Patendiregistri haldamine

Patendiregister sisaldab andmeid leiutiste patendikaitse menetluse kohta alates patendikaitse taotlemisest kuni patendi väljaandmiseni. Samuti kajastuvad registris patendi jõushoidmiseks tasutud kehtivusaastate lõivud, patendi õigusliku staatuse ja muud registreeringu andmete muudatused.

Patenditaotluse menetlusse võtmisel kantakse registrisse patenditaotluse andmed (PatS § 35 lõige 1). Järgnevalt kantakse registrisse andmed menetlustoimingute, saabunud ja väljastatud dokumentide, seaduses sätestatud tähtaegade ja Patendiameti määratud tähtaegade kohta (PatS § 35 lõige 2).

Registreeringu kanne registris tehakse patendi väljaandmise otsuse alusel. Patenditaotleja peab tasuma riigilõivu 96 eurot leiutise registreerimise eest patendiregistris kolme kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates. Kui riigilõivu tähtajaks ei tasuta, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

Leiutiste registreerimist loetakse patendi väljaandmiseks. Registreeringut tõendab patendiomanikule väljastatav patendikiri, mis koosneb tunnistusest ja patendikirjeldusest (PatS § 36).

Patendiregistri haldamine hõlmab järgmisi toiminguid:

  • patenditaotluse või patendi jõushoidmine;
  • muudatused patendis;
  • taotleja või omaniku andmete muutmine;
  • patenditaotluse või patendi üleminek;
  • litsentsi registreerimine;
  • pandi registreerimine;
  • prioriteeti tõendava dokumendi väljastamine;
  • patendikirja duplikaadi väljastamine;
  • registri avalikkus ja teabe väljastamine.

Toimingud patendiregistris tehakse asjast huvitatud isiku (taotleja, patendiomanik) või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel.
Avaldus toimingu tegemiseks esitatakse vabas vormis e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuues.

Taotleja või omaniku esindajana saab tegutseda riiklikusse patendivolinike registrisse kantud patendivolinik, kellel on patendivoliniku kutse leiutiste valdkonnas. Eestis tegutsevate patendivolinike nimekirjaga on võimalik tutvuda Patendiameti veebilehel.

Isik, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku patendikaitsealaste toimingute tegemiseks (PatS § 131 lg 2 ), välja arvatud patenditaotluse esitamine, PatS-i § 33 lõikes 1 nimetatud rahvusvahelise patenditaotluste siseriiklikku menetlusse võtmise avalduse esitamine ja kõigi patendiseaduses sätestatud riigilõivude tasumine.

Kui patendikaitse toiminguid Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis teevad mitu isikut ühiselt, võivad nad oma esindajaks volitada patendivoliniku või määrata enda hulgast ühise esindaja, kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis. Ühisel esindajal on õigus sooritada kõiki patendikaitsealaseid toiminguid, kui talle antud volitusest ei tulene teisiti (PatS § 131 lg 3 ).

Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks, samuti meditsiini- ja taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. 

Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Meditsiini- ja taimekaitsetoodete täiendav kaitse kehtib kuni viis aastat aluspatendi kehtivuse lõppemisest.

Kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev (PatS § 37).

Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Kui kehtivusaasta lõiv jäetakse õigel ajal tasumata või on lõiv küll Rahandusministeeriumi kontole üle kantud, kuid andmed lõivu tasumise kohta ei ole Patendiametile esitatud, kaotab patent kehtivuse.

Kehtivusaasta riigilõiv tuleb tasuda tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks on selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab (näiteks kui patenditaotlus esitati 10. jaanuaril 2015, siis on 8. kehtivusaasta tasumistähtpäev 31. jaanuar 2022) (PatS § 42 lõige 1).

Vaid esimese, teise ja kolmanda aasta riigilõiv tasutakse samal ajal kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva (PatS § 42 lõige 2). Kõigil järgnevatel aastatel tuleb kehtivusaasta lõiv maksta igal aastal.

Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva, kuid siis tuleb lisaks maksta 10% lõivu antud kehtivusaasta riigilõivumäärast (PatS § 42 lõige 3).

Täiendava kaitse esimese kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal aluspatendi kehtivusaeg lõpeb. Riigilõivu võib tasuda kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva (PatS § 42 lõige 6).

Täiendava kaitse iga järgneva kehtivusaasta riigilõivu ja pediaatrias kasutatavate ravimite täiendava kaitse kehtivusaja pikendamise riigilõivu tasumistähtpäevaks on selle kalendrikuu viimane päev, millal täiendava kaitse kehtivusaasta või pediaatrias kasutatavate ravimite korral täiendava kaitse pikendatud kehtivusaeg algab. Ka nimetatud lõive võib tasuda kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva (PatS § 42 lõige 7). Täiendava kaitse kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu (PatS § 42 lõige 8). See aga ei kehti täiendava kaitse kehtivusaja pikendamise kohta.

