoolest, ka Patendiamet, mis asutati 23. mail 1919. aastal, mil määrati ametisse esimene ametnik (teised määrati ametisse 3. juunil 1919), tähistab õigustatult oma aastapäeva, sellega kindlalt rõhutades järjepidevuse põhimõtet. Samas on Patendiamet katkematult tegutsenud 28 aastat, aastail 1919–1940 ning 1992. aastast alates.

Riigi juhtkond noil kaugetel aegadel oli täiesti teadlik tööstusomandi kaitse vajadustest ning astus asja edendamiseks vajalikke samme. Juba 1924. aastal ühines Eesti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga. Miks nende probleemidega tegeldi iseseisva riigi loomise algusaastail, vaevalt et vajab põhjalikumat üleseletamist. Riik, see on väga suurel määral majandus. Et riik püsiks, areneks ning oleks võimeline ka majandusest kõrval seisvate küsimustega tegelema, peab majandus korras olema nii hästi kui vähegi võimalik. Oleme elanud riigi taastamise aegu, suudame ehk mõista, millised olid probleemid tollal. Palju oli mõistagi teisiti. Kuid riik pidi oma majanduse käima saama ja üks sellistest abinõudest, mida tuli tarvitada, oli investeeringute saamine ning nendele õiguskaitse pakkumine. Nii on see põhimõtteliselt ka praegu.

Esimene patendiseadus pandi Eestis kehtima 1921. aastal. Eestis oli tollal kasutusel tööstusomandi kaitse registreerimissüsteem, taotluste ekspertiisi ei tehtud. Mainitud patendiseadus kehtis kuni 1937. aastani, mil pandi maksma uus, Saksa patendisüsteemil baseeruv seadus. Selle seaduse tugevate ja nõrkade külgede kohta on raske midagi öelda, kuna tema toime jäi lühiajaliseks. Saksa patendisüsteemi me siiski tunneme ja seetõttu võime suuremat viga tegemata öelda, et uus süsteem oleks ka Eestis kujunenud edukaks.

Kaheksateistkümne aasta jooksul andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, neist välismaale 1948. Ajavahemikus 1919–1940 registreeriti Eestis 6587 kaubamärki, seega siis 21 aasta jooksul.

Eesti seaduste kohaselt oli võimalik ka mustrite ja mudelite ainukasutamisõiguse kaitse, neid registreeriti tollal kokku 207.

Okupatsiooniaastail Eestis Patendiametit ei olnud. 1940. aastale järgnenud paarikümne aasta jooksul, kuhu jääb ka II maailmasõda, ei ole leiundustegevuse kohta Eestis just eriti palju öelda. Veel vähem tööstusomandi õiguskaitse kohta. 60. aastate keskpaigast alates hakati leiundustegevusega seotud probleemidega siiski tegelema. Kuid mingit piirkondlikkugi ametit ei olnud. Kõik, kes vastaval alal tegutsesid, tegid seda, kui nii võib öelda, endise Nõukogude Liidu Leiutiste ja Avastuste Komitee volinikena igaüks oma asutuses, tehases ja muus organisatsioonis. Iseenesestmõistetavalt ei olnud ühelgi nn. volinikul oma kontorit, nagu see on tänapäeval. Tööstusomandi õiguskaitse loo juurde Eestis kuulub lahutamatu osana teadmine, et aastail 1940–1991 oli siin rangelt tsentraliseeritud unitaarriik koos kõigega, mis selle juurde igapäevaelus käis. Kuid leiutati ka siis. Inimvaimu on võimatu aheldada ja nagu teada on, leiavad pöördelised leiutised ilmavalgust tihti just siis, kui on väga raske, kui kõigest on puudus, aga toime tulema peab. Pikka aega, 1960–1990 vormistati Eestis 200–250 leiutistaotlust aastas. Leiutati kindlasti rohkem, kuid taotlused jäeti ühel või teisel põhjusel tegemata. Põhimõtteliselt olid tollal taotlusele esitatavad nõuded samasugused, nagu need on ka praegu. Seega siis pidi tegu olema täiesti korraliku patenditaotlusega, mis pealegi läbis küllaltki range ekspertiisi. Õnnestumise korral, kui leiutis tunnistati kaitstavaks, sai leiutaja kaitsedokumendina autoritunnistuse. Seda tunnistust oli ja on üldarusaadavas mõttes võimatu pidada kaitsedokumendiks. Mingit õiguskaitset sellises mõttes, nagu seda annab patent, autoritunnistus ei andnud. See oli tõepoolest vaid tunnistus selle kohta, et keegi on leiutise autor, ja andis võimaluse saada nn. autorihüvitist ning taotleda piiratud autoritasu. Üks omapära tolleaegsel leiutistaotlusel ning selle alusel väljaantaval autoritunnistusel küll oli. Nimelt, taotluse tegemise eest lõivu ei nõutud ja jõushoidmise lõive polnud samuti vaja maksta.

