Mis on teos?

Teos on mis tahes originaalne tulemus kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ning on selle vormi kaudu tajutav ja reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil.

Teos on originaalne, kui see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 4 lg 2). Teose kaitstust autoriõigusega eeldatakse, välja arvatud juhul, kui seadusest või muudest autoriõigusaktidest tulenevalt esineb seda välistav ilmne asjaolu. Tõendamiskohustus lasub teose autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6).

Teos loetakse looduks hetkel, mil see on väljendatud mingis objektiivses, tajumist ja reprodutseerimist või fikseerimist võimaldavas vormis (AutÕS § 7 lg 2).

Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, üldsusele suunatud) teostele. Üldsus on määramata isikute ring väljaspool perekonda ja lähimat tutvusringkonda (AutÕS § 8).

Teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt. Mitme isiku ühine panustamine teose loomisse toob kaasa ühise autorsuse.

Ühisel autorsusel on kaks liiki – ühisautorsus ja kaasautorsus.

  • Ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit on oma teose algusest kuni lõpuni kirjutanud lahutamatus koostöös ning kummalegi neist kuulub autoriõigus teosele tervikuna.
  • Kaasautorsus tekib juhul, kui teos koosneb iseseisva tähendusega osadest, mille loojad on igaüks eraldi identifitseeritavad. Iseseisev tähendus on teose sellisel osal, mida saab kasutada sõltumatult teose teistest osadest.

Igale kaasautorile kuulub autoriõigus nii teosele tervikuna kui ka tema loodud teose osale. Iga kaasautor võib enda loodud osi kasutada iseseisvalt ka väljaspool ühist teost, kui see ei kahjusta teiste kaasautorite õigusi ega ole vastuolus teose kaasautorite ühise kasutamise huvidega.

Kollektiivne teos on teos, mis koosneb eri autorite kaastöödest ning on ühendatud ühtseks tervikuks (teatmeteosed, ajaleht, ajakiri ja teised perioodilised või jätkuväljaanded jms). Autoriõigus kollektiivsele teosele kuulub isikule, kelle initsiatiivil ja juhtimisel selline teos loodi ja kelle nime või nimetuse all see välja anti, kui lepinguga pole ette nähtud teisiti. Kaastööde autoritele kuulub autoriõigus oma teosele (neid ei loeta ühisteks autoriteks) ning nad võivad oma teoseid kasutada iseseisvalt, kui lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (AutÕS § 31).

Teosed, millele tekib autoriõigus on:

1) ilukirjandus-, publitsistika-, poliitika-, haridusalased jms kirjalikud teosed;
2) teaduslikud ja populaarteaduslikud kirjalikud ja kolmemõõtmelised teosed (monograafiad, artiklid, teadusliku töö aruanded, plaanid, skeemid, maketid, mudelid, testid jms);
3) arvutiprogrammid, mida kaitstakse nagu kirjandusteoseid. Kaitse laieneb arvutiprogrammi mis tahes väljendusvormile;
4) kõned, loengud, ettekanded, jutlused jt teosed, mis koosnevad sõnadest ja on väljendatud suuliselt (suulised teosed);
5) stsenaariumid ja stsenaariumi plaanid, libretod;
6) draama- ja muusikalised draamateosed;
7) muusikateosed tekstiga ja ilma tekstita;
8) koreograafiateosed ja pantomiimid;
9) audiovisuaalsed teosed;
10) maalikunstiteosed, graafikateosed, trükikunstiteosed, joonistused, illustratsioonid;
11) lavastused ja lavakujunduslikud teosed;
12) skulptuuriteosed;
13) arhitektuurne graafika (joonistused, eskiisid, skeemid, joonised, plaanid, projektid jm), projekti sisu lahtimõtestavad seletuskirjad, tekstilisad, programmid, arhitektuursed plastikateosed (mudelid, maketid jm), arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuriteosed (hooned, rajatised, pargid, haljasalad jm), linnaehitusansamblid ja kompleksid;
14) tarbekunstiteosed;
15) disaini- ja moekunstiteosed;
16) fotograafiateosed ja fotograafiaga analoogilisel viisil saadud teosed, slaidid ja slaidifilmid;
17) kartograafiateosed (topograafilised, geograafilised, geoloogilised jt kaardid, atlased, maketid);
18) õigusaktide projektid;
19) standardid ja standardite kavandid;
20) arvamused, retsensioonid, eksperthinnangud jms;
21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus (arranžeering) ja teose muu töötlus;
22) teoste kogumikud ja informatsiooni kogumikud (sealhulgas andmebaasid).
Andmebaas käesoleva seaduse tähenduses on süstemaatiliselt või metoodiliselt korrastatud iseseisvate teoste, andmete või muu materjali kogu, mis on individuaalselt kättesaadav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi. Autoriõigusega kaitstakse andmebaasi, mis oma sisu valiku ja korralduse tõttu on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus, ning ei kohaldata mingit muud kriteeriumi;
23) muud teosed.

