E-osa. Registreeringu tegemine ja haldamine

PrintPDF Jaga
E.1. Registreeringu tegemine
E.1.1. Registreeringu tegemine patendiregistris
E.1.1.1. Patendiregistrisse kantavad andmed
E.1.1.1.1. Registreeringu numbri määramine
E.1.1.1.2. Registreerimise kuupäev
E.1.1.1.3. Patendiomaniku andmed
E.1.1.1.4. Patendi kehtivuse alguse kuupäev
E.1.1.1.5. Patendi kehtivuse lõppemise kuupäev
E.1.2. Registreeringu tegemine kasulike mudelite registris
E.1.2.1. Kasuliku mudeli registrisse kantavad andmed
E.1.2.1.1. Registreeringu numbri määramine
E.1.2.1.2. Registreerimise kuupäev
E.1.2.1.3. Kasuliku mudeli omaniku andmed
E.1.2.1.4. Registreeringu kehtivuse alguse kuupäev
E.1.2.1.5. Registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev
E.1.3. Registreeringu tegemine Eestis kehtivate Euroopa patentide (EP) registris
E.1.3.1. EP registrisse kantavad andmed
E.1.3.1.1. Registreeringu numbri määramine
E.1.3.1.2. Registreerimise kuupäev
E.1.3.1.3. Euroopa patendikirjelduse tõlke number
E.1.3.1.4. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäev
E.1.3.1.5. Euroopa patendi kehtivuse alguse kuupäev
E.1.3.1.6. Euroopa patendi kehtivuse lõppemise kuupäev
E.1.3.2. Euroopa patendikirjelduse tõlke vastuvõtmine ja kontrollimine
E.1.3.2.1. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaja kontrollimine
E.1.3.2.2. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitaja
E.1.3.2.3. Euroopa patendikirjelduse tõlke kontrollimine
E.1.3.2.4. Euroopa patendikirjelduse tõlke parandamine
E.1.3.2.5. Euroopa patendi jõushoidmise riigilõivu tasumise kontrollimine
E.1.3.2.6. Euroopa patendikirjelduse tõlke vastuvõtmisest keeldumine
E.1.3.3. Euroopa patendikirjelduse tõlke vormistamine ja avalikustamine
E.1.3.3.1. Euroopa patendikirjelduse tõlke vormistamine
E.1.3.3.2. Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine
E.2. Registreeringu haldamine
E.2.1. Registreeringu haldamise toimingud
E.2.1.1 Registreeringu jõushoidmise või kehtivuse pikendamise kanded
E.2.1.1.1. Patendi jõushoidmine
E.2.1.1.2. Kasuliku mudeli registreeringu pikendamine
E.2.1.1.3. Euroopa patendi jõushoidmine
E.2.1.2. Registreeringu kehtivuse lõppemise kanne
E.2.1.2.1. Omanik esitab registreeringu kehtivuse lõpetamise nõude
E.2.1.2.2. Kehtivusaasta riigilõiv või kehtivuse pikendamise riigilõiv jäetakse tasumata
E.2.1.2.3. Omanik lõpeb või sureb
E.2.1.2.4. Topeltkaitse keeld
E.2.1.3. Registreeringu tühistamise kanne
E.2.1.3.1. Registreeringu täielik tühistamine
E.2.1.3.2. Registreeringu osaline tühistamine
E.2.1.4. Paranduste kanded
E.2.1.5. Leiutise muudatuste kanded
E.2.1.6. Omaniku muutumise kanne
E.2.1.6.1. Omaniku muutumise põhjused
E.2.1.6.2. Omaniku muutmise avaldus
E.2.1.6.3. Ülemineku juhud ja muudatuse kehtivuse algus
E.2.1.7. Aadressi muudatused
E.2.1.8. Litsentsi registreerimine
E.2.1.9. Pandi registreerimine
 

E.1. Registreeringu tegemine

E.1.1. Registreeringu tegemine patendiregistris

Leiutisele patendikaitse andmisel tehakse patendiregistris registreeringu kanne (PatS § 35 lg 3).

Registreeringu kanne tehakse patendi väljaandmise otsuse alusel (PatS § 35 lg 4).