Tuleb öelda, et noil leiundustegevuse elavnemise aastail on olnud ka nii mõndagi head. Valdkonnas oli võimalik saada küllalt head haridust, igapäevatöö andis kogemusi. Pandi alus patendidokumentatsiooni fondile tollases Tehnikaraamatukogus, millest on välja kasvanud Eesti Patendiraamatukogu oma umbes 30 miljoni dokumendiga, mis on Patendiameti ekspertide tegevuse põhibaas. Eesti asjatundjad läksid omariiklusele vastu küllalt heade teadmistega tööstusomandi õiguskaitse alal. Oleme tänulikud paljudele asjatundjatele Euroopast, eraldi märkides Põhjamaid, kes käisid Eestis valdkonda tutvustamas. Tõe radadele jäädes tuleb tunnistada, et millestki niisugusest, mida siinkandis varem poleks teatud, meile ei räägitud. Seda teoreetilise poole pealt. Teine asi on praktika. Siin puudusid meil igasugused kogemused ja kõik, kes olid neid nõus jagama, olid väga teretulnud. On seda praegugi. Sest ka tööstusomandi õiguskaitse areneb ja muutub pidevalt. Sealjuures eri maades ja eri piirkondades mõnevõrra erineval viisil. Kõik kogemused kuluvad marjaks ära.

Omariikluse seisukohalt on 20. august 1991, mil Eesti taasiseseisvus, tähtsuselt teine päev pärast 24. veebruari 1918. Ja nagu viis aastat tagasi, tahan ma ka täna au anda tolleaegsele 1991. aasta Vabariigi Valitsusele, kes praktiliselt taasiseseisvuse koidikul võttis käsile tööstusomandi õiguskaitse probleemid ning kutsus oma 3. detsembri 1991. aasta määrusega nr 254 taas ellu Patendiameti. Kunagine Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldus nr 41 23. maist 1919 ja Vabariigi Valitsuse määrus nr 254 on võrdväärsed riiklikud dokumendid.

Seekord otsustas Eesti kontrollsüsteemi kasuks, mõistes, et võimalikult ruttu tuleb lülituda rahvusvahelisse tööjaotusse ja tagada tingimused investeeringute tulekuks. Meie riik oli rinnutsi samasuguste probleemidega nagu ka aastail 1918–1920. Laostunud vene käsumajanduse ümberkorraldamisele tuli asuda nii kiiresti kui võimalik. Tööstusomandi õiguskaitse alal oli kõigiti otstarbekas alustada süsteemi ülesehitamist, mis on kasutusel peaaegu kõikides meid ümbritsevates maades. Pealegi nendes maades hästi sissetöötatud ja tõhus.

1940. aastal vägivaldselt katkestatud Patendiameti tegevus algas uuesti 10. märtsil 1992. aastal. Oli huvitav ja ka keeruline aeg. Tuli teha eimillestki midagi, luua amet. Oli, mille üle mõelda. On öeldud "tee tööd, siis tuleb ka armastus". Ümbersõnastatuna võib öelda "tee tööd, tulevad ka tulemused". Täna, sellest kõnetoolist võin kinnitada, tulemused on olemas! Seda tänu eeskätt inimestele, kes meiega liitusid, et ametit ja süsteemi üles ehitada ja kes on meiega ka jäänud. On absoluutselt kindel, et ülesehitamine on aeganõuev tegevus, et püsivad tulemused saavutatakse vaid eesmärgi- ja järjekindla sisulise tööga. Ei ole mõeldav luua püsiväärtusi ühe tegevuse juurest teise juurde hüpates, tihti ametit vahetades, üldse tõmblevas õhustikus. Mida aga iga riik vajab, on teatavad kindlad väärtused, kindlad asutused, kindel professionaalne ja riiklusele truu ametnikkond. Ka Patendiametis on liikumisi, kuid meil on olemas tuumik, kes teab, miks ta seal on ja kes teeb missioonitundega oma tööd. Nad on ehitanud ja ehitavad Eesti riiki sõna kõige otsemas mõttes.

