Õigusaktid

Siit leiab intellektuaalomandi kaitset puudutavad õigusaktid.

Seaduste ja määruste eelnõud on kättesaadavad eelnõude infosüsteemi veebilehel

Tööstusomandi rahvusvahelised lepingud

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883) (Eesti ühines 12.02.1924)
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)
Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991. (Eesti taasühines 24.08.1994)

Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm, 1967) (Eesti ühines 05.02.1994)

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) (Eesti ühines 13.11.1999)

Euroopa Liidu õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 469/2009, 6. mai 2009, ravimite täiendava kaitse tunnistuse kohta (kodifitseeritud versioon)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1610/96, 23. juuli 1996, taimekaitsevahendite täiendava kaitsesertifikaadi kasutuselevõtu kohta

Rahvusvahelised lepingud

Patendikoostööleping (Washington, 1970) (Eesti ühines 24.08.1994)

Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977) (Eesti ühines 14.09.1996)

Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourg'i kokkulepe (1971) (Eesti ühines 27.02.1997)

Euroopa patentide väljaandmise konventsioon  (Euroopa patendikonventsioon) (Eesti ühines 01.07.2002)

Euroopa patendikonventsioon 2000 

Euroopa Patendikonventsiooni 2000 rakendusmäärus

Patendiõiguse leping (Eesti ühines 28.04.2005)

Euroopa Liidu õigusaktid

Euroopa Liidus kehtivale kaubamärgile saadakse õiguskaitse alltoodud õigusaktide alusel. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), kes registreerib Euroopa Liidu kaubamärke ning  teostab nende menetlusega seotud toiminguid, lähtub oma tegevuses peamiselt järgnevatest nõukogu ja komisjoni määrustest.

Nõukogu määrustes on sätestatud  kaubamärgi õiguskaitse alused, nõuded kaubamärgile ja üldisemad menetlust ja toiminguid reguleerivad reeglid, samuti vaidlustamise ja kehtetuks tunnistamise alused. Komisjoni määrused, mis on antud nõukogu määruste rakendamiseks, käsitlevad kaubamärgi õiguskaitse menetlust detailsemalt, reguleerides peamiselt menetluslikke toiminguid.

Õigusaktid on kättesaadavad Euroopa Liidu Teatajas:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/2436, 16. detsember 2015 , kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/1001, 14. juuni 2017, Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (kodifitseeritud tekst) (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/625, 5. märts 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430 

Rahvusvahelised lepingud

Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) (Eesti ühines 27.05.1996)

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989) (Eesti ühines 18.11.1998)

Kaubamärgiõiguse leping (1994) (Eesti ühines 07.01.2003)

Kaubamärgiõiguse Singapuri leping (Eesti ühines 14.08.2009)

Olümpiasümboli kaitse Nairobi leping (Eesti ühines 30.06.2006)

Euroopa Liidu õigusaktid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1143, 11. aprill 2024, milles käsitletakse veinile, piiritusjookidele ja põllumajandustoodetele antavaid geograafilisi tähiseid ning põllumajandustoodete garanteeritud traditsioonilisi tooteid ja vabatahtlikke kvaliteedimõisteid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2019/787, 17. aprill 2019, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008

Rahvusvahelised lepingud ehk konventsioonid

Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886), millega Eesti Vabariik ühines 1927. aastal ja taasühines 26. oktoobril 1994

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu lisa 1C Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Agreement on Trade Related Aspects of Intellectual Property Rights)

WIPO autoriõiguse leping (WCT, 1996), millele Eesti Vabariik kirjutas alla 1997. aastal ja mis jõustus Eesti suhtes aastal 2010

Ülemaailmne autoriõiguse konventsioon (Universal Copyright Convention, 1952). NSV Liit ühines sellega 1973. aastal, Eesti Vabariik sellega ühinenud ei ole

Teose esitaja, fonogrammitootja ja ringhäälinguorganisatsiooni kaitse rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seadus ehk nn Rooma 1961. a konventsioon (jõustus Eesti Vabariigi suhtes 28.04.2000) 

Fonogrammitootjat fonogrammi loata paljundamise vastu kaitsva konventsiooniga ühinemise seadus ehk nn Genfi 1971. a konventsioon (jõustus Eesti Vabariigi suhtes 28.05.2000)

WIPO esitus- ja fonogrammileping (WPPT, 1996, jõustus Eesti Vabariigi suhtes 14.03.2010)

ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948) artikkel 27 lg 2, mis sätestab, et igal inimesel on õigus teaduslikest töödest, kunsti- ja kirjandusteostest, mille autoriks ta on, tulenevate mittevaraliste ja varaliste huvide kaitsele

Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti artikkel 15, mis sätestab, et paktist osavõtvad riigid tunnustavad iga inimese õigust saada kaitset moraalsetele ja materiaalsetele huvidele, mis on tekkinud seoses mis tahes teadus-, kirjandus- või kunstiteostega, mille autoriks ta on.

   

Patendiameti põhimäärus

Rahvusvaheline uute taimesortide kaitse konventsioon (UPOVi konventsioon)  (Eesti ühines 24.09.2000)

Viimati uuendatud 04.07.2024