Keelenurk

Siia rubriiki oleme kogunud tekste, mis on abiks taotluste koostamisel.

Keeleseadus

§ 2. Seaduse reguleerimisala

(1) Seaduses reguleeritakse eesti keele ja võõrkeelte kasutamist suulises ja kirjalikus asjaajamises, avalikus teabes ja teeninduses, eesti viipekeele ja viibeldud eesti keele kasutamist, eesti keele oskuse nõudeid ja hindamist, seaduses ja seaduse alusel sätestatud nõuete täitmise riiklikku ja haldusjärelevalvet ning vastutust seaduse nõuete rikkumise eest.

(2) Eraõiguslike juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute keelekasutust reguleeritakse, kui see on õigustatud põhiõiguste kaitseks või avalikes huvides. Avalikud huvid käesoleva seaduse tähenduses on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus, haridus, tervishoid, tarbijakaitse ja tööohutus. Eesti keele kasutamise ja keeleoskuse nõue peab olema põhjendatud ning proportsionaalne taotletava eesmärgiga ega tohi moonutada piiratavate õiguste olemust.

(3) Võõrkeelt, sealhulgas vähemusrahvuse keelt kasutavate isikute õigused tagatakse kooskõlas teiste seaduste ning välislepingutega. Võõrkeelte toetamise meetmed ei tohi kahjustada eesti keelt.

(4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 4. Ametlik ja avalik keelekasutus ning eesti kirjakeele norm

(1) Ametlik keelekasutus on riigi ametiasutuse ja valitsusasutuse hallatava riigiasutuse (edaspidi riigiasutus) ning kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse hallatava asutuse (edaspidi kohaliku omavalitsuse asutus), notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ning nende büroo või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutuse, kogu või isiku dokumentide, veebilehe, siltide, viitade ja teadaannete keelekasutus. Ametlik keelekasutus peab vastama eesti kirjakeele normile (edaspidi kirjakeele norm). Murdekeele põlisel kasutusalal võib kirjakeele normi kohasele tekstile lisada samasisulise teksti vastavas murdekeeles.

(2) Kirjakeele normi all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele normi rakendamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Muudes avalikkusele suunatud tekstides, millele ei kohaldata ametliku keelekasutuse nõuet, sealhulgas eesti keele kasutamisel meedias, järgitakse keelekasutuse head tava.

Eesti kirjakeele normi rakendamise kord

§ 1. Eesti kirjakeele norm

Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist.

§ 2. Kirjakeele normi rakendamine

(1) Kirjakeele norm on määratud Eesti Keele Instituudi uusima õigekeelsussõnaraamatuga, Emakeele Seltsi keeletoimkonna otsustega ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga.

(3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine.

(4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid.

§ 3. Kirjakeele normi alane nõustamine

Kirjakeele normi alal annab nõu Eesti Keele Instituut.

Väike valik noppeid Patendiametile esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste kaupade ja teenuste loeteludest. Paraku pole sellised väärkeelendid ja ebardlikud uudismoodustised erandnähtus ning see ajendaski keelenurka avama.

...hoonete puhastamine, sh fassaadide pesemine, rottide hävitamine ja hooldus...;

...krediidikaartide väljastamine, üürimine ja rentimine...;

...arvutitööjaamade osad, sh trükkalid...;

...kirjutavast pressist väljavõtete ja koopiate tegemine...;

...varustamine raamatutega, brošüüridega, dokumentidega ja pamflettidega (pro buklettidega);

...parfümeeriatooted, sh lõuaveed, lõuakreemid, lõuabalsamid...;

...arvutivõrgend...;

...mitteravivannivahend...;

...teksariidest üla- ja alakeharõivad... kaelarõivastus...;

...filmisuveniirid (pro kinomemorabiilid)...;

...õudusalased elavettekanded...;

...varustamine faktilise ja fiktiivse informatsiooniga...;

...päikesehooldusvahendid...;

...plastist ja polüstüreenist laste kaitsekiivrid; metallist laste jalgrattasadulad...;

...kantseleitarbed, trükitooted...organisaatorid (ajaplaneerijad)...kinkepaber ja kirjatarbed; seltskonna ja erakonna nipsasjad...;

...kaubamärk koosneb inglisekeelsetest sõnadest "Jungle Pop", mis eesti keeles tähendavad "Pauk dzjunglis" ning graafilistest elementidest;

...liising- ja üüriautodeks mõeldud kerega varustatud või ilma kereta asendusmootorsõidukite, samuti tagavaraosadeks mõeldud kõigi kasutamiskõlblikkuse säilitamiseks vajalike osade ja manuste jaoks...;

...anda elektrooniliselt edastatavat informatsiooni informatsioonilt informatsioonile ja informatsiooni esitavatele plokkidele;

...telekommunikatsiooniteenused, sh andmekommunikatsioon tele-, posti-(!) ja andmesüsteemide kaudu; multimeedia sõnumiteenused...;

...merereiside, reiside ja puhkuste korraldamine, käitamine ja seadmestamine... kruiisi-reisija puhkusevahendite korraldamine, opereerimine ja varustamine;

...kirjatarbed,...paberist peomütsid ja lemmikud;...lasteraamatud,...tegevusi võimaldavad raamatud...;

...mosaiik- ja manipuleeritavad mõistatused,...mängukeskkonnad ja nende aksessuaarid,...mängulumekuplid...;

...elektrilised aurustajad kasutamiseks majapidamises ja sarnaseks kasutamiseks mattide ja vedelike jaoks, mis sisaldavad insektitsiide, desodoriseerivaid ning desinfitseerivaid aineid;

...peanaha ja juuste puhastus-, hooldus-, ravi- ja ilustamisvahendid...;

...telekommunikatsiooni- ja andmetöötlusseadmestik ja -aparaadid koos korrastatud virtuaalse turu ning kohtamispaikadega heli-, video- ja andmesignaalide edastamiseks ja vastuvõtmiseks interaktiivses koostöös kasutajatega ja tasuliste seadmetega...;

...andme- ja telekommunikatsioonialane tegevus, andmetöötlus- ja telekommunikatsiooniterminalide ja -telefonide vahel andmetöötlemis- ja telekommunikatsiooniinstallatsioonides vahetatavate heli- ja videosignaalide/-andmete sisude edastamine ja esitlus;