7 aasta 3 kuu ja 11 päeva pikkuse, kohati väga pingelise töö tulemusena on Eestil olemas tööstusomandi õiguskaitse süsteem, mis koosneb järgmistest seadustest:

- kaubamärgiseadus;

- patendiseadus;

- kasuliku mudeli seadus;

- tööstusdisaini kaitse seadus;

- mikrolülituse topoloogia kaitse seadus.

Ettevalmistamisel on ja saab Vabariigi Valitsusele käesoleva aasta I poolel esitatud geograafilise tähise kaitse seadus. Samuti on koostatud ning jõustatud kas Vabariigi Valitsuse või majandusministri määrustega, ka Patendiameti käskkirjadena, suur hulk mainitud seaduste toimimiseks vajalikke allakte. Nende üldarv on 112.

Seaduste koostamisel ning täiendamisel oleme teinud koostööd Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga. Koostöö on olnud igati viljakas, mille puhul olgu siinkohal väljendatud siiras tunnustus ja tänu sellele suurele ja sümpaatsele organisatsioonile.

1994. aasta veebruarist alates on Eesti Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni liikmesmaa. Sama aasta augustis taastas Eesti oma staatuse tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesmaana, kuhu ta oli kuulunud 1924. aastast alates. Järjepidevuse põhimõtet järgides rõhutasime, et tegemist on nimelt liikmelisuse taastamisega, mitte astumisega mainitud organisatsiooni liikmeks. Meie seisukoht polnud mitte kohe mõistetav, sest organisatsioonil puudusid vastavad kogemused. Kuid me leidsime ruttu ühise keele, meie seisukohta mõisteti. Aastas mitu korda väljaantavas WIPO liikmesmaade ja WIPO poolt hallatavate lepingute, kokkulepete ja konventsioonide loetelus on alati olemas asjakohane märge.

Eesti on kõne all olevate aastate jooksul ühinenud järgmiste Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni poolt hallatavate konventsioonide, lepingute ning kokkulepetega:

- patendikoostööleping;

- märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkkulepe;

- mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping;

- tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni Locarno kokkulepe;

- rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe;

- märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll.

Käivad tööd ühinemiseks kaubamärgiseaduste lepingu ning tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise deponeerimise Haagi kokkuleppega. Ja eelkõige muidugi Euroopa patendikonventsiooniga.

Euroopa Patendiametiga algas Patendiametil koostöö, kui seda selle tegevuse päris alguses nii nimetada tohib, 1992. aastal. Ja on sealtpeale samm-sammult tihenenud. Patendiamet on olnud osaline Euroopa Patendiameti poolt juhitavas nn. RIPP programmis. Selle programmi raames on korraldatud hulk õppeseminare, millest meie eksperdid on osa võtnud. See programm jätkub. Euroopa patentide toime nn. laiendamislepingust me loobusime.

Märtsis 1998. aastal andis Euroopa Patendiameti Haldusnõukogu Eestile vaatleja staatuse. Haldusnõukogu koosolek 1999. aasta jaanuaris otsustas kutsuda kaheksa uut riiki ühinema Euroopa Patendikonventsiooniga. Need riigid on Bulgaaria, Eesti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari. Ühinemine toimub mitte enne juulit 2002 kas mainitud konventsiooni uue redaktsiooniga, kui sellega ühinemise hetkeks peaks toime tuldama, või praegu jõus olevaga.

