A-osa. Patenditaotluse vastuvõtmine ja eelmenetlus

PrintPDF Jaga
A.1. Patenditaotluse vastuvõtmine
A.1.1. Patenditaotluse saabumine paberil
A.1.2. Patenditaotluse saabumine elektroonselt
A.2. Patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine
A.2.1. Miinimumnõuete kontrollimine
A.2.1.1. Sooviavaldus
A.2.1.2. Taotleja nimi ja aadress
A.2.1.3. Leiutiskirjeldus
A.2.2. Miinimumnõuetele mittevastav taotlus
A.2.3. Miinimumnõuetele vastava patenditaotluse menetlusse võtmine
A.2.3.1. Esitamise kuupäeva määramine
A.2.3.2. Esitamise kuupäeva määramine varasema taotluse järgi
A.2.3.3. Patenditaotlusele numbri omistamine
A.2.3.4. Patenditaotluse üleandmine eelmenetluseks
A.2.4. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks muutmine
A.2.4.1. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks
muutmise tingimused
A.2.4.2. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks kasuliku mudeli taotluseks muutmise tingimused
A.2.4.3. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks
muutmise toimingud
A.3. Patenditaotluse eelmenetlus
A.3.1. Patenditaotluse menetlusse võtmine
A.3.1.1. Patenditaotluse menetlusse võtmise teate koostamine
A.3.1.2. Esmane tutvumine patenditaotlusega
A.3.1.2.1. Riigilõiv on tasumata
A.3.1.2.2. Salastamisele kuuluv leiutis
A.3.1.2.3. Leiutise ebapiisav avatus
A.3.1.2.4. Leiutiskirjelduse ja jooniste terviklikkus
A.3.1.2.5. Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlge
A.3.1.2.6. Esindaja
A.3.2. Patenditaotluse eelmenetluse alustamine
A.3.2.1. Taotluslõivu tasumise kontrollimine
A.3.2.2. Dokumentide olemasolu kontrollimine
A.3.2.2.1. Patendi saamise avaldus
A.3.2.2.2. Leiutiskirjeldus. Puuduv osa
A.3.2.2.3. Patendinõudlus
A.3.2.2.4. Joonis või muu illustreeriv materjal
A.3.2.2.5. Leiutise olemuse lühikokkuvõte
A.3.2.2.6. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid
A.3.2.2.7. Keelenõuete täitmise kontrollimine
A.3.3. Dokumentide vormistamise nõuete täitmise kontrollimine
A.3.3.1. Tekstidokumentide ja jooniste vormistamise üldnõuded
A.3.3.1.1. Lehed, veerised, kiri ja lehekülgede nummerdamine
A.3.3.1.2. Terminid ja tähised
A.3.3.1.3. Mittekasutatavad väljendid
A.3.4. Dokumentide sisunõuete täitmise kontrollimine
A.3.4.1. Andmete kontrollimine
A.3.4.1.1. Autori ja patenditaotleja andmed
A.3.4.1.2. Esindaja
A.3.4.1.3. Prioriteedinõue
A.3.4.1.4. Riigilõivu tasumise andmed
A.3.4.2. Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse kontrollimise eesmärk eelmenetluses
A.3.4.3. Leiutiskirjelduse kontrollimine
A.3.4.3.1. Tehnikavaldkond
A.3.4.3.2. Tehnika tase
A.3.4.3.3. Leiutise olemus
A.3.4.3.4. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu
A.3.4.3.5. Leiutise teostamise näide
A.3.4.4. Patendinõudluse kontrollimine
A.3.4.4.1. Kaitstavate objektide arv patenditaotluses
A.3.4.4.2. Leiutise ühtsus
A.3.4.4.3. Sõltumatu nõudluspunkti struktuur
A.3.4.4.4. Sõltuva nõudluspunkti struktuur
A.3.4.4.5. Nõudluspunktide numeratsioon
A.3.5. Patenditaotluse eelmenetluse lõpetamine ja taastamine
A.3.5.1. Patenditaotluse eelmenetluse lõpetamine seoses patenditaotluse avaldamisega
A.3.5.2. Patenditaotluse tagasilükkamine eelmenetluses
A.3.5.2.1. Patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus
A.3.5.2.2. Patenditaotluse tagasilükkamise otsus
A.3.5.3. Eelmenetluse lõpetamine seoses patenditaotluse tagasivõtmisega või tagasivõetuks
lugemisega
A.3.5.4. Patenditaotluse eelmenetluse taastamine
A.3.6. PCT-taotluse menetlusse võtmine
A.3.6.1. PCT-taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise mõiste ja erisused
A.3.6.2. PCT-taotluse vastuvõtmine riigisisesesse menetlusse
A.3.6.3. PCT-taotluse kontrollimine
A.3.6.4. PCT-taotluse tagasilükkamine
A.3.6.5. PCT-taotluse tagasivõetuks lugemine
A.3.7. Eraldatud patenditaotluse menetlusse võtmine ja kontrollimine
A.3.7.1. Eraldatud patenditaotluse mõiste ja menetlusse võtmine
A.3.7.2. Eraldatud patenditaotluse kontrollimine
A.3.7.3. Esialgse patenditaotluse kontrollimine
A.3.8. Eelmenetluse muud menetlustoimingud
A.3.8.1. Muudatuste tegemine taotleja andmetes
A.3.8.1.1. Taotleja isiku nime või aadressi muudatus
A.3.8.1.2. Taotleja andmete muudatus seoses taotluse üleminekuga
A.3.8.2. Prioriteedidokumendi väljastamine
A.3.8.2.1. Prioriteedidokumendi olemus
A.3.8.2.2. Prioriteedidokumendi vorminõuded ja vormistamise kord
A.3.8.2.3. Prioriteedidokumendi valmistamine ja edastamine WIPO DAS-andmekogusse
A.3.8.3. Tähtaegade määramine ja kontrollimine
A.3.8.3.1. Tähtaeg ja tähtpäev
A.3.8.3.2. Kehtivusaeg
Näide
A.3.8.3.3. Seaduses sätestatud tähtajad
A.3.8.3.4. Seaduses sätestatud tähtaegade kontrollimine
A.3.8.3.5. Patendiameti poolt tähtaegade määramine
A.3.8.3.6. Patendiameti määratud tähtaegade kontrollimine
A.3.9. Kasuliku mudeli taotluse menetluse lõpetamine
A.3.9.1. Kasuliku mudeli registreerimise otsus
A.3.9.2. Kasuliku mudeli taotluse tagasilükkamise otsus

 

A.1. Patenditaotluse vastuvõtmine

Patenditaotlus tuuakse otse või saadetakse posti teel Patendiameti registriosakonna vastuvõtuüksusesse. Elektroonselt saab patenditaotlusi esitada ainult selleks ettenähtud Patendiameti veebilehel kättesaadavaks tehtud tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonse esitamise portaali kaudu (PSV § 58 lg 1).

Elektronpostiga (e-kiri) või muul elektroonsel viisil edastatud patenditaotlusi vastu ei võeta (PSV § 58 lg 3). Patenditaotluse e-kirja teel esitamise keeld on seotud patenditaotluse dokumentide Patendiametisse tegeliku saabumise kuupäeva absoluutsuse nõudega esitamiskuupäeva määramisel. E-kirja saatmisel ja vastuvõtmisel ilmneda võivad tehnilised takistused, sealhulgas tarkvaraversioonide ühildumatus, ja turvaprobleemid loovad liiga kõrge riski esitamiskuupäeva järgimisel. Arvestada tuleb sellega, et patenditaotluse esitamisel peavad olema võrdsed garantiid dokumentide Patendiametisse jõudmiseks sõltumata esitaja asukohast. Võrreldes portaaliga on e-kirja saatmisel tekkinud tehnilised probleemid piisava kindlusega raskesti avastatavad.

Patenditaotluse saabumise päevaks loetakse selle tegelik Patendiametisse saabumise päev. See kehtib ka patenditaotluse edastamisel posti- või kulleriteenust kasutades (PSV § 58 lg 3) ja Patendiameti töövälise aja ning puhkepäevade ning riigipühade kohta, kui on kasutatud tööstusomandi õiguskaitse objektide registreerimise taotluste postkasti.

A.1.1. Patenditaotluse saabumine paberil

Patendiametisse paberil saabunud patenditaotlused või sellega sarnanevad kirjad viiakse vastuvõtuüksusesse sõltumata sellest, kuhu need on toodud või kes need on toonud. Seda ka juhul, kui patenditaotlus on toodud sekretariaati finants- ja haldusosakonna dokumendihaldurile, valvelauda või toodud või adresseeritud mõnda teise Patendiameti struktuuriüksusesse, kaasa arvatud patendiosakond.

Saabunud patenditaotlused registreerib üksnes vastuvõtuüksus. Teistes struktuuriüksustes dokumentidele mingeid märkeid ei tehta ega dokumente ei registreerita. Kahtluse korral, kas tegemist võib olla patenditaotluse või muu kirjaga, teeb otsuse vastuvõtuüksus.

Eelmises lõikes öeldu kehtib ka patenditaotluse kõikide hiljem saabunud dokumentide kohta.

Kui vastuvõtuüksus otsustab, et esitatud dokument või kiri ei ole patenditaotlus või ei kuulu selle juurde, edastatakse see dokumendihaldurile, kes registreerib selle muu kirjana.

Kui vastuvõtuüksus otsustab, et esitatud dokument või kiri on patenditaotlus või kuulub selle juurde, registreeritakse see ettenähtud korras taotluste menetluse infosüsteemis. Tõendi patenditaotluse või dokumendi saabumise kohta väljastab patenditaotleja nõudel üksnes vastuvõtuüksus. Kui on ilmselge, et tegemist ei ole eelnimetatud dokumentidega, edastatakse need dokumendihaldurile kohe registreerimata.

Patendiametisse toodud patenditaotlus ja selle dokumendid võetakse vastu sõltumata isikust, kes need kohale toimetab.

A.1.2. Patenditaotluse saabumine elektroonselt

Patenditaotlusi tohib esitada elektroonselt üksnes selleks ettenähtud portaali kasutades (PSV § 58 lg 1) juhtudel ja ulatuses, mida portaal ja selle tarkvara võimaldavad. Kui portaal ei võimalda mõnda ettenähtud toimingut teha või dokumenti esitada, tuleb dokument esitada paberil, tuues see otse või saates Patendiametisse posti teel.

Patenditaotlust võib portaali kaudu esitada taotleja ise või patendivolinik. Taotleja, kelle elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis, kuid kellel on võimalik portaali sisse logida, võib esitada patenditaotluse ise, kuid edasiste toimingute tegemiseks peab ta volitama patendivoliniku (PatS § 131 lg 2).

E-kirja teel patenditaotlust ega sellele lisatavaid dokumente esitada ei tohi (PSV § 58 lg 3). Kui siiski patenditaotlus või mõni selle dokument on e-kirjaga esitatud, saadetakse e-kiri saatja aadressil tagasi selgitusega, et patenditaotlust või dokumenti ei loeta esitatuks.

E-kirjaga saabunud muud teated võetakse teadmiseks ilma õigusliku tähenduseta.

A.2. Patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine

A.2.1. Miinimumnõuete kontrollimine

Selleks, et patenditaotlusele saaks määrata esitamise kuupäeva, peab kontrollima, kas esitatud dokumendid sisaldavad minimaalselt ettenähtud elemente (PatS § 21 lg 1).

Nendeks on:

1) sooviavaldus eesti keeles selle kohta, et taotletakse patenti;
2) taotleja nimi ja aadress või andmed, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid;
3) dokument, mis ilmselt on leiutiskirjeldus.

A.2.1.1. Sooviavaldus

Sooviavalduses peab olema selgelt väljendatud, kas taotletakse patenti või kasulikku mudelit. Ebamäärased väljendid, millest ei selgu kaitstav objekt, nagu näiteks „soovin registreerida leiutist“, on keelatud. Viimasel juhul esitamise kuupäeva ei määrata enne, kui kaitseliik on kindlaks määratud.

Samuti ei määrata esitamise kuupäeva, kui sooviavaldus ei ole eesti keeles. Võrdse kohtlemise põhimõtet järgides ei tohi erandeid teha mõnele võõrkeelele, millest Patendiametis võidakse aru saada.

Patenditaotluse esitamisel portaali kaudu kasutatakse etteantud vormi. Sellega seonduvalt kaitseliigi sõnastamise ja eesti keele nõude täitmisega probleeme üldjuhul ei ole.

A.2.1.2. Taotleja nimi ja aadress

Miinimumnõuete täitmiseks piisab ainult isiku nimest ja andmetest, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid. Patendiamet ei ole kohustatud tegema jõupingutusi isikuga kontakti saamiseks, kui kontaktandmed puuduvad või need on vigased (PLT art 9(2)).

Patenditaotluse esitajaks on reeglina isik, kes soovib saada patendiomanikuks. Patenditaotluse võib esitada ka Eesti patendivolinik.

Kui esitatud dokumentidest või portaali andmetest selgub, et isik esitleb end taotlejana või patendivolinikuna, siis sellena teda ka käsitatakse. Kui isik ei ole ennast määratlenud, siis käsitatakse teda taotlejana, kui esitatud andmetest ei selgu, et taotleja on mõni muu isik. Kui selgub, et patenditaotluse esitanud isik ei ole taotleja, vaid muu isik, siis käsitatakse teda isikuna, kellele Patendiamet edastab esmase teate taotluse kohta. Kui on olemas selle isiku aadress, loetakse see esialgseks kirjavahetuse aadressiks ning kasutatakse posti teel Patendiameti teate edastamiseks. Postiaadressi puudumisel võidakse ühekordselt teade edastada e-kirja või telefoni teel, kui emb-kumb on olemas.

A.2.1.3. Leiutiskirjeldus

Esitatud dokumentide hulgas peab sisalduma dokument või mõne esitatud dokumendi osa, mida saab selle vormi tõttu pidada leiutiskirjelduseks (PLT art 5(1)(a)(iii)). Eestikeelse teksti korral peab selles sisalduma tehnilist teksti. Kui võõrkeelsest tekstist on näha, et see on tõenäoliselt tehniline tekst (sisaldab näiteks tehnilisi või füüsikaliste nähtuste tähiseid või mõõtühikuid), loetakse see esialgu tehniliseks tekstiks. Võõrkeelse teksti korral võib enne otsustamist tõsise kahtluse korral küsida dokumendi esitajalt teksti tõlget eesti keelde.

Leiutiskirjelduse võib lubada asendada joonisega erandjuhul. Sel juhul peavad kõik joonisel olevad detailid olema ilma sõnalise kirjelduseta selgelt kindlaks määratavad. Kahtluse korral teeb otsuse patendiosakonna ekspert.

Leiutiskirjelduse asemel võib esitada järgmised sama leiutist puudutavad esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse andmed:

1) number;
2) esitamise kuupäev;
3) riik või rahvusvaheline organisatsioon, kuhu esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus esitati (PatS § 21 lg 2).