...spetsialisti konsultatsioonid, mis on seotud telekommunikatsiooniga ja arvutikasutajatega kommunikatsioonitehastes ja kommunikatsioonitehaste väljatöötamisega...;

...veebi projekteerimine, tehnokäsitlus ja konsultatsioon; interneti ja veebiandmete teenused, nimelt digitaalne tuvastus ja sertifitseerimine; rakendusteenuse pakkumisteenused;

...elektri, võimsuse, õhu, sh suruõhu, sooja, külma, gaaside ja õlide ning energeetiliste kütuste ladustamine;

...korvpallialased arvutitarvikud, hiirepadjad, hiired... korvpallialased rõivad, jalatsid, peakatted;

...videosõnumite ja andmete infoteenused...;

...imprinditud (pro märgistatud) paber...;

...kahesuunalised raadiod (pro kahesüsteemsed raadiod - ingl two-way radios);

...vesikäimlavaagnad (pro WC-potid - ingl water closet bowls);

...brändi ja selle sisu loomine (pro brand ja selle sisu loomine; ingl brand on eesti keeles kasutusel tsitaatsõnana, mis sisuliselt tähendab - margitoode või hea mainega firma- või kaubamärk; brändi on inglise keeles brandy ja selle sisuga sobib joomine küll paremini kui loomine);

... klubide ja ühingute mitmesugustes erinevate teemade ja huvide valdkondades aktiivses režiimis teostatavate tööde teenused...;

... aktiivses režiimis arvutikasutaja...;

... mittemedikamentsed tualettveed (pro mittemedikamentoossed tualettveed)...;

... sageli lendajate boonusprogrammi haldamine, sageli lendajate boonusauhindade kättesaamise korraldamine...;

... harjutusseadmed kehakaaluga seoses...;

... püksikaitsmed...;

... kiirushoidikud...;

... mootorrataste käsiraamatud...

... brändikesksete meelelahutuslike eriürituste korraldamine (erilised joomapeod?);

... mobiilsed börsilendurid (lendurid kaubaks?);

... programmeeritav pihuseade;

... "akendel" baseeruv terminal;

... interkultuurne lapsehooldusprogramm;

... Internetis edastatav tarkvara, mida kasutatakse pimenduspiltidena, tapeedina, brauseri disainidena ja kursorina (super-tiigrihüpe, isegi tapeet juba Internetist!);

... arvutiprogrammid korvpallimängualase informatsiooni, statistika või trivia vaatamiseks (puuduvad andmed, mis keelest on võetud sõna "trivia" ja mida selle sõnaga on tahetud väljendada; eesti keeles on tuntud võõrsõnad "triviaalne" ja "triviaalsus", mis tähendavad labast, kulunut või tavalist, ent "trivia" eesti keeles kasutusel ei ole);

... lukspallid (kas luksuslikud või luksuvad pallid?);

... korvpallikomplektid, mis sisaldavad võrku ja vilet (ehk lisaks veel treeningud, mis sisaldavad vett ja vilet, saaks täiskomplekti!);

... rasestumisvastase kiirabi annustamisrežiim;

Väljavõte kaebusest:

"Meie palume AS xxx esindajal kaebuse arutelule kaasa võtta nende firmas kanadelt saadava ühe kanamuna näidisena ja sama palume Patendiameti esindajal esitada üks tehiskanamuna ja siis teeme mõlemad kanamunad kohapeal katki tõestamaks, millistest ja kelle poolt toodetavad on kanamunad klassis 29. Kui Patendiamet ei esita eelpool viidatud näidist, siis loeme seda ainult teooriaks, kuna teadupärast iga vaidlev pool oma väidet peab suutma praktiliselt tõestada ja seda ka Patendiamet."

Need rasked võõrsõnad

Tiiu Erelt
Eesti Keele Instituudi vanemteadur
[Artikkel ilmunud: Oma Keel 2001, nr 2, lk 38-46]

Eesti Keele Instituudi keelenõuande päevikus on läbi aastate olnud palju küsimusi võõrsõnade õigekirja kohta. Viimastelgi aastatel ei ole need kahanenud, vaid pigem kasvanud. Küsimustest-vastustest paistavad üsna selgesti niihästi rasked piirkonnad kui ka laenude eesti keeles kohanemise kulg.

Tsitaatsõnad ja võõrsõnad

Keelendid jagunevad võõruse järgi tsitaatsõnadeks (-väljendeiks), võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on puhtvõõrkeelsed sõnad eestikeelse teksti sees ja neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Hääldus võiks olla originaalkeele lähedane. Muust eesti tekstist eristamiseks tuleb inglise, prantsuse, ladina või mis tahes muu keele sõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, ning käänata saab neid ülakoma abil, kusjuures eesti käändelõpp ei ole kursiivis, nt homo sapiens'ist, töötas au pair'ina, arvestage tax free'd. See on üsna raskepärane ja seetõttu küsitakse mõnegi sõna kohta, kas poleks juba aeg seda häälduspärastada, s.o võõrsõnaks vastu võtta.

Suur hulk inglise laene ongi kodunenud, nagu küsitud dipp (dip 'külm kaste'), disko (disco), faks (fax), fänn (fan), gei (gay), hitt (hit), karri (curry), liising (leasing), lobi (lobby), meil (e-mail), mänedžer (manager), pikap (pick-up), rokk (rock), veeb (web). Isegi lühendeist AIDS ja VIP on saanud sõnad aids ja vipp (omastav vipi). Võõrsõnade hulka on paigutunud ka saksa Rottweiler - meil rotveiler, hispaania flamenco flamenko, itaalia pizza pitsa ja spaghetti spagetid, prantsuse petanque petank, rootsi glögg, soome glögi glögi. Nii on lihtsam moodustada liitsõnu (vrd lobby-töö ja lobitöö, fan-klubi ja fänniklubi) ning järgmise sammuna ka tuletisi (nt diskotama, faksima, lobima, meilima, rokkima). Hiina päritolu ja inglise keele kaudu levinud sõna wok on juba andnud tuletise vokkima, mis nähtavasti nõuab seda liiki panni kohta mugandust vokk. Homonüümid pole paraku uudis (vrd lobi ja rokk).

