Täna Genfis toimuval hübriidüritusel avaldab Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon (WIPO) 2023. aasta innovatsiooniindeksi, mille abil mõõdetakse maailma riikide majanduste innovatsioonivõimet. Innovatsiooni hinnatakse ligi 80 näitaja alusel. Viimase kümnendi jooksul on GII kujunenud põhiallikaks, millele innovatsioonist kõneledes viidatakse ning kasulikuks tööriistaks riikidele, kes selle oma innovatsioonipoliitikatesse on lõiminud.
Riikide intellektuaalomandiametitele värskelt saadetud raportitest selgub, et Eesti on 2023. aasta innovatsiooniindeksis 132 riigi seas tõusnud 16. kohale. „Eestit võib julgelt nimetada innovatsiooniliidriks – selleks loetakse nimelt pingerea 25 esimest riiki,“ kommenteerib patendiameti peadirektor Margus Viher uuringutulemusi. „Kuigi Eesti on figureerinud innovatsiooniliidrite hulgas juba alates 2015. aastast, oleme 2020. aastaga võrreldes tõusnud rekordilised 11 kohta. Viimase aastaga on Eesti teinud taas tubli hüppe kahe koha võrra üles,“ tunnustab Viher Eesti riigi ja ettevõtjate innovatsioonivalmidust.
Eesti innovatsiooni tugevused
Eesti tugevustena on raportis välja toodud e-valitsemine, info- ja kommunikatsiooniteenuste import, riskikapitali tehingud ning ükssarvikute väärtus SKT suhtes. Nendes valdkondades hoiab Eesti absoluutset liidripositsiooni ehk on esimesel kohal kõikide riikide arvestuses. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust.
Eesti innovatsiooni tipptegijatena on ülikoolidest välja toodud Tartu Ülikool, TalTech ja Tallinna Ülikool. Kõige edukamad ükssarvikud on Bolt, turuväärtusega 8 miljardit USA dollarit ja Veriff turuväärtusega 2 miljardit USA dollarit.
Kaitsmata intellektuaalomand muudab ettevõtted haavatavaks
Nõrkusena on raportis Eesti puhul välja toodud mh intellektuaalomandiga tehtavatest tehingutest saadav tulu. „See on selge indikatsioon, et innovatsiooni suunatud investeeringud võiksid olla oluliselt tulemuslikumad,“ rõhutab Viher. Viheri sõnul tekitab see paradoksaalse olukorra, kus Eesti ettevõtjad on innovatiivsuse poolest esirinnas, kuid teisalt kipuvad oma loometöö tulemused kaitseta jätma.
Innovatsiooniindeksist nähtuv lõhe kajastub ka Patendiameti möödunud aasta lõpul tellitud uuringus. Uuring näitas, et Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on väga innovatiivsed. Samas selgus, et suur osa neist jätab enda loodud toodete ja teenustega kaasneva intellektuaalomandi kaitsmata. Paljud ettevõtjad ei oska seejuures isegi teadvustada, et neil ettevõttes intellektuaalomandit on.
Viher nendib uuringutulemusi kokku võttes, et intellektuaalomandi kommertsialiseerimises on Eestil veel pikk tee käia. „Eesti majanduse huvides on, et kõik osapooled seljad kokku paneksid ja toetaksid ettevõtjaid senisest veelgi mõtestatumalt ja põhjendatumalt. Kaitsmata intellektuaalomand on kahtlemata ettevõtjatele ning riigi majandusele ja innovatsioonile suur risk,“ sõnab Viher.
Genfis toimuval kõrgetasemelisel üritusel on esindatud mitmete riikide ministrid, ärijuhid ja innovatsioonieksperdid. Kell 14.30-14.45 esineb sõnavõtuga ka peaminister Kaja Kallas. Üritust saab reaalajas jälgida WIPO lehel.