Kui kehtivusaasta riigilõiv on jäänud tasumata vääramatu jõu või patenditaotlejast, patendiomanikust, täiendava kaitse omanikust või nende esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu, saab Patendiamet menetluse või kaitse kehtivuse taastada. Selleks peab patenditaotleja, patendiomanik või täiendava kaitse omanik kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist esitama Patendiametile vastava nõude. Samuti tuleb tõendada vääramatu jõu või eelnimetatud takistuse olemasolu, tasuda kehtivusaasta riigilõiv ning riigilõiv menetluse või kaitse kehtivuse taastamise eest. Taastamise nõude saab esitada ühe aasta jooksul PatS-i §-s 42 ettenähtud tasumistähtpäevast arvates. Kui tasutakse lisalõiv, saab nimetatud nõude esitada PatS-i § 42 lõigetes 3, 8 või 10 sätestatud tähtaja lõppemisest arvates.

Patendiamet teatab patendi taastamisest või sellest keeldumisest kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõude ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Patendiomanik võib teha patendis muudatusi, kuid need ei tohi laiendada patendikaitse ulatust ega muuta patenditaotluses avatud leiutise olemust.

Patendiomanik võib vastavalt PatS-i §-le 39 patendi kogu kehtivuse aja jooksul patendinõudlust muutes piirata patendikaitse ulatust, parandada patendikirjelduses bibliograafilisi andmeid ning kirja- ja arvutusvigu. Muudatuste tegemisel tuleb arvestada, et need ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust. Patendis muudatuste tegemise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Patendileht. Patendinõudluse muutmise korral avaldatakse ka uus patendikirjeldus.

Patendis muudatuste tegemiseks esitab patendiomanik Patendiametile vastava nõude, uue patendinõudluse ja vajaduse korral uue leiutiskirjelduse. Tasuda tuleb riigilõiv 45 eurot patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest või 32 eurot patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest. Riigilõivu tasumise andmed esitatakse Patendiametile koos muudatuste nõudega.

Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Patenditaotleja võib  patenditaotluse ning patendiomanik võib patendi teisele isikule üle anda. Taotleja või omaniku surma korral läheb patent üle pärijale, juriidilisest isikust taotleja või omaniku tegevuse lõppemisel tema õigusjärglasele.

Avalduse ülemineku kande tegemiseks esitab patenditaotleja, patendiomanik, täiendava kaitse omanik või isik, kellele patenditaotlus, patent või täiendav kaitse üle läheb. Riigilõiv ülemineku kande eest on 32 eurot. Andmed tasutud riigilõivu kohta esitatakse koos avaldusega. Kui avalduse esitab isik, kellele patenditaotlus, patent või täiendav kaitse üle läheb, peab ta avaldusele lisama üleminekut tõendavad dokumendid.

Patendi ülemineku avaldus tuleb esitada ühe aasta jooksul, arvates tehingus määratud patendi ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast. Kui patent läheb üle kohtuotsuse alusel, tuleb avaldus esitada ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumise päevast arvates (PatS § 45 lg 4).

Patendi ülemineku kanne jõustub Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Patendileht avaldamise päeval.

Patent loetakse teisele isikule üle läinuks tehingu või kohtuotsuse järgi määratud ülemineku päevast või õigusjärgluse tekkimise päevast.

Isik, kellele patent on üle läinud, võib hakata patendiomaniku õigusi kasutama patendi ülemineku kande jõustumise päevast, st Eesti Patendilehes avaldamise päevast (PatS § 45).

Kui patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud, kaotab patent kehtivuse.

Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Patenditaotleja ja patendiomaniku huvides on hoida oma andmed registris ajakohased ja korrektsed. See hõlbustab Patendiameti suhtlemist taotleja või omanikuga ja väldib arusaamatusi.

Nime, aadressi või muude kontaktandmete muutmiseks esitab taotleja või patendiomanik Patendiametile avalduse. Riigilõivu selleks toiminguks ei ole vaja tasuda.

Avalduse võib esitada vabas vormis avaldusena e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua.

Registrikanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates. Patendiamet saadab avalduse esitajale registrikannet kinnitava teate.
 

Patendiomanik ehk litsentsiandja võib anda oma õigused patendile kirjaliku litsentsilepinguga osaliselt või täielikult ühe või mitme isiku ehk litsentsisaaja kasutusse. 

Litsentsiga seonduv on reguleeritud PatS §-s 46.

Litsentsi võib patendiregistris registreerida, kuid kohustuslik see ei ole. Registrikande tegemiseks tuleb esitada Patendiametile litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte. Litsentsi registreerimise eest tasutakse riigilõiv 32 eurot.