Ühinemine Euroopa patendikonventsiooniga on ettevalmistavaks sammuks Eesti teel Euroopa Liitu tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas. Olgu siinkohal öeldud, et patendikonventsioon käib põhimõtteliselt ainult leiutiste ja nende patendikaitse kohta. Me näeme Eestit patendikonventsiooni liikmesmaana kui koostööpartnerit teistele Euroopa riikidele ega oota üldse mingisse unitaarsesse süsteemi lülitamist, nagu on meie kogemused nüüd juba õnneks üha kaugenevast minevikust. Iseseisva riigi iseseisev Patendiamet, mis viib ellu valitsuse poliitikat tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas, peab säilima ka tulevikus. On mõeldamatu anda rahvusliku intellektuaalse omandi, aga sinna hulka kuulub ka tööstusomand, käsitlemine täies ulatuses rahvusvahelistele organisatsioonidele. Suur töö ühinemisel Euroopa patendikonventsiooniga seisab ees, töö, mis nõuab kõrge kvalifikatsiooni ja kogemustega asjatundjaid.

Patendiamet võttis aastail 1995–1998 ette töö riigi sümbolite ning ametlike kontroll- ja garantiimärkide kaitsmiseks tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriikides. Elektritoodete garantiimärk suuremaid probleeme ei tekitanud, see leidis kaitse tavalises korras. Tunduvalt rohkem vaeva tuli näha, pikki läbirääkimisi pidades, taotledes teenetemärkide kui riigi sümbolite kaitset. WIPO oli loobunud aumärkide, ordenite ja medalite kaitsmisest Pariisi konventsiooni paragrahvi 6TER alusel 1952. aastal. Tõusetus küsimus, kas teenetemärgid on riigi sümbolid. Meie arvates võis vastus ainult jaatav olla, mida nad muud siis on. Eesti jaoks oli kogu see lugu oluline seetõttu, et ühel meie teenetemärgil on eriline funktsioon - Riigivapi teenetemärgi kett on Vabariigi Presidendi ametitunnus. See on olemas ainult ühes eksemplaris ega ole annetatav riigile osutatud teenete eest. Eesti okupeerimisel 1940. aastal sattus presidendi ametitunnus Moskvasse ja on seal, vaatamata Eesti-poolsetele pingutustele see tagasi saada, siiani. Lahendanud selle üliolulise riigi sümboli kaitsmise küsimuse, andsime teada nii Pariisi konventsiooni liikmesmaadele kui ka nendele Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesmaadele, kes Pariisi konventsiooni ei kuulu, millega on tegemist ja kellele see kuulub. Olgu siinkohal väljendatud sügavaim tänu WIPO-le, kellelt me kõige suuremat mõistmist ja abi saime, iseäranis asepeadirektor F. Curchod'le ja P. Mauguele. Kõigile pingutustele vaatamata on Eesti Vabariigi presidendi ametitunnus - Riigivapi teenetemärgi kett ikka veel Moskvas. Koos presidendi ametitunnusega on rahvusvaheliselt kaitstud Valgetähe, Kotkaristi ja Maarjamaa Risti teenetemärgid. Teatud pildi probleemi keerukusest annab ehk teadmine, et see töö nõudis kaks aastat ja kümme kuud aega.

Patendiameti tegevusvaldkond on samm-sammult laienenud. 1999. aasta algupoolel lõpetas Eesti läbirääkimised Maailma Kaubandusorganisatsiooniga. Läbirääkimised olid ette võetud eesmärgiga saada selle organisatsiooni liikmeks. Teatud osa läbirääkimistel pühendati ka intellektuaalsele omandile, täpsemalt nn. TRIPS ehk intellektuaalomandi kaubandusaspektide lepingule. See on taas näide sellest, kui oluliseks neid küsimusi rahvusvahelisel tasandil peetakse. Andsime ülevaate tehtust ning vähesest veel pooleli olevast ning tööstusomandi õiguskaitse poolest ei ole takistusi selleks, et Eesti saaks mainitud organisatsiooni liikmeks.

