Kaubamärgi taotluse või registreeringu haldamine

Kauba- ja teenindusmärkide register sisaldab kaubamärgi õiguskaitse menetluse andmeid alates taotluse esitamisest kuni registreeringu tegemiseni. Samuti kajastuvad registris taotluse või registreeringu haldamisega seotud toimingud.

Toimingud kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse asjast huvitatud isiku (taotleja, kaubamärgiomanik) või neid esindava patendivoliniku avalduse alusel. Kui omanikuks või taotlejaks on äriühing, allkirjastab avalduse äriühingu esindusõigusega isik. 
 
Avalduse võib esitada e-teenuste portaalis, vabas vormis avaldusena e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua.

Taotleja või omaniku esindajana saab tegutseda riiklikusse patendivolinike registrisse kantud patendivolinik, kellel on patendivoliniku kutse kaubamärkide valdkonnas. Eestis tegutsevate patendivolinike nimekirjaga on võimalik tutvuda Patendiameti veebilehel.

KaMS § 13 lõike 2 kohaselt peab isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, volitama kaubamärgialaste toimingute tegemisel Patendiametis või apellatsioonikomisjonis oma esindajaks patendivoliniku. 

Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Kande tegemisest teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Registreeringu haldamine hõlmab järgmisi toiminguid:

Registreeringu kanne kauba- ja teenindusmärkide registrisse tehakse kaubamärgi registreerimise otsuse alusel.

Registreeringu kanne tehakse, kui:
1)    kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest arvates ei ole kaubamärgi registreerimise otsust ega taotleja õigust avaldatud kaubamärgile vaidlustatud ega esitatud Patendiametile kaubamärgiseaduse § 411 lõikes 1 nimetatud kolmanda isiku märkust;
2)    kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile jäävad vaidlustamisele või märkuse esitamisele vaatamata jõusse.

Juhul kui kaubamärk registreeritakse, kantakse registrisse kõik KaMS § 48 lõikes 2 sisalduvad registreeringu andmed, mis samuti avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht.

Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja elektroonilise kaubamärgitunnistuse.

Kaubamärgiomaniku avalduse alusel väljastab Patendiamet elektroonilise kaubamärgitunnistuse ärakirja paberkandjal 20 tööpäeva jooksul avalduse esitamisest, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.

Kaubamärgi pikendamine

Registreeritud kaubamärgi õiguskaitse hakkab kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast alates ja kehtib 10 aasta möödumiseni taotluse esitamise kuupäevast.

Enne 1. aprilli 2019 esitatud taotluste alusel registreeritud kaubamärkide suhtes hakkab õiguskaitse kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast alates ja kehtib 10 aasta möödumiseni registreeringu tegemise kuupäevast.

Kaubamärgiomanik võib ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist nõuda õiguskaitse kehtivusaja pikendamist järgnevaks kümneks aastaks, esitades Patendiametile sellekohase avalduse. 

Avalduse võib esitada e-teenuste portaalis, vabas vormis avaldusena e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena) või posti teel.

Registrikanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates. Patendiamet saadab avalduse esitajale registrikannet kinnitava teate.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 104 lõikele 1 on riigilõiv kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks 195 eurot. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Juhul kui kaubamärgiomanik on unustanud või mõnel muul põhjusel on kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jäänud tegemata, on KaMS § 50 lõike 2  alusel võimalik kaubamärgiomanikul nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist.

Tähtaja ennistamise puhul tuleb kaubamärgiomanikul täiendavalt õiguskaitse kehtivusaja pikendamise lõivule 195 eurot tasuda ka lisa riigilõiv 45 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 106 lõikele 1. Seega, kui kaubamärgiomanik soovib kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja tähtaja ennistamist ja kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist, tuleb tasuda riigilõivu kokku 195 + 45 = 240 eurot.

Vaata täpsemalt: Kaubamärkide riigilõivud.

Patendiamet saadab 6 kuud enne kaubamärgi kehtivusaja lõppemist kaubamärgiomaniku e-posti aadressile meeldetuletuse kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks. Korduvteavitus saadetakse kehtivusaja lõppemisele järgneval päeval, mil veel 6 kuu jooksul on võimalik täiendavat lõivu tasudes kaubamärgi kehtivusaega  pikendada. Teavituse kättetoimetamiseks peab registris olema kaubamärgiomaniku kehtiv e-posti aadress.

Patendiamet juhib tähelepanu, et kaubamärgiomanikud oleksid ka ise tähelepanelikud ja jälgiksid neile kuuluvate kaubamärkide õiguskaitse kehtivusaega ning ühtlasi ka võimalikku pikendamisaega.