A.2.2. Miinimumnõuetele mittevastav taotlus

Kui esitatud dokumendid ei vasta punktis A.2.1 nimetatud miinimumnõuetele, ei loeta esitatud dokumenti või dokumentide kogumit taotluseks ja sellele ei omistata ei saabumise numbrit ega taotluse numbrit. Seda isegi mitte ajutiselt.

Kui dokumendid sisaldavad isiku nime ja aadressi või muid andmeid, mis võimaldavad edastada talle Patendiameti teateid, siis teatab registriosakonna vastuvõtu üksus isikule puudustest, mis takistavad esitatud dokumente lugeda miinimumnõuetele vastavaks patenditaotluseks. Isikut teavitatakse samuti, et ta peab puudused kõrvaldama kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates (PatS § 21 lg 4). Dokumentide muid võimalikke puudusi selles teates ei loetleta ega nende parandamist ei nõuta.

Kui dokumendid ei sisalda Patendiameti teadete edastamist võimaldavaid andmeid, siis Patendiamet ootab kahe kuu jooksul algselt esitatud dokumentide Patendiametisse saabumise päevast puuduvate elementide esitamist taotleja omal algatusel (PatS § 21 lg 5).

Kui ettenähtud tähtaja jooksul ei ole punktis A.2.1 nimetatud patenditaotluse elementidest kõik puudunud elemendid Patendiametisse saabunud või nendega seotud puudused kõrvaldatud, ei määra Patendiamet patenditaotlusele esitamise kuupäeva (PatS § 21 lg 11). Puuduste osalisel kõrvaldamisel algselt kehtivat tähtaega ei pikendata. See tähendab, et kõik puudused, mis takistavad esitatud dokumente lugeda miinimumnõuetele vastavaks patenditaotluseks, peavad olema kõrvaldatud algselt kehtiva tähtaja jooksul.

Tähtaja möödumisel saadetakse dokumendid esitanud isikule teade selle kohta, et esitatud dokumentide kogumit ei loeta patenditaotluseks. Isik võib paberil esitatud dokumendid tagasi nõuda või nõuda nende hävitamist või elektroonselt esitatud dokumentide kustutamist.

Taotlejat teavitatakse võimalusest tasutud riigilõiv tagasi saada.

Kui teadet ei ole võimalik edastada, hoitakse esitatud dokumente kuni nende hävitamiseni või kustutamiseni. Korralduse hävitamiseks või kustutamiseks annab peadirektor. Dokumente ei tohi kolmandatele isikutele tutvustada ega nende kohta teavet anda, kuna ka puudulikult esitatud dokumentides võib olla intellektuaalomandina kaitstavat sisu.

A.2.3. Miinimumnõuetele vastava patenditaotluse menetlusse võtmine

A.2.3.1. Esitamise kuupäeva määramine

Miinimumnõuetele vastavuse korral loetakse esitatud dokumentide kogum patenditaotluseks.

Patenditaotluse tegelik Patendiametisse saabumise kuupäev loetakse patenditaotluse esitamise kuupäevaks.

Patenditaotluse saabumine määratakse kuupäeva täpsusega. Saabumise varasemal kellaajal ei ole saabumise aja määramisel õiguslikku tähendust. Kellaajaliselt varem saabunud patenditaotlusel ei ole eelist võrdluses hiljem saabunud patenditaotlusega.

Kui saabunud dokumendid ei vastanud esialgu patenditaotluse miinimumnõuetele, kuid taotleja kõrvaldas puudused ettenähtud tähtaja jooksul, määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, mil Patendiametisse on saabunud kõik punktis A.2.1 nimetatud patenditaotluse elemendid (PatS § 21 lg 6). Seega, kui puuduvad elemendid esitatakse või puudused kõrvaldatakse eri aegadel ettenähtud kahekuulise tähtaja jooksul, määratakse esitamise kuupäevaks puuduste kõrvaldamise kuupäevadest hiliseim. Esitamise kuupäev võib seaduses ettenähtud juhtudel muutuda ka pärast selle miinimumnõuete järgi määramist, näiteks puuduva osa korral (PatS § 21 lg 7).

A.2.3.2. Esitamise kuupäeva määramine varasema taotluse järgi

Patenditaotluse esitamise kuupäev määratakse:

1) varasema patenditaotluse järgi sellest eraldatud patenditaotlusele (PatS § 21 lg 3);
2) rahvusvahelise esitamise kuupäeva järgi rahvusvahelisele patenditaotlusele, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik (PatS § 32 lg 7);
3) rahvusvahelise esitamise kuupäeva järgi, kui rahvusvahelist taotlust menetletakse riigisisese patenditaotlusena nagu rahvusvahelist patenditaotlust (PatS § 33 lg 10);
4) PCT-taotluse riigisiseseks patenditaotluseks muutmise korral (PCT art 11);
5) patenditaotlusel põhineva kasuliku mudeli registreerimise taotluse korral patenditaotluse esitamise kuupäeva järgi (KasMS § 20 lg 9);
6) Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks muutmise korral (EPKS § 11).

A.2.3.3. Patenditaotlusele numbri omistamine

Patenditaotlusele omistatakse number samaaegselt esitamise kuupäeva määramisega. Patenditaotluse number on unikaalne ja seda ei muudeta, kustutata ega kasutata mõne teise taotluse jaoks isegi juhul, kui menetlusse võetud patenditaotlus kustutatakse registrist täielikult.

Patenditaotluse arvuosa väärtusel ei ole õiguslikku tähendust patenditaotluse Patendiametisse saabumise aja ega järjekorra määramisel. Seda sõltumata sellest, kas patenditaotluse number määratakse menetlustarkvara poolt või käsitsi.

A.2.3.4. Patenditaotluse üleandmine eelmenetluseks

Taotluste vastuvõtu üksus sisestab kõik olemasolevad patenditaotluse andmed menetlustarkvarasse ja skaneerib vajalikud paberdokumendid.

Patenditaotluse menetlusse võtmise teate koostab ja väljastab taotlejale patendiosakonna eelmenetluse üksus.

A.2.4. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks muutmine

A.2.4.1. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks muutmise tingimused

Euroopa patenditaotlust saab riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks muuta juhul, kui Euroopa patenditaotlus või selle tõlge menetluskeeles ei saabunud õigeaegselt EPO-sse (EPKS § 11 lg 1).

A.2.4.2. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks kasuliku mudeli taotluseks muutmise tingimused

Euroopa patenditaotlust saab riigisiseseks kasuliku mudeli taotluseks muuta lisaks punktis A.2.4.1 nimetatule ka järgmistel juhtudel (EPKS § 11 lg 2):

1) EPO on Euroopa patenditaotluse tagasivõetuks lugenud;
2) EPO on Euroopa patenditaotluse tagasi lükanud;
3) taotleja on Euroopa patenditaotluse ise tagasi võtnud;
4) EPO on Euroopa patendi tühistanud.

Euroopa patenditaotlust ei saa muuta kasuliku mudeli registreerimise taotluseks, kui selles sisalduv leiutis kuulub KasMS §-s 6 sätestatud mittekaitstavate leiutiste hulka (EPKS § 11 lg 3)

A.2.4.3. Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks muutmise toimingud

Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks muutmise soovi korral esitab taotleja EPO-le või vastuvõtvale ametile sellekohase nõude järgides EPC artiklis 135 sätestatut. Vastavalt EPC reeglile 155(1) tuleb nõue esitada 3 kuu jooksul vastavast juhtumist, mille järel muutmise õigus tekib. EPO saadab Patendiametile Euroopa patenditaotluse ärakirja. Patendiameti registriosakonna vastuvõtuüksus teavitab patenditaotlejat või kasuliku mudeli taotlejat ärakirja saabumisest ning määrab kolmekuulise tähtaja Euroopa patenditaotluse eestikeelse tõlke esitamiseks. Tõlke esitamise tähtaega võib taotleja nõudel pikendada kahe kuu võrra (EPKS § 11 lg 5).

Taotleja peab tõlke esitamisel lisama sooviavalduse Euroopa patenditaotluse muutmiseks riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli taotluseks ja esitama ettenähtud andmed (EPKK § 31). Taotleja võib samaaegselt esitada ka riigisiseseks menetlemiseks kohandatud leiutiskirjelduse ja nõudluse.

Euroopa patenditaotluse tõlge esitatakse nii mitmes eksemplaris kui mitut riigisisesest patenti ja kasulikku mudelit taotletakse (EPKK § 34 lg 2). Tõlget ei või asendada riigisiseseks menetlemiseks kohandatud leiutiskirjelduse ja nõudlusega.

Iga patenditaotluse ja kasuliku mudeli registreerimise taotluse jaoks avatakse eraldi menetluse toimik, mis sisaldab Euroopa patenditaotluse tõlget, Euroopa Patendiameti edastatud toimiku andmeid ja taotleja esitatud dokumente (EPKK § 35 lg 2).

Kui taotleja jätab Euroopa patenditaotluse tõlke tähtaegselt esitamata või riigilõivu tõlke esitamisel või ühe kuu jooksul tõlke esitamisest tasumata, loetakse Euroopa patenditaotluse riigisiseseks patenditaotluseks või kasuliku mudeli registreerimise taotluseks muutmise nõue tagasivõetuks (EPKS § 11 lg 7). Registriosakonna taotluste vastuvõtu üksus saadab taotlejale vastavasisulise teate.

Vastuvõtuüksus sisestab kõik patenditaotluse andmed menetlustarkvarasse.

Patenditaotluse menetlusse võtmise teate koostab ja väljastab taotlejale patendiosakonna eelmenetluse üksus. Edaspidi kohaldatakse vastavalt patendiseaduses või kasuliku mudeli seaduses sätestatud riigisisesest menetlust.

A.3. Patenditaotluse eelmenetlus

A.3.1. Patenditaotluse menetlusse võtmine

A.3.1.1. Patenditaotluse menetlusse võtmise teate koostamine

Patenditaotluse menetlusse võtmise teate koostab eelmenetluse spetsialist viivitamata pärast patenditaotluse andmete sisestamist ja dokumentide saamist registriosakonna taotluste vastuvõtu üksuselt.

Taotlejale teatatakse patenditaotluse number ja esitamise kuupäev. Patenditaotluse dokumentides sisalduvaid vigu selles teates üldjuhul ei loetleta. Tasumata riigilõivu korral saadetakse reeglina taotlejale teade riigilõivu tasumise tähtaja kohta ja ettenähtud juhul patendivoliniku määramise vajaduse kohta. Patendivoliniku olemasolu korral adresseeritakse teade üldjuhul patendivolinikule.

Eelnimetatud teated koostatakse ja väljastatakse paberdokumendina, kui patenditaotlus on esitatud paberil, välja arvatud juhul, kui edasine kirjavahetus taotlejaga või esindajaga toimub portaali kaudu. E-kirja teate edastamiseks ei kasutata.

Teate kuupäevaks märgitakse teate tegeliku väljastamise kuupäev.

A.3.1.2. Esmane tutvumine patenditaotlusega

Eelmenetlus ja dokumentatsiooni üksuse spetsialist tutvub patenditaotlusega esmalt patenditaotluse menetlusse võtmise teate koostamisel tuvastamaks järgmist:

1) kas riigilõiv taotluse esitamise eest (taotluslõiv) on tasutud ettenähtud määras;
2) kas tegemist võib olla salastamisele kuuluva riigikaitselise leiutisega;
3) kas taotluse esitamise tähtajast on kinni peetud, kui tegemist on PCT-taotluse riigisisesesse menetlusse esitamisega, prioriteedinõuet sisaldava taotlusega või eraldatud patenditaotlusega;
4) kas leiutiskirjeldus koos patendinõudluse ja joonistega võimaldab leiutise olemust menetlemiseks piisavalt avada;
5) esitatud leiutiskirjelduse ja jooniste terviklikkust;
6) leiutiskirjelduse ja patendinõudluse, samuti jooniste tõlke vajadust;
7) kas esindaja määramine on vajalik;
8) kas prioriteedinõude korral prioriteedinõuet tõendav dokument on olemas või tuleb seda küsida;
9) kas taotleja avaldab soovi menetleda patenditaotlust vastavalt PPH pilootprojektile;
10) kas taotleja avaldab soovi taotlusdokumentide lisamiseks DAS-andmekogusse ning vastava juurdepääsukoodi saamiseks;
11) kas taotleja soovib patenditaotluse varasemat avaldamist;
12) kas taotleja on esitanud nõude leiutise olemust avava varasema teabe arvesse võtmise kohta (PatS § 8 lg 3).

Juhul, kui tuvastatakse taotleja tegutsemist nõudvaid puudujääke, saadetakse taotlejale teade arvestades all toodud soovitusi.

A.3.1.2.1. Riigilõiv on tasumata

Kui riigilõiv (taotluslõiv) on tasumata või on tasutud ettenähtust vähem, teavitatakse sellest taotlejat kas patenditaotluse menetlusse võtmise teates või eraldi teates (A.3.1.1) vahetult pärast menetlusse võtmist. Patenditaotluse eelmenetlust ei jätkata süvitsi enne, kui taotluslõiv on ettenähtud määras tasutud. Punktilõivu tasumist nõutakse vajadusel eelmenetluse (A.3.4.1.4) või ekspertiisi hilisemas staadiumis (D.2.1.3).

A.3.1.2.2. Salastamisele kuuluv leiutis

Kui eelmenetluse ja dokumentatsiooni üksuse spetsialistil tekib patenditaotlusega esmasel tutvumisel kahtlus, et tegemist võib olla salastamisele kuuluva leiutisega, teavitab ta selles osakonna juhatajat, kes otsustab koos vastava valdkonna eksperdiga Kaitseministeeriumile järelpärimise saatmise. Patenditaotluse menetlust jätkatakse arvestades võimalikku salastamist.

Kui Kaitseministeeriumi otsust patenditaotluse salastamise kohta ei ole nelja kuu jooksul järelepärimisest arvates Patendiametile edastatud, tähendab see, et patenditaotlust ei tule salastada (PatS § 22 lg 51).

A.3.1.2.3. Leiutise ebapiisav avatus

Kui leiutiskirjeldus koos patendinõudluse ja joonistega ei võimalda ilmselgelt leiutise olemust piisavalt avada, saadetakse taotlejale patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus vajaliku põhjendusega (PatS § 22 lg 7) ilma eelneva vigade parandamist nõudva järelepärimiseta. Sellisteks praktikas esinevateks juhtudeks on näiteks:

1) leiutiskirjeldus on ilmselgelt liiga lühike (mõni lause);
2) leiutise tehnilist olemust on kirjeldatud nii ebapiisavalt, et selle alusel ei ole võimalik vormi- ja sisunõuetele vastavat leiutiskirjeldust ja patendinõudlust koostada;
3) on olemas joonis, kuid puudub sellele vastav leiutiskirjeldus, mille alusel on võimalik leiutise olemust piisavalt täpselt kirjeldada. Joonise põhjal ei ole leiutiskirjelduse koostamine võimalik põhjusel, et joonisel kujutatud elementide nimetuste puudumine ei võimalda koostada kirjalikku patendinõudlust, mis  võimaldaks kindlaks määrata patenditaotluse esitamise kuupäeval leiutaja poolt tegelikult mõeldud tehnilise lahenduse olemust ja kaitse ulatust.