Oleme jätkanud esimese Eesti Patendiameti tööd ja pidanud suhteliselt lühikese aja jooksul ära tegema töö, mis viiekümne ühe aasta jooksul tegemata jäi. See on olnud tõepoolest suur töö, sest jutt ei käi üksnes seaduseloome ega rahvusvaheliste konventsioonide, lepingute ja kokkulepete kohta. Et selle kõigega olnuks võimalik tegelda, pidi üles ehitama ka vastava baasi ning koolitama inimesed, kes meile tööle tulid. Kui me alustasime, ei olnud meil juttugi infotehnoloogiast. Nüüd on Patendiamet korralikult varustatud arvutitega. Oma asjaajamispaberitele võime lisada e-posti aadressi, meil on juurdepääs internetti. Tahan aga siinkohal rõhutada, et kiire areng ei oleks kuidagi mõeldav ilma lähemate ja kaugemate sõprade kaasabi ja toeta. Ka selletõttu, et meil oli, kust nii mõnigi kord eeskuju võtta. Tööstusomandi õiguskaitse on arenenud paljudes maades sada ja enamgi aastat. Ilma niisugust suurt kogemust arvestamata ei oleks me seitsme aastaga ära teinud tööd, mis nüüd üldjoontes tehtud on. Kuid valmis tööstusomandi õiguskaitse süsteem Eestis veel pole. On üldse raske öelda, kas kunagi nii väita saakski. Tuleb tunnistada muutuste ja arengu katkematust. Selles mõttes peame valmis olema reageerima. Aga ikka kindlalt oma joont ajades, mis tähendab püsimist iseseisvuse, koostöö ja heade suhete kõikumatul pinnal. Arvame, et ka meil on maailmale midagi pakkuda.

Täna siin Eesti Patendiameti 80. aastapäeva kõnetoolis seistes avaldan kõrgeimat tunnustust ja tänan kogu südamest kõiki omi töökaaslasi, kes on suurepärast tööd teinud, meile truuks jäänud ja meeldivad kaaslased olnud. Kes on head seisnud selle eest, et tööstusomandi õiguskaitse olukord on Eestis selline, nagu ta on.

Mul on raske kedagi eraldi nimetada, kui ma seda teeksin, loeksin ette kõikide Patendiameti töötajate nimed. Kuid siiski olgu eriline tänu avaldatud meie vähestele ja väga töökatele õigusloojatele eesotsas asedirektor Toomas Lumiga, kelle panust ka ameti käivitamisel on raske ülehinnata. Õigusloojad on valmis kirjutanud, kui peamisest rääkida, 219 lehekülge seaduste tekste. Muust sinna juurde kuuluvast rääkimata.

Tahan öelda tänusõnu kõigile, kes on nõu ja jõuga meile abiks olnud. Tänan teid, head kolleegid, lähemalt ja kaugemalt.

Lõpetan oma ettekande hea kolleegi ja sõbra, Soome Patendi- ja Registrivalitsuse peadirektori Martti Enäjärvi sõnadega:

"Rahvas, kes on valmis jätma oma intellektuaalse omandi käsitlemise tervikuna rahvusvahelistele organisatsioonidele, ei ole küps isegi osariigiks tuleviku Euroopas" ja tänan teda kõige vahetuma toe ja abi eest.

Gerli KANGUR
Patendiameti patendiosakonna eelmenetluse ja dokumentatsiooni talituse vanemspetsialist
[Ilmunud: Keskkonnatehnika (2002) nr 2, lk 14-15]

Juba aastaid on meil ajakirjas "Keskkonnatehnika" olnud oma püsirubriik, kus oleme lugejaid jõudumööda oma tegevusega kursis hoidnud, ent Patendiameti minevikku pole me veel tutvustanud. Ümmarguse tähtpäeva puhul tundub olevat kohane meenutada just seda, et kuigi Patendiamet loodi n-ö tühjale kohale, on tal oma eellugu.