Litsentsisaaja võib litsentsiandja loal litsentsist tulenevad õigused anda all-litsentsiga kolmandale isikule.
 
Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem kui patendikaitse kehtivus, meditsiinitoodete ja taimekaitsetoodete täiendava kaitse korral aga mitte pikem kui täiendava kaitse kehtivus.

Kui patent läheb üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.

Registreerimata litsentsil ei ole kolmandate isikute suhtes õiguslikku jõudu. Mitmele litsentsisaajale eri litsentsidega antud õiguste kollisiooni korral on eelis litsentsisaajal, kelle litsents on registreeritud.

Patendiomaniku keeldumisel litsentsi andmisest võib isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest ja on suuteline seda tegema Eesti Vabariigis, esitada kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks vastavalt PatS-i §-s 47 sätestatule.

Litsentsi kohta kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.
 

Patendiomanik võib pantida temale kuuluva patendi.

Patendi pandiga koormamise täpsem regulatsioon puudub. Seetõttu kohaldatakse pandi registreerimisel kaubamärgiseaduse §-des 24-26 ja kaubamärgimääruse §-des 30-34 sätestatut.

Registerpandi tekkimiseks on vajalik patendiomaniku ja pandipidaja kokkulepe patendi koormamise kohta pandiga ja pantimise kohta kande tegemine patendiregistrisse.

Pandi registreerimiseks esitab avalduse patendiomanik või pandipidaja. Avalduse võib esitada e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua. Avaldusele lisatakse pandi seadmise kirjalik kokkulepe. 

Patendi pandi registreerimine ei ole seaduses täpselt reguleeritud. Pandilepingu poolte huvides, et kõik andmed oleksid üheselt mõistetavad, samuti silmas pidades tööstusomandi seaduste ühtlustamise põhimõtet, peab Patendiamet siiski vajalikuks notariaalselt kinnitatud pandi seadmise kokkuleppe esitamist, nagu see on kaubamärgi pandi puhul. Seda nõuet on nimetatud ka patenditaotluste ja patentide menetlemise juhistes, mis kinnitati 01.07.2020.

Registerpandi registreerimiseks tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse lisas 2 toodud riigilõivu täismääradele. Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

Vastavalt tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse §-le 31 kantakse tööstusomandi eseme pandiga koormamise korral registrisse pandipidaja andmed, pandi rahalise väärtuse suurus, nõude suurus ja täitmise tähtaeg. Pant kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel.

Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Prioriteeti tõendav dokument on esmase patenditaotluse vastu võtnud ameti patenditaotlejale väljaantud dokument, mille alusel saab esitada prioriteedinõude teisele riigile või rahvusvahelisele ametile esitatavas patenditaotluses. 

Patendiamet väljastab patenditaotleja või patendiomaniku kirjalikul nõudel ja riigilõivu 16 eurot tasumisel leiutise prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb patenditaotluse koopiast ja Patendiameti ametlikust kinnitusest.

Vt lisaks PatS § 351 lõige 4.

Patendikirja duplikaat asendab esialgset patendikirja.

Patendikirja duplikaadi saamiseks esitab patendiomanik Patendiametile avalduse ja andmed riigilõivu 16 eurot tasumise kohta. Avaldus esitatakse vabas vormis e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuues.

Duplikaat antakse välja ühe kuu jooksul avalduse ja riigilõivu 16 euro tasumise andmete esitamisest Patendiametile. Patendikirja duplikaadi esikaane paremasse ülaossa märgitakse sõna „duplikaat”.

Duplikaadi väljaandmise teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes (PatS § 36 lõige 8).
 

Register on avalik alates patenditaotluse avaldamisest. Igaühel on õigus tutvuda patenditaotluse registritoimiku ja kirje andmetega andmebaasis, saada registrist ärakirju või väljatrükke.

Patenditaotluse avaldamise järel on register avalik (PatS § 24), kuid arvestada tuleb samas paragrahvis sätestatud piirangutega ja autori õigusega keelata oma nime avalikustamine (PatS § 13 lõike 7 punkt 2). 

Registrist ei väljastata salajastena määratletud ärisaladust või oskusteavet puudutavaid andmeid, samuti salastatud patenditaotluse andmeid (PatS § 351 lg 2). Salastamisele kuuluvad ainult Kaitseministeeriumi või välisriigi vastava ametkonna salastatud riigikaitselistele leiutistele esitatud patenditaotlused.

Registritoimikuga tutvumiseks, registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks tuleb esitada Patendiametile kirjalik avaldus koos andmetega riigilõivu tasumise kohta iga registritoimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest. Avalduse võib esitada e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua. Patenditaotlejale, patendiomanikule ja autorile on oma leiutise registritoimikuga tutvumine tasuta. Nimetatud isikute volitusel on see tasuta ka muule isikule (PatS § 351 lõige 3).

Viimati uuendatud 13.04.2022