Samas on hulk sõnu, mida küsijaile tuleb soovitada lähtekeelsel kujul, s.o tsitaatsõnana. Neist enim küsitakse järgmisi: prantsuse boutique [butiik], brasserie, fourchette-laud [furšett-] ja à la carte [kart]; itaalia cappuccino [kaputšiino] ja a cappella; inglise ecstasy [ekstösi], groupie [gruupi], halloween [hälouiin], hot dog, performance [pöfoomöns] ja ragtime [rägtaim].

Mõnel tsitaatsõnal on vedanud, kui talle on leitud sobiv eestikeelne vaste, eriti sõnal yuppie [japi], millest sai pintsaklipslane. Aga miks mitte kasutada ka vabakäeseade või vabakäetelefon (ingl hands free facility), õpikoda (ingl workshop) ja esikümme (ingl top ten) ning saada lahti võõrsõnamuredest. Prantsuse buffet [büfee] tavapärane nimetus on Rootsi laud. Show paraku ei ole väärilist eesti vastet leidnud (vaadend, etendus või šõu tunduvad sobivat ainult kohati). Kui jääb tsitaatsõna, siis tuleb tähele panna veel üht konksu: temasse ei tohi istutada eesti astmevaheldust. Näiteks kuigi võõrsõnas drink : dringi on astmevaheldus, ei ole seda tsitaatsõnal long drink, ains om long drink'i, mitm nim long drink'id.

Tihti küsitakse peente söökide nimetusi, mis võiksidki jääda originaalkujul. Meil ammuilma juurdunud roanimetusi pole aga mõtet tagasi võõrapärastada: biifsteek, hakkbiifsteek, rostbiif, böfstrooganov ehk strooganov (vrd ingl beefsteak, roastbeef ja prantsuse boeuf à la Stroganof).

Võõrnimetuletiste kohta on küsimusi oodatust vähem. Põhireegel ütleb, et tuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Näiteid nõuannete hulgast: waleslane (sagedaim küsimus), newyorklane, hollywoodlik, thatcherism. Lähemalt on kirjutust seletatud raamatus "Eesti ortograafia" (3. tr 1999, lk 18-19).

Mis kuju võõrsõna saab

On laene, mis tulevad mingist keelest otse eesti keelde ja võtavad siin oma reeglipärase kuju sisse. On aga ka palju laene, mis jõuavad meile mitme keele kaudu, varasematel aegadel oli vahenduskeeleks saksa keel, vahepeal vene keel, nüüd inglise ja soome keel. Tulekuteid ja keelte mitut pidi mõjutusi tuleb tähelepanelikult jälgida.

Mõnel laenul on päris raske oma mugandkuju leida. Näiteks itaalia tarocco, prantsuse tarot [taroo], inglise tarot (üks kaardimänge) on eesti keeles "Võõrsõnade leksikoni" järgi tarokk ehk taro ehk tarot, "Eesti keele sõnaraamat ÕS 1999" on valinud kuju tarokk ja selle kaardid on tarokikaardid.

Mõne sageli küsitud võõrsõna kuju valik vajab siinjuures veel selgitust. Sage küsimisobjekt oli inglise ja prantsuse image, mis nende keelte häälduse järgi annaks meil kas imidž või imaaž. Soovitasime lähtuda hoopis ladina keelest ning kasutada sõna imago. Nüüd ongi küsimused lakanud ja soovitus vastu võetud. Naljatamisi öeldakse ka immits (omastavas immitsa).

Tihtipeale küsitakse, miks eesti keeles on baarmen, kui inglise keele järgi näitaks men mitmust 'mehed' ja ainsus oleks man 'mees'. Inglise keeles on tõesti nii, kuid meie lähtume muust: inglise sõna barman hääldusest ja sarjalisest kokkukuuluvusest varasemate laenudega gentleman džentelmen, congressman kongresmen, businessman bisnismen.

Kas skaneerima või skanneerima? Õige on esimene, aga parem oleks kasutada lühemat verbi skannima, kus on tõepoolest kaks n-i, niisamuti seadmenimetuses skanner. ä-lisi kujusid ei soovita - inglise sõnadel to scan, scanning, scanner näitavad sõnaraamatud nii a-list kui ka ä-list hääldust, kuid ortograafilised rööpkujud oleksid meil tülikad.

Inglise pub on eesti keeles kohanenud kujul pubi. Vahel küsitakse, miks me siin soome keele ja mitte oma reeglite järgi käime. Kuid häälduse järgi kirjapanek andnuks pab, sobitamine paab, pabb või papp - kas need oleksid paremad olnud? Ärgem unustagem, et ka inglise sõna job loomulik kodunemine eesti keeles andis tulemuseks jobi.

Paaril juhul on rööpkujusid tekitanud vene keel. Eriti küsitakse sõna duplikaat, mis vene keeles on дупликат kuid meil siiski oleks ladina keele järgi (duplicatus) õigem duplikaat. Vene laenudes sovetid, sovetlik, sovetiseerima, desovetiseerima, sovetiseeruma, sovetism, sovetoloogia, sovetoloog tuleb järgida transkriptsioonireeglit, mis vene e annab kaashäälikute vahel edasi eesti e-ga (mitte je ega ie).

1993. a võeti kraadiõppes kasutusele normivatest sõnaraamatutest puudunud sõna magistrant. Tekkis vaidlus, kas ainsuse nimetava lõpus peab olema -nt või -nd. 1994. a otsustas Emakeele Seltsi keeletoimkond küsimuse -nt kasuks (vt "Kirjakeele teataja" II, lk 24-26). Soovitusel -nt on kaks alust. Esiteks märgivad nt-sõnad aktiivset tegutsejat, nad on pärit ladina aktiivsest kesksõnast, nt agens, omastavas agentis - eesti agent : agendi; simulans, om simulantis (simuleeriv) - eesti simulant : simulandi; referens om referentis (refereeriv) -eesti referent : referendi; niisamuti deklarant, dissertant, dotsent, konsultant, korrespondent, oponent, praktikant, retsensent, revident jne. Ka nd-tuletised lähtuvad ladina keelest, kuid passiivsest vormist: examinandus 'see, keda tuleb eksamineerida'; dividendus 'see, mida tuleb jagada'; niisamuti diplomand, promovend. Pole kahtlust, et doktorikraadi ja magistrikraadi taotlejail tuleb olla aktiivne, selle järgi siis doktorant (nagu on esitatud ÕSides 1960, 1976, 1999) ja magistrant (nagu on ÕS 1999-s). Teiseks on nt-lõpuliste võõrnimisõnade arv eesti keeles suur (tublisti üle kahesaja), neis on vältevaheldus t : d nagu eesti oma sõnadeski: kont : kondi, sant : sandi - oponent : oponendi, konsultant : konsultandi. Sõna magistrant : magistrandi ühineb nendega hõlpsasti. nd-lõpulise nimetavaga sõnu on mõni üksik: eelnimetatud diplomand, eksaminand, promovend, dividend. Viimast küsitakse sageli.