Tagasilükkamise eelotsus tehakse ka siis, kui (vt 10.04.2018 leiutiste ümarlaua protokolli p 2):

1) taotluses toodud objekt ei ole tehniline lahendus;
2) objekt kuulub küll tehnika valdkonda, kuid on esitatud idee tasemel. Tehniline lahendus on avamata või puudub. Viimasel juhul arvestatakse kõiki taotluse dokumente, välja arvatud lühikokkuvõtet;
3) leiutise objekt on taotluses sõnastatud nii ebaselgelt, et seda ei ole esialgset sõnastust arvestades võimalik täpsustada;
4) tegemist on näilise leiutisega. Sellise taotluse puhul näib nõudlus esmapilgul sisaldavat tehnilist lahendust, aga põhjalikumal lugemisel selgub, et tegemist on mõttetusega.

Leiutise ebapiisava avatuse põhjendamisel kaasatakse tehnikaalaste põhjenduste koostamiseks vajadusel ekspert.

Tagasilükkamise eelotsuse tegemiseks on vajalik, et taotluslõiv oleks õiges määras tasutud.

Juhul, kui taotluslõiv on tasumata, võib pärast konsulteerimist eksperdiga saata taotlejale teate soovitusega taotlus tagasi võtta. Soovitus ei ole taotlejale siduv. Selle eesmärk on kiirendada nõuetekohase patenditaotluse esitamist, kui taotleja seda soovib. Kui taotleja soovitust ei järgi, menetletakse patenditaotlust edasi tavalises korras.

A.3.1.2.4. Leiutiskirjelduse ja jooniste terviklikkus

Leiutiskirjelduse ja jooniste terviklikkust kontrollitakse lehtede numbrite järgi kõikide lehtede olemasolu. Lehtede puudumisel (puuduv osa) teavitatakse sellest viivitamata taotlejat (PatS § 21 lg 7). Jooniste terviklikkuse kontrollimisel arvestatakse leiutiskirjelduses ja patendinõudluses toodud viidetega joonistele.

Kui patenditaotleja soovib lisada puuduva osa, peab ta esitama selle kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise päevast arvates. Patendiamet määrab uueks patenditaotluse esitamise kuupäevaks puuduva osa Patendiametisse saabumise kuupäeva.

A.3.1.2.5. Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse tõlge

Kui leiutiskirjeldus või patendinõudlus on võõrkeeles, siis nõutakse nende eestikeelse tõlke esitamist kahe kuu jooksul (PatS § 19 lg 6) sellekohase järelepärimise kuupäevast arvates. Kuna patendiseadus sätestab, et Patendiamet võib määrata kahekuulise tähtaja, siis nende tõlgete esitamise tähtaega pikendatakse reeglina ühe kuu võrra. Pikendamine venitab eelmenetlust ja otsingu alustamist. Kui taotleja ei esita tõlkeid ka pikendatud tähtaja jooksul, siis kohaldatakse menetluse peatamist (PatS § 27 lg 1). See omakorda annab taotlejale riigilõivu tasumisel vaikimisi lisaaja võimaluse.

Erandiks on PCT-taotlus, kus tõlke esitamiseks võib küsida lisaaega 33. kuu lõpuni prioriteedikuupäevast ehk mitte üle kahe kuu. Selleks tuleb esitada lisaaja taotlus, milles on põhjendatud lisaaja vajalikkus. Tõlgete esitamisel peab tasuma täiendava riigilõivu (RTK § 17).

A.3.1.2.6. Esindaja

Esindaja volitamine on vajalik mitme taotleja korral või siis, kui taotleja elukoht või asukoht ei ole Eesti Vabariigis.

Välisriigi taotleja peab esindajaks volitama leiutiste valdkonnas töötava Eesti patendivoliniku (PatS § 131 lg 2).

Mitme taotleja korral võivad nad oma esindajaks volitada Eesti patendivoliniku või määrata enda hulgast ühise esindaja, kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis (PatS § 131 lg 3).

Kui mitme patenditaotleja korral ei ole ühist esindajat määratud, edastatakse teated esimesena märgitud patenditaotlejale tema elukoha või asukoha aadressil (PSV § 14 lg 4). Eesti isikust patenditaotleja olemasolu korral saadetakse teade temale, mitme Eesti isiku korral neist järjekorras esimesele.

Patendivoliniku võib end esindama määrata ka iga Eesti füüsiline või juriidiline isik.

Juhul kui selgub, et taotleja on alaealine, siis saadetakse taotleja või patendivoliniku aadressil teade, et Patendiametile on vajalik esitada alaealise isiku seadusliku esindaja nõusolek taotluse esitamiseks (tuleneb TsÜS §-dest 8–12).

Esindaja volitamise vajadusest teavitatakse taotlejat soovitatavalt patenditaotluse menetlusse võtmise teates.

 A.3.2. Patenditaotluse eelmenetluse alustamine

A.3.2.1. Taotluslõivu tasumise kontrollimine

Patenditaotluse eelmenetlust ja kasuliku mudeli menetlust ei alustata varem, kui taotluslõiv on õiges määras tasutud.

Taotluslõiv tasutakse kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Seda riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada (PatS § 20 lg 2). See tähendab, et esialgu vähemas määras tasutud taotluslõiv tuleb enne tähtaja lõppemist tasuda õiges määras.

PCT-taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise korral peab riigilõiv olema tasutud taotluse esitamisel (RTK § 18 lg 1 p 5). Kui riigilõiv on õiges määras tasumata, siis ei anta PCT-taotlusele saabumise numbrit ega määrata saabumise kuupäeva (RTK § 19 lg 6 p 1). Kui taotleja tasub taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise tähtpäevaks riigilõivu õiges määras, siis antakse taotlusele saabumise number ja saabumise kuupäevaks määratakse tegelik õiges määras tasumise kuupäev. Hilinemise korral taotlust menetlusse ei võeta.

Vähemas määras tasutud taotluslõivu või muu riigilõivu korral on soovitatav taotlejat kiiresti teavitada. Seda võib teha telefoni või e-kirja teel. Patendiametil ei ole teavitamise kohustust. Teavituse mittesaamine ei vabanda taotlejat riigilõivu tasumata jätmise või tasumisega hilinemise korral (PLT art 9(3)).

Kui taotluslõiv ei ole kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates tasutud ettenähtud määras, lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi (PatS § 22 lg 6). Tagasilükkamise otsus tehakse ilma eelotsuseta.

Kui taotluslõivu ei ole tasutud kahe kuu jooksul mingiski määras, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks (PatS § 26 lg 3 p 3).

Kasuliku mudeli taotluse korral loetakse taotlus tagasivõetuks, kui taotleja ei ole tasunud KasMS § 18 lg-s 2 sätestatud kahekuulise tähtaja jooksul või Euroopa patentide väljaandmise konventsiooni kohaldamise seaduse EPKS § 11 lg-s 7 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul ettenähtud määras riigilõivu (KasMS § 24 lg 3 p 2). Erinevalt patenditaotlusest loetakse taotlus tagasivõetuks ka juhul, kui taotluslõiv on tasutud vähemas määras. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada.

A.3.2.2. Dokumentide olemasolu kontrollimine

Patenditaotluse dokumentide olemasolu kontrollimisel tehakse kindlaks, millised dokumendid peavad olema esitatud ja kas need on tegelikult esitatud, nende terviklikkus, keelenõuetele vastavus ning eksemplaride arv paberdokumentide puhul.

Patenditaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente (PatS § 19):

1) patendi saamise avaldus;
2) leiutiskirjeldus;
3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
4) joonis või muu illustreeriv materjal, kui sellele on leiutiskirjelduses või patendinõudluses viidatud;
5) leiutise olemuse lühikokkuvõte;
6) prioriteedinõude korral prioriteedinõuet tõendavad dokumendid või DAS-kood.

Sõltuvalt valdkonnast võib kehtida täiendavate dokumentide nõue, nagu näiteks mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument või pädevate riigikaitse asutuste otsused salastatud leiutiste korral.

Juhul, kui puudub mõni punktides 3–4 nimetatud dokument, saadab eelmenetluse üksus reeglina patenditaotlejale järelepärimise, milles määrab tähtaja puuduva dokumendi esitamiseks. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet võib küsida ka hiljem juhul, kui leiutiskirjeldus või patendinõudlus vajavad olulist täpsustamist. Patenditaotluse vormi ja sisu vastavust nõuetele ei kontrollita üldjuhul enne, kui puuduvad dokumendid on esitatud.

A.3.2.2.1. Patendi saamise avaldus

Kui patenditaotluse dokumendid on esitatud paberil, kasutatakse üldjuhul patendi saamise avalduse vormikohast planki. Selle kasutamata jätmine ei ole põhjuseks patenditaotluse parandamise nõude esitamiseks. Kui vormikohast planki ei kasutata, peavad seda asendavad dokumendid sisaldama kõiki ettenähtud andmeid (PSV §-d 10–22).

Patendi saamise avalduse täidetud plangi või vähemalt seda asendava dokumendi, mis sisaldab patendi saamise soovi, peab olema allkirjastanud taotleja, ühine esindaja või patendivolinik.

Portaalis kehtivad portaali kasutamise reeglid.

A.3.2.2.2. Leiutiskirjeldus. Puuduv osa

Leiutiskirjelduse puhul kontrollitakse vajadusel selle terviklikkust. Kui leiutiskirjeldusel oli osa lehti puudu, siis kontrollitakse, kas taotleja on täiendanud leiutiskirjeldust puuduva osa esitamisega kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise päevast arvates. Leiutiskirjelduse ja teiste tekstidokumentide terviklikkuse kontrollimisel tuleb enne, kui juhtida patenditaotleja tähelepanu puuduvale osale, arvestada võimalusega, et lehekülgede nummerdamisel on tehtud viga.

Kui taotleja on esitanud tähtaegselt puuduva osa, siis määratakse uueks patenditaotluse esitamise kuupäevaks puuduva osa Patendiametisse saabumise kuupäev (PatS § 21 lg 7).

Hilinemisega saabunud puuduvat osa arvesse ei võeta. Sellest teavitatakse taotlejat.

Kui taotleja ei ole esitanud omal algatusel patenditaotluse tagasivõtmise nõuet ja on loobunud puuduvast osast või ei ole reageerinud eelnimetatud tähtaja jooksul Patendiameti teatele, jätkatakse eelmenetlust arvestades leiutiskirjelduse osa puudumisest tulenevate tagajärgedega.

Taotleja võib eelnimetatud kahekuulise tähtaja jooksul nõuda puuduva osa asendamist sama leiutist käsitleva esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli taotluse leiutiskirjelduse terviktekstiga. Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on võõrkeeles, peab taotleja 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama leiutiskirjelduse tervikteksti tõlke eesti keelde. Nimetatud nõude korral säilib patenditaotluse esitamise kuupäevana algselt määratud patenditaotluse esitamise kuupäev (PatS § 21 lg 9).

A.3.2.2.3. Patendinõudlus

Miinimumnõuete täitmiseks ei ole patendinõudluse olemasolu kohustuslik. Patendinõudluse puudumise korral saadetakse taotlejale järelepärimine, määrates patendinõudluse esitamise tähtpäeva. Kui patenditaotluses ilmneb ka muid puudusi, mille parandamiseks on tarvis saata taotlejale puuduste kiri, siis üldjuhul koostatakse kõigi puuduste kohta ühine järelepärimine.

Esitatud patendinõudluse mõne lehe puudumist ei loeta puuduvaks osaks ega kohaldata puuduva osa kohta kehtivaid sätteid.

A.3.2.2.4. Joonis või muu illustreeriv materjal

Jooniste ja muu illustreeriva materjali (edaspidi joonis) puhul kontrollitakse vajadusel nende terviklikkust. Kui esitatud dokumentide hulgast oli osa jooniseid puudu, siis kontrollitakse, kas taotleja on esitanud puuduvad joonised kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise päevast arvates.

Järgnevalt kohaldub punktis A.3.2.2.2 leiutiskirjelduse puuduva osa kohta selgitatu.

Erandjuhul võib olla võimalik joonise ja muu illustreeriva materjali lisamine ilma esitamise kuupäeva muutmata. Tingimuseks on see, et lisatud joonis ei muuda leiutise olemust ega lisa leiutisele täiendavaid tunnuseid. Otsuse joonise lisamise kohta teeb ekspert.

A.3.2.2.5. Leiutise olemuse lühikokkuvõte

Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema esitatud nii eesti kui inglise keeles (PatS § 19 lg 5). Eelmenetluse spetsialist või ekspert võib vajadusel teha lühikokkuvõttes muudatusi.

Lühikokkuvõtte puudumisel saadetakse taotlejale järelepärimine selle koostamise ja esitamise kohta. Kui lühikokkuvõtte koostab taotleja, tuleb see esitada hiljemalt 2 kuud enne patenditaotluse avaldamist. Patendiamet võib lühikokkuvõtet muuta, parandada või erandjuhul selle ise koostada.

Lühikokkuvõtte koostamise juhised on avaldatud standardis WIPO ST.12/A.

A.3.2.2.6. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid

Prioriteedinõude põhjendatust tõendavaks dokumendiks on esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli taotluse koopia, mille on kinnitanud esmase taotluse vastu võtnud amet. Esmaseks taotluseks võetakse taotlus, mille alusel on määratud esmase taotluse esitamise kuupäev. See tähendab, et tegemist on taotluse miinimumnõuetele vastava, mitte mõne hilisema redaktsiooniga (PK art 4A(3)).

Taotleja võib prioriteedinõuet ja seda tõendavaid dokumente esitada 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates (PatS § 201 lg-d 1 ja 2). Tähtaja lõpp arvestab patenditaotluse avaldamise tähtaega, mis on 18 kuud prioriteedikuupäevast.

Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui prioriteedinõude aluseks on Eesti Vabariigis esitatud esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus (PatS § 201 lg 3).

Prioriteedinõuet tõendavaid dokumente ei ole vaja esitada, kui taotleja on esitanud Patendiametile selgesõnalise sooviavalduse koos juurdepääsukoodiga prioriteedidokumendi kättesaamiseks WIPO DAS-andmekogust (PatS § 201 lg 4).

Prioriteedinõuet tõendavate võõrkeelsete dokumentide tõlked esitatakse Patendiameti nõudel (PatS § 23 lg 2). Tõlke vajaduse otsustab üldjuhul ekspert.