Kui kaubamärk on registrist kustutatud, tuleb kaubamärgiomanikul kogu registreerimisprotsess alates taotluse esitamisest, riigilõivu tasumisest ja ekspertiisi läbimisest algusest peale läbi teha, st kaubamärgitaotlust käsitletakse Patendiametis uue kaubamärgi registreerimise taotlusena.
 

Taotleja ja kaubamärgiomaniku huvides on hoida oma andmed registris ajakohased ja korrektsed. See hõlbustab Patendiameti suhtlemist kaubamärgiomanikuga ja väldib arusaamatusi.

Nime, aadressi või muude kontaktandmete muutmiseks esitab taotleja või kaubamärgiomanik Patendiametile avalduse. Riigilõivu selleks toiminguks ei ole vaja tasuda.

Avalduse võib esitada e-teenuste portaalis, vabas vormis avaldusena e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuues.

Registrikanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates. Patendiamet saadab avalduse esitajale registrikannet kinnitava teate.

Kaubamärgi võõrandamine

Kaubamärgiomanik või -taotleja võib oma kaubamärgi teisele isikule üle anda ehk võõrandada. Vastavalt kaubamärgiseaduse § 18 lõikele 1 saab kaubamärki võõrandada kõigi või osa kaupade või teenuste suhtes. 

Võõrandamise kande avalduse võib esitada registrisse kantud omanik või taotleja või uus omanik või taotleja. Kui avalduse esitab kaubamärgi uus taotleja või uus omanik, lisatakse avaldusele võõrandamist tõendav dokument, millele on alla kirjutanud registrisse kantud taotleja või omanik. Kui võõrandatav kaubamärk on koormatud pandiga, lisatakse avaldusele pandipidaja kirjalik nõusolek (kaubamärgimääruse § 35).

Avalduse võib esitada e-teenuste portaalis, vabas vormis avaldusena e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua. 

Võõrandamise registrikande eest tasutakse riigilõiv 32 eurot. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Patendiamet väljastab pärast võõrandamise kande tegemist registris avaldajale vastavasisulise kirjaliku teate. Kanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

NB! Äriühingu tegevuse lõpetamisel tuleks otsustada kaubamärgi kui ettevõtte vara edasine kuuluvus. Kui kaubamärgiomanikuks olnud ettevõte on äriregistrist kustutatud, ei ole kaubamärgil enam omanikku, s.o isikut, kes saaks teha toiminguid kaubamärgiga.

Kaubamärgi üleminek

Ettevõtete ühinemisel või jagunemisel lähevad kaubamärgiõigused üle õigusjärglasele. Füüsilisest isikust omaniku surma korral lähevad õigused üle pärijale.

Kaubamärgi üleminek toimub KaMS § 18 lõike 2 alusel. Kaubamärgi ülemineku registrikande avalduse esitab isik, kellele õigused üle lähevad. Avaldusele tuleb lisada üleminekut tõendav dokument (kaubamärgimäärus § 36).

Avalduse võib esitada e-teenuste portaalis, e-postiga (digiallkirjastatult manusena) aadressile [email protected], posti teel või ise kohale tuua.

Ülemineku registrikande eest tasutakse riigilõiv 32 eurot. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Patendiamet väljastab pärast ülemineku kande tegemist registris avaldajale vastavasisulise kirjaliku teate. Kanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Kaubamärgitaotleja võib taotluse ning kaubamärgiomanik võib registreeringu jagada kaheks või enamaks taotluseks või registreeringuks, jagades kaubad ja teenused nende vahel.

Taotluse või registreeringu jagamiseks esitab taotleja või kaubamärgiomanik vabas vormis kirjaliku avalduse e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või kohale tuues ning tasub riigilõivu 45 eurot. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist. 

Taotluse või registreeringu jagamise avaldus peab kindlasti sisaldama järgmisi andmeid:

  • taotluse või registreeringu number;
  • loetelu esialgsesse taotlusesse või registreeringusse jäävatest kaupadest või teenustest;
  • loetelu eraldatud taotluse või registreeringu kaupadest või teenustest.

Kande tegemisest registrisse teatatakse kandeavalduse esitajale hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Registreeritud kaubamärki või kaubamärgitaotlust võib pandiga koormata. Isikul, kelle kasuks pant on seatud ehk pandipidajal, on õigus pandiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kaubamärgi arvel. Pandipidaja nõusolekuta ei saa kaubamärki võõrandada ega litsentsida. Pandi registreerimine kaubamärgiregistris ei ole kohustuslik, registreerimise eesmärk on tõkestada pandipidajat kahjustavaid toiminguid kaubamärkidega, nagu kaubamärgi võõrandamine, ja informeerida avalikkust.