Patendiameti tekkelugu

Riigi Patendiametile pandi alus Eesti Kaubandus-Tööstusministeeriumi korraldusega 23. mail 1919. Patendiseadus kehtestati Eestis 1921. aastal. 15. aprillil võeti Riigikogus vastu seadus tsaariaegsete vabriku- ja käsitööstuse seaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. See seadus oli Patendiameti tegevuse aluseks 1937. aastani. Seadus nägi ette, et Patendiameti juurde luuakse Patendikomitee, kes vaataks läbi patenditaotlused ning otsustaks kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise. Selle seaduse järgi hakati Eestis küll välja andma leiutiste patente ja kaubamärkide tunnistusi, kuid nende uudsuse ekspertiisi ei tehtud, sest puudusid vajalikud spetsialistid ja võrdlusfondid. Patendi väljaandmise otsustas kolmeliikmeline komisjon patendiameti juhataja eesistumisel vormikohaselt esitatud patenditaotluse alusel.

Esimese patenditaotluse Eestis esitas Kaubandus-Tööstusministeeriumile 3. aprillil 1919 O. Kiese Tartust, kes taotles patenti aasaga nööpide riidele kinnitamise viisile. Et Eestis tollal veel patente välja ei antud, sai autor kaitsetunnistuse, mis anti välja 7. aprillil 1919. Eesti Vabariigi esimese patendi valdajaks sai Aleksander Mikiver Rakverest, kes 18. novembril 1920 esitas taotluse leiutisele "Horisontaalveski kivipaarmillest alumine tiirleb ja pealmine seab ennast automaatselt alumisele järele". Patent anti talle välja 1922. aastal. Esimese välismaalasele kuuluva patendi sai soomlane Veli Paloheimo, kes 12. märtsil 1920 esitas taotluse leiutisele "Kännutõstmise masin". Patent anti välja 20. oktoobril 1922.

Eesti Vabariigis oli märgatav ülekaal välismaalaste patenditaotlustel. Veel suurem oli välismaalaste patentide osatähtsus väljaantud patentide koguhulgas, sest paljud omamaised taotlused ei olnud leiutise tasemel ja nad lükati tagasi. Mitmed taotluse esitajad ei suutnud tasuda kõrget patendilõivu.

Dokumendiks, mida võib pidada Patendiameti moodustamise aluseks, on Kaubandus-Tööstusministeeriumi 23. mai 1919. aasta korraldus nr 41, millega on "Alfred Buxhoevden nimetatud ametnikuks kavatsuste ja eelarvete väljatöötamise peale kuld- ja hõbeproovidele, kaalude ja mõõtude ning patendi asjus 21 skp arvates". Paistab et Buxhoevden täitis oma ülesande. Ministeeriumi koostatud "koosseisude kavas oleviku ja lähema tuleviku peale, on Tööstuse osakonna alluvuses ette nähtud "Patentide ja kaubamärkide jaoskond" koosseisuga 2 töötajat (juhataja ja ametnik)". 4. juunil 1919 on valitsus otsustanud asutada Kaubandus-Tööstusministeeriumi juurde tehnilise osakonna, koosseisus on ette nähtud neli jaoskonda, teiste hulgas ka patentide ja kaubamärkide jaoskond.

Ministeeriumide järjekordsel reorganiseerimisel kinnitati Kaubandus-Tööstusministeeriumi koosseisu alates 1. maist 1921 tööstusosakonna alluvuses Patendiameti juhataja koht. Siitpeale ongi ametlikult käibel patendiameti nimetus. 18. maist 1921 võeti ametisse Patendiameti juhataja asetäitjaks insener Oskar Aarmann. 1. oktoobril 1921 nimetati Aarmann Patendiameti juhatajaks. Ta jäi sellele kohale kuni Patendiameti likvideerimiseni.

Patendiameti juures tegutses ka apellatsioonikomisjon, kelle ülesandeks oli läbi vaadata ja lahendada pretensioonid. Vastavalt Eesti seadusele ei registreeritud kaubamärkidena selliseid, mis olid avaliku korra või kõlblusvastased, mis võisid viia või viisid ostjat teadlikult eksiteele. Nõuti head eristusvõimet. Välismaa taotlejail oli õigus nõuda oma kaubamärgi registreerimist Eestis vaid siis, kui ta oli riigi kodanik, kus ka Eesti kaubamärke registreeriti, ja kui kaubamärk, mida sooviti Eestis registreerida, oli tolles riigis juba registreeritud. Registreerimistaotlused esitati Riigi Patendiametile Eestis elava voliniku kaudu. Kaubamärgi kaitseaeg kestis vastavalt omaniku soovile kuni 10 aastat. Kuni 1940. aasta juulikuuni, seega 21 aasta jooksul registreeriti Eestis 6587 kaubamärki.