A.3.2.2.7. Keelenõuete täitmise kontrollimine

Dokumentide olemasolu kontrollimise ajal pööratakse keelenõuete täitmisele üldjuhul tähelepanu üksnes siis, kui keel ei ole ilmselgelt kirjakeele normile keeleseaduse mõttes vastav eesti keel. Näiteks võib olla juhtum, kui kasutatud on masintõlget, mille kvaliteet ei ole piisav. Sel juhul nõutakse järelpärimises uut tõlget.

Keelenõuete täitmise täpsemat kontrollimist jätkatakse järgnevates patenditaotluse dokumentide sisunõuete ja leiutise ekspertiisi etappides.

A.3.3. Dokumentide vormistamise nõuete täitmise kontrollimine

Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuete hulka, mille täitmist kontrollitakse, kuuluvad:

1) tekstidokumentide vormistamise üldnõuded;
2) terminite ja tähiste kasutamine;
3) mittekasutatavad väljendid;
4) keemilised valemid;
5) matemaatilised avaldised ja tähised;
6) jooniste ja muu illustreeriva materjali vormistamise nõuded.
 
Dokumentide vormistamise nõudeid kontrollitakse hiljemalt enne patenditaotluse avaldamist ja vajadusel ekspertiisi käigus sellise arvestusega, et enne patenditaotluse ja patendikirjelduse avaldamist oleks võimalik veel sisse viia vajadusel vormi parandusi.

Dokumentide vormistamise puuduste parandamise järelepärimine koostatakse ja väljastatakse pärast seda, kui on kontrollitud dokumentide sisu (A.3.4).

Ei ole soovitatav nõuda taotlejalt mitu korda vormi parandusi, kui see ei ole sisunõuete täitmiseks vajalik. Dokumendid peavad vastama kehtestatud nõuetele sellisel määral, et on võimalik tehnika taseme otsingut läbi viia.

Juhul, kui dokumentides on vaja ka sisu parandada, siis üldjuhul liidetakse dokumentide vormi parandamise järelepärimine sisu parandamise järelepärimisele.

A.3.3.1. Tekstidokumentide ja jooniste vormistamise üldnõuded

Patenditaotluse tekstidokumentide vormistamise üldnõuded on rahvusvaheliselt ühtlustatud. Ühtlustamise alus on PLT (patendiõiguse leping). Riigisiseste patenditaotluste dokumentide vormi ja sisu suhtes kohaldatakse PLT artikli 6(1)(i) kohaselt rahvusvaheliste taotluste kohta sätestatud vormi- ja sisunõudeid (PCT-R reegel 11).

Nimetatud rahvusvaheliste kokkulepete sätted on kehtestatud PSV 6. jaos.

A.3.3.1.1. Lehed, veerised, kiri ja lehekülgede nummerdamine.

Lehted mõõtmed ja veeriste suurus peavad vastama PSV §-s 52 kehtestatud väärtustele selleks, et nende kopeerimisel või skaneerimisel ja riigisisestesse ning rahvusvahelistesse andmekogudesse edastamisel ei oleks andmekao riski. Kui võõrkeelse dokumendi veerised vastavad WIPO ST.10/A minimaalsetele veeristele, kuid on väiksemad PSV §-s 52 kehtestatud veeristest, tuleb dokumendi tõlke korral järgida PSV-s kehtestatud veeriste mõõtmeid.

Lehe, veeriste, kirja ja lehekülgede nummerdamise mittevastavuse korral nõutakse dokumendi nõuetega vastavusse viimist teavitades samaaegselt taotlejat, et dokumendi sisus vähimategi muudatuste tegemine pole lubatud.

Eelnimetatud nõuded kehtivad nii paber- kui ka elektroonsetele dokumentidele.

A.3.3.1.2. Terminid ja tähised

Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid järgides PSV §-s 53 kehtestatud nõudeid. Järgida tuleb terminoloogia ühtsust.

Soovitused terminite ja tähiste parandamiseks ja muutmiseks annab vajadusel ekspert.

A.3.3.1.3. Mittekasutatavad väljendid

Patenditaotluse dokumentide tekstis ei tohi kasutada avaliku korra ja moraali vastased või teisi isikuid ja nende leiutisi halvustavad väljendeid, reklaami ega kaubamärki, kui viimane ei määratle üheselt leiutise tehnilist tunnust PSV §-s 54.

A.3.4. Dokumentide sisunõuete täitmise kontrollimine

 Dokumentide sisunõuete täitmise kindlakstegemisel kontrollitakse:

1) avalduses ja lisatavates dokumentides nõutud andmete olemasolu ja õigsust;
2) leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja muude dokumentide sisu vastavust ettenähtud struktuurile;
3) struktuuriosade sisu üldist vastavust ettenähtud nõuetele;
4) objekti kaitstavust patendiga või kasuliku mudelina;
5) leiutise ühtsust.
 

Eelmenetluse käigus dokumentide sisunõuete kontrollimisel ei eeldata, et kontroll on lõplik. Esmajoones puudutab see kaitstava objekti ja leiutise ühtsuse kontrollimist. Dokumentide sisu puudused võivad ilmsiks tulla ka tehnika taseme otsingu ja ekspertiisi käigus.

A.3.4.1. Andmete kontrollimine

Andmed, mille olemasolu ja õigsust esmajärjekorras kontrollitakse, on kehtestatud patendi saamise avalduse sisu- ja vorminõuetega PSV 2. jaos.

A.3.4.1.1. Autori ja patenditaotleja andmed

Patendi saamise avalduses peavad sisalduma nii autori kui ka patenditaotleja andmed. Autori andmed esitab patenditaotleja.

Autori ja patenditaotleja või mistahes muu isiku kohustuslikeks andmeteks on nimi (nimetus) ja aadress (PCT-R reeglid 4.5 ja 4.6). Aadressi kasutatakse muu hulgas ühenimeliste isikute eristamiseks. Isikukood ja registrikood ei kuulu esitatavate andmete hulka ja need ei asenda aadressi. Isikukoodi või registrikoodi nõudmine isikuandmete osana ei ole lubatud. Isik võib eelnimetatud koodi soovi korral või mõneks muuks toiminguks esitada, kuid neid andmeid ei avaldata patenditaotluse või patendikirjelduse avaldamisel. Põhjuseks on Eesti ja välisriikide isikute andmete ühetaolisuse nõue tulenevalt sellest, et andmed edastatakse rahvusvahelistesse andmekogudesse.

Autor võib keelata Patendiametil oma nime avalikustamise (PatS § 13 lg 7 p 2), kuid patenditaotleja peab esitama patenditaotluse esitamisel ikkagi autori andmed. Kui autor keelab oma nime avaldamise, siis ei avaldata loomulikult ka tema aadressi.

Autor ei saa oma andmete avalikustamist keelata pärast seda, kui need on patenditaotluse avaldamisel juba avalikuks saanud. Põhjuseks on see, et üle terve maailma asuvates rahvusvahelistes ja riigisisestes avalikes patendiandmekogudes ja muudes allikates avalikustatud andmeid ei ole võimalik tagasi korjata ega neile juurdepääsu piirata. Tänapäeva patendiandmekogud on omavahel ühendatud ja infotehnoloogiliselt üles ehitatud selliselt, et nendest info hankimine on muudetud igale vähegi info töötlemist tundvale isikule lihtsaks ja kiireks. Ühest andmekogust info kustutamine või piiramine ei takista selle lihtsat kättesaamist teistest avalikest andmekogudest.

Kui patenditaotlejaks ei ole autor, peab patenditaotleja patendi saamise avalduses või muus patenditaotlusele lisatud dokumendis deklareerima, millisel PatS §-s12 sätestatud õiguslikul alusel põhineb patendi taotlemise õigus.

Kui selline deklaratsioon puudub, tuleb seda järelepärimises patenditaotlejalt nõuda.

Kõik autori andmetes toimuvad muudatused, sealhulgas autori lisamine või eemaldamine, toimub patenditaotleja, hiljem aga patendiomaniku nõudel.

Patendiamet ei kontrolli omal algatusel esitatud autori ja patenditaotleja andmete õigsust. Patendiamet võib kahtluse korral nõuda patenditaotlejalt andmete õigsuse tõendamist (PatS § 43 lg 3).

A.3.4.1.2. Esindaja

Patenditaotleja esindajaks võib olla patendivolinik, kellel on patendivoliniku kutse tegutsemiseks leiutiste valdkonnas (PatS § 131 lg 1). Patendivoliniku põhiandmed on nimi ja registreerimisnumber patendivolinike registris.

Mitme patenditaotleja korral võivad nad volitada end esindama ühise esindaja. Ühiseks esindajaks saab volitada nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust patenditaotleja, kelle elu- või asukoht on Eesti Vabariigis (PatS § 131 lg 3). Ühise esindaja volitus on kehtiv, kui patendi saamise avaldusele on alla kirjutanud kõik patenditaotlejad. Ühist esindajat saab volitada ka eraldi volikirjaga patenditaotluse esitamisel või hiljem ükskõik millises menetluse või patendi kehtimise ajahetkel.

Patenditaotleja esindaja andmed on kehtestatud PSV §-s 13.

Patenditaotluse menetluse käigus on iga uut toimingut alustades vaja kontrollida, kas esindaja ei ole muutunud. Viimasena esitatud volikiri võib muuta varem antud volituste sisu ja mahtu. Seda isegi juhul, kui varasema volituse korral ei olnud volikiri nõutav.

A.3.4.1.3. Prioriteedinõue

Prioriteedinõude esitamine on reguleeritud PatS §-s 11 ja PSV §-s 18. Prioriteedinõude esitamine, muutmine ja parandamine on reguleeritud PatS §-s 201.

Prioriteedinõude korral kontrollitakse eelmenetluse käigus, kas patenditaotluse esitamise kuupäev jääb prioriteedinõude aluseks oleva kõige varasema taotluse esitamise kuupäevast arvestades 12-kuulise prioriteeditähtaja raamesse. Prioriteeditähtaeg hakkab jooksma prioriteedikuupäevale järgnevast päevast (PK art 4C(2)). Kui prioriteeditähtaja viimane kuupäev on ametlik puhkepäev või päev, mil amet ei ole avatud taotluste vastuvõtuks, siis pikendatakse tähtaegu kuni järgneva esimese tööpäevani (PK art 4C(3)).

Juhul, kui prioriteedinõudes esitatud prioriteedikuupäev või mitme prioriteedinõude korral mõni neist ületab 12-kuulist prioriteeditähtaega, lükatakse see puuduste kirjas (teade või järelepärimine) tagasi.

Eelmenetluse spetsialist ei kontrolli reeglina, kas esitatud prioriteedinõudes nimetatud prioriteedidokumendis sisalduv leiutis vastab leiutisele, mille prioriteedi tunnustamist nõutakse. Prioriteedinõude kohaldatavust kontrollib ekspert tehnika taseme otsingu tegemisel ja teeb vajadusel parandused patenditaotluse andmetes. Juhul, kui siiski on ilmselge, et prioriteedinõudes on viga või esitatud on vale dokument, peab eelmenetluse spetsialist sellest patenditaotlejat ja eksperti kohe teavitama. See on vajalik prioriteediõiguse kaotamise või tähtaegadega manipuleerimise vältimiseks.

Eelmenetluse käigus tuleb arvestada sellega, et prioriteedinõuet ei pea esitama patenditaotluse esitamisel. Seda võib teha 16 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates (PatS § 20lg 1). Samuti võib sama tähtaja jooksul esitada prioriteeti tõendavaid dokumente (PatS § 20lg 2) ja muuta või parandada prioriteedinõuet (PatS § 20lg 7).

Prioriteedikuupäeva muutumisel tuleb tähele panna ning arvestada selle mõju prioriteedikuupäevaga seotud menetlustoimingutele ja õiguslikult seotud tähtpäevadele.

Kui prioriteedinõue on patendi saamise avalduses märkimata või hiljem esitamata, aga prioriteedinõuet tõendavad dokumendid on esitatud, tuleb juhtida patenditaotleja tähelepanu vajadusele prioriteedinõue ettenähtud tähtaja jooksul esitada (PatS § 20lg 8). Kui prioriteedinõuet ikkagi tähtaja jooksul ei esitata, siis üksnes prioriteedinõuet tõendavate dokumentide saabumist Patendiametisse prioriteedinõude esitamisena ei käsitleta.

A.3.4.1.4. Riigilõivu tasumise andmed

Eelmenetluse käigus kontrollitakse taotluslõivu ja punktilõivu tasumise andmeid.

Taotluslõivu tasumist kontrollitakse patenditaotluse eelmenetluse alustamisel vastavalt punktis A.3.2.1 selgitatule.

Punktilõivu tasumist on otstarbekas kontrollida ja vajadusel summat täpsustada pärast seda, kui leiutiskirjeldus vastab nõuetele sel määral, et saab tehnika taseme otsingut alustada.

Vastavalt PatS 20 lg-le 3 tasutakse üle 10-punktilise patendinõudluse korral alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv (punktilõiv). Enne täiendava riigilõivu õiges määras tasumist (PatS § 22 lg 6) tehnika taseme otsingut ei alustata või tehakse taotlejaga kokkuleppel otsing ainult tasutud punktide ulatuses.

A.3.4.2. Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse kontrollimise eesmärk eelmenetluses

Eelmenetluse käigus on oluline kontrollida leiutiskirjelduse ja patendinõudluse struktuuri ja sisu vastavust PSV 3. ja 4. jaos kehtestatud nõuetele.

Tehnika taseme otsingut ei ole võimalik eesmärgipäraselt läbi viia, kui leiutiskirjelduse ja patendinõudluse struktuur ja sisu ei vasta nõuetele. Eriti oluline on see leiutustaseme hindamise korral, kui kasutatakse probleemi lahendamise meetodit (PLM) (problem solution approach - PSA).

Ei ole otstarbekas nõuda taotlejalt vorminõuete ja õigekeele parandamist, kui leiutiskirjelduse ja patendinõudluse struktuur või sisu vajavad ulatuslikku parandamist. See puudutab ka patenditaotluse alusel kasuliku mudeli taotluse esitamist ja PCT-taotluse või Euroopa patenditaotluse riigisiseseks muutmise alusel riigisisese kasuliku mudeli taotluse leiutiskirjelduse ja nõudluse koostamist.

Leiutiskirjelduse ja patendinõudluse sisu kontrollitakse paralleelselt.

A.3.4.3. Leiutiskirjelduse kontrollimine

Leiutiskirjelduse struktuur on kehtestatud PSV §-s 24, mis vastab ühtlasi PCT-R reeglis 5 sätestatule.

Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus. Kontrollitakse, kas leiutise nimetus patendi saamise avaldusel ja leiutiskirjeldusel ühtivad. Kompleksleiutise korral peab leiutise nimetus kajastama kõiki kombinatsiooni kuuluvaid leiutisi ja nendevahelist seost (PSV § 24).

Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest:

1) tehnikavaldkond (PSV § 26);
2) tehnika tase (PSV § 27);
3) leiutise olemus (PSV § 28);
4) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu (PSV § 29);
5) üks või mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise võimalikkust (PSV § 30).

