Kes on autor?

Autor on füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on teose loonud.

Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Autori varalised õigused on üleantavad kas üksikute õigustena või õiguste kogumina, kas tasu eest või tasuta (autoriõiguse seaduse § 11). Autor teostab oma varalisi ja isiklikke õigusi kas iseseisvalt (näiteks sõlmides lepingu kirjastusega) või autorite organisatsiooni (näiteks Eesti Autorite Ühingu) kaudu kollektiivselt.

Autori isiklikud õigused 

  • Õigus autorsusele ehk õigus esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda ka teistelt teose kasutamisel tema autorsuse tunnustamist.
  • Õigus autorinimele ehk õigus otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt).
  • Õigus teose puutumatusele ehk teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi.
  • Õigus teose lisadele ehk õigus lubada lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms)
  • Õigus autori au ja väärikuse kaitsele ehk vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust.
  • Õigus teose avalikustamisele ehk otsustada, millal teos on valmis üldsusele esitamiseks.
  • Õigus teose täiendamisele ehk oma avalikustatud teost täiendada ja parandada.
  • Õigus teos tagasi võtta ehk nõuda teose kasutamise lõpetamist.
  • Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist kasutatavalt teoselt.

Autori isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud, st et seadus ei luba neid tehinguga üle anda loovutamise teel. Seega, autori isiklikud õigused pole müüdavad. Kuid autori isiklike õiguste kasutamiseks võib anda loa ehk litsentsi. Autori isiklikke õigusi ei saa sundkorras autorilt ära võtta.

Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult.

 (Autoriõiguse seaduse § 12)

Autori varalised õigused

Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest (v.a teose vaba kasutamine (vt autoriõiguse seaduse IV peatükk))

Tähtsamad varalised õigused

  • Õigus teost reprodutseerida. Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil. Reprodutseerimiseks on näiteks raamatu trükkimine, kõne või laulu salvestamine, nendest salvestistest koopia tegemine, failist koopia (sealhulgas backup-koopia) tegemine, õppejõu loengu diktofoniga lindistamine, selle lindistuse ümberkirjutamine käsitsi või digitaalses vormis, artiklist fotokoopia tegemine, artikli salvestamine arvuti kõvakettale jms. Ebaseaduslik reprodutseerimine kannab nimetust piraatlus ja selline ebaseaduslik koopia on piraatkoopia;
  • Õigus teost levitada ehk õigus levitada oma teost või selle koopiaid. Levitamiseks loetakse teose või selle koopia omandiõiguse üleandmist või üldsusele kasutada andmist mis tahes viisil, sealhulgas rentimist ja laenutamist, välja arvatud arhitektuuriteose ja tarbekunstiteose rentimine ja laenutamine. Pärast autori poolt või tema loal teose koopia esmamüüki või omandiõiguse muul viisil üleandmist Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis lõpeb käesolevas punktis nimetatud õigus ja teose koopiat võib Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigis edasi levitada autori nõusolekuta. Autorile kuulub ainuõigus lubada või keelata oma teose koopia rentimist ja laenutamist üldsusele ka juhul, kui õigus teose levitamisele on lõppenud, välja arvatud autoriõiguse seaduse §-s 133 sätestatud juhtudel. Rentimine on teose, selle koopia või käesolevas seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgil. Laenutamine käesoleva seaduse tähenduses on teose, selle koopia või autoriõiguse seaduses nimetatud muu resultaadi andmine ajutiseks kasutamiseks üldsusele avatud asutuse kaudu otsese või kaudse varalise või ärilise kasu saamise eesmärgita. Andmebaasi koopia esmane müük lõpetab õiguse kontrollida selle andmebaasi koopia edasist müüki. Levitamine on teose või selle koopia müümine, rentimine, laenutamine, kinkimine vms. Selline teose levitamine saab toimuda autori eelneval nõusolekul. Luba teost levitada on teatud juhtudel autori ühekordne tahteakt. Pärast teose koopia esmamüüki, kinkimist või muul viisil omandiõiguse üleandmist ei saa autor enam kontrollida teose levitamist. See tähendab, et iga isik, kes on ostnud raamatu koopia, saanud autorilt kingituseks graafilise lehe, monograafia või CD, võib seda teost või teose koopiat edasi müüa või kinkida ilma autori nõusolekuta;
  • Õigus teost tõlkida. Näiteks kui inglise luuletaja luuletus, vene kirjaniku romaan või saksa autori draama soovitakse tõlkida eesti keelde, siis on selleks vaja nende autorite eelnevat nõusolekut. Sama nõue kehtib ka välismaiste laulutekstide tõlkimise osas;
  • Õigus teost töödelda ehk õigus teha teosest kohandusi (adaptsioone), töötlusi (arranžeeringuid) ja muid kohandusi (õigus teose töötlemisele). Näiteks kui Eesti autori või Berni konventsiooni liikmeks oleva välisriigi autori mistahes žanris muusikateost soovitakse muuta seda töödeldes, võib see toimuda vaid autori eelneval nõusolekul. Kui kirjandusteost või õpikut soovitakse lühendada või lihtsustada, siis saab seda teha vaid autori või tema õiguste omaja (kirjastuse) nõusolekul. Selle näite puhul tuleb järgida ka autorite isiklikku õigust teose puutumatusele. Seega igasugune teose omavoliline ümbertöötamine ja muutmine autori algsest teosest erinevaks rikub nii autori isiklikke kui ka varalisi õigusi;
  • Õigus teoste kogumikele ehk õigus koostada ja välja anda oma teoste kogumikke ja süstematiseerida oma teoseid. See tähendab, et kirjandusteoste, muusikateoste, kujutava kunsti teoste jms teoste kogumikke saab välja anda vaid autori, tema pärijate või teiste õiguste omajate nõusolekul;
  • Õigus teost avalikult esitada kas elavas või tehniliselt vahendatud ettekandes. Selleks, et esitada avalikult teise autori laulu, instrumentaalpala, loengut, ettekannet, luuletust, näidendit, katkendit monograafiast jms, peab olema autori eelnev nõusolek;
  • Õigus teost eksponeerida ehk õigus teost üldsusele näidata. Teose eksponeerimine tähendab teose või tema koopia näitamist kas vahetult või filmi, slaidi, televisiooni või mis tahes muu tehnilise vahendi või protsessi abil;
  • Õigus teost edastada ehk õigus edastada teos raadio, televisiooni ja satelliidi kaudu ning taas edastada kaabellevivõrgu kaudu, samuti suunata teos üldsusele muude tehnikavahendite vahendusel;
  • Õigus teost üldsusele kättesaadavaks teha ehk õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks sellisel viisil, et isikud saavad teoseid kasutada nende valitud kohas ja ajal. Selle õiguse mõte on lubada teose kasutamist digitaalkeskkonnas (internetis). Järelikult võib mistahes teost, olgu see muusikateos, kirjandusteos, kujutava kunsti teos jne, internetis levitada vaid juhul, kui autor on selleks sõnaselgelt oma loa andnud;
  • Õigus teostada oma arhitektuurne projekt seaduses ettenähtud korras;
  • Õigus teostada oma disaini-, tarbekunstiteose jms projekt.

 (Autoriõiguse seaduse § 13)

  • Jaga

Viimati uuendatud 01.02.2022