Korduma kippuvad küsimused | Kaubamärgid

Siit leiab korduma kippuvad küsimused kaubamärgi valdkonna kohta.

Hea teada enne taotluse esitamist

Kaubamärgitaotlustele tehakse ekspertiisi nende Patendiametisse saabumise järjekorras, seega oleneb ekspertiisile kuluv aeg taotluste hulgast ja sellest tuleneva ekspertiisi järjekorra pikkusest. Septembris 2022 on ekspertiisi jõudnud juulis 2022 esitatud taotlused.

Patendi või kasuliku mudeliga saab kaitsta leiutist. Leiutis on tehniline lahendus, mille objektiks võib olla seade, meetod ja aine.
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

Täpsemalt: Mis on kaubamärk?

Enne taotluse esitamist soovitame tutvuda informatsiooniga meie veebilehel. Seal on kirjas peamised nõudmised kaubamärgile ja asjaolud, mis võivad saada takistuseks kaubamärgi registreerimisel. Veendumaks, et kellelegi ei kuulu varasem õigus teie soovitud kaubamärgile, tutvuge kaubamärkide andmebaasidega meie veebilehel ning äriregistris registreeritud ettevõtete nimedega.
Täpsemalt: Varasemad õigused ja otsingudÄriregister

Ideesid ei saa kaubamärgina kaitsta. Kaubamärgina saab registreerida tähiseid, mis võivad koosneda näiteks sõnadest, kujutisest, kolmemõõtmelisest tähisest, mustrist, helist, liikumisest vm.
Täpsemalt: Mis on kaubamärk?

Ülemaailmset kaubamärkide andmebaasi ei ole olemas. Kui on huvi mitme riigi või mõne konkreetse piirkonna kaubamärkide vastu, siis tuleks otsingut ka vastavalt piirata ja teha otsing vastava territooriumi andmeid hõlmavas andmebaasis.
Täpsemalt: Kaubamärkide andmebaasid
Välisriikide ametite veebiaadressid on kättesaadavad WIPO veebilehel Directory of Intellectual Property Offices.

Jah, sest e-residentsus annab isikule, kes ei resideeri Eestis, võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, mis on kättesaadavad Eesti elanikest ID-kaardi omanikele. Kaubamärgiseaduse § 13 lõige 2 ütleb, et isik, kellel puudub elu- või asukoht Eestis, peab vahetult volitama oma esindajaks patendivoliniku.

Kaubamärgiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt teeb Patendiametis toiminguid asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb volitada patendivolinikku ennast esindama, kui puudub elu-, asukoht või tegutsev ettevõte Eestis. Seega, kui teil on Eestis äriühing, siis formaalselt esindajat määrama ei pea.

Vastavalt keeleseaduse § 10 lõikele 1 on riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Seega tuleb silmas pidada, et Patendiameti töökeel on eesti keel ning kogu ametlik kirjavahetus ja suhtlus toimub eesti keeles ning kui te ametlikku riigikeelt ei valda, on soovitatav siiski patendivolinik esindajaks määrata.

Registreeritud kaubamärk on kaitstud tervikuna. Kaubamärgiomanikul on õigus keelata teistel ettevõtjatel kasutada tähist, mis on tervikuna tema kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Samas ei ole kaubamärgiomanikul õigus keelata selliste kaubamärgis sisalduvate tähiste kasutamist, mis kirjeldavad kaupa või teenust (sh kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, geograafilist päritolu või muid omadusi näitavad tähised). Näiteks kui kaubamärgina on kaitstud sõnade kombinatsioon „Jussikese limonaad“ karastusjookide osas, siis ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel ettevõtjatel sõna „limonaad“ kasutamist, kuna tegemist on kauba liiki näitava sõnaga, mis peab jääma vabaks kasutamiseks kõigile.

Võib juhtuda, et kogu kaubamärgi sõnaline osa on kirjeldav ja eristusvõimetu. Siis on kaubamärk registreeritav üksnes juhul, kui tähisele on lisatud piisav kujundus, mis annab kaubamärgile tervikuna eristusvõime. Selline registreerimine ei anna ainuõigust kaubamärgis sisalduvale kirjeldavale tekstile, vaid kaubamärgile tervikuna konkreetses kujunduses.

Miks kaitsta kaubamärki?

Jah, võib küll. Kaubamärk ei pea olema registreeritud. Registreerimine on kaubamärgiomaniku õigus ja see annab võimaluse keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Registreerimata kaubamärgi kasutamisel peab selle omanik silmas pidama, et kasutamisega ei rikutaks teiste õigusi.

Täpsemalt: Miks kaitsta kaubamärki?