A.3.4.3.1. Tehnikavaldkond

Tehnikavaldkond on leiutiskirjelduse osa, milles toodut kasutatakse leiutise esialgseks klassifitseerimiseks. Soovitatav on võimalikult täielikult ära näidata alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada.

A.3.4.3.2. Tehnika tase

Tehnika taseme osas kirjeldatakse leiutisele lähedasi lahendusi. Kirjeldustes tuleb esitada ja kirjeldada tuntud lahenduste tunnuseid, millest reeglina osa on olemas ka leiutisel. Iga tuntud lahenduse kohta peab olema antud piisavalt täpsed viited allikale, mille kaudu see lahendus on avalikuks saanud või kust seda võib leida.

Kui patendinõudluse puhul on kasutatud kaheosalist vormi, milles esimene osa koosneb tuntud lahendusega ühistest tunnustest ja teine osa leiutist eristavatest tunnustest, siis selleks, et nõustuda leiutiskirjelduse ja patendinõudluse koostamise nõuete täitmises taotleja poolt, peab tehnika tasemes olema kirjeldatud ühte tuntud lahendust, mis sisaldab kõiki patendinõudluse esimeses osas toodud tunnuseid. Sellist lahendust nimetatakse lähimaks lahenduseks või vahel lähimaks analoogiks. Kui eelkirjeldatud nõuet ei ole täidetud, tuleb leiutiskirjeldust või patendinõudlust korrigeerida.

Lähimat lahendust peab kirjeldama nii täpselt ja põhjalikult, et kõik selle olulised tunnused sisalduksid kõnealuses leiutiskirjelduse tehnika taseme osas. Kasutada tuleb samu termineid, mida kasutatakse leiutise samade tunnuste puhul. See tähendab, et vajadusel tuleb allikas toodud termineid ümber nimetada kasutades vastavalt sünonüüme, üldistamist või kitsendamist. Ümbernimetamisel peab olema vastava ala asjatundja jaoks mõistetav, et tegemist on samade tunnustega.

Lähima lahenduse kirjeldusele järgneb selle kriitika. Kritiseerida võib lähima lahenduse erinevaid puudusi. Eraldi tuleb aga rõhutatult nimetada puudust või tehnilist probleemi, mida leiutisega soovitakse kõrvaldada. Sellest sõltub, millised on patendinõudluse eristavasse ossa kantavad leiutise olulised eristavad tunnused.

Ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral tuleb lähim lahendus määrata eraldi iga kombinatsiooni kuuluva leiutise (sõltumatu punkti) jaoks. Lähim lahendus iga kombinatsiooni kuuluva leiutise jaoks määratakse täpselt samadel põhimõtetel nagu ühe ainsa leiutise puhul. Samuti tuleb esitada eraldi iga lähima lahenduse kriitika.

Juhul, kui patenditaotleja ei ole tehnika tasemest ise valinud ega kirjeldanud tema meelest leiutisele lähimat lahendust, leiab selle tehnika taseme otsingu tegemisel ekspert. Sellisel juhul on eelduseks, et patendinõudlus on üheosaline. See tähendab, et puuduvad tuntud lahendustega ühised tunnused. Kui patendinõudlus on siiski kaheosaline, tähendab see, et taotleja ei ole tehnika taseme osas lähimat lahendust kirjeldanud. Järelepärimises võib nõuda tal seda teha. Teine võimalus on, et patendinõudlus on valesti koostatud. Kui see on ilmselge, võib ekspert tehnika taseme otsingu tegemisel lähtuda patendinõudluses toodud kõikide oluliste tunnuste kogumist ning teha otsingu nendega määratletud lahenduse suhtes.

Selleks, et ekspert saaks analoogide kirjelduse puudumisel leiutistaseme kontrollimiseks tehnika taset ise määrata, peab leiutiskirjelduses sisaldama vähemalt leiutise eesmärk (mida leiutisega püütakse saavutada) või millised tehnilised eelised on leiutisel. Kui ka need puuduvad, saadetakse patenditaotlejale vastav järelepärimine.

A.3.4.3.3. Leiutise olemus

Leiutise olemust kirjeldatakse patendinõudluses toodud tunnustega. Leiutise olemuse avamist alustatakse põhimõtteliselt patendinõudluse sõltumatu punkti (1. punkt) tunnuste kordamisega.

Kõigepealt loetletakse üles sõltumatus punktis toodud lähima tuntud lahendusega ühised tunnused. Seejärel nimetatakse ära, millise tuntud lahenduse puuduse kõrvaldamiseks on leiutisel uusi lähima lahendusega võrreldes sellest erinevaid tunnuseid.

Kui patendinõudlus sisaldab sõltuvaid punkte, siis loetletakse üles iga punkti puhul nendes toodud eristavad tunnused ja kirjeldatakse, millist tehnilist tulemust need leiutise puhul võimaldavad täiendavalt saavutada.

Eelmenetluses tuleb kontrollida, kas leiutise olemus leiutiskirjelduses ühtib patendinõudluses tooduga ja on avatud vähemalt samas mahus, mis on toodud patendinõudluses. See tähendab, et kontrollima peab, kas leiutiskirjeldus sisaldab kõike seda, mis on toodud patendinõudluse kõikides sõltumatutes ja sõltuvates punktides. Samas teave, mis iseloomustab leiutist, aga nõudluses ei sisaldu, esitatakse leiutise teostamise näidete ja muud teavet sisaldavas leiutiskirjelduse lõpuosas.

Puuduste korral juhitakse järelepärimises patenditaotleja tähelepanu, milliseid PSV § 28 norme ei ole järgitud.

A.3.4.3.4. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu

Leiutiskirjelduse selles osas antakse jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu ja lühike selgitus nende sisu kohta. See kehtib kõikide jooniste ja muu illustreeriva materjali kohta, mis on loetud õiguspäraselt esitatuks ja vastavad nõuetele.

Alati tuleb kontrollida, kas taotleja ei ole menetluse käigus lisanud või muutnud patenditaotluse esitamise kuupäeva seisuga esitatud jooniseid. Muudatuste korral tuleb küsida nende lubatavuse kohta nõu eksperdilt.

Leiutiskirjelduses või patendinõudluses viidatud joonise puudumise korral kohaldub A.3.2.2.4.

A.3.4.3.5. Leiutise teostamise näide

Leiutise teostamise näidete koostamise üldnõuded on kehtestatud PSV §-des 30–34.

Eelmenetluses pööratakse tähelepanu üldnõuete täitmise kõrval terminoloogia ühtsusele ja joonistele ning muule illustreerivale materjalile viitamise korrektsusele ja arusaadavusele.

Taotleja võib leiutise olemusest parema arusaadavuse eesmärgil näidetes erandjuhil kasutada ka teistsugust kirjelduse struktuuri, kui see on üldnõuetes ettenähtud. Teistsuguse struktuuri kasutamine on kõige sagedamini põhjendatud keemia valdkonna leiutiste korral.

 A.3.4.4. Patendinõudluse kontrollimine

Patendinõudluse struktuuri ja sisu nõuded on kehtestatud PSV §-des 35–43 ja PCT-R reeglis 6 sätestatule.

Eelmenetluse käigus ei ole alati võimalik kontrollida patendinõudluse struktuuri ja sisu vastavust kõigile nõuetele. Lõplik kontroll toimub tehnika taseme otsingu ja ekspertiisi käigus.

Eelmenetluses pööratakse tähelepanu eelkõige järgmistele momentidele:

1) kas taotletakse õiguskaitset ühele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile;
2) kas ühtsuse nõue on täidetud;
3) kas sõltumatu nõudluspunkti struktuur vastab nõuetele;
4) kas sõltuvad nõudluspunktid on koostatud õigesti;
5) kas nõudluspunktide numeratsioon ja paigutus on õige.

A.3.4.4.1. Kaitstavate objektide arv patenditaotluses

Leiutise objektiks patenditaotluses võib olla üks leiutis kategooriast seade, meetod või aine või eelnimetatud objektide kombinatsioon (PatS § 6 lg 1).

Kui patenditaotlus sisaldab üht leiutist, siis koosneb patendinõudlus ühest sõltumatust (iseseisvast) nõudluspunktist ja selle juurde kuuluvatest vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) nõudluspunktidest (PSV § 36 lg 2).

Ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral koosneb patendinõudlus igat leiutist iseloomustavast ühest sõltumatust nõudluspunktist ja vajalikust arvust sõltuvatest nõudluspunktidest (PSV § 36 lg 3). Reeglina sisaldab patendinõudlus ainult üht sama kategooria sõltumatut nõudluspunkti. Kui sama kategooria sõltumatuid nõudluspunkte on rohkem kui üks, tuleb kindlaks teha nende lubatavus leiutise ühtsust ja erandeid silmas pidades.

A.3.4.4.2. Leiutise ühtsus

Eelmenetluse staadiumis hinnatakse leiutise ühtsust esmalt sisunõuete formaalse täitmise alusel enne tehnika taseme otsingu tegemist või tehnika taset arvesse võtmata.

Ühtsuse hindamist enne tehnika taseme otsingu tegemist nimetatakse ühtsuse hindamiseks a priori.

Leiutis loetakse eelmenetluse staadiumis a priori mitteühtseks näiteks siis, kui patendinõudlus sisaldab rohkem kui ühe sama kategooria sõltumatu nõudluspunkti. Siiski on olemas erandid.

Rohkem, kui üks sama kategooria sõltumatu nõudluspunkt võib patendinõudluses olla järgmistel juhtudel (PatS § 10 lg 3; PSV § 37 lg 8):

1) leiutise moodustavad mitu kokkukuuluvat toodet, näiteks lukk ja võti, pistik ja pistikupesa, mõnel juhul ka raadiosaatja ja vastuvõtja jne;
2) seadet või muud toodet kasutatakse mitmel otstarbel;
3) tehnilisel probleemil on sellised alternatiivsed lahendused, mis ei võimalda leiutise olemust väljendada alternatiivsete tunnuste kaudu ühe sõltumatu punktiga.

Sama kategooria sõltumatud punktid on lubatud mõnel juhul ka keemia valdkonnas, näiteks patendinõudlus sisaldab sõltumatu punktina vahetoodet ja lõpptoodet.

Kõigil eelnimetatud juhtudel peab olema täidetud leiutise ühtsuse nõue.

Reeglina on ühtsus rikutud, kui patendinõudlus sisaldab sama kategooria sõltumatuid punkte, mille korral tehnilise probleemi lahendamiseks kasutatakse lahenduse eri variante. Näiteks on sel juhul kõikide sõltumatute nõudluspunktide ühised osad ühesugused aga eristavad osad kujutavad mitte alternatiivseid tunnuseid, vaid täiesti erinevaid lahendusi. Sellisel juhul sisaldab patenditaotlus mitut leiutist, mis ei moodusta kombinatsiooni, vaid on iseseisvad leiutised, mis tuleb esitada iseseisvate taotlustena. Kombinatsiooni all mõeldakse patendiseaduse kohaselt seadme, aine ja meetodi kombinatsiooni (PatS § 6 lg 1).

Ilmselgelt on ühtsus rikutud ka siis, kui patendinõudlus sisaldab sama kategooria sõltumatuid punkte, mis lahendavad erinevaid tehnilisi probleeme.

A.3.4.4.3. Sõltumatu nõudluspunkti struktuur

Sõltumatu nõudluspunkti struktuuri ja sisu üldnõudeid kontrollitakse PSV § 37 järgi.

Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumist, see tähendab tunnustest, mis on vajalikud ja küllaldased leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset (PSV § 37 lg 1).

Sõltumatu nõudluspunkti sõnastus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja kui laialt kaitstakse.

Sõltumatu nõudluspunkti struktuur lähtub põhimõttest, et leiutist kirjeldatakse võrdluses tehnika tasemest tuntud lähima sama otstarbelise tehnilise lahendusega ja tuuakse välja leiutise erinevus, mis tagab soovitava tehnilise tulemuse.

Eelöeldust tulenevalt esitatakse patendinõudluse sõltumatu nõudluspunkt alati kaheosalisena, kui see on võimalik. Patendinõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata näiteks, kui (PSV § 37 lg 5):

1) leiutiseks on individuaalühend;
2) leiutise eristavaks tunnuseks on seadme, meetodi või aine kasutamine;
3) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge.

 

Sõltumatu nõudluspunkt algab leiutise nimetusega, millele järgneb piirav osa ja sellele järgnev eristav osa.

Leiutise nimetusest peab selguma, mis kategooria leiutise objektiga (seade, aine või meetod) on tegemist. Vastavalt objektile kontrollitakse eelmenetluses, kas nõudluspunt koosneb eranditult seda objekti iseloomustavatest tunnustest. Nõudluspunkt ei tohi sisaldada erineva kategooria objektide tunnuseid. Tähelepanu tuleb pöörata nõudluspunkti õigele grammatilisele esitusele.

A.3.4.4.4. Sõltuva nõudluspunkti struktuur

Sõltuva nõudluspunkti struktuuri ja sisu üldnõudeid kontrollitakse PSV § 38  järgi.

Sõltuv punkt allub sõltumatule nõudluspunktile. Sõltuv nõudluspunkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sama kategooria sõltuvale nõudluspunktile.

Sõltuvas nõudluspunktis sisalduvad tehnilised lahendused täpsustavad eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid tehnilisi tunnuseid.

Sõltuv nõudluspunkt algab viitega sõltumatule nõudluspunktile ja teistele sõltuvatele nõudluspunktidele, millele ta allub, kui neid on (vt PSV § 38 lg 3). Viites seisab alati esikohal sõltumatus nõudluspunktis sisalduva leiutise objekti kategooria nimetus.

Näide:

„2. Seade vastavalt punktile 1…“.

Viitest sõltumatule nõudluspunktile tuleb aru saada nii, et viide sisaldab kogu sõltumatut nõudluspunkti kõigi oma tunnustega.

Näide:

Nõudluspunkti redaktsiooni „2. Seade vastavalt punktile 1, mis erineb selle poolest, et osa X on valmistatud rauast.“ korral tähendab see seda, et punkt 2 sisaldab kõiki punkti 1 tunnuseid, kusjuures punktis 1 nimetatud osa X on valmistatud rauast.

Kui mõni sõltumatu nõudluspunkti tunnus ei ole sõltuvas nõudluspunktis nimetatud erisuse korral oluline või tuleb asendada muu tunnusega, siis sellist sõltumatut punkti koostada ei tohi. Kui selline punkt ikkagi on koostatud, siis on tegemist teise iseseisva leiutisega ja seega on leiutise ühtsuse nõuet rikutud.

Reeglina tuleb sõltuvat nõudluspunkti alustada viitega sõltumatule nõudluspunktile ja teistele sõltuvatele nõudluspunktidele, millele see allub, kui neid on. Siiski, kui sõltuv nõudluspunkt allub sõltumatule nõudluspunktile kaudselt mitme eelneva sõltuva nõudluspunkti kaudu, võib viidata ainult eelnevale nõudluspunktile tingimusel, et selle all ei kannata patendinõudluse selgus.