Häälikute õigekiri

Vaadelgem päeviku materjali ka raskete häälikute kaupa, et kahtlusi ja vigu oleks kergem ära hoida.

b, d, g - p, t, k

Piir "vanemate" laenude p, t, k ja "uuemate" b, d, g vahel sõna algul on olnud üsna meelevaldne ja liikuv. Tava kohaselt korrigeeris iga uus õigekeelsussõnaraamat mõnes vanemas laenus b, d või g p-ks, t-ks või k-ks. 1976. a ÕS tegi parandused piisam, plokk, klint, trell (trellpuur, elektritrell). Vana laen palsam on p-ga esimesest, 1918. a õigekirjutussõnaraamatust alates, kuid viimasel ajal küsitakse seda sõna sageli - ilmselt ajab segadusse toodete juures nähtav saksa, inglise jt keelte balsam, aga ka mõnes kakskeelses sõnaraamatus siiani pakutavad tugeva ja nõrga klusiiliga rööpkujud. 1999. a ÕS on uutest muutustest hoidunud, kuigi keelenõuküsijad on oodanud näiteks kreipi (ÕSis greip). Sõna bartertehing (inglise to barter 'kaupu vahetama') ei ole sugulane vana laenuga parter (prantsuse parterre) ning seda ei saa kirjutada p-ga. Ka garaaži- või näituseboks tuleb hoida lahus teisest tüvest poks, poksima.

Vanade laenude hulgas on menukaim küsimisobjekt plank : plangi, mis juba kaua kirjutatakse p-ga, aga tema sünonüüm blankett on b-ga. Küllap see tekitabki kõhklust. Peenema ja b-ga kirjutatava sõna bordüür (pr bordure) kirjakeelne sünonüüm on poort : poordi. Huvitav, et saksa sõnadele Borte ja Borde lähemad porte ja porde on meil argikeelsed. Rasked sõnad on plokk ja blokk. Esimese taga on inglise ja prantsuse block ning eesti ploki tähendused on: ühtne risttahukakujuline tervik, nt ehitusplokk; märkmik; otstarbelt kokkukuuluv kogum, nt reklaamiplokk, uudisteplokk; hoonete või ruumide rühm, nt haigla köögiplokk, operatsiooniplokk; tõsteseadme osa; konstruktsioonilt terviklik seadiste, detailide vm kogum, nt toiteplokk. Bloki taga on prantsuse ja inglise sõna bloc ja tema tähendus on riikide, parteide, ühenduste liit.

t ja d

On üksikud sõnad, kus t ja d kasutus käib mõnelegi inimesele üle jõu ka sõna sees, eelkõige on need kandidaat : kandidaadi, atentaat : atentaadi ja tendentsid - kus on t ja kus d. Peale selle on kimbuke sõnu, kus konsonandikuhjumit kiputakse lihtsustama t ärajätmisega nii kõnes kui ka kirjas: aktsept, aktsepteerima, ekstsellents, kontseptsioon, kontseptuaalne, kontsentraat (neis sõnus on ladina tüves c, mis eesti keeles hääldub ts), litsentseerima, potentsiaal. Tuletise litsentseerima tüvi on litsents < ladina licentia, nii et ts-ina häälduv ladina t ei tohi kaduma minna. Kui see sõna liiga raske on, siis oleme õpetanud kasutama otsetuletist litsentsima. Aga tuletiste potentsiaal ja potentsiaalne (tüvi potents < ladina potentia) kirjutamine annab vahel põhjust isegi kihlvedudeks, kus keelenõuandja otsustajaks palutakse.

On veel ainult üks konsonant, mis samal viisil konsonantühendist kaduma kipub - nimelt n, nt sõnust konjunktuur, demonstreerima.

s

Probleemitu pole keelekasutajale ka konsonantühendi reegli erand: l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut. Nt lansseerima : lansseerin, allianss : alliansi, ekstrasenss : ekstrasensi, konkurss : konkursi, renessanss : renessansi, ressurss : ressursi (aga farslik, marslane).

h

Endiselt on palju neid, kes küsivad sõnade mehaanik, mehaanika ja mehaaniline õigekirja. Normikohased on nii ühe kui ka kahe h-ga kirjakujud, viimased õigekeelsussõnaraamatud on eelistanud ühte h-d. Kuid mehhanism ja mehhaniseerima on õiged ainult kahe h-ga. Kreeka lähtekujule vastab täpsemalt arahhis, mitte arahiis. Veel lihtsam on kasutada eesti sõna maapähkel. Küsitakse ka sõna nahaalne, mis õigupoolest on ju venekeelne sõna, eesti keeli häbematu, jultunud.

š ja ž

Endiselt on suured raskused š ja ž tähega, mille asemel ei tohi kasutada tähekombinatsioone sh ja zh. Küsitakse nii nende tähtede kohta üldiselt kui ka üksiksõnu: atašee, borš, brošüür, kušett, pontšo, šariaat, šifreerima, aažio, beež, drenaaž, garaaž, kolledž, oranž, režiim, staaž, želee, žetoon. Need kaks võõrsõnatähte ei ole mingid nõukogude tähed, nagu kahtlustatakse, vaid eesti keeles juba XX sajandi algusest, kui meil võõrsõnade vastuvõtmine hoogu sai. Nii saksa sch, prantsuse ch kui ka inglise sh annavad eesti võõrsõnades š: Schlager > šlaager, chanson > šansoon, shampoo > šampoon. Champagne'i maakonnast on pärit šampanja, argikeeles sampus. Joogikaardile sobib neist esimene. Sageli küsitakse ka astmevahelduslike sõnade š õigekirja: dušš : duši, duširuum, dušigeel; guljašš : guljaši; nišš : niši, nišis; tušš : tuši, kirjutan tušiga, tušisulg, tušijoonis.

