Eestis jääb aastas Euroopa Patendiametisse esitatavate taotluste arv tunduvalt alla paljudele riikidele – näiteks Soome edestab meid siin 20-kordselt. Saarma sõnul ei ole põhjus mitte teadmiste nappus, vaid teadmuspõhise kõrgtehnoloogilise tööstuse puudumine.
„Klassikaline majandus võib-olla ei vajagi nii palju patente, aga kõrgtehnoloogiline tööstus ei ole ilma patentideta võimalik,“ ütleb ta. Seega leiab Saarma, et vajame Eestisse hädasti kõrgtehnoloogilist tööstust, mis toodab originaalseid leiutisi, mida siis ka patenteeritakse ja rakendatakse rahvusvaheliselt.
Lisaks ei motiveeri praegune süsteem Saarma sõnul ka ülikoolide teadlasi patente taotlema. Kui leiutised kuuluvad ülikoolile ega anna akadeemilises karjääris olulist lisaväärtust, jääb motivatsiooni vajaka.
Ühiskonna harimist tuleb alustada noortest
Saarma leiab, et ettevõtlus- ja loomevaraalane teadlikkus peaks algama juba ülikoolist. Noorte huvi äri ja oma ettevõtete loomise vastu on kasvanud, kuid vajalikku oskusteavet neile tihti ei õpetata.
„Kui vaatan oma Ameerika või Inglise kolleege, siis igal teisel on tööstusleping, igal kolmandal-neljandal oma firma. Eestis võib-olla igal sajandal,“ tõdeb Saarma.
Kõik saab alguse patendist
Saarma sõnum on selge: patent on iga teaduspõhise ettevõtte süda. Kui ei ole kaitstud loomevara, ei tule sisse ka investeeringuid ja ettevõtte eluiga võib jääda lühikeseks.
Tema enda teadlikkus patentimise olulisusest tekkis 1980. aastate lõpus, kui avanes võimalus reisida ja vestelda oma valdkonna tippteadlastega: "Selgus, et enamikul juhtivatest neuroteadlastest olid tööstuslepingud – lepingud, kust tuli sõna otseses mõttes miljoneid ja miljoneid. Kui ma nende kohta uurisin, siis ütlesid nad, et esimese asjana nad patenteerisid – see on kõige alus."
„Kui me ei arenda patendivaldkonda, ei sünni Eestis kunagi märkimisväärset kõrgtehnoloogilist tööstust, kus üks gramm toodet võib maksta miljon eurot. Ja kui ei teki tööstust, pole ka midagi patenteerida. Nii või teisiti jääme oma miljonitest ilma,“ nendib Saarma otsekoheselt.
Täispika intervjuu leiad meie ajaveebist!