Näide:

„2. Seade vastavalt punktile 1 …

3. Seade vastavalt punktidele 1 ja 2 …

4. Seade vastavalt punktidele 1, 2 ja 3 …“ korral võib näiteks punkti 4 esitada kujul: „4. Seade vastavalt punktile 3…“. Sellisel juhul arvestatakse, et punkt 3 sisaldab viidet punktidele 1 ja 2 ning punkt 4 sisaldab punkti 3 kaudu samuti viidet punktidele 1 ja 2.

A.3.4.4.5. Nõudluspunktide numeratsioon

Patendinõudluse esimene punkt on alati sõltumatu punkt. Kui patendinõudlus koosneb kahest või enamast arvust punktidest, nummerdatakse need paiknemise järjekorras (läbiv numeratsioon, PSV § 36 lg-d 4 ja 5).

Leiutiste kombinatsiooni korral paigutatakse järjestikku esimese leiutise sõltumatu punkt ja kõik selle juurde kuuluvad sõltuvad punktid ning seejärel teise leiutise sõltumatu punkt selle juurde kuuluvate sõltuvate punktidega jne.

Ühe sõltumatu nõudluspunkti juurde kuuluvaid sõltuvaid nõudluspunkte võib omavahel grupeerida nii, nagu see on teksti jälgimiseks ja arusaamiseks kõige otstarbekam.

A.3.5. Patenditaotluse eelmenetluse lõpetamine ja taastamine

Patenditaotluse eelmenetlus kestab kuni patenditaotluse

1) avaldamiseni;
2) tagasilükkamiseni eelmenetluses või
3) tagasivõtmiseni või tagasivõetuks lugemiseni enne avaldamist.
 

Patenditaotluse lõpetatud eelmenetlus taastatakse patenditaotleja nõude rahuldamise korral (PatS § 29) ja kaebuse rahuldamisel (PatS § 30).

A.3.5.1. Patenditaotluse eelmenetluse lõpetamine seoses patenditaotluse avaldamisega

Patenditaotluse eelmenetlus lõpeb, kui ei ilmne punktide A.3.2A.3.3 ja A.3.4 kohaselt tehtud kontrolli tulemusena patenditaotluse avaldamist ja ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid (PatS § 22 lg 8).

Enne patenditaotluse avaldamist teeb vastava tehnika valdkonna ekspert tavaliselt leiutisele tehnika taseme otsingu (B-osa). Tehnika taseme otsingut ei tehta enne avaldamist juhul, kui selleks ei ole olnud piisavalt aega arvestades seda, et avaldamise tähtpäev on 18 kuud patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast (PatS § 24 lg 2). Sel juhul tehakse tehnika taseme otsing pärast patenditaotluse avaldamist.

Tehnika taseme otsingu aruanne edastatakse patenditaotlejale tutvumiseks. Patenditaotleja võib tehnika taseme otsingu aruande alusel või muul põhjusel teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust (PatS § 25 lg 1).

Kui patenditaotleja esitab parandused piisava ajavaruga enne patenditaotluse avaldamise tehnilise ettevalmistuse perioodi algust (PatS § 24 lg 8), kontrollib eelmenetluse spetsialist koos eksperdiga muudatuste lubatavust. Kui muudatused on lubatavad sisu poolest ja vastavad vormistamise nõuetele, viiakse muudatused patenditaotlusse ja patenditaotlus valmistatakse avaldamiseks ette muudetud kujul. Eelmenetlus loetakse sisuliselt lõppenuks, kui patenditaotluse avaldamise eksemplar on registrisse edastamiseks koostatud.

Kui muudatused lükatakse tagasi, teatatakse sellest patenditaotlejale kirjalikult (PatS § 25 lg 3).

Kui patenditaotleja ei esita muudatuste või patenditaotluse tagasivõtmise nõuet enne PatS § 24 lg-s 8 sätestatud ühekuulise tehnilise ettevalmistuse perioodi algust, avaldatakse patenditaotlus muutmata kujul. Tehnilise ettevalmistuse perioodi ajal saabunud muudatuste või muudatuste tagasivõtmise nõue või patenditaotluse tagasivõtmise nõue vaadatakse läbi ekspertiisi käigus pärast patenditaotluse avaldamist.

Eelmenetluse spetsialist ja ekspert peavad kogu eelmenetluse jooksul patenditaotlejale järelepärimistele ja teadetele vastamise tähtaegade andmisel arvestama, et patenditaotluse avaldamist takistavad asjaolud tuleb kõrvaldada hiljemalt üks kuu enne patenditaotluse avaldamist (vt ka C.1.2.2). Kui see ei ole võimalik, kaalutakse patenditaotluse tagasilükkamist. Patenditaotluse avaldamist ei tohi üldjuhul edasi lükata rohkem kui järgmise Patendilehe numbri ilmumiseni pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast.

Tehnilise ettevalmistuse perioodi võib võimalusel lühendada, kuid sel juhul peab see olema võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise nõuet arvestades ühesugune kõikidel juhtudel kõikide taotlejate suhtes.

A.3.5.2. Patenditaotluse tagasilükkamine eelmenetluses

Patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tehakse eelmenetluses, kui PatS § 22 lg-s 7 sätestatut arvestades ei ole patenditaotluse avaldamist või ekspertiisi alustamist takistavaid asjaolusid ettenähtud tähtpäevaks kõrvaldatud (PatS § 22 lg 9).

A.3.5.2.1. Patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus

Enne patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tuleb patenditaotlejale saata patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus. Eelotsus sisaldab teadet patenditaotlejale, et Patendiamet kavatseb patenditaotluse tagasi lükata, ning üksikasjaliku põhjenduse, milliste puuduste tõttu ja milliste õigusnormide alusel seda kavatsetakse teha.

Patenditaotlejal on õigus vastuseks eelotsusele esitada Patendiameti määratud tähtpäevaks kirjalik vastuväide või taotleda suulise vastuväite esitamist (PatS § 291). Suulise vastuväite esitamiseks on patenditaotlejal õigus nõuda suulist menetlust (PatS § 292 lg 2).

Eelotsuse põhjendused peavad olema nii täpsed ja põhjalikud, et need jäävad samadeks ka hilisemas otsuses juhul, kui patenditaotleja ei esita vastuväidet või vastuväide ei muuda eelotsuses esitatud seisukohti.

A.3.5.2.2. Patenditaotluse tagasilükkamise otsus

Patenditaotluse tagasilükkamise otsus tehakse, kui patenditaotleja ei ole määratud tähtpäevaks esitanud kirjalikku vastuväidet ega nõudnud suulist menetlust. Eelotsusele tähtpäevaks vastuväite esitamata jätmise korral menetlust ei peatata (PatS § 27 lg 1). Põhjendatud juhtudel võib vastuväite esitamise tähtaega pikendada, kui patenditaotleja esitab enne määratud tähtpäeva sellekohase sooviavalduse.

Vastuväite rahuldamisel patenditaotluse menetlus jätkub.

Patenditaotluse tagasilükkamise otsuse võib eelmenetluses teha nii eelmenetluse spetsialist kui ka ekspert, kes osales eelmenetluses. Tavaliselt teeb otsuse töötaja, kelle osa otsuse tegemisel on sisu poolest kaalukam. Otsusele võivad alla kirjutada mõlemad. Otsuse kinnitab oma allkirjaga ka osakonna juhataja või tema asetäitja.

Patenditaotluse tagasilükkamine vormistatakse vormikohasel plangil. Otsus sisaldab üksikasjalist ja täpset põhjendust, milliste puuduste tõttu ja milliste õigusnormide alusel otsus on tehtud.

Kirjaliku või suulise vastuväite korral on nende põhjal tehtud patenditaotluse tagasilükkamise otsus Patendiameti lõplik otsus. Kui vastuväidet ei ole esitatud, siis tehakse otsus reeglina eelotsuse põhjal.

Patenditaotluse eelmenetlus loetakse lõppenuks, kui kahe kuu jooksul pärast Patendiameti lõpliku otsuse kuupäeva ei ole patenditaotleja esitanud otsuse peale kaebust apellatsioonikomisjonile (PatS § 30 lg 1).

A.3.5.3. Eelmenetluse lõpetamine seoses patenditaotluse tagasivõtmisega või tagasivõetuks lugemisega

Eelmenetlus lõpetatakse ka juhul, kui patenditaotleja esitab patenditaotluse tagasivõtmise nõude PatS § 26 lg 1 alusel või kui patenditaotlus loetakse PatS § 26 lg 3 kohaselt tagasivõetuks.

Kui taotluslõivu ei ole tasutud kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks ilma, et sisulist eelmenetlust oleks alustatud (vt A.3.2.1).

Kui tehnilise ettevalmistuse perioodi ajal saabunud patenditaotluse tagasivõtmise nõuet ei saa enam aja puudusel menetleda, jäetakse see tähelepanuta (PatS § 24 lg 8). Nõue vaadatakse läbi pärast patenditaotluse avaldamist. Kuna patenditaotluse avaldamine on leiutise edasise võimaliku õiguskaitse seisukohalt olulise tähendusega, tuleb enne patenditaotluse arvamist avaldatavate patenditaotluste hulka kontrollida, kas seda ei ole vahetult enne tehnilise ettevalmistamise perioodi algust tagasi võetud.

A.3.5.4. Patenditaotluse eelmenetluse taastamine

Patenditaotleja võib nõuda patenditaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud patenditaotluse menetluse, lugedes patenditaotluse tagasivõetuks tingimusel, et ettenähtud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või patenditaotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu arvestades PatS §-s 29 sätestatut.

Vääramatu jõu saab põhjenduseks tuua üldjuhul looduskatastroofide, terroriaktide või sõjalise või muu eriolukorra puhul. Sellise olukorra tõendamise aluseks peab olema avalikult kättesaadav teave juhul, kui puuduvad asjakohased rahvusvaheliste organisatsioonide (WIPO, EPO jt) või valitsuste teated.

Patenditaotlejast või patendivolinikust sõltumatule takistusele lisaks arvestatakse patendiõiguse lepingu sätteid, mille kohaselt peab õiguste taastamiseks olema tõendatud hooletuse või tahtluse puudumine (PLT art 12).

Patenditaotluse eelmenetlus taastatakse apellatsioonikomisjoni otsuse korral selles nimetatud asjaolusid arvestades (TÕAS § 61 lg 2p 1).

A.3.6. PCT-taotluse menetlusse võtmine

A.3.6.1. PCT-taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise mõiste ja erisused

Patenditaotleja, kes soovib alustada PCT-taotluse riigisisest menetlust Eestis peab 31 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates esitama Patendiametile sellekohase avalduse koos PCT-taotluse eestikeelse tõlkega ja tasuma riigilõivu (PatS § 33 lg 1).

PCT-taotluse riigisisesesse menetlusse esitamiseks vajalikud dokumendid on loetletud RTK § 4 lg-tes 1 ja 2.

Üks peamine erisus PCT-taotluse menetlusse võtmisel on, et taotlusdokumentide sisu- ja vorminõuete täitmine loetakse riigisisesesse menetlusse esitamiseks piisavaks. Patenditaotlejale tuleb menetluse käigus võimaldada taotlusdokumentides muudatuste tegemist nende vastavusse viimiseks riigisiseste nõuetega. See võib näiteks puudutada kaitstavaid objekte, leiutise arvu taotluses, leiutise ühtsust ja taotluse struktuurilisi erisusi.

PCT-taotluse riigisisesesse menetlusse esitamise tingimuseks on Eesti Vabariigi märkimine rahvusvahelises menetluses. See nõue on käesoleval ajal alati Eesti suhtes täidetud, kuna vastavalt PCT-R reeglile 4.9(a) loetakse alates 1. jaanuarist 2004 kõik liikmesriigid automaatselt märgituiks.

PCT-taotluse saab riigisisesesse menetlusse esitada sama isik, kes oli taotleja rahvusvahelises menetluses. Juhul, kui riigisisesesse menetlusse esitab PCT-taotluse taotlejana teine isik, peab ta lisama avaldusele PCT-taotluse üleminekut tõendava dokumendi ja riigilõivu tasumise andmed (RTK § 14 lg 3).

A.3.6.2. PCT-taotluse vastuvõtmine riigisisesesse menetlusse

PCT-taotluse saabumisel Patendiametisse kontrollib patendiosakonna eelmenetluse üksuse spetsialist avalduse esitamise tähtaega (RTK § 16) ja avalduses märgitud andmete ning esitatud dokumentide alusel järgmiste taotluse elementide olemasolu RTK § 18 lg 1):

1) PCT-taotluse number;
2) taotleja andmed;
3) leiutise õiguskaitse liik;
4) PCT-taotluse tõlge või selle esitamise lisaaja taotlus;
5) riigilõivu tasumise andmed või selle tasumist tõendav dokument.

 

Kui eelnimetatud elemendid on olemas ja riigilõiv on tasutud õiges määras, sisestab registriosakonna taotluste vastuvõtu üksus kõik olemasolevad PCT-taotluse andmed menetlustarkvarasse ja skaneerib vajalikud paberdokumendid.

Kui mõni nimetatud elementidest on puudu või riigilõivu ei ole vastavalt õiguskaitse liigile õiges määras tasutud (vt ka A.3.2.1), teatatakse sellest avalduse esitanud isikule. Andmeid menetlustarkvarasse ei sisestata enne, kui kõik elemendid on olemas.

Taotluste vastuvõtu üksus edastab PCT-taotluse jätkuvaks kontrollimiseks ja menetlusse võtmise teate koostamiseks patendiosakonna eelmenetluse üksusele.

Patendiosakonna eelmenetluse üksuse spetsialist logib WIPO Rahvusvahelise Büroo PCT-taotluste andmebaasi ja avab PCT-taotluse toimiku ning kontrollib selle andmete alusel esmajärjekorras:

1) kas PCT-taotlus on rahvusvahelises faasis jõus (st ei ole tagasi võetud, tagasivõetuks loetud ega tagasi lükatud);
2) prioriteedi ja rahvusvahelise esitamise andmeid riigisisesesse menetlusse esitamise tähtajast kinnipidamise kontrollimiseks;
3) kas PCT-taotlus on esitatud õigeaegselt;
4) kas on esitatud deklaratsioon patendi taotlemise õiguse kohta;
5) taotleja isiku vastavust rahvusvahelises menetluses taotlejaks olnud isikule;
6) millise peatüki alusel on PCT-taotlus esitatud riigisisesesse menetlusse.
 

Tõlke esitamiseks lisaaja soovi korral otsustatakse lisaaja andmine. Tõlgete esitamise lisaaega ei anta, kui tõlke esitamiseks ettenähtud 31-kuulise tähtaja (PatS § 33 lg 1) lõpuni on aega rohkem kui kaks kuud või kui puudub lisaaja vajalikkuse põhjendus (PatS § 33 lg 3; RTK § 17 lg 4). Viimasel juhul seisatakse PCT-taotluse vastuvõtmine riigisisesesse menetlusse kuni tõlke esitamiseni.

