Päeva avas Patendiameti peadirektor Janne Andresoo, kes kõneles loomevara kaitsmise hetkeolukorrast Eestis ja sellest, kuidas soovime toetada ettevõtjaid ja loomeinimesi üha enam partneri, mitte pelgalt registrina.
Järgnesid Salome Virkuse (EIS) ja Marit Sauli (UniTartu Ventures) ettekanded. Samuti esitles Anu Varblane uuringufirmast Kantar Emor Patendiameti värsket loomevara kommertsialiseerimise uuringut, mis pakkus palju mõtteainet, kuidas anda oma loomevarale reaalne majanduslik väärtus.
Seejärel jagunesid osalejad kolme praktilisse töötuppa, et arutada, kuidas Eesti loomevara ökosüsteemi ühiselt tugevamaks muuta.
Töötoas “Killud tervikuks: rollid ja sünergia Eesti loomevara ökosüsteemis” arutleti Kai Härmandi (Harju Maakohus) juhtimisel, kus ettevõtja oma teekonnal kõige sagedamini hätta jääb ja kuidas saaksid Patendiamet, patendivolinikud, EIS ja ülikoolid koostöös ettevõtjatele tõhusamat tuge pakkuda.
Töötoas “Sihtpunkt Leiutajateküla: mida peaksid noored loomevarast teadma ja kuidas see tarkus nendeni viia?”, mida vedas Robokaru Robootikakooli juht Liia Tammes, mõeldi koos ettevõtlike noorte, õpilasleiutajate ja õpilasfirmade juhendajate ning teiste noortetöö tegijatega, kuidas noorte loomevara- ja ettevõtlusteadlikkust kasvatada.
Töötoas „Unistuste kaitse loomevarale: kuhu liigub maailm ja kuidas saame ettevõtjaid loomevara kaitse teekonnal toetada?”, mida juhtis Anna Kosar advokaadibüroost Cobalt rääkisid ettevõtjad ise oma vahetutest kogemustest – mis töötab, mis vajab muutmist ja milliseid lahendusi oleks vaja, et oma loomevara julgemalt kaitsta.
Töötoas osalenud ettevõtja Arno Kütt (Rollo Robotics OÜ) tõdes, et Eesti ettevõtjad on küll väga loovad ja tehniliselt tugevad, kuid sageli ei osata loodud väärtust pikaajaliselt kaitsta ega sellest majanduslikku tulu teenida. „Probleemi juur peitub meie kõrgharidussüsteemis, kus pööratakse liiga vähe tähelepanu intellektuaalomandile ja selle kaitsmise praktilistele aspektidele. Ei piisa üksnes teadlikkuse tõstmisest, vaid vaja on ka konkreetseid teadmisi ja oskusi: millist loomevara on võimalik kaitsta, kuidas seda teha ning milliseid eeliseid õiguste kaitse pakub,“ leidis Kütt.
Aruteludest jäi kõlama mitu sõnumit ja ettepanekut:
📢 loomevara teemade teadvustamine peab algama juba koolipingist,
📢 ettevõtjatele on vaja pakkuda kaasaegseid, kasutajasõbralikke teenuseid, kusjuures siin saavad suurt rolli mängida tehisintellekt ja uued tehnoloogiad,
📢 loomevara kaitse ei ole vaid üksikute huvi, vaid on riiklikult tähtis teema.
Patendiamet tänab kõiki, kes leidsid aega tulla ning oma kuldaväärt mõtteid ja kogemusi jagasid! Järgmise sammuna asume kokkuvõtteid tegema ja tegevusplaane paika seadma.