Kuidas saada kaubamärgile kaitset

Kaubamärgile saab õiguskaitset taotleda nii Eestis kui ka välisriikides.

Kaubamärgi õiguskaitse Eestis sobib kõige paremini ettevõtjatele, kes vähemalt esialgu kavandavad äritegevust üksnes Eesti piires.

Õiguskaitse saamiseks Eestis tuleb esitada Patendiametile kaubamärgi registreerimise avaldus eesti keeles. Avaldust saab esitada elektrooniliselt E-teenuste portaali kaudu või täites kaubamärgi registreerimise avalduse plangi. Kaubamärgitaotluse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv.

Esita taotlus elektrooniliselt
e-teenuste portaal

Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile kohe pärast avalduse esitamist. Kui riigilõiv tasutakse ilma unikaalse viitenumbrita, tuleb esitada riigilõivu tasumise andmed.

Kaubamärgi registreerimise avaldus võib sisaldada ühte kaubamärki. Kui soovitakse eraldi õiguskaitset kaubamärgi eri variantidele, tuleb esitada mitu avaldust.  

Kaubamärgi registreerimise taotluse ja teiste Patendiametile esitatavate dokumentide sisu- ja vorminõuded ning esitamise kord on sätestatud kaubamärgimääruses.

Kaubamärgi registreerimisega seotud asju võib ajada patendivoliniku kaudu või teha seda iseseisvalt. Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku, v.a taotluse esitamiseks.

Enne taotluse esitamist on oluline hästi läbi mõelda kaubad ja teenused, mille tähistamiseks kaubamärgile kaitset soovitakse, kuna pärast taotluse vastu võtmist kaupu ega teenuseid taotlusesse juurde lisada ei saa. Taotluslõivu suurus oleneb taotluses esitatud kauba- ja teenusklasside arvust. Kaupade ja teenuste klassifitseerimisel saab abi andmebaasist TMclass

Taotleja jaoks on väga oluline jälgida menetluse käigus taotluse parandamiseks ja täiendamiseks ning riigilõivude maksmiseks antavaid tähtaegu. Nende eiramine viib taotluse menetluse lõpetamiseni. Vastavate teadete kättesaamiseks tuleb Patendiametile teatada õiged kontaktandmed.

Kaubamärgile õiguskaitse taotlejal on taotluse tagasivõetuks lugemise korral õigus nõuda menetluse taastamist. Silmas tuleb pidada, et menetluse taastamise nõuet saab esitada kuue kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.

Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht. Kahe kuu jooksul avaldamise kuupäevast alates võib asjast huvitatud isik registreerimise otsuse vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis. Varasemate õiguste omanikud peaksid jälgima Kaubamärgilehes avaldatavaid registreerimise otsuse teateid ja esitama vaidlustusavalduse, kui Patendiamet on otsustanud registreerida märgi, mis rikub nende varasemaid õigusi.

Enne kaubamärgitaotluse esitamist soovitame nõu küsida kaubamärgi registreeritavuse ja õiguskaitse küsimustes e-posti teel [email protected].

Konsultatsioone jagatakse ka telefonil
627 7937 tööpäevadel kella 9.00–13.00.
  • Taotluse menetlus Patendiametis ja vaidlustamise võimalused on kujutatud menetlusskeemidel.

Kaubamärgi registreerimiseks välisriigis riigisisese märgina tuleb esitada kaubamärgi registreerimise taotlus vastava riigi kaubamärgiametisse.

Sellise taotluse abil saab kaubamärk õiguskaitse vastava riigi või riikide ühenduse territooriumil.

Selle mooduse kasutamise muudavad keeruliseks keelebarjäär, ametite eri menetlusnormid ja mitmes riigis kehtiv nõue, et sealse ametiga suhtlemiseks tuleb palgata kohalik esindaja. Seetõttu on tihti otstarbekam kasutada õiguskaitse saamiseks rahvusvahelisi registreerimissüsteeme: Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi või Madridi süsteemi.

Samas võib selline registreerimine olla taotleja jaoks kõige otstarbekam, näiteks kui soovitakse kaitset ainult ühes naaberriigis või kui tekib vajadus kohandada kaubamärki vastavalt kohalikule turule. Näiteks kirillitsas kaubamärgi registreerimine võib olla vajalik üksnes Venemaal.

Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi abil saab taotleda kaubamärgile õiguskaitset kogu Euroopa Liidus tervikuna, st õiguskaitse hakkab kehtima muu hulgas Eesti territooriumil. Euroopa Liidu laienemise korral laieneb kaubamärgi õiguskaitse automaatselt uutesse liikmesriikidesse.

Taotlus võib olla eestikeelne, see tuleb esitada Hispaanias Alicantes asuvasse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametisse (EUIPO). Soovitatav on esitada taotlus elektroonselt (e-taotlus), sest pabertaotlus on kallim (lõivude info).

Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimisel kehtivad kaubamärgile samad nõuded, mida on kirjeldatud peatükkides Milline tähis ei sobi kaubamärgiks ning Varasemad õigused ja otsingud ehk kaubamärgi registreerimise absoluutsed ja suhtelised keeldumispõhjused, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta.

Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemis aktsepteeritakse samu kaubamärgiliike, mis Eestis.

Euroopa Liidu kaubamärgi õiguskaitse ühtsus tähendab, et kui kaubamärgi registreerimisest keeldumise alus ilmneb kasvõi ühes liikmesriigis, siis märki ei registreerita Euroopa Liidus tervikuna. Varasemate õiguste hulka kuuluvad kõigis liikmesriikides varem kehtima hakanud õigused, k.a liikmesriikide riigisisesed varasemad kaubamärgid, mille omanikud saavad vaidlustada Euroopa Liidu kaubamärkide registreerimist. Varasemate märkide kohta saab teha otsinguid andmebaasis TMView, kus sisalduvad andmed EUIPO andmebaasist ja liikmesriikide riigisisestest andmebaasidest. Lisaks on andmebaasiga liitunud paljud riigid, kes ei kuulu Euroopa Liitu. 