Pandi registreerimisega seotud toimingud on reguleeritud kaubamärgiseaduse §-s 506.  Pandi registreerimiseks esitab kirjaliku avalduse kaubamärgiomanik või pandipidaja. Avalduse võib esitada e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua. Avaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud pandi seadmise kokkulepe.

Registerpandi registreerimiseks tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse lisas 2 toodud riigilõivu täismääradele. Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Pandilepingu tingimuste muutmiseks esitatakse avaldus koos notariaalselt tõestatud pandilepingu lisa, kohtuotsuse või muu muutmist tõendava dokumendiga ja tasutakse riigilõiv 7 eurot (pandilepingu lisa registreerimine).

Pandipidaja isiku muutmiseks esitatakse avaldus koos muutmist tõendava notariaalselt tõestatud dokumendiga ja tasutakse riigilõiv 7 eurot (pandilepingu lisa registreerimine).

Registerpandi järjekoha muutmiseks esitatakse avaldus koos nende isikute kokkuleppega, kelle õiguste järjekoht muutub, ja tasutakse riigilõiv.

Registerpandi kohta tehtud kanne kustutatakse registrist pandiga tagatud nõude lõppemisel või pandist loobumisel.

Kui pandipidaja loobub pandist pandi kehtivuse ajal, esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.

Oluline on rõhutada, et registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel tuleb vastavalt KaMS § 506 lõikele 8 esitada Patendiametile kõikide nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada.

Pandi kohta tehtud kande kustutamine kauba- ja teenindusmärkide registrist toimub Patendiametile esitatud avalduse alusel. Patendiamet omaalgatuslikult registerpandi kandeid ei kustuta. Praktikas on tekkinud olukordi, kus pandi kehtivusaeg on küll kuupäevaliselt lõppenud, kuid pandikanne on registrist kustutamata, mille tulemusena ei ole kaubamärki võimalik võõrandada.

Patendiamet väljastab pärast pandi kohta kande tegemist registris avaldajale vastavasisulise kirjaliku teate. Kanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Kaubamärgiomanik võib lubada teisel isikul oma kaubamärki kasutada ehk anda litsentsi kaubamärgi kasutamiseks. Litsentsiandja (kaubamärgiomanik) ja litsentsisaaja vahel sõlmitud litsentsilepinguga määratakse kindlaks kaubamärgi kasutamise tingimused ja ulatus.

Litsents lõpeb registreeringu kehtivusaja lõppemisel. Kaubamärgi võõrandamine ega hiljem antud litsents ei mõjuta varem antud litsentsi kehtivust. Litsentsisaaja võib kaubamärgiomanikult litsentsiga saadud õigused kolmandale isikule edasi anda ainult kaubamärgiomaniku loal.

Litsentsi registreerimine on reguleeritud kaubamärgiseaduse §-s 505. Kande tegemise aluseks on litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik vabas vormis avaldus. Avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Väljavõtet ei pea esitama, kui litsentsi registrikande avaldusele on alla kirjutanud nii litsentsiandja kui ka litsentsisaaja ning avaldus sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid. 
Avalduse võib esitada e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua.

Riigilõiv litsentsi registreerimise eest on 32 eurot. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Patendiamet väljastab pärast litsentsikande tegemist registris avaldajale vastavasisulise kirjaliku teate. Kanne tehakse hiljemalt 20. tööpäeval nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide saabumise kuupäevast arvates.

Litsentsileping on oma õiguslikult olemuselt eraõiguslik leping, mida reguleerib võlaõigusseadus ja kehtib tingimustel, milles lepingupooled on kokku leppinud. Eeltoodu tähendab, et kui litsentsiandja ja litsentsisaaja on lepingus kokku leppinud poolte õigused ja kohustused ning üks pool neid rikub, tuleb vaidlus poolte vahel lahendada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid kasutades.

Kaubamärgi litsentsikanne kustutatakse registrist Patendiametile esitatud avalduse alusel. Nõuetekohase avalduse vastavalt kaubamärgimääruse § 29 lõikele 3 peab esitama isik, kes esitas avalduse litsentsi registreerimiseks.

Kaubamärgitunnistuse duplikaat asendab esialgset tunnistust. Duplikaadi andmed peavad üheselt vastama tunnistuse väljaandmise ajal kehtinud registreeringu andmetele.

Tunnistuse duplikaadi taotlemiseks esitab kaubamärgiomanik või tema volitatud esindaja Patendiametile vabas vormis kirjaliku avalduse vastavalt kaubamärgimääruse § 40. Avalduse võib esitada e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua.


Duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõiv 16 eurot. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile kohe pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Duplikaat antakse välja hiljemalt 20. tööpäeval avalduse laekumise päevast arvates, ent mitte enne nõutava riigilõivu tasumist.

