Patendiameti ülesanded laienevad

01.04.2021
PrintPDF Jaga

Täna, 1. aprillil võtab Patendiamet üle osa Justiitsministeeriumi ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas. Muudatus on seotud Patendiameti kujundamisega intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks. Lisanduvad ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll Eestis, riiklik järelevalve kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine. Tegemist on rakenduslike ülesannetega, mille täitmiseks on sobiv asutus Patendiamet, kes juba praegu viib ellu täidesaatvat riigivõimu tööstusomandi õiguskaitse valdkonnas.

Justiitsministeeriumi programm aastateks 2020–2023 näeb ette Patendiameti kujundamise tänapäevaseks intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskuseks, mis nõustab ettevõtjaid intellektuaalse omandi küsimustes, tagab kiire ja tõhusa intellektuaalse omandi registreerimise menetluse ning vaidluste kiire kohtueelse lahendamise. Praegu tegeleb Patendiamet riigi majanduspoliitika elluviimisega tööstusomandi valdkonnas, kuid eraldi asutust riigi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste alase poliitika elluviimiseks ei ole. Kuna intellektuaalse omandi eri valdkonnad on omavahel tihedalt seotud, nende valdkondade aluspõhimõtted, probleemid (sh õiguste jõustamisel, teadlikkuse suurendamisel) ja sageli ka võimalikud kasusaajad (nt ettevõtted) on sarnased, on põhjendatud laiendada Patendiameti pädevust ka autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas.

Igas Euroopa Liidu liikmesriigis peab olema määratud pädev asutus, kelle peamiseks kohustuseks on teabe kogumine mäluasutustelt nende poolt orbteoseks (s.o teos, mille autoriõiguste omanikku ei ole ka hoolika otsimise korral võimalik leida) tunnistatud teoste ja fonogrammide kohta ning vastava info edastamine Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) loodud orbteoste andmebaasi. Sisulisi otsuseid teoste või fonogrammide orbteoseks tunnistamise kohta pädev asutus ei tee, samuti ei saa pädev asutus nt mäluasutustelt saadud informatsiooni tagasi lükata. Kogu vastutus kaitstava objekti orbteoseks tunnistamise ning piisavalt hoolika otsingu tegemise eest lasub mäluasutustel.

Praegu Justiitsministeeriumi juures tegutsev autoriõiguse komisjon viiakse Patendiameti juurde.  Autoriõiguse komisjoni on lepitusorgan lepitusseaduse tähenduses. Komisjon täidab AutÕS § 87 lg 1 p-des 1–5 loetletud ülesandeid, näiteks jälgib autoriõiguse vastavust rahvusvahelistele sätetele, lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel jne. Patendiametil tuleb tagada autoriõiguse komisjonile tööks vajalikud tingimused, sh määrata komisjoni tööd koordineeriv inimene. Juba praegu tegeleb Patendiamet mh tööstusomandi esemete õiguskaitset puudutavate vaidluste kohtueelse lahendamise korraldamisega. Tulevikus laienevate ülesannete valguses on vaja tagada komisjoni tegutsemisvõime tasemel, mis tagaks kõigi ülesannete korrektse täitmise. Selleks võib tulevikus kaaluda komisjoni menetluse täpsemat reguleerimist (praegu järgib komisjon lepitusseadust) ning töökorralduse muutmist (sh liikmete tasustamine tehtava töö eest). 

Lisaks tuleb Patendiametile juurde riiklik järelevalve kollektiivse esindamise organisatsioonide tegevuse üle, tagades AutÕS 9. ptk-s sätestatud nõuetest kinnipidamise.

Kuna Patendiametis puudus seni autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonna kompetents, vajab Patendiamet uute ülesannete täitmiseks lähiaastatel eelduslikult umbes kolme lisatöötajat.

Ka pärast seaduse jõustumist jääb Justiitsministeeriumile ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas, need puudutavad riigieelarvest eraldatud vahendite jaotamist või on seotud õiguspoliitika elluviimisega, mistõttu nende üleandmist Patendiametile ei peeta praegu vajalikuks.