PCT-taotlusele ei anta saabumise numbrit ega määrata saabumise kuupäeva järgmistel juhtudel (RTK § 19 lg 6):

1) puudub mõni RTK § 18 lg-s 1 loetletud element;
2) Patendiamet keeldub vastavalt RTK § 17 lg-le 4 tõlgete esitamiseks lisaaega andmast;
3) riigilõivu PCT-taotluse menetlusse võtmise eest (taotluslõiv) ei ole tasutud või on tasutud ettenähtust vähem.

PCT-taotlus, millele on antud saabumise number ja määratud saabumise kuupäev, loetakse saabumise kuupäeval riigisisesesse menetlusse esitatuks ja riigisisesesse menetlusse võetuks. Taotlejale teatatakse kirjalikult riigisisesesse menetlusse võetud PCT-taotluse number ning riigisisesesse menetlusse esitamise kuupäev RTK § 20 lg 1).

A.3.6.3. PCT-taotluse kontrollimine

Patendiosakonna eelmenetluse üksuse spetsialist kontrollib vahetult pärast PCT-taotluse menetlusse võtmist RTK § 21 kohaselt ettenähtud dokumentide olemasolu ja nende vastavust sisu- ja vorminõuetele. Samuti kontrollitakse kehtivusaasta riigilõivu tasumise vajadust ja tasumist (PatS § 42 lg 9).

Puuduste ilmnemisel kohaldatakse RTK §-des 22–24 kehtestatut.

A.3.6.4. PCT-taotluse tagasilükkamine

PCT-taotluse tagasilükkamisel kohaldatakse PatS § 22 lg-s 9 patenditaotluse eelmenetluses tagasilükkamise kohta sätestatut (RTK § 25).

A.3.6.5. PCT-taotluse tagasivõetuks lugemine

PCT-taotluse tagasivõetuks lugemisel kohaldatakse PatS § 26 lg 3 p-s 1 patenditaotluse eelmenetluses tagasivõetuks lugemise kohta sätestatu analoogiat (RTK § 24).

A.3.7. Eraldatud patenditaotluse menetlusse võtmine ja kontrollimine

A.3.7.1. Eraldatud patenditaotluse mõiste ja menetlusse võtmine

Patenditaotleja võib eraldada varem esitatud patenditaotlusest (esialgne patenditaotlus) iseseisva leiutise ja koostada selle kohta omaette patenditaotluse (eraldatud taotlus).

Eraldatud taotluse võib koostada patenditaotleja varasemast patenditaotlusest omal algatusel eraldatud leiutise kohta (PatS § 9 lg 2) või tulenevalt leiutise ühtsuse rikkumisest Patendiameti nõudel eraldatud leiutise kohta (PatS § 9 lg 3).

Eraldatud patenditaotlus eristatakse teistest riigisisestest patenditaotlustest, sõltumata eraldamise põhjusest, patendi saamise avaldusel esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse numbri märkimise teel (PSV § 69 lg 2).

Eraldatud patenditaotlus võetakse vastu samade põhimõtete järgi nagu tavaline riigisisene patenditaotlus. Erinevus seisneb üksnes selles, et eraldatud patenditaotluse esitamise kuupäevaks määratakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäev, kui eraldatud patenditaotluses sisalduv leiutis vastab ilma paranduste ja täiendusteta esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutisele (PatS § 25 lg 1).

Eraldatud patenditaotlusele määratakse prioriteet eraldatud osa prioriteedi järgi esialgses patenditaotluses. Eraldatud patenditaotluse prioriteedile tuleb alati eraldi tähelepanu pöörata juhul, kui esialgsel patenditaotlusel on mitu prioriteeti.

A.3.7.2. Eraldatud patenditaotluse kontrollimine

Eraldatud patenditaotlusele kehtivad samad vormi- ja sisunõuded ning menetluse kord, mis tavaliste riigisiseste patenditaotluste suhtes.

Eraldatud patenditaotluse menetlusse võtmisel tuleb esmajärjekorras kontrollida esitamise tähtajast kinnipidamist. Eraldatud patenditaotluse võib esitada kuni kuus kuud pärast allesjäänud osa alusel jätkatud esialgse patenditaotluse menetluse lõppemist (PatS § 9 lg 2; PSV § 68 lg 1). Nimetatud kuuekuulise tähtaja algust arvestatakse esialgse patenditaotluse allesjäänud osa menetluse lõppemisest järgmiselt (PSV § 68 lg 2):

1) patendi väljaandmise korral Eesti Patendilehes sellekohase teate avaldamise kuupäevast;
2) patenditaotluse tagasilükkamise korral Patendiameti sellekohase otsuse kuupäevast;
3) patenditaotluse tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise korral tagasivõtmise või tagasivõetuks lugemise kuupäevast.
 

Järgnevalt kontrollitakse, kas esitatud patenditaotluses sisalduv leiutis vastab esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutisele.

Samaaegselt kontrollitakse, kas esialgsest patenditaotlusest on leiutis tegelikult eraldatud. Eraldamine tähendab nii patenditaotleja omal algatusel kui ka Patendiameti nõudel eraldamise korral seda, et esialgse patenditaotluse patendinõudlusest on eraldatava leiutise sõltumatu punkt ja sellele alluvad sõltuvad punktid ning leiutiskirjelduse vastavad osad eemaldatud.

Juhul kui eraldatakse sõltuva punktiga määratletud iseseisev leiutis või üksnes leiutiskirjelduses sisalduv iseseisev leiutis, siis neid ei pea esialgsest patenditaotlusest eraldama.

Samuti ei pea esialgsest patenditaotlusest leiutist tegelikult eraldama, kui esialgne patenditaotlus võetakse tagasi enne avaldamist ning tagasivõtmisel teavitatakse Patendiametit kavatsetavast leiutise eraldamisest. Patenditaotluse tagasilükkamise korral enne avaldamist peab patenditaotleja leiutise eraldamise soovi korral sellest Patendiametit teavitama vastuses tagasilükkamise eelotsusele.

Eraldatud patenditaotlusele ei määrata esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva juhul, kui selgub, et ei ole järgitud esitamise tähtaega või esitatud osa ei vasta esialgsest patenditaotlusest eraldatud osale või esialgsest patenditaotlusest ettenähtud juhul eraldatavat osa ei ole tegelikult eraldatud. Patenditaotlejat teavitatakse esialgse patenditaotluse esitamise kuupäeva määramata jätmisest ja sellest, et patenditaotlust ei loeta eraldatud patenditaotluseks. Patenditaotleja nõusolekul määratakse esitamise kuupäevaks patenditaotluse tegelik Patendiametisse saabumise kuupäev. Kui patenditaotleja sellega ei nõustu, lükatakse eraldatud patenditaotlusena esitatud patenditaotlus tagasi.

Eraldatud patenditaotluse menetlusse võtmise kontroll tuleb teha võimalikult kiiresti muu hulgas selleks, et patenditaotlejal oleks võimalik tasuda kahe kuu jooksul eraldatud patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates kõigi eelnevate kehtivusaastate eest riigilõivud (PatS § 42 lg 10), kui need on tasumata. Eelmenetluse spetsialist teatab soovitatavalt patenditaotlejale tasumata kehtivusaasta lõivudest. Teatamata jätmine ei vabasta patenditaotlejat õigeaegsest lõivude tasumisest.

A.3.7.3. Esialgse patenditaotluse kontrollimine

Kui eraldatud patenditaotlus esitatakse enne esialgse patenditaotluse menetluse lõppemist, siis kontrollitakse, kas esialgsest patenditaotlusest on ettenähtud osa eraldatud, välja arvatud juhul, kui samaaegselt esitatakse alles jääva osa kohta tagasivõtmise nõue. Kui seda ei ole tehtud, siis esitatakse patenditaotlejale järelepärimise või teate vormis nõue seda teha. Alternatiiviks on eraldatud patenditaotluse tagasivõtmine.

Kui eraldamine oli ette nähtud leiutise ühtsuse rikkumise tõttu ja patenditaotleja ei ole määratud tähtpäevaks eraldanud patenditaotlusest ühtsust rikkuvat leiutist, siis lükatakse esialgne patenditaotlus tervikuna tagasi (PatS § 23 lg 5 p 3). See tingib seda, et eraldamine ei ole enam võimalik, kuna tagasilükkamine lõpetab patenditaotluse menetluse (vt ka PatS § 9 lg 2).

A.3.8. Eelmenetluse muud menetlustoimingud

A.3.8.1. Muudatuste tegemine taotleja andmetes

Muudatused taotleja andmetes on nime või aadressi muudatused või mõlemad. Taotleja nimi võib muutuda nii, et isik jääb samaks või taotlus läheb üle teisele isikule.

A.3.8.1.1. Taotleja isiku nime või aadressi muudatus

Nii patenditaotleja kui ka kasuliku mudeli taotleja korral peab taotleja esitama andmete muutmise avalduse ja nime muutumist tõendava dokumendi (PSV § 12 lg 7; KSV § 12 lg 7).

Füüsilise isiku korral on sagedamini esinev juhtum perekonnanime muudatus. Kuna eelnimetatud korrad näevad ette nime muutumist tõendava dokumendi esitamist, siis Eesti füüsiliste isikute korral võib selleks olla rahvastikuregistri väljavõte. Välisriigi isikute korral peab eelmenetluse spetsialist otsustama, kas lisatud dokument on usaldusväärne.

Juriidilise isiku korral võib nime muudatus olla seotud lihtsalt nime enda (kirjapildi) muutumisega või seoses juriidilise isiku ümberkujundamisega, näiteks aktsiaseltsi muutumine osaühinguks.

Juriidilise isiku nimi võib muutuda ka seoses juriidiliste isikute ühinemisega. Kui taotlus kuulub ühendavale ühingule (s.o ettevõttele, mis jääb pärast ühinemist alles), kusjuures samal ajal muudetakse ettevõtte nime, siis on tegemist taotleja nime muutmisega, mitte taotluse üleminekuga.

Juriidilise isiku nime muutumisel esitatakse äriregistri väljavõte või muu usaldusväärne dokument, mille alusel on üheselt selge, kas tegemist on nime muutmisega või taotluse üleminekuga.

Aadressi muudatuste korral ei ole tõendavaid dokumente vaja esitada. Piisab avalduses korrektsest vana ja uue aadressi esitamisest.

Taotleja isiku nime või aadressi või mõlema muutmise avalduse esitamisel riigilõivu tasuda ei ole vaja.

A.3.8.1.2. Taotleja andmete muudatus seoses taotluse üleminekuga

Taotluse üleminekuks loetakse taotlejaks oleva isiku vahetumist või isiku lisandumist või mitme taotleja korral isikute koosseisu muutumist. Taotluse üleminekuks loetakse ka üleminekut õigusjärglasele või seoses juriidiliste isikute ühinemisega.

Juriidiliste isikute ühinemisel on tegemist taotluse üleminekuga juhul, kui taotlus kuulub ühinevale ühingule (ettevõttele).

Kui taotlus kuulub ühendavale ühingule (ettevõttele), siis taotluse üleminekut ei toimu. Ühingute otsusel võib moodustuda täiesti uus ettevõte. Sel juhul on tegemist taotluse üleminekuga.

Juriidilisest isikust teise isiku eraldumisel on tegemist taotluse üleminekuga juhul, kui taotlejaks saab eralduv ühing.

Praktikas võib esineda veel teisigi kombinatsioone.

Taotleja andmete muutmiseks taotluses seoses taotluse üleminekuga peab taotleja või isik, kellele taotlus üle läheb, esitama Patendiametile avalduse ja andmed tasutud riigilõivu kohta (PatS § 44; KasMS § 41).

Kui avalduse esitab isik, kellele taotlus üle läheb, peab ta ära näitama ülemineku aluse ning avaldusele lisama usaldusväärsed üleminekut tõendavad dokumendid (leping, loovutuskiri, õigusjärglust kinnitav dokument vms). Senine taotleja (vana taotleja) ei pea avaldusele lisama ülemineku üksikasjalikku põhjendust ega üleminekut tõendavaid dokumente (vt ka E.2.1.6.2).

A.3.8.2. Prioriteedidokumendi väljastamine

A.3.8.2.1. Prioriteedidokumendi olemus

Prioriteedidokument on oma olemuselt Patendiameti poolt kinnitatud esmase taotluse leiutiskirjelduse, nõudluse ja jooniste selle redaktsiooni koopia, mille alusel määrati esmase taotluse esitamise kuupäev (PK art 4A(3) ja 4D(3)).

Patendiamet väljastab prioriteedidokumendi taotleja või omaniku või nende õigusjärglase kirjalikul nõudel ja riigilõivu tasumisel (PatS § 35lg 4; KasMS § 33 lg 3).

Prioriteedidokumendi väljastamise nõue ei ole ajaliselt piiratud. Nõuet võib esitada ka pärast 12 kuu möödumist prioriteedikuupäevast. Väljastatavate prioriteedidokumentide arv ei ole piiratud.

Prioriteedidokumendi võib koostada ja väljastada sama taotleja sama leiutise kohta esitatud järgmise taotluse alusel, kui eelnev (esmane) taotlus on tagasi võetud, peatatud või tagasi lükatud ilma, et seda oleks avaldatud ja ilma, et sellest oleks jäänud jõusse mingeid õigusi, ning eeldusel, et see ei ole veel olnud prioriteedinõude aluseks. Eelnev taotlus ei saa sel juhul enam olla prioriteedinõude aluseks (PK art 4C(4)). See tähendab, et kui prioriteedidokument on juba välja antud järgneva taotluse alusel, Patendiametisse saabub aga nõue eelneva taotluse alusel prioriteedidokumendi saamiseks, siis seda nõuet ei täideta. Eelneva taotluse andmetesse peab eelmenetluse spetsialist tegema vastava keelumärke.

Praktiline olukord, mille puhul järgmise taotluse alusel antakse prioriteedidokument välja, võib olla ka selline, et järgmine taotlus sisaldab prioriteedinõuet esmase taotluse alusel. Kui sel juhul on taotleja nõus esmase taotluse prioriteedinõudest loobuma ja kontrollimisel selgub, et esmase taotluse alusel rohkem prioriteedinõudeid ei ole esitatud ning ka muud eelmainitud tingimused on täidetud, siis võib järgmise taotluse alusel prioriteedidokumendi välja anda. Kui järgmisel taotlusel ei ole prioriteedinõuet, siis antakse prioriteedidokument välja ilma täiendavat kontrolli tegemata. Tuleb meeles pidada, et niinimetatud prioriteedidokument on taotluse algdokumentide kinnitatud ärakiri, mida taotleja võib kasutada omal äranägemisel ka muuks otstarbeks.

Prioriteedidokumenti ei koostata ega väljastata kolmanda isiku nõudel. Kui prioriteedidokumenti küsib patendivolinik ilma volikirja esitamata, tuleb veenduda, et tegemist on taotlejat või omanikku esindava patendivolinikuga.