Tollases Eestis anti patente välja leiutistele, mis olid tervikuna uudsed, samuti leiutistele, mis koosnesid uudselt kokku seatud osadest. Ühe ja sama patendi alla võis mahtuda mitu leiutist, juhul kui need kujutasid endast sisulist tervikut ja kui neid polnud võimalik üksikult kasutada. Meetodile antud patent laienes ka sellel meetodil valmistatud tootele.

Patenditaotlejaks ja patendivolinikuks võisid olla Eesti ja ka teiste riikide kodanikud ja juriidilised isikud. Patent kehtis Eestis 15 aastat. Ekspertiisi tollal ei tehtud, kasutati avaldussüsteemi. Patendi peale oligi kirjutatud, et Vabariigi Valitsus ei vastuta selle eest, kas leiutis on patenditaotleja omand, kasulik, tõepoolest uus, õigesti ja täpselt kirjeldatud.

20 aasta jooksul anti Eestis välja umbes 3000 patenti, seega keskmiselt 143 patenti aastas. Eesti seadused nägid ette ka mustrite ja mudelite ainukasutamisõiguse kaitset tähtajaga kuni 10 aastat. 12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga ning 1927. aastal autoriõiguste kaitse Berni konventsiooniga. Uus patendiseadus anti Eestis välja 24. septembril 1937 ja see hakkas kehtima 1. jaanuaril 1938. See seadus tugines Saksa patendisüsteemile. Eesti Vabariigis anti välja ligi 3000 leiutise patenti ning üle 6500 kaubamärgi registreerimise tunnistuse. Välismaiste kaubamärkide registreerimise arv oli keskmiselt 1,5 korda suurem kodumaistest.

1940. aastal, pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist likvideeriti Riigi Patendiamet ja hävitati kogu süsteem. Kolm kuud pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal taasasutati Vabariigi Valitsuse 1991. aasta 3. detsembri määrusega nr 254 Eesti Vabariigi Riiklik Patendiamet. 10. märtsil 1992, mil tõeliselt algas Patendiameti tegevus, oli Riigi Patendiametis tööl üks inimene ning polnud ühtki tööstusomandi kaitset reguleerivat seadust. Tänaseks on loodud kõik olulised seadused ja nende alusel teeb Patendiametis oma igapäevast tööd 76 inimest.

Koostatud: veebruar 2017
Koostajad: Mariann Kraav, Mare Soomets

Aastal 1999 hakati ette valmistama Patendiameti esimest veebisaiti, mis avati 23. veebruaril 2000 eesti keeles ning 1. augustil 2000 lisandus ka ingliskeelne versioon.

Esimene veebisait oli tehtud staatilisena, kasutades HTML-i ja CSS-i, abiks oli tekstitöötlusprogramm WordPerfect. Sait oli üles ehitatud kasutades raame (frames).

Veebisait oli lihtsa ülesehitusega oma tagasihoidliku tausta ja väheste stiilielementidega. Avalehel paiknes ülemises osas Patendiameti embleem koos asutuse eesti- ja ingliskeelse nimetusega, keskel kontaktinfo ning all rubriigid linkidena. Võimalus oli ka keelevahetuseks, selleks tuli vajutada paremal ääres oleva riigi lipu ikooni peale. Patendiameti veebisaidi esimest avalehte näeb jooniselt 1.

Joonis 1. Patendiameti avaleht aastatel 1999–2005

Patendiameti sisulehed jagunesid kahte ossa: vasakul ääres paiknes peamenüü ning ülejäänud osas pealkiri koos vastava sisuga. Patendiameti esimese veebisaidi uudistevaates paiknesid uudised kronoloogilises järjestuses, uusimad eespool. Uudiste lehekülje vaadet näeb jooniselt 2.