E.1.1.1. Patendiregistrisse kantavad andmed

Patendiregistrisse kantavad andmed on sätestatud PatS § 35 lg-s 5.

Registreeringu tegemisel määrab registri töötaja lisaks patendi välja andmise otsuses toodud andmetele kindlaks allpool nimetatud registreeringu andmed:

1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) patendiomaniku andmed;
4) patendi kehtivuse alguse kuupäev;
5) patendi kehtivuse lõppemise kuupäev.
E.1.1.1.1. Registreeringu numbri määramine

Registreeringu numbri määramiseks järjestatakse patendi väljaandmiseks ettevalmistatud patenditaotlused (D.2.3.1.2) rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni esimese indeksi järgi. Registriosakond omistab neile alates viimasest jõustunud registreeringust kasvavas järjekorras registreeringu numbri. Registreeringu number on ühtlasi patendi number.

E.1.1.1.2. Registreerimise kuupäev

Patendiamet avaldab ühel ja samal kuupäeval Eesti Patendilehes patendi väljaandmise teate ja avalikustab patendikirjelduse (dokument B1). Teate avaldamise kuupäev on ühtlasi Eesti Patendilehe ilmumise kuupäev.

Registreering jõustub patendi väljaandmise teate Eesti Patendilehes avaldamise päeval (PatS § 35 lg 9). Seega kantakse patendiregistrisse registreerimise kuupäevana patendi väljaandmise teate Eesti Patendilehes avaldamise kuupäev.

E.1.1.1.3. Patendiomaniku andmed

Patendiomanikuna kantakse patendiregistrisse patendi väljaandmise otsuses nimetatud patenditaotleja (PatS § 35 lg 6).

Patenditaotluse ülemineku korral pärast patendi väljaandmise otsuse tegemist ja enne registreeringu tegemist võib registreeringusse kanda uue patendiomaniku, kui andmete kande tegemise ajaks on esitatud nõuetele vastav patenditaotleja või patendiomaniku andmete muutmise avaldus ja tasutud riigilõiv (PatS § 44 lg 3). Kui tehniliselt ei ole võimalik patenditaotleja või patendiomaniku üleminekut enam vormistada, tehakse seda pärast patendi väljaandmist.

E.1.1.1.4. Patendi kehtivuse alguse kuupäev

Patendi kehtivuse alguse kuupäev on patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäev (PatS § 37 lg 1).

PCT-taotluse alusel väljaantud patendi korral on patendi kehtivuse alguse kuupäev rahvusvahelise esitamise kuupäev (PatS § 32 lg 7).

E.1.1.1.5. Patendi kehtivuse lõppemise kuupäev

Patent kehtib kuni 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates (PatS § 37 lg 1).

Patendi kehtivust arvestatakse täisaastates. Kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev (PatS § 37 lg 2). Seega kuulub patendi kehtivuse alguse kuupäev kehtivusaja sisse.

E.1.2. Registreeringu tegemine kasulike mudelite registris

Kasulikule mudelile õiguskaitse andmisel tehakse kasulike mudelite registris registreeringu kanne (KasMS § 32 lg 3).

Registreeringu kanne tehakse kasuliku mudeli registreerimise otsuse alusel (KasMS § 32 lg 4).

Kasuliku mudeli korral tuleb arvestada, et taotlejal on õigus nõuda registreeringu jõustumise edasilükkamist kuni 18 kuud prioriteedikuupäevast arvates. Sellekohase nõude pidi taotleja esitama taotluse esitamisel või menetluse käigus kuni registreerimise otsuse tegemiseni (KasMS § 32 lg 4). Hiljem esitatud nõue lükatakse tagasi.

E.1.2.1. Kasuliku mudeli registrisse kantavad andmed

Kasuliku mudeli registrisse kantavad andmed on sätestatud KasMS § 32 lg-s 5.