Kolmas isik, kes soovib ärakirja esmase taotluse materjalidest, võib selle saada toimikuga tutvumisel pärast seda, kui patenditaotlus on avaldatud või kasuliku mudeli korral pärast registreeringu tegemist. Soovi korral võib Patendiamet ärakirjad kinnitada. Selliste ärakirjade vormistamine prioriteedidokumentidele kehtestatud vormi kasutades ei ole lubatud.

A.3.8.2.2. Prioriteedidokumendi vorminõuded ja vormistamise kord

Prioriteedidokumendi valmistamisel kohaldatakse kasuliku mudeli prioriteeti tõendava dokumendi vorminõudeid ja vormistamise korda.

Eelmenetluse ja dokumentatsiooni spetsialist valib välja prioriteedidokumendi valmistamiseks vajalikud andmelehe andmed ja taotlusdokumendid (algdokumendid) ning teeb viimastest koopiad.

A.3.8.2.3. Prioriteedidokumendi valmistamine ja edastamine WIPO DAS-andmekogusse

WIPO digitaalne juurdepääsusüsteem prioriteedidokumentidele (DAS) võimaldab patenditaotlejal või kasuliku mudeli taotlejal soovi korral lisada Patendiameti kaudu oma esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli taotluse alusel Patendiameti valmistatud digitaalne prioriteedidokument WIPO digitaalsesse prioriteedidokumentide andmekogusse.

DAS võimaldab taotlejal andmekogus prioriteedidokumendi olemasolu korral prioriteedinõuet tõendava dokumendi asemel esitada Patendiametile prioriteedidokumendi juurdepääsukoodi selle kättesaamiseks DAS-andmekogust. Õiguslik alus selleks on sätestatud PatS § 201 lg-s 4.

Prioriteedidokumendi lisamiseks DAS-andmekogusse peab taotleja või teda esindav patendivolinik esitama sooviavalduse järgmiste andmetega:

1) taotleja nimi;
2) leiutise õiguskaitse liik (patent või kasulik mudel);
3) prioriteeditaotluse number;
4) prioriteedikuupäev;
5) sooviavalduse esitamise kuupäev ja taotleja või patendivoliniku allkiri.
 

Oma soovi prioriteedidokumendi lisamiseks DAS-andmekogusse võib taotleja avaldada ka taotluse esitamisel, märkides selle taotluse esitamise avaldusele.

DAS-juurdepääsuteenuse eest taotlejalt riigilõivu ei võeta.

Eelmenetluse ja dokumentatsiooni spetsialist, kellel on juurdepääs DAS-süsteemi kasutamiseks, valib välja prioriteedidokumendi valmistamiseks vajalikud taotlusdokumendid (algdokumendid) ja teeb viimastest digitaalsed koopiad. Eelmenetluse ja dokumentatsiooni spetsialist valmistab samuti andmelehe ja komplekteerib digitaalse prioriteedidokumendi ning edastab selle PDF-vormingus WIPO-sse.

Pärast prioriteedidokumendi registreerimist DAS-andmekogus edastab Patendiamet taotlejale juurdepääsukoodi.

WIPO kinnitus prioriteedidokumendi registreerimise kohta lisatakse taotluse dokumentide hulka.

A.3.8.3. Tähtaegade määramine ja kontrollimine

A.3.8.3.1. Tähtaeg ja tähtpäev

Tähtaeg on ajavahemik Patendiameti määratud tähtpäevani või seaduses sätestatud ajavahemik.

Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast seda kalendripäeva, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Tähtaja algus on Patendiameti kirja või otsuse kuupäev. Tähtaja algus on ka taotluse ja varasema taotluse kuupäev ning prioriteedikuupäev. Tähtpäev on tähtaja kulgemise viimane päev.

Tähtajad määratakse aastate, kuude, nädalate ja päevadega. Tundide ja väiksemate ajaühikutega tähtaegu patenditaotluse ja kasuliku mudeli menetluses ei kasutata.

A.3.8.3.2. Kehtivusaeg

Patendi kehtivusaeg on sätestatud kehtivusaastates. Patendi kehtivust saab pikendada ühe aasta kaupa kuni 20 aastat (PatS § 37).

Kasuliku mudeli kehtivusaeg on neli aastat ja seda saab pikendada veel üheks nelja-aastaseks ja kahe-aastaseks perioodiks (KasMS § 34).

Patendi ja kasuliku mudeli kehtivusaega määratakse erinevalt muudest menetlustähtaegadest.

Mõlema õiguskaitse liigi kehtivusaeg algab taotluse esitamise päeval ja lõpeb täisaasta viimase päeva lõppemisel.

Näide

PatS § 37 lg 2 teise lause kohaselt loetakse kehtivusaasta alguskuupäevaks patenditaotluse esitamise kuupäev. Patent kehtib lõpuni pikendamisel ühe täisaasta kaupa 20 aastat. Seega, kui patenditaotlus esitati 24.05.2010, siis patendi viimane kehtivuse kuupäev on 23.05.2030.

Sama põhimõte kehtib ka kasuliku mudeli kehtivusaja määramisel.

A.3.8.3.3. Seaduses sätestatud tähtajad

Seaduses sätestatud tähtajad on sellised tähtajad, mille pikkus on seaduses üheselt fikseeritud. Selliste tähtaegade puhul ei ole Patendiametil ette nähtud määrata ei lühemat ega pikemat tähtaega, kui seaduses nimetatud tähtaeg. Samuti ei tohi seaduses sätestatud tähtaegu pikendada ka juhul, kui taotleja toob näiliselt vabandatava põhjuse tähtaja möödalaskmise kohta.

A.3.8.3.4. Seaduses sätestatud tähtaegade kontrollimine

Seaduses sätestatud tähtaegade puhul kontrollitakse, kas nende lõpu tähtpäev ei ole möödunud.

Kui tähtpäev on möödunud, siis kontrollitakse, kas tähtpäev ei langenud puhkepäevale või riigipühale või muule päevale, mil Patendiamet oli suletud. Kui see oli nii, siis nihkub tegelik tähtpäev esimesele tööpäevale (PK art 4(3)).

Kui seaduses sätestatud tähtajast ei ole kinni peetud, loetakse taotlus tagasivõetuks, kui seaduses ei ole sätestatud, et näiteks taotlus loetakse mitteesitatuks (PatS § 21 lg 11) või taotlus lükatakse tagasi (PatS § 22 lg 6) või on ette nähtud täiendava riigilõivu eest tähtaja automaatne pikendamine (PatS § 42 lg 3).

Taotluse tagasivõetuks lugemise ja tagasilükkamise korral tähtajast mittekinnipidamise tõttu taotluse menetlus lõpetatakse.

Head menetlustava järgides võib taotlejat teavitada, kui tema enne tähtpäeva esitatud vastus sisaldab puudusi, mida on võimalik tähtpäevaks veel kõrvaldada või vähem tasutud riigilõivu korral seda juurde tasuda. Taotleja toimingute jälgimine ja tema teavitamine ei ole kohustuslik, kui see on ülemäära töömahukas või puudusi ei ole tõenäoliselt võimalik kõrvaldada. Taotleja võib puudused kõrvaldada või riigilõivu puudu jäänud osa tasuda tähtaja lõppemiseni ka omal algatusel.

PLT kohaselt (PLT eeskiri 12) on taotlejal alati õigus taotleda menetluse taastamist, kui ta ei ole järginud menetlustoimingu tähtaega ja selle tagajärjel kaotab õiguskaitse taotlemise võimaluse. Sellest tulenevalt on seaduses (PatS § 29; KasMS § 26) sätestatud menetluse taastamise kord.

Taotluse menetluse taastamist ei saa nõuda enne, kui taotluse menetlus on lõpetatud.

A.3.8.3.5. Patendiameti poolt tähtaegade määramine

Patendiamet võib määrata taotlejale nende menetlustoimingute tähtaegu, mis ei ole üheselt sätestatud seaduses ja teistes Patendiameti menetlust puudutavates õigusaktides ning rahvusvahelistes kokkulepetes. Sellele vaatamata on Patendiameti määratavatele tähtaegadele kehtestatud ülem- ja alampiirid.

Patendiameti määratud lühima tähtaja pikkus võib olla kaks kuud ja pikima tähtaja pikkus kuus kuud. Pikimat tähtaega kasutataks erandjuhul (PatS § 251 lg 1; KasMS § 21 lg 2). Tähtaegu nimetatud tähtaegade piires võib kehtestada nii täiskuudes kui ka päevades.

Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale või riigipühale või muule päevale, mil Patendiamet on suletud, siis nihkub tegelik tähtpäev esimesele tööpäevale (PK art 4(3)). Seetõttu on otstarbekas määrata sellise pikkusega tähtaeg, mille lõpu kuupäeval Patendiamet on avatud.

Taotlejaga eelneval kokkuleppel (näiteks kiirendatud ekspertiisi või suulise menetluse korral) võib määrata lühema tähtaja kui kaks kuud. Pikemat tähtaega kui kuus kuud ei saa seaduses sätestatud pikimat tähtaega arvestades määrata.

Tähtaja määramisel ettenähtud vahemikus on eelmenetluse spetsialist ja ekspert sõltumatu. Siiski tuleks arvestada järgmiste asjaoludega:

1) vastuse koostamise keerukus ja töömaht;
2) kas taotleja on Eesti või välisriigi taotleja;
3) kas taotlejat esindab patendivolinik;
4) puhkuse- ja pühadeperioodide langemine vastuse koostamise tähtaega;
5) kui kiiresti on tegelikult vastust tarvis.
 

Vähese keerukuse ja töömahu korral määratakse reeglina kahekuuline tähtaeg.

Välisriigi taotleja korral arvestatakse ajaga, mis kulub patendivolinikul tõlgete tegemiseks ja kirjavahetuseks taotlejaga.

Kui taotleja suhtleb Patendiametiga ilma patendivolinikuta, tuleb arvestada, kas ta on patendinduse valdkonnas kogenud või väheste kogemustega.

Ülikoolide ja muude õppeasutuste ning välisriigi taotlejate korral on otstarbekas arvestada enim levinud puhkuseperioodidega ja pühadega maailma eri piirkondades.

Mõnel juhul on vastuse saamise tähtaeg seotud mõne teise menetlustähtajaga.

A.3.8.3.6. Patendiameti määratud tähtaegade kontrollimine

Patendiameti määratud tähtaegade puhul kontrollitakse, kas ettenähtud toimingud on tähtpäevaks tehtud. Õigeaegselt esitatud, kuid puudustega toimingute korral on eelmenetluse spetsialistil või eksperdil õigus otsustada, kas määrata uus tähtaeg puuduste täielikuks kõrvaldamiseks või koostada taotluse tagasilükkamise eelotsus. Kui tähtpäevani on aega, võib head menetlustava järgides taotlejat teavitada puudustest, et need oleks võimalik veel enne tähtpäeva kõrvaldada (A.3.8.3.4).

Kui Patendiameti määratud tähtpäevaks ei ole taotleja ettenähtud toimingut teinud, peatatakse taotluse menetlus ja teatatakse sellest taotlejale kirjalikult (PatS § 27 lg 1; KasMS § 22 lg 1). Peatamise teade saadetakse alati, kui taotlejale määratud tähtaeg oli lühem kui kuus kuud. Erandjuhul, kui oli määratud kuuekuuline tähtaeg või tähtaega oli pikendatud kuue kuuni ning selle tähtaja täitumisel taotleja ettenähtud toimingut ei teinud, siis menetlust ei peatata, vaid taotlus loetakse tagasivõetuks. Põhjus on see, et vastamise tähtaega ei ole võimalik üle kuue kuu pikendada.

Peatatud patenditaotluse korral jätkatakse menetlust, kui patenditaotleja esitab patenditaotluse menetluse jätkamise nõude, tõendab tähtaja eiramise tahtmatust, teeb ettenähtud toimingu ja tasub riigilõivu kahe kuu jooksul patenditaotluse menetluse peatamisest teatamise päevast arvates või peatamise teate mittesaamisel enne kuue kuu möödumist tegemata jäänud toimingu tähtpäevast (PatS § 27 lg 3).

Juhul, kui peatamise teadet ei ole kuuekuulise tähtaja korral või muul põhjusel saadetud, siis teeb eelmenetluse spetsialist või ekspert kindlaks, kas kuuekuulise tähtaja jooksul on taotleja teinud ettenähtud toimingud ja puudused kõrvaldanud ning tasunud ettenähtud riigilõivu. Kui ettenähtud toimingud on tehtud ja riigilõiv tasutud, jätkatakse menetlust. Puuduste korral on eelmenetluse spetsialistil või eksperdil õigus otsustada, kas määrata uus tähtaeg puuduste täielikuks kõrvaldamiseks või koostada taotluse tagasilükkamise eelotsus. Riigilõivu õiges määras tasumata jätmise korral koostatakse taotluse tagasilükkamise eelotsus.

A.3.9. Kasuliku mudeli taotluse menetluse lõpetamine

Kasuliku mudeli taotluse menetlus lõpeb kasuliku mudeli registreeringu jõustumisega või taotluse tagasilükkamisega (KasMS § 28). Kasuliku mudeli taotluse menetlus lõpetatakse ka siis, kui taotleja võtab taotluse tagasi või taotlus loetakse tagasivõetuks (KasMS § 25 lg 1).

A.3.9.1. Kasuliku mudeli registreerimise otsus

Kasuliku mudeli kohta tehakse registreerimise otsus, kui taotlus vastab KasMS § 21 lg-s 4 loetletud sätetele. Vormikohasel otsuse plangil näidatakse ära, milliste nõudluse, leiutiskirjelduse ja jooniste redaktsiooni alusel on otsus tehtud. Registreerimise otsust ei põhjendata.

Erinevalt patenditaotlusest ei ole kasuliku mudeli puhul ette nähtud ooteaega, mille jooksul võib taotleja teha taotluses sisulisi muudatusi ja nõuda uue otsuse tegemist.

Pärast otsuse tegemist valmistab eelmenetluse ja dokumentatsiooni spetsialist või ekspert ette taotluse dokumendid nende üleandmiseks koos otsuse ja tehnika taseme otsingu aruandega registriosakonda registreeringu tegemiseks ning kasuliku mudeli kirjelduse ja tunnistuse valmistamiseks.

A.3.9.2. Kasuliku mudeli taotluse tagasilükkamise otsus

Kasuliku mudeli taotluse kohta tehakse tagasilükkamise otsus, kui taotluse või selle menetlemise kohta on jäänud kehtima KasMS § 21 lg-s 5 loetletud puudused või rikkumised. Taotlejale saadetakse vormikohane kirjalik otsus.

Taotluse menetlus lõpetatakse, kui taotleja ei ole esitanud kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast arvates kaebust apellatsioonikomisjonile (KasMS § 27).

 

Viimati muudetud 17.09.2020