Joonis 2. Patendiameti veebisaidi uudistevaade aastatel 1999–2005

Patendiameti tavalised sisulehed koosnesid pealkirjast, sisukorrast ja sisutekstist. Üleval paremas nurgas oli ka keelevalik (link viis otse samasisulisele inglis- või eestikeelsele lehele, kui see oli olemas). Patendiameti sisulehte näeb joonisel 3.

Joonis 3. Patendiameti veebisaidi sisuleht aastatel 1999–2005

Sisukaardil olid rubriigid järjestatud tähestikuliselt ning kiirvalikuga sai tähe järgi liikuda otsitavate sisulehe nimetuste juurde. Sisukaardi vaade on joonisel 4.

Joonis 4. Patendiameti veebisaidi sisukaart aastatel 1999–2005

2005. aastal sai Patendiameti veebisait uue kujunduse. Leping veebisaidi kujunduse ja sisuhaldussüsteemi Li Manager rakendamiseks, juurutamiseks ja seadistamiseks Patendiameti serveris ning liidestamiseks olemasolevate andmebaasidega sõlmiti Patendiameti ja Li Infosüsteemid OÜ vahel 29. juunil 2004.

Li Manageril põhinev veebisait oli esimese saidiga võrreldes palju detailsem. Saidi päise vasakus osas asus Patendiameti embleem koos asutuse eesti- ja ingliskeelse nimetusega ning paremal kontaktandmed koos keelevaliku ja otsinguaknaga. Päise taustal paiknesid konstruktsioonijoonised baltisaksa päritolu Eesti leiutaja Walter Zappi Eestis leiutatud minikaamerast Minox (Eesti patent nr 2628). Avalehe sisuosa jagunes kolmeks, kus vasakul paiknes peamenüü ning selle all eurokalkulaator (lisati aastal 2011, kui Eestis võeti käibele euro), keskel vastuvõtuosakonna kontaktinfo koos hetkel olulise teabe juurde viivate linkidega ning paremal uudised. Patendiameti veebisaidi avalehte näeb jooniselt 5.

Joonis 5. Patendiameti veebisaidi avaleht aastatel 2005–2014

Veebisaidi sisulehed jagunesid kahte ossa: vasakul peamenüü ning ülejäänud ekraaniosas pealkiri koos vastava sisuga. Pealkirja kohal oleval äärel oli näha navigatsioonirada. Uudiste arhiivi vaade oli samasugune nagu esimesel veebisaidil, kus uudised olid kronoloogilises järjestuses ning uuemad uudised eespool. Uudiste arhiivi vaadet näeb jooniselt 6.

Joonis 6. Patendiameti veebisaidi uudiste arhiivi vaade aastatel 2005–2014

Patendiameti tavalistele sisulehtedele oli lisatud ka eraldi keelevalik tõlgitud sisuteksti olemasolul. Veebisaidi sisulehe vaade joonisel 7.

Joonis 7. Patendiameti veebisaidi sisulehe vaade aastatel 2005–2014

Veebisaidi sisukaardi vaates ei paiknenud enam sisulehtede nimetused tähestikuliselt, vaid hierarhiliselt. Sisukaardi vaadet näeb jooniselt 8.

Joonis 8. Patendiameti veebisaidi sisukaardi vaade aastatel 2005–2014

2012. aastal läks Patendiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalast üle Justiitsministeeriumi haldusalasse ning sellega seoses muutus ka Patendiameti infosüsteemide haldus, sealhulgas ka veebisaidi arendus, millega nüüd tegeleb Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Patendiameti praeguse kujundusega veebisaidi üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastati Imago OÜ ja Patendiameti vahel 13. augustil 2013. Veebisaidi seadistamisega tegeles Registrite ja Infosüsteemide Keskus ning sait käivitati 13. veebruaril 2014. Hetkel kasutatav sisuhaldussüsteem on Drupal 7. Võrreldes eelmisega on veebisait kergemini navigeeritav ning uudsema väljanägemisega. Selle avalehe vaadet näeb jooniselt 9 ning sisulehe vaadet jooniselt 10.

Joonis 9. Patendiameti veebisaidi avaleht alates 2014

Joonis 10. Patendiameti veebisaidi sisuleht alates 2014

  • Jaga

Viimati uuendatud 12.02.2024