Registreeringu tegemisel määrab registri töötaja lisaks kasuliku mudeli registreerimise otsuses toodud andmetele kindlaks allpool nimetatud registreeringu andmed:

1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) kasuliku mudeli omaniku andmed;
4) registreeringu kehtivuse alguse kuupäev;
5) registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev.
E.1.2.1.1. Registreeringu numbri määramine

Kasuliku mudeli registreeringu numbri määramiseks järjestatakse kasuliku mudeli tunnistuse väljaandmiseks ettevalmistatud taotluse dokumendid rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni esimese indeksi järgi. Registriosakond omistab neile kasvavas järjekorras järgmise registreeringu numbri alates viimasest jõustunud registreeringust. Registreeringu number on ühtlasi kasuliku mudeli number.

E.1.2.1.2. Registreerimise kuupäev

Patendiamet avaldab ühel ja samal kuupäeval Eesti Kasuliku Mudeli Lehes kasuliku mudeli registreerimise teate ja avalikustab kasuliku mudeli kirjelduse ning tehnika taseme otsinguaruande (KasMS § 32 lg 8). Teate avaldamise kuupäev on ühtlasi Eesti Kasuliku Mudeli Lehe ilmumise kuupäev.

Registreering jõustub kasuliku mudeli registreerimise teate Eesti Kasuliku Mudeli Lehes avaldamise päeval (KasMS § 32 lg 9). Seega kantakse kasuliku mudeli registrisse registreerimise kuupäevana kasuliku mudeli registreerimise teate Eesti Kasuliku Mudeli Lehes avaldamise kuupäev.

E.1.2.1.3. Kasuliku mudeli omaniku andmed

Kasuliku mudeli omanikuna kantakse kasuliku mudeli registrisse kasuliku mudeli registreerimise otsuses nimetatud taotleja (KasMS § 32 lg 6).

Kasuliku mudeli ülemineku korral pärast registreerimise otsuse tegemist ja enne registreeringu tegemist võib registreeringusse kanda uue omaniku, kui andmete kande tegemise ajaks on esitatud nõuetele vastav taotleja või omaniku andmete muutmise avaldus ja tasutud riigilõiv (KasMS § 42 lg 3). Kui tehniliselt ei ole võimalik taotleja või omaniku üleminekut enam vormistada, tehakse seda pärast kasuliku mudeli registreerimist.

E.1.2.1.4. Registreeringu kehtivuse alguse kuupäev

Registreeringu kehtivuse alguse kuupäev on kasuliku mudeli taotluse Patendiametile esitamise kuupäev (KasMS § 34 lg 1).

PCT-taotluse alusel registreeritud kasuliku mudeli korral on registreeringu kehtivuse alguse kuupäev rahvusvahelise esitamise kuupäev (KasMS § 29 lg 7).

E.1.2.1.5. Registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäev

Registreering kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates (KasMS § 34 lg 1).

Registreeringu kehtivust arvestatakse täisaastates. Registreeringu kehtivuse alguse kuupäev kuulub kehtivusaja sisse.

 

E.1.3. Registreeringu tegemine Eestis kehtivate Euroopa patentide (EP) registris

Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamisega saab Euroopa patendi omanik Eestis oma leiutisele EPKS § 7 lg-s 1 sätestatu alusel riigisisese patendikaitsega võrdse kaitse.

Euroopa patendikirjelduse tõlke saabumisel tehakse EP registris registreeringu kanne.

Registreeringu tegemise õiguslik alus on Euroopa Patendibülletäänis avaldatud EPO Euroopa patendi väljaandmise otsus (EPC art 97).

Esitatav Euroopa patendikirjelduse tõlge peab olema tehtud EPC artikli 98 kohaselt avaldatud patendikirjelduse alusel (EPKK § 27 lg 1).

E.1.3.1. EP registrisse kantavad andmed

Registreeringu andmed määratakse kindlaks patendiomaniku esitatud andmete järgi (EPKK § 27 lg 2) Euroopa Patendibülletäänis avaldatud andmete alusel. Registri töötaja määrab kindlaks täiendavalt järgmised andmed:

1) registreeringu number;
2) registreerimise kuupäev;
3) Euroopa patendikirjelduse tõlke number;
4) Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäev;
5) Euroopa patendi kehtivuse alguse kuupäev;
6) Euroopa patendi kehtivuse lõppemise kuupäev.
E.1.3.1.1. Registreeringu numbri määramine

Registreeringu numbri määramiseks järjestatakse tingimustele vastavad Euroopa patendikirjelduse tõlked rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni esimese indeksi järgi ja omistatakse neile kasvavas järjekorras järgmine registreeringu number alates viimasest jõustunud registreeringust.