Kui leiate, et keegi on pahauskselt esitanud taotluse teie kaubamärgi enda nimele registreerimiseks, võib see olla vastuolus kaubamärgiseadusega (KaMS § 9 lg 1 p 10). Sel juhul võib pöörduda Patendiameti poole ning esitada dokumente, mis tõendavad, et kaubamärk kuulub tegelikult teile ning konkurent on tegutsenud pahauskselt. Seda saab teha kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse Eesti Kaubamärgilehes avaldamisest arvates. Kui kaubamärk on juba registreeritud, võib tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitada avalduse kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset Eestis? Tööstusomandi apellatsioonikomisjon

Kaubad ja teenused

Kaubamärkide registreerimisel on kaubad ja teenused jaotatud klassidesse. Kaubamärgi registreerimise taotleja peab selgeks tegema, millisesse klassi kuulub tema kaup või teenus, mida ta kaubamärgiga tähistab. Klassifitseerimise aluseks on kaupade ja teenuste rahvusvaheline klassifikatsioon (Nizza klassifikatsioon). Soovitatav on kasutada klassifitseerimise abivahendit TMclass, mis on abiks kaupade või teenuste õigesse klassi paigutamisel.
Täpsemalt: Kaupade-teenuste loeteluTMclass

Kaupade ja/või teenuste loetelus peab olema märgitud klassi number (1–45) ning kaupade ja/või teenuste nimetused. Kuuekohalisi baasnumbreid, mis on klassifikatsioonis iga kauba või teenuse nimetuse ees, ei ole vaja märkida.

Müügiteenused kuuluvad klassi 35 sõnastuses jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele) koos müüdavate kaupade loeteluga.
Täpsemalt: Põhjalikum informatsioon klassifitseerimisest

Lõivud

Kaubamärgitaotluse esitamise lõiv on 145 eurot ühe klassi puhul, st kui kõik kaubad või teenused, mida kaubamärgiga tähistatakse, mahuvad ühte klassi (Nizza klassifikatsiooni järgi). Kui kõik ei mahu ühte klassi ja tekib vajadus lisada taotlusesse ka teisi klasse, siis iga lisatud klassi eest tuleb tasuda 45 eurot. Seega 145 eurot + 45 eurot iga lisatud klassi eest. Lõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul kaubamärgitaotluse esitamisest.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset EestisLõivud

Riigilõivu ei tagastata. Seetõttu on soovitatav, et taotleja tutvuks enne taotluse esitamist asjaoludega, mis võivad registreerimist takistada.
Täpsemalt: Milline tähis ei sobi kaubamärgiks? Varasemad õigused ja otsingud

Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(Tsiviilseadustiku üldosa seadus §136 lg 8)

Taotluse esitamine Eestis

Jah. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. Kaitse kehtib selles riigis või riikide ühenduses, kus märk registreeritakse. Kui kaubamärgitaotlus antakse sisse Eesti Patendiametisse, siis hakkab kaubamärk registreerimise korral kehtima Eestis.
Täpsemalt: Õiguskaitse maht ja ulatus

Patendivolinik on isik, keda taotleja võib volitada enda nimel patendiameti(te)s kõiki vajalikke toiminguid läbi viima.
Täpsemalt: Patendivolinikud

Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset (näiteks võib olla esmane taotlus esitatud mõnes teises riigis). Näituseprioriteet on rahvusvaheliste näituste konventsiooni tähenduses rahvusvahelisel näitusel kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid avalikult välja pannud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. Esmase taotluse esitamise kuupäev või näituse kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
Täpsemalt: Varasemad õigused ja otsingud

Riigikood ehk riigitähis on Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) järgi kahetäheline (nt EE) või kolmetäheline (nt EST). Meil on kasutusel kahetäheline kood.

Ei pruugi olla. Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mis on registreeritud mingi ettevõtete ühenduse (liidu, koondise) nimele, kelle põhikirjas on sätestatud tingimused ja õigus sellist kaubamärki kasutada.

Kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis teeb asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas.
Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku kaubamärgialaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine.
Alus: kaubamärgiseadus § 13

Taotluse esitamine välismaal

Lühidalt öeldes on taotlejal kolm võimalust:
a) esitada registreerimistaotlus konkreetsesse välisriiki;
b) taotleda registreerimist Madridi kokkuleppe protokolli alusel;
c) kaitsta kaubamärki Euroopa Liidu kaubamärgina, õiguskaitse saadakse registreerimise korral kogu Euroopa Liidu territooriumil.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset välisriikides, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi kaudu, rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteemi kaudu?

Seda küsimust tuleb hinnata konkreetsest kaubamärgist ja taotleja soovidest lähtuvalt. Hind oleneb sellest, kui mitmes klassis ja kui paljudes ja millistes riikides soovitakse kaubamärki registreerida.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset välisriikides, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi kaudu, rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteemi kaudu?