Tagaplaanile on jäänud š, ž ja z-i s-iks kohanemise küsimused, nt kas maršruut (vrd saksa Marschrute, vene маршрут) või marsruut, plüüš (vrd saksa Plüsch, vene плюш) või plüüs, maneež (vrd prantsuse manege) või manees, mazurka (vrd poola mazurek, vene мазурка) või masurka. Neist sõnadest on marsruut, plüüs ja masurka kohanemistee juba läbinud; manees on ÕS 1999-s esimest korda maneeži rööpkujuks.

f

f-i õigekirjas on raske pigem astmevaheldusest puutumata kui astmevahelduslik f: kaheldakse, kas sõnades efekt, efektiivne, defekt, professionaalne, professor, trafo ei peaks olema kaks f-i. Kahe f-iga efekti või efektiivse kuskil tekstis nägemine pole sugugi haruldane, sest silma ees on ilmselt ka inglise effect, effective.

Kas trüffel või trühvel, on mineviku küsimus. Saksa sõnast Trüffel on eesti keeles ammu saanud trühvel, vrd muudki vanad laenud kahvel, kohv, kohver, muhv, paragrahv jt. Uutes laenudes enam nii ei toimita.

Lõppsilbi kirjutamine

Keeruline olukord on kujunenud kolmesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamisel. Kirjutus ei olene rõhust, sest eri isikud rõhutavad erinevalt. Kui võõrsõna lõpeb helitu kaashäälikuga, siis kirjutatakse lõppsilbi täishäälik kahe tähega (on küsitud nt sõnu antrekoot, marmelaad, sünagoog). Kui aga lõpus on heliline kaashäälik l, m, n, r, v, siis on võõrsõnad jagunenud talle eelneva täishääliku kirjapildi järgi kaheks - mandariin ja apelsin. Paraku pole siin näha head korrapärastamise võimalust ning sõnade kirjapilt tuleb lihtsalt ara õppida, nt aperitiiv, dermatiin, kemikaal, kommentaar, metronoom, parafiin, polügoon, poroloon, silikoon, simultaantõlge - etalon, formular, mahagon, terminal, tärpentin. Kõige sagedasem seesuguste küsitute hulgas on terminal - küllap on see üleüldse sagedaim keeleküsimus juba mitu aastat. Vastus on: kirjapilt on alati sama - olgu see lennujaama terminal, reisiterminal, kaubaterminal, tolliterminal, arvutiterminal või makseterminal. Küllap tekitavad segadust ka TEA "Password" ja "Võõrsõnastik", mis ajavad ühtse põhitähendusega (otspunkt) sõna kaheks sõnaks lahku (terminaal 'lõppjaam' ja terminal 'lõppseade').

Niisama raske ja korrapäratu on kahe- või kolmesilbilise nimetavaga võõrsõnade lõppsulghäälik: kastanjett, trafarett, vinegrett, šašlõkk, tualett, aga overlok, sigaret, taburet, kotlet, pankrot.

Kahesilbilise nimetavaga sõnade lõppsilbi täishääliku kirjutamine oleneb enamasti rõhust. Küsitakse üle, kas on lubatud mõlemad: kefiir ja keefir, sümptoom ja sümptom, ning kas juba ka profiil ja proofil. Viimast pole kirjakeele normina siiski tunnustatud.

Eelnimetatud kolme võõrsõnarühma kohta on näpunäiteid ka raamatus "Eesti ortograafia" (3. tr 1999, lk 13-15).

Tuletised

Väga raske on mõne ne-liitelise võõrsõnatuletise ja tema käändevormide kirjutamine. Ennekõike on seesugused:

modernne - kaks n-i, sest tüvi modern + liide -ne
standardne - d, sest standard + ne; d jääb alles ka muudes käänetes, nagu standardsed, standardsetele
kompleksne ‑ omastavas jm käänetes kaks s-i, sest kompleks + se, ka komplekssed, kompleksseim
viskoosne - omastavas jm käänetes kaks s-i, sest viskoos + se, ka tuletises viskoossus
prestiižne - omastavas jm käänetes žs, sest prestiiž + se, ka prestiižseid, prestiižseks

Tuletiste puhul tuleb arvestada sedagi, et juurdetulnud liited võivad tüves nii kaashääliku kui ka täishääliku pikkust lühendada, nt grimm, aga grimeerija; stjuuard, aga stjuardess; aadress, aga adressaat.

Lõpuks veel väike loetelu tuntud võõrsõnadest, mille puhul ometi väga paljud kõhklevad:

abonement
akrediteerima
annulleerima
bruto
elimineerima
evalveerima
(vrd devalveerima, revalveerima)
kissell
kombinesoon
(segab nähtavasti argikeelne kombe, kombekas)
koordinaadid, koordineerima
materiaalne (kuigi materjal)
millennium (ladina mille 'tuhat' + annus 'aasta')
neto
sümpoosion
(eesti keeles just kreeka -on, mitte ladina -um)
terrass

Kõige üldisem ja parem soovitus võõrsõnade kirjutamiseks on muidugi: kasutage "Õigekeelsussõnaraamatut ÕS 2013" ja "Võõrsõnade leksikoni" 2012.

Valik võõr- ja tsitaatsõnu

Abiks kaupade ja teenuste loetelude koostajaile pakume siinkohal valiku loeteludes sageli esinevaid võõr- ja tsitaatsõnu ÕS-s normitud kujul (koos sõnaseletusega):

VÕÕRSÕNAD TSITAATSÕNAD
(NB! Tsitaatsõna peab olema muust tekstist eristatud, nt kursiivkirjas; käänamisel kasutatakse ülakoma)
Rõivaesemed:
bodi (naiste pesuese)
topp (nabapluus)
šortsid (lühikesed püksid)
Toiduained:
spagett (makarontoode)
lasanje (vormiroog)
pitsa (lahtine pirukas)
tortilja (Mehhiko pannileib) tako (väike rasvapirukas)
burger (hamburger)
galett (küpsis)
raviool (pelmeenilaadne Itaalia roog)
šarlott (magusroog)
šalott (liik sibulaid)
šerbett (idamaine jook või pähklimaiustus)
dipp (vürtsikaste)
karri (vürtsisegu)
tšilli (pipar; tšillikaste),

 

 
sh juustud:
feta juust
rokfoor e Roqueforti juust
Brie juust
Camembert´i juust
Cheddari juust
Emmentali juust
Edami juust
Stiltoni juust (NB! Kui kauba nimesse kuulub kohanimi, siis kirjutatakse see suure algustähega)