Enne taotluse esitamist on oluline hästi läbi mõelda kaubad ja teenused, mille tähistamiseks kaubamärgile kaitset soovitakse, kuna peale taotluse vastu võtmist kaupu ega teenuseid taotlusesse juurde lisada ei saa. Taotluslõivu suurus oleneb taotluses esitatud kauba- ja teenusklasside arvust (lõivude info). Kaupade ja teenuste klassifitseerimisel saab abi andmebaasist TMclass

Isik, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte ei asu Euroopa Majanduspiirkonnas, peab EUIPOga suhtlemiseks määrama kutselise esindaja, v.a taotluse esitamiseks. Esindajate nimekiri on kättesaadav EUIPO andmebaasis eSearch plus, kus neid saab otsida näiteks asukoha riigi või linna järgi.

Taotluse menetlus EUIPOs ja vaidlustamise võimalused on kujutatud menetlusskeemidel.

Samal teemal

Eesti on liitunud Madridi protokolli rahvusvahelise lepinguga, mis võimaldab kaubamärgi rahvusvahelist registreerimist ühe taotluse abil paljudes riikides üle maailma. Süsteemi haldab Šveitsis Genfis asuv Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (World Intellectual Property Organization ehk WIPO).

Madridi süsteem annab kaubamärgiomanikule võimaluse kaitsta kaubamärki paljudes riikides, esitades ühe taotluse oma riigi või regiooni ameti ehk päritoluameti kaudu. Sel viisil registreeritud kaubamärgil on võrdsed õigused iga riigi ametisse vahetult esitatud kaubamärgitaotluse või seal tehtud registreeringuga. Tänu Madridi süsteemile on märgi hilisem haldamine lihtsam, kuna ühe menetluse abil on võimalik teha muudatusi või pikendada märgi kehtivust kõigis riikides, kus märk sai õiguskaitse. Uutes riikides on võimalik kaitset taotleda nende hilisema märkimise teel.

Taotlus tuleb esitada WIPOle taotleja päritoluameti (Eesti Patendiameti või Euroopa ameti EUIPO) vahendusel. Selleks on vajalik sama kaubamärgi taotluse või registreeringu (põhitaotluse või -registreeringu) olemasolu päritoluametis. Rahvusvahelise taotluse andmed peavad olema kooskõlas põhitaotluse või -registreeringu andmetega:

  • kaubamärk peab olema identne;
  • taotleja andmed peavad olema samad;
  • rahvusvahelise taotluse kaupade/teenuste loetelu ei tohi olla laiem kui põhitaotluses või põhiregistreeringus.

Taotluse maksumus oleneb riikidest, kus kaitset soovitakse, ja nende arvust. Täpse summa teada saamiseks tuleb kasutada lõivukalkulaatorit. Sisestades sinna nõutavad andmed ja märkides riigid või regioonid, kus soovitakse kaubamärki kaitsta, saab tulemuseks summa Šveitsi frankides. Lisaks tuleb päritoluametile maksta taotluse edastamise lõiv.

Eesti Patendiameti kaudu esitatav taotlus tuleb esitada inglise keeles Madrid eFilingu portaali kaudu või täita vorm MM2. Juhised taotluse täitmiseks sisalduvad kaubamärgimääruses

Rahvusvaheline registreering sõltub põhitaotlusest või -registreeringust viie aasta jooksul rahvusvahelise registreeringu kuupäevast arvates. See sõltuvus tähendab, et rahvusvahelisest registreeringust tulenev õiguskaitse ei kehti enam juhul, kui põhitaotlust ei registreerita või kui põhiregistreering enam ei kehti.

Madridi süsteemi kaudu võib ka Eestis kaubamärgile kaitset taotleda mõne teise Madridi protokolli lepinguosalise ameti vahendusel. See on üks võimalus välismaal asuvatele või seal tegutsevatele ettevõtetele kaubamärgi kaitsmiseks Eestis.

Taotleja võib nimetada endale esindaja suhtlemiseks päritoluameti ja WIPOga. Esindaja määramine rahvusvahelise taotluse vormil volitab teda suhtlemiseks WIPOga, samas võib kaitse andmisest keeldumise puhul tekkida vajadus määrata veel üks või mitu esindajat, kes esindavad taotlejat riikides või regioonides, kus kaitset taotletakse. Sellisel juhul kohaldatakse esindaja määramisele kohalikke nõudeid.


Rahvusvahelise registreerimise menetlus on kujutatud menetlusskeemidel.

  


Kaitse oma kaubamärki üleilmselt

WIPO e-teenused:

Madrid Monitor – WIPOs registreeritud ja registreerimiseks esitatud kaubamärkide andmebaas;

MGS ehk Madrid Goods & Services Manager – abivahend rahvusvahelises taotluses kaupade ja teenuste loetelude koostamiseks, et taotluse menetlemine WIPOs ei takerduks vigase loetelu tõttu.

eMadrid – WIPO veebiteenused rahvusvaheliste kaubamärkide haldamiseks turvalises iseteeninduskeskkonnas. Siin on muu hulgas võimalik:

  • laiendada märgi kaitse ulatust uutesse riikidesse;
  • piirata kaupade/teenuste loetelu;
  • anda märk üle uuele omanikule;
  • muuta andmeid;
  • pikendada märgi kehtivusaega.

WIPO uudised:

Madrid News – Madridi süsteemi arengusuundi tutvustav WIPO infokiri.

  • Jaga

Viimati uuendatud 23.08.2024