Autoril võib tekkida autoriõigus ka teose loomise vaheetappide resultaatidele (eskiis, visand, plaan, joonis, peatükk, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal jms).

Teose originaalne pealkiri (nimetus) kuulub kaitsmisele teosega võrdsetel alustel.

Ka suuliselt esitatud teos (nt loeng, ettekanne, kõne) on autoriõigusega kaitstav teos, sest Eesti autoriõiguse seadus tunnustab teose suulist vormi.

Töökohustuste korras loodud teosed

Kui otseste tööülesannete käigus luuakse teos, siis lähevad varalised õigused üle tööandjale. Tööandja ja töötaja vahelise lepinguga võib aga ette näha, et varalised õigused ei lähe üle tööandjale.

Samasugune säte kehtib ka avalikus teenistuses loodud teoste kohta, kus varalised õigused lähevad üle riigile. Riigi nimel teostab selliseid üle läinud varalisi autoriõigusi see riigiasutus, kelle ülesandel, tellimusel või juhendamisel teos loodi.

Autori isiklike õiguste osas tuleb kokku leppida eraldi. Kui tööandja ja töötaja vahel mingit kokkulepet ei ole, siis eeldatakse, et kõik isiklikud õigused kuuluvad autorile. Tööandjal on võimalus sõlmida töötajaga eraldi kokkulepe, millega töötaja annab tööandjale kas kõigi või osade isiklike õiguste kasutamiseks ainulitsentsi.

Orbteos

Orbteos on teos (nt film, foto, raamat, artikkel jm üllitis), mis on küll autoriõigusega kaitstud, kuid mille õiguste omajat/omajaid ei ole võimalik tuvastada või identifitseerimise korral ka põhjalikul otsimisel leida (AutÕS § 27lg 3).

Orbteoste kasutamise sätted on toodud autoriõiguse seaduse IV peatüki 4. osas.

Orbteosed on osa kogudest, mida praegu omavad nt raamatukogud, muuseumid, avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid jt. Andmete puudumine nende omandiõiguste kohta on olnud takistuseks nende veebis kättesaadavaks tegemisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivis 2012/28/EL orbteoste teatavate lubatud kasutusviiside kohta sätestati ühised eeskirjad, et muuta orbteoste digiteerimine ja veebis kuvamine õiguslikult võimalikuks. Nimetatud direktiivi artikli 3 lõike 6 kohaselt vastutab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO) orbteoste ühtse üldkasutatava veebiandmebaasi loomise ja haldamise eest.

Orbteoste andmebaas on ainus avaliku juurdepääsuga andmebaas, mis pakub avalikkusele teavet liikmesriikide avalike raamatukogude, haridusasutuste ja muuseumide, samuti arhiivide, filmi- või audiopärandi asutuste ja avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide kollektsioonides olevate orbteoste kohta.

  • Jaga

Seotud viited

Autoriõiguse seadus

Viimati uuendatud 01.02.2022