Kui kaubamärk on registreeritud

Patendiamet ei teosta järelevalvet kaubamärkide õiguspärase kasutamise üle. Kui teil on registreeritud kaubamärk ja avastate, et keegi rikub mingil moel teie õigusi, siis on teil võimalus pöörduda kohtusse.
Täpsemalt: Kaubamärgiseadus

Muudatused kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgiomaniku või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel. Avalduse peab avaldaja allkirjastama kas käsitsi või digitaalselt. Kui kaubamärgiomanik on äriühing, tuleb avaldusele lisada ka ettevõtet esindava isiku positsioon, st Patendiametile peab nähtuma isiku õigus äriühingu nimel tehingute tegemiseks.

Registreeringu andmete muutmise avalduse võib esitada Patendiameti e-teenuste portaalis, e-kirja manusena (digitaalselt allkirjastatult) aadressile [email protected], posti teel või ise kohale tuues.

Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrikande eest tasutakse riigilõiv unikaalse viitenumbri alusel. Patendiamet saadab unikaalse viitenumbri avalduse esitaja e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Kauba- ja teenindusmärkide registris kaubamärgiomaniku nime või aadressi muutmiseks puudub riigilõivu tasumise kohustus.

Pärast muudatuste tegemist registris väljastab Patendiamet avaldajale ka vastavasisulise kirjaliku teate.
Täpsemalt: Kaubamärgitaotluse või registreeringu haldamine

Tulenevalt kaubamärgiseaduse paragrahvi 502 lõikele 2 ei ole võimalik registreeringus muuta kaubamärki, st logo.

Juhul, kui teil on kasutusel uus kaubamärk, mida soovite kaitsta, on teie võimaluseks esitada Patendiametile uus kaubamärgi registreerimise taotlus. 

Kui õigused kaubamärgile lähevad üle ühelt ettevõttelt teisele, on tegemist kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrikandega. Muudatused kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgiomaniku või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel. Avalduse peab avaldaja allkirjastama kas käsitsi või digitaalselt. Kui kaubamärgiomanikuks on äriühing, tuleb avaldusele lisada ka ettevõtet esindava isiku positsioon, st Patendiametile peab nähtuma isiku õigus äriühingu nimel tehingute tegemiseks.

Registreeringu andmete muutmise avalduse võib esitada Patendiameti e-teenuste portaalis, e-kirja manusena (digitaalselt allkirjastatult) aadressile [email protected], posti teel või ise kohale tuues.
Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrikande eest tasutakse riigilõiv unikaalse viitenumbri alusel. Patendiamet saadab unikaalse viitenumbri avalduse esitaja e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Pärast muudatuste tegemist registris väljastab Patendiamet avaldajale ka vastavasisulise kirjaliku teate.
Täpsemalt: Kaubamärgi võõrandamine, kaubamärgi üleminek.

Eraldi planki selle toimingu jaoks ei ole, kõik kindla vormiga plangid on meie veebilehel Kaubamärgid/Taotluse esitamine/Plangid

Muu teave

Kaubamärki saab registreerida, patenteerida saab leiutist. Kaubamärgi kaitsmiseks esitatakse registreerimistaotlus Patendiameti vastuvõtule.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset?
Loe ka ajaveebi postitust: Ekke-Kristian Erilaid. Patendeerimisest, patenteerimisest ja kaubamärgi registreerimisest

© – Copyright – autori- või kirjastusõigusega kaitstud,
® – registreeritud kaubamärk,
TM – registreerimata kaubamärk.
Vaata ka: Hoiatustähisega kaubamärgi õigekiri

See tähendab, et kaubamärk ei kehti. Taotleja on taotluse kas ise tagasi võtnud või jätnud tegemata Patendiameti poolt nõutud toimingud, mistõttu on Patendiamet selle kaubamärgi menetlemise lõpetanud.

Patendiamet tegeleb ainult tööstusomandi õiguskaitsega, domeeninimede registreerimist korraldab Eesti Interneti Sihtasutus.

Ei või. Andmebaas on informatiivne ega oma õiguslikku tähendust. Kauba- ja teenindusmärkide registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamiseks, ärakirjade või väljatrükkide saamiseks palume pöörduda Patendiameti registriosakonna poole.
Täpsemalt: Kaubamärgiregistri avalikkus ja teabe väljastamine

Aastatel 1919–1940 publitseeritud patendikirjeldustega ja registreeritud kaubamärkidega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivi uurimissaalis Tallinnas Madara 24.

Vt ka Tööstusomandi õiguskaitse ajaloost Eestis.

  • Jaga

Viimati uuendatud 02.09.2022