Kaubamärk kustutatakse registrist, kui kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaega ei ole pikendatud. Ennetähtaegselt kustutatakse kaubamärk registrist apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel või kaubamärgiomaniku loobumisel kaubamärgist. Seaduses sätestatud juhtudel kustutatakse kaubamärk asjast huvitatud isiku taotlusel.

Kaubamärk kustutatakse registrist kuue kuu möödumisel kehtivusaja lõppemisest vastavalt KaMS § 51 lõikele 1, kui kaubamärgiomanik ei ole nõudnud kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist. Kustutamine jõustub tagasiulatuvalt kehtivusaja lõppemise kuupäeval. 

Kui  kaubamärgiomanik on unustanud või mõnel muul põhjusel on kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jäänud tegemata, on KaMS § 50 lõike 2 alusel võimalik kaubamärgiomanikul nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist.  

Kaubamärk kustutatakse registrist enne tähtaega vastavalt KaMS § 51 lõikele 2, kui Patendiametile on esitatud sellekohane jõustunud kohtulahend või kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud. 
Kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud, esitatakse Patendiametile sellekohane avaldus. Kaubamärgist ei saa loobuda, kui see on koormatud pandiga või arvatud pankrotivara hulka või selle suhtes kehtib litsents või käsutamise keelumärge. 

Praktikas kõige keerulisem on kaubamärgi kustutamine KaMS § 51 lõike 3 alusel, mis sätestab, et kaubamärk kustutatakse registrist asjast huvitatud isiku taotlusel, kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks. Patendiametile eeltoodud alusel kustutamise avalduse esitamiseks tuleb ühtlasi ka tõendada, et varasemalt registrisse kantud kaubamärk takistab hilisema kaubamärgi menetluses selle registreerimist. Registreeringu tegemise takistuse kohta peab sellisel juhul Patendiameti kaubamärgiosakond olema hilisemale kaubamärgitaotlejale esitanud ka vastavasisulise teate.
 

Registri andmed on avalikud pärast kaubamärgi registreerimisotsuse avaldamist Eesti Kaubamärgilehes. Igaüks võib esitada avalduse toimikuga tutvumiseks, registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamiseks, registriväljavõtte või ärakirja saamiseks.

Enne kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamist on registrist lubatud väljastada järgmised andmed:

  • kaubamärgi reproduktsioon;
  • taotluse number;
  • taotluse esitamise kuupäev;
  • prioriteediandmed;
  • taotleja nimi;
  • taotleja esindaja nimi;
  • kaupade ja teenuste loetelu ning Nizza klassifikatsiooni klasside numbrid.

Nimetatud andmed avaldatakse Patendiameti kaubamärkide avalikus andmebaasis järgmisel päeval pärast taotluse vastuvõtmist.

Registreerimisotsuse avaldamise järel Eesti Kaubamärgilehes on registri andmed avalikud. Toimikuga tutvumiseks, teabe väljastamiseks või registritoimiku dokumendi saamiseks tuleb esitada avaldus ja tasuda riigilõiv. Taotlejale ja kaubamärgiomanikule on oma kaubamärgi registritoimikuga tutvumine tasuta.

Avalduse võib esitada e-posti aadressile [email protected] (digiallkirjastatult manusena), posti teel või ise kohale tuua.
Riigilõivude tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile kohe pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Toimikuga saab tutvuda Patendiameti vastuvõtus kliendiarvutis, kuhu laetakse elektroonilise toimiku failid. Toimikuga peab olema võimalik tutvuda viie tööpäeva jooksul avalduse Patendiametisse saabumise kuupäevast või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse avalduse saabumisest hiljem.

Teabe väljastamine registrist toimub avalduses esitatud päringu alusel. Patendiamet väljastab soovitud teabe e-posti teel või posti teel viie tööpäeva jooksul avalduse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse hiljem.

Registritoimiku dokumendi ärakiri või kirje väljatrükk väljastatakse registrist kinnitatud dokumendina. Patendiamet väljastab avalduses nimetatud dokumendid e-posti teel või posti teel viie tööpäeva jooksul avalduse saabumise kuupäevast arvates või riigilõivu tasumise kuupäevast arvates, kui riigilõiv tasutakse hiljem.

Taotleja või kaubamärgiomaniku kirjaliku avalduse alusel väljastab Patendiamet prioriteeti tõendava dokumendi, mis koosneb Patendiameti kinnitusest ja taotluse koopiast. Dokumendi väljastamise eest tuleb tasuda riigilõiv 16 eurot.

  • Jaga

Viimati uuendatud 05.02.2024