E.1.3.1.2. Registreerimise kuupäev

Patendiamet avaldab ühel ja samal kuupäeval Eesti Patendilehes Euroopa patendikirjelduse tõlke avaldamise teate ja avalikustab Euroopa patendikirjelduse tõlke. Teate avaldamise kuupäev on ühtlasi Eesti Patendilehe ilmumise kuupäev.

E.1.3.1.3. Euroopa patendikirjelduse tõlke number

Euroopa patendikirjelduse tõlke number koosneb Euroopa patendikirjelduse numbrist, mille ette lisatakse Eesti Vabariigi kahetäheline kood „EE” (EPKK § 28 lg 2).

E.1.3.1.4. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäev

Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise kuupäev on kuupäev, millal nõuetele vastavad tõlke avaldamise sooviavaldus ning tõlge ettenähtud dokumentide ja andmetega tegelikult saabus Patendiametisse (EPKK § 27).

E.1.3.1.5. Euroopa patendi kehtivuse alguse kuupäev

Euroopa patent on õiguslikult võrdne riigisisese patendiga (EPKS § 7 lg 1). Euroopa patendi kehtivuse ehk registreeringu kehtivuse alguse kuupäev on Euroopa patenditaotluse Euroopa Patendiametile esitamise kuupäev.

E.1.3.1.6. Euroopa patendi kehtivuse lõppemise kuupäev

Euroopa patent kehtib Eestis kuni 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Patendi kehtivust arvestatakse täisaastates. Patendi kehtivuse alguse kuupäev kuulub kehtivusaja sisse.

E.1.3.2. Euroopa patendikirjelduse tõlke vastuvõtmine ja kontrollimine

E.1.3.2.1. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamise tähtaja kontrollimine

Euroopa patendi omanik peab esitama Patendiametile Euroopa patendikirjelduse tõlke avaldamise sooviavalduse eesti keeles, tõlke ja tasuma tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu kolme kuu jooksul Euroopa Patendibülletäänis avaldatud Euroopa patendi väljaandmise teatamise päevast arvates.

Tõlke esitamise tähtaega võib pikendada kahe kuu võrra, tasudes pikendamise eest täiendava riigilõivu. Tähtaja pikendamine toimub tagasiulatuvalt automaatselt, kui tõlge esitatakse ja riigilõiv tasutakse nimetatud kahekuulise lisaaja jooksul (EPKS § 7 lg 1).

Kui patendiomanik jätab tõlke tähtaegselt esitamata või jätab tõlke esitamisel tõlke avalikustamise eest ettenähtud riigilõivu või tõlke esitamise tähtaja pikendamise korral ettenähtud täiendava riigilõivu tasumata, loetakse Euroopa patent Eesti suhtes õigustühiseks Euroopa patendi kehtivuse algusest arvates (EPKS § 7 lg 2). See tähendab, et tõlke esitamise tähtaega ei saa pikendada rohkem kui eelnimetatud kaks kuud. Hilinemise korral makstakse tasutud riigilõiv tagasi. Juhul kui riigilõivu on tasutud ettenähtust vähem, kuid tähtpäeva saabumiseni on veel aega, teavitatakse patenditaotlejat riigilõivu täiendava tasumise vajadusest ning oodatakse täiendavat tasumist kuni tähtpäevani, kuid mitte kauem.

E.1.3.2.2. Euroopa patendikirjelduse tõlke esitaja

Euroopa patendikirjelduse tõlke võib esitada patenditaotleja ise või tema volitatud patendivolinik või ühine esindaja mitme patendiomaniku korral (EPKK § 26 lg 1).

Samaaegselt Euroopa patendikirjelduse tõlke esitamisega või vahetult pärast seda on välisriigi patendiomanikul vaja määrata patendivolinik kõikide riigisiseste toimingute tegemiseks, välja arvatud riigilõivu tasumine (EPKS § 15).

Patendiamet võib välisriigi patendiomanikku teavitada patendivoliniku volitamise