Patenditaotluse menetluse etapid

Enne leiutise registreerimist kontrollib Patendiamet, kas leiutis vastab patentsuse kriteeriumidele ja taotlus vorminõuetele.

Eelmenetluse käigus pööratakse põhitähelepanu

  • dokumentide vormistamisele,
  • patenditaotleja andmete piisavusele,
  • volikirjale,
  • prioriteedidokumendile,
  • lõivude õigele tasumisele jne.

Puuduste ja küsitatavuste ilmnemisel saadetakse patenditaotlejale järelepärimine selgituste saamiseks.

Erilist tähelepanu pööratakse dokumentide vormistamise kohta kehtestatud nõuete (paberilehe mõõtmed, veerised, teksti loetavus, jooniste vastavus tehnilise joonestamise nõuetele) täitmisele. Lohakas vormistamine või vormistamisnõuete eiramine takistab tehniliselt patenditaotluse avaldamist ning seetõttu palutakse sellised dokumendid ümber vormistada. Selgituste andmata jätmise või puuduste määratud tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi.

18 kuu möödumisel patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast patenditaotlus avaldatakse (patendiseaduse § 24). Kuni avaldamiseni Patendiamet ei avalikusta patenditaotluse sisu (leiutise olemust). Patenditaotluse avaldamisest teatatakse Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Patendileht. Pärast avaldamist on patenditaotlus tervikuna ja selle menetluse käik avalik. Igaüks võib nõuda patenditaotluse menetluse toimikuga kohapeal tutvumist ja ärakirju patenditaotluse dokumentidest.

Patenditaotlejale teatatakse patenditaotluse avaldamisest kirjalikult. Taotleja võib nõuda patenditaotluse varasemat avaldamist, mitte aga avaldamise edasilükkamist.

Patenditaotlust ei avaldata, kui:

  • patenditaotlus on enne 18 kuu möödumist tagasi võetud või see on loetud tagasivõetuks;

  • patenditaotlus on enne 18 kuu möödumist tagasi lükatud;

  • patenditaotluse avaldamine on takistatud patenditaotluse dokumentide vormi või sisu puuduste tõttu;

  • patenditaotlus on salastatud.

Pärast avaldamist alustatakse patenditaotluses kirjeldatud leiutise sisulist ekspertiisi.

Patenditaotluse ekspertiisi käigus kontrollitakse leiutise uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust (patendiseaduse (PatS) § 8).

Leiutise uudsust kontrollitakse absoluutse (ülemaailmse) uudsuse seisukohalt. See tähendab, et uudsuse kontrollimisel arvestatakse kogu maailma patendiinformatsiooni, teadus- ja tehnikakirjanduse ning tootekataloogidega. Samuti võetakse arvesse ajalehtedes ja ajakirjades ning raadios, televisioonis, internetis või mis tahes muu avaliku meedia vahendusel avaldatud informatsiooni. Peale selle võetakse arvesse leiutise avalik kasutamine ja näitustel eksponeerimine. Sama kehtib ka teabe kohta, mille alusel hinnatakse leiutustaset. Tööstuslikult kasutatavad on leiutised, mille kasutatavuse võimalikkus ei sõltu näiteks kasutaja individuaalsetest võimetest, muudest juhuslikest teguritest või määramata tingimustest.

Ekspertiisi alustades teeb Patendiameti ekspert esmalt nn "tehnika taseme otsingu" valdkonnas, kuhu leiutis kuulub. Otsingu tulemused edastatakse tutvumiseks patenditaotlejale. Patenditaotleja võib eelnimetatud otsingu tulemusi arvestades teha soovi korral patenditaotluses muudatusi. Muudatuste ulatus on siiski piiratud. Muudatused ei tohi muuta algselt patenditaotluses avatud leiutise olemust ega laiendada kaitse ulatust (PatS § 25).

Leiutise olemuse muutmiseks loetakse uute tehniliste tunnuste lisamist leiutiskirjeldusse või patendinõudlusse. Eriti tundlik leiutise olemuse muutumise seisukohalt on jooniste täiendamine. Kaitse ulatuse määrab patendinõudluse sõltumatu punkti sõnastus. Pärast patenditaotluse avaldamist ei tohi üldjuhul üldistada patendinõudluses esitatud mõisteid, suurendades nende mahtu.

Ekspert võib ekspertiisi käigus nõuda menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel patenditaotlejalt selgitusi, samuti patenditaotluse parandamist ja täiendamist (PatS § 23 lg 2).

Patenditaotluse menetlus lõpeb patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamisega.

Kui leiutis vastab uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse kriteeriumile ja patenditaotluse dokumentide vorminõuded on täidetud, teeb Patendiamet patendi väljaandmise otsuse (PatS § 23 lg 4). Et otsus jõustuks, peab patenditaotleja kolme kuu jooksul otsuse kuupäevast tasuma riigilõivu 96 eurot leiutise kandmiseks patendiregistrisse (PatS § 35 lg 4). Kui lõiv jääb nimetatud tähtaja jooksul tasumata, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

Kui leiutis ei vasta kas uudsuse, leiutustaseme või tööstusliku kasutatavuse kriteeriumile või patenditaotleja jätab eksperdi nõutud patenditaotluse parandused tegemata või selgitused andmata, lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi (PatS § 23 lg 5). Patendiameti otsust on võimalik vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (PatS § 30).

Patendi väljaandmise kohta avaldatakse teade Eesti Patendilehes. Nimetatud teate avaldamise päevast peab igaüks arvesse võtma, et patenditaotlejast on saanud patendiomanik, kellel on ainuõigus leiutist vallata, kasutada ja käsutada. Arvestama peab ka, et patendiomaniku ainuõigus leiutisele kehtib patenditaotluse esitamise kuupäevast alates. Leiutise patendiregistrisse kandmise ja patendiomaniku ainuõiguse tõenduseks väljastatakse patendiomanikule ka patendikiri (PatS § 36).

  • Jaga

Viimati uuendatud 25.10.2022