AGA
mozzarella juust
ricotta juust
Joogid:
šerri (heres),
pilsen (Pilseni õlu),
bordoo (Bordeaux´st pärit vein)
tokai (Tokajst pärit vein)

AGA
long-drink (alkoholi ja karastusjoogi segu)
grappa (Itaalia viinamarjaviin)
cappuccino (kohv)
Arvutiasjandus:
fail (nimega andmekogum)
draiv (ajur - eelistatum)
riider (automaatseade info sisestamiseks)
(de)kooder (kodeerseade)
flopi (diskett)
diskett (flopi, väike magnetketas andmesalvestuseks), AGA disk, õieti diskus on meditsiinitermin
e-post (elektronpost),
meilima (arvutivõrgu kaudu kirja saatma)
server (teenindusarvuti või -programm)
AGA e-mail
on-line (sidus‑; võrgu‑, veebi‑)
Muud:
frittima (rasvas küpsetama)
fritter e fritüür (frittimisseade)
friiser (jäätisemasin)
pusle (mosaiikpilt)
sõu (ingl k show, meelelahutuslik vaatemäng, nt moesõu) buklet (voldik)
diiler (vahendaja - eelistatum)
tšintšilja (villakhiir)
frantsiis (müügi eelisõigus)
bisnis (äri, äritegevus - eelistatum)
brauser (hüperteksti lugemise programm)
petank (kuulimäng)
marketing (turundus - eelistatum)

AGA
happening (improviseeritud lavastus)
squash (seinatennis)
fourchette (fourchette-laud)
boutique (väike moekauba pood)
 

Patendikirjeldustes, kasuliku mudeli kirjeldustes ja asjaomastes lühikokkuvõtetes kohtab hulganisti vigu, kus täissihitis on väljendatud osasihitise käändes (osastavas), eriti sageli juhtudel, kus sihitis kuulub tegusõna sisaldama juurde. Ja ega asi pole ainult vales käändes (tean, et nii mõnigi on jõudnud juba mõelda - ena mul asja, vales käändes!), valeks muutub ju ka väljendi sisu. Milles siis konks on?

Täissihitist kasutatakse siis, kui tegusõna, mille juurde see kuulub, väljendab juba lõpetatud või lõpetatavat tegevust ning sihitis ise märgib tervikut (kindlat asja, kindlat kogust või hulka).

Näiteks:

...nimetatud seade sisaldab esimese ja teise antenni, juhtploki ja lülitid...(MITTE:...nimetatud seade sisaldab kahte antenni, juhtplokki ja lüliteid...);

...käesolev paragrahv sisaldab taotlusele esitatavad nõuded... (MITTE: ...esitatavaid nõudeid...), mis tähendab, et just sellesse paragrahvi on koondatud kõik nõuded ja mujalt lisa otsida ei tarvitse.

Täissihitis on mitmuse puhul alati nimetavas käändes (lülitid, nõuded), ainsuse puhul on see teatud juhtudel nimetavas, enamasti aga omastavas käändes (esimese ja teise antenni, juhtploki).

Osasihitis on alati osastavas käändes ning seda kasutatakse siis, kui tegusõna väljendab tegevust, mis pole veel lõpetatud ja/või sihitis ise märgib ebamäärast kogust või hulka.

Näiteks:

....seade sisaldab antenne, lüliteid ja juhtploki...

Selles formuleeringus on juhtploki (seadmesse kuulub üks juhtplokk) täissihitisena omastavas käändes, antenne ja lüliteid (nende hulk ei ole määratud, see võib varieeruda) on osasihitisena osastavas käändes.

Nagu nähtub eeltoodust, oleneb patendikirjelduste puhul õiges vormis sihitise valikust eeskätt see, kas loetletud koostisosad ja detailid moodustavad kindlaksmääratud terviku (esitatud täissihitisena) või ebamäärase kogumi (esitatud osasihitisena).

Kui aga tegusõna sisaldama tekitab tõepoolest võõrastust ja probleeme, valige muu võimalus, näiteks:
- seadmesse kuuluvad juhtplokk, kaks antenni (esimene ja teine) ja lülitid;
- seadme konstruktsioonilised elemendid on....;
- seadme moodustavad...

jms

  • VALE on kirjutada järelvalve, PEAB olema järelevalve,
    sest järelvalve tähendab tagantjärele valvamist, vrd järeleksam, järelravi, järelnoppimine jms
  • VALE on kasutada seoses äritegevusega terminit siirdamisteenus, PEAB olema siirdeteenus.
    On olemas kaks terminit:
    1) siirdamine - bioloogias/meditsiinis kasutatav termin, mille tähendus on siirdistutamine, elundite või kudede ümberistutamine;
    2) siire, siirmine, ülekanne, üleminek - kasutatakse majanduses.
  • VALE on kasutada sõna eelpool, PEAB kasutama eespool või eel (nt eelnimetatud kaubad, eelloetletud tooted jms). Kuna eel ongi lühivorm sõnast eespool, siis paljutarbitav eelpool oleks lahtikirjutatult eespoolpool, mis sisaldab mõttetut kordust.
  • Sidekriipsu tarvitamine ühise ees- või järelosaga liitsõnades on võimalik vaid siis, kui
    1) KÕIK need sõnad on liitsõnad ja
    2) nad asetsevad JÄRJESTIKKU (nende vahel võivad olla vaid sidesõnad).
    Näiteid:

    1) šokolaadi- ja mittemeditsiinilised maiustused - VALE, sest kui lugeda põhisõnaks maiustused, siis šokolaadimaiustused on küll liitsõna, mittemeditsiinilised maiustused aga pole seda ja nii ei ühendugi sõna šokolaad praegusel juhul sõnaga maiustused, vaid hoopis sõnaga mittemeditsiinilised ning tulemuseks saame šokolaadimeditsiinilised ja mittemeditsiinilised maiustused;
    2) finants-, rahalised ja kinnisvaratehingud - VALE, sest liitsõnade finantstehingud ja kinnisvaratehingud vahel seisab rahalised tehingud, mis pole liitsõna, ja sellega on rida lõhutud. Seda fraasi oleks võimalik korrastada sõnu ümber paigutades: rahalised, finants- ja kinnisvaratehingud.

  • Tasuks mõelda mitte-konstruktsioonide vohava ületarbimise üle. Sageli on selliseid sõnatarindeid võimalik ja ka otstarbekas asendada märksa täpsemate väljenditega:
    1) kasutades omadussõna eesliidet eba-, näiteks

              mitteküllaldane,
mitteoluline,
mittehügieeniline,
mittestabiilne,
mitteühtlane,
PAREM oleks ebapiisav,
PAREM oleks ebaoluline,
PAREM oleks ebahügieeniline,
PAREM oleks ebastabiilne,
PAREM oleks ebaühtlane jms ;

        2) kasutades eesliitena määrsõna vähe, näiteks

              mitteaktiivne,
mitteefektiivne,
mitteväärtuslik
,
PAREM oleks väheaktiivne,
PAREM oleks väheefektiivne või ebaefektiivne,
PAREM oleks väheväärtuslik või väärtusetu jms;

        3) kasutades omadussõna liidet -tu (väljendab mingi omaduse puudumist), näiteks

              mittesüttiv,
mittetaastuv,
mittekorduv
,
PAREM oleks süttimatu,
PAREM oleks taastumatu,
PAREM oleks kordumatu või ühekordne jms.

        Muidugi on ka teatud väljendeid, kus mitte- on omal kohal ja kus teised võimalused ei sobigi, näiteks mittemetallid, mitteelektrilised kodumasinad, mittemeditsiinilised hügieenitooted jms. 

  • Nõustada SAAB kedagi (isikut) mingil alal või mingis küsimuses, EI SAA nõustada mingit ala või küsimust, st nõustada saab investeerijat, tarbijat, firmajuhti investeeringute alal, tarbimisküsimustes, raamatupidamise alal jne; ei saa nõustada investeeringuid, tarbimist, raamatupidamist.

    Teenust SAAB samuti osutada vaid keegi (isik) mingil alal; teenus ega teenuse osutamise vahend ise teenust osutada EI SAA,
    seega on VALE öelda:
    - videosõnumite ja andmete infoteenused;
    - interneti ja veebiandmete teenused;
    - andmebaaside teenused jms;
    SAAB öelda näiteks:
    - videosõnumite ja andmete edastamine teenusena või infoteenused, sh videosõnumite ja andmete edastamine;
    - Interneti vahendusel osutatavad teenused ja veebiandmete edastamine teenusena;
    - andmebaaside kasutamise võimaldamine teenusena jms.
  • Eesti keeles on tuntud selline sõnamoodustusviis, nagu tuletamine - uue sõna moodustamine sõna tüvele tuletusliite lisamise teel, ent seda ei saa teha lihtsalt oma isiklikust uitmõttest lähtudes, vaid tuleb meeles hoida, et tuletamise teel saadud sõna tähenduse moodustab kombinatsioon aluseks võetud sõna ja liite tähendustest.

    Ühes kaubamärgitaotluses oli teenuste loetelusse lülitatud sõna eksekuutorlus. Mis see sõna tegelikult tähendab?
    -ur,-or,-ar,-er jt r-elementi sisaldavad liited väljendavad enamasti tegijat, eksekuutor tähendabki täideviija, täidesaatja, hukkaja.
    Kui sellistest sõnadest omakorda liite -lus abil tuletada uus sõna, siis väljendab see sõna nähtust, olekut või omadust, nt hulkurlus, reeturlus, sangarlus, maaklerlus.
    Mida tähendab eksekuutorlus? Kas täidesaatjaks või hukkajaks olemist? Täidesaatmise või hukkamise harrastamist? Mille täidesaatmisega on üldse tegemist ja kuidas seda teenusena pakutakse? Ilmselgelt pole süvenetud sellesse, millega sõna execution antud juhul seotud oli ja mis tähendusega (või hoopis tähenduseta) on saadud tuletis.
  • Mitu viga on sõnas massimeediad?
    Sõna meedia on mitmuse vorm sõnast meedium ja seega on mitmuse tunnus d ülearune, sest loob topeltmitmuse.
    Sõna meedium tähendus on massiteabevahend ja massimeedia oleks seega massimassiteabevahendid, millest järeldub, et ka massi on meedia ees ülearune.
    Kokku on sõnas massimeediad, niisiis, 2 viga.
    ÕIGE: lihtsalt meedia, mis tähendabki, et tegemist on mitme massiteabevahendiga.
  • Tänapäeval kirjutatakse lühendid üldjuhul punktita, v.a mõned kahe- või mitmetähelised lühendid, mis punktita kirjutamise korral omandaksid sootuks teise tähenduse, näiteks
    k.a - kaasa arvatud, punktita oleks see rõhumäärsõna ka,
    s.a - sel aastal, punktita oleks see asesõna sa,
    e.m.a - enne meie ajaarvamist, punktita oleks see ema.
    Kõige täielikum valik praegu käibivaid lühendeid on ära toodud uue ÕSi lõpus.
  • Seadusrekvisiitide (paragrahvi, lõike, punkti, alapunkti, artikli) kasutamine õigusaktides on põhjalikult ja ülevaatlikult esitatud justiitsministeeriumi väljaandes Õiguskeel 1995, 5.

    Mõned kommentaarid samal teemal:

    1) mitmust ei ole õige väljendada topeltsümboliga, nt §§, vaid mitmuse tunnuse abil - §-d...;
    2) teksti ei ole õige alustada lühendiga, teksti alguses peab sõna välja kirjutama, nt Paragrahvi 33 kohaselt..., mitte § 33 kohaselt...;
    3) levinud lausetarindi Vastavalt seaduse § 2 p-le 4... soovitatakse alustada seaduse nimetusega, seega Seaduse § 2 p 4 kohaselt (alusel, põhjal, järgi)..:,
    4) soovitatakse öelda Vabariigi Valitsuse 10. mai 1995. a määruse nr 3 järgi..., mitte Vabariigi Valitsuse määruse nr 3 10. maist 1995 järgi....

  •  NÜÜD kirjutatakse kohanimi suure tähega
    1) toodete, kaupade nimetustes (Tallinna kilud, Hollandi juust, Hiina tee);
    2) meetodite, nähtuste, viiside nimetustes (Rootsi laud, Itaalia köök, Hispaania avang);
    3) haiguste, ravimite, värvuste jms nimetustes (Siberi katk, Berliini roheline);
    4) isegi taime-, looma- ja loomatõunimetustes (India elevant, Tori hobune, Rakvere raibe).

    Endiselt kirjutatakse kohanimi väikese tähega vaid
    1) keelte ja keelerühmade nimetustes (eesti keel, soome-ugri keeled) ja
    2) rahvaste ja hõimude nimetustes (eesti rahvas, kui mõeldakse eestlasi, mitte kõiki Eestis elavaid rahvaid).
  • Kas kokku või lahku?
    Paljudele kaupadele on pandud nimed, milles kirjutatakse iga sõna suure algustähega, v.a liigisõna (leib, vorst, sarvesai, rullsink, krabipulgad).
    KOKKU kirjutatakse NIMI ja LIIGISÕNA, kui nii nimi (kui see ei ole isiku- ega kohanimi) kui ka liigisõna on l-tüvelised (ei ole liitsõnad), nt Taluleib, Maaleib, Linnasai, Lastevorst, Lossivein.
    LAHKU kirjutatakse NIMI ja LIIGISÕNA, kui
    1) üks neist, kas nimi või liigisõna, on mitmetüveline (liitsõna), nt Viljaveski leib, Raehärra õlu, Köstri täissuitsuvorst;
    2) nimi on isikunimi, nt Madise leib, Napoleoni tort, Rummu Jüri õlu;
    3) nimi on kohanimi, nt Tallinna kilud, Peipsi tint, Toolse leib, Saku õlu, Põltsamaa sinep.
  •  Asutuste nimed ja nimetused.
    Üldreegel:

    1) nimes on kõik sõnad suure algustähega, v.a liiginimetust tähistavad sõnad, nt aktsiaselts (liiginimetus) Eesti Kütus (nimi), kusjuures liiginimetust võib (ja on soovitav) võimaluse korral kasutada suurtähelise lühendina, seega AS Eesti Kütus;
    2) nimetuses kõik sõnad väikese algustähega, v.a kohanimi; tavatekstis tuleks seega kirjutada majandusministeerium, patendiamet, riigikogu, vabariigi valitsus, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool sest neil asutustel (institutsioonidel) pole nimesid, on nimetused. Suurt algustähte aktsepteeritakse vaid ametlikus asjaajamises, plankidel, pitsatitel. On üks erand: Eesti Pank. Põhjendus: Eesti pank hõlmab kõiki Eesti panku ega võimalda aru saada, millisega neist on tegemist.
  •  Isikunimede käänamine:
  1. kui isikunimi vastab täpselt mõnele põhisõnavara sõnale, nt Tamm, Orav, Saar, siis käänatakse seda täpselt nagu vastavat sõnagi - Tammele, Oravale, Saarele;
  2. kui isikunimi on põhisõnavarasse kuuluv sõna omastavas käändes ja tahetakse viidata ka nimetavalisele vormile, siis võib kasutada ülakoma, nt Tamme - Tamme'le, Saare - Saare'le;
  3. kui on tegemist nimega, mille käändevormi põhjal ei ole võimalik määrata selle nimetavalist vormi, nt Järvine - Järvisele ja Järvis - Järvisele, siis võib eriti olulises dokumendis, kus nimetavaline vorm tahetakse kindlasti välja tuua, nime esimesel mainimisel lisada nimetavaline vorm sulgudes: Järvisele (Järvis) või Järvisele (Järvine), ent MITTE käänata Järvine'le;
  4. Kui nimi vastab küll mõnele põhisõnavara sõnale, kuid selle käänamisel leiavad sõnatüves aset liiga suured muudatused, käänatakse seda teise vastava algvormi ehitusega muuttüübi kohaselt, nt Susi - Susi - Susit (mitte Susi - Soe - Sutt), Raag - Raagi - Raagi (mitte Raag - Rao - Raagu), Viies - Viiese - Viiest (mitte Viies - Viienda - Viiendat);
  5. kui nime saab käänata mitut viisi, siis on valik nimekandja enda teha, nt Lokk - Loki või Loku, Hall - Halla või Halli, Kink - Kingu või Kingi.
  •  Jutumärkidesse pannakse:
  1. raamatute, artiklite pealkirjad, kuid seadustel leitakse olevat nimetused (mitte pealkirjad) ja need kirjutatakse väikese tähega ning jutumärkideta;
  2. tsitaadid;
  3. otsene kõne;
  4. nihkunud tähendusega sõnad, millele on antud pilkeline varjund või tavatu tähendus, nt "heasoovlik" okupatsioonivägi,
    ...ei saanudki saadet lõpuni vaadata, sest meie "vusser" hakkas jälle jukerdama...
  •  Mitmesuguseid pudemeid:

    1) kui kõne all on suurus, mida saab arvuliselt väljendada, siis saab selle kohta öelda suur või väike ja selle muutumist saab väljendada sõnadega kasvama - kahanema, suurenema - vähenema, kui jutt on tasemest, siis saab see olla kõrge või madal, see võib tõusta või langeda.
    2) lühendit CV on harimatu lugeda sii-vii, sest tegemist pole ingliskeelse lühendiga, vaid ladinakeelsega (curriculum vitae), mida tuleb lühendina lugeda tsee-vee.
    3)
    ÕIGE: EBAÕIGE:
    ööpäev läbi, ööpäevane ööpäevaringselt, ööpäevaringne
    enne tähtaega ennetähtaegselt
    tähtajaks tähtaegselt
    kohe koheselt
    magistrantuur
    doktorantuur
    aspirantuur


    4) SOOVITATAKSE:
    kodukord, mitte sisekorraeeskiri,

    5) peale tähendab lisaks, ajalist järgnevust väljendab pärast;
    läbi ei tähenda kaudu, tõttu, varal, teel;
    transkribeerima - hääldust kirjas märkima, oma tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama,
    translitereerima - täht-tähelt ühest kirjast teise üle kandma.

Eesti keele küsimustele leiab vastuseid Eesti Keele Instituudi keelenõuande lehelt.

Kantseliidi vältimiseks taotluse koostamisel on abiks Keelehooldekeskuse uus väljaanne

Hoiatustähis kaubamärgi taga on sümbol, mis näitab, kas kaubamärk on registreeritud (®) või mitte (TM).

Eesti Keele Instituudi keelenõu artikkel Hoiatustähisest ja kaubamärginimest

Helika Mäekivi artikkel

  • Jaga

Viimati uuendatud 21.01.2022