Kommentaar Rein Siku artiklile Grossi Säästusaia nimi häirib ETK-d

03.04.2013
PrintPDF Jaga

02.04.2013 Eesti Päevalehes ilmunud artiklist ilmneb, et ettevõtlusega tegelejatele on ebaselge, millist tegevust võib pidada kaubamärgiomaniku õigusi rikkuvaks tegevuseks ning millist mitte.

Kaubamärgiõiguse eesmärk on ausat äritegevust edendada, mitte seda takistada. Kaubamärk on tõhus abivahend sellele ettevõtjale, kes soovib oma toodet või teenust eristada ja tarbijale tutvustada.

Kaubamärk võib sisaldada kahte liiki sõnu:

1) neid, mille kasutamise kaubamärgi omanik võib keelata (eristusvõimelised, ei kirjelda kaupa ja teenust, tavakeele või väljamõeldud sõnad), ja

2) neid, mille kasutamist kaubamärgiomanik keelata ei saa (näiteks kaupa/teenust kirjeldavad sõnad, nt lihtsalt sõna leib kirjeldab leivatooteid).

Kordame siinkohal kaubamärgiseaduses sätestatud lihtsa, kuid olulise põhimõtte:

kaubamärgiseadus ei luba kaubamärgiomanikul keelata teistel isikutel kasutada kaupa või teenust kirjeldavat sõna isegi siis, kui see on tema registreeritud kaubamärgi koosseisus.

Selline õiguste piirang on sätestatud kaubamärgiseaduse § 16 lõikes 1.

Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides:

1) teiste isikute nimesid ja aadresse;

2) kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest või muul viisil kaupa või teenust kirjeldavatest tähistest või andmetest või eelnimetatud tähistest või andmetest, mida ei ole oluliselt muudetud, koosnevaid tähistusi;

3) tähiseid või andmeid, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või heauskses äripraktikas;

4) kaubamärki, kui see on vajalik kindla otstarbega kaubale, nagu näiteks abimaterjalid ja varuosad, või teenusele osutamiseks;

5) kaubamärgi mittekaitstavaid osi.

Selle lihtsa põhimõttega tuleks arvestada nii kaubamärgi valikul, sest eristusvõimeline kaubamärk tagab ettevõtjale suurema õiguskindluse, kui ka oma seaduspäraste õiguste kaitsel, sest kaubamärgiõigus ei ole vahend, millega võiks piirata ettevõtlust või sõnade vaba kasutust igapäevasuhtluses.

Liina Puu
Patendiameti kaubamärgiosakonna juhataja asetäitja