Kaubamärkide valdkonda ootavad ees suured muudatused

22.01.2019
PrintPDF Jaga

Riigikogu menetluses on seaduse eelnõu, mis annab ettevõtjale võimaluse esitada uut liiki kaubamärke ning lihtsustab ja kiirendab kaubamärgimenetlust.

Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2015/2436 ülevõtmise tulemusena ajakohastatakse oluliselt kaubamärgiõigust, luuakse võimalused kaitsta uut liiki kaubamärke ning lihtsustatakse kaubamärgivaidluste lahendamist.

Uued kaubamärgiliigid

Uue seaduse jõustumisel ei pea kaubamärk enam olema üksnes graafiliselt kujutatav. Kaubamärgi esitamiseks lubatavate viiside laiendamine annab võimaluse registreerida uut liiki kaubamärke, nagu näiteks multimeedia- või liikumismärgid, mille saab esitada kas heliga või helita videofailina. Ettevõtjad, kes oma toodete tutvustamiseks kasutavad multimeediavahendeid, saavad lisaks oma logo kaitsmisele näiteks kaitsta ka seda, kuidas logo multimeediareklaamides kasutatakse. Sellised märgid on reaalselt olemas ja kasutusel ettevõtjatel, kes oma tooteid või teenuseid telereklaami vahendusel tarbijale tutvustavad. Näiteks Eesti Rahvusringhäälingul on hetkel graafilise kujutisena kaitstud „telepoisi“ logo, mida oleks seadusemuudatuse jõustumisel võimalik kaitsta nii liikumist näitava kui ka heli sisaldava multimeediamärgina.

Vastuvõetav seadusemuudatus likvideerib senise õiguslikult ebakindla olukorra, kus ettevõtjad küll kasutavad uut liiki märke, kuid selliste kaubamärkide kaitsmiseks puuduvad õiguskaitsevahendid.

Tõhusam menetlus

Menetluses oleva seaduse kohaselt puudub Patendiametil edaspidi kohustatus kontrollida, kas registreerimiseks esitatud kaubamärk võib olla vastuolus mõne varasemalt registreeritud õigusega.

Muudatuse eesmärgiks on välistada situatsioonid, kus riik kaitseb ettevõtja huve olukorras, kus pooltel selle vastu tihti tegelik huvi puudub.

Näiteks langevad ära juhtumid, kus Eesti ettevõtja poolt esitatud kaubamärgi registreerimine ei ole võimalik, sest takistuseks on Eestis kehtiv välismaise ettevõtja kaubamärk, mida reaalselt ei kasutata, kuid kellelt loa saamine on ettevõtja tegevuskoha väljaselgitamise raskuste tõttu praktiliselt võimatu. Seaduse muudatuse tulemusena on edaspidi varasem kaubamärk takistuseks vaid siis, kui ettevõtjate vahel eksisteerib reaalne huvide konflikt.

Seega teeb muudatus registreerimisemenetluse tõhusamaks, vähendab riigi sekkumist ettevõtja huvidesse ning riigi kontrollifunktsiooni jääb asendama seniselt hästi toiminud vaidemenetlus.

Samamoodi on varasemate õiguste kaitse korraldatud ka Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametis, kus seda on kasutatud juba enam kui 20 aastat.

Vaidluste lahendamine lihtsustub

Seadusemuudatuste kohaselt pole ettevõtjal edaspidi vaja pöörduda registreeritud kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kohtusse, vaid kaubamärgiomanik saab varasema registreeritud märgi kehtetuks tunnistada ja tühistada Patendiameti juurde moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis, mille muutunud menetluskord võimaldab lahendada vaidlusi senisest kiiremini ja tõhusamalt.

Kokkuvõtlikult võib öelda, et seadusemuudatuste vastuvõtmisel lihtsustub ja muutub efektiivsemaks kaubamärgivaidluste lahendamine, luuakse võimalused kaitsta uut liiki kaubamärke ning täpsustatakse mitmeid seni vaidlusi tekitanud õigusnorme, suurendades seeläbi õiguskindlust kaubamärgivaldkonnas.

Huvilistel on võimalik tutvuda eelnõu tekstiga ja seletuskirjaga aadressil http://eelnoud.valitsus.ee/main#R5N62QDH (väljavõte eelnõude infosüsteemist (EIS) on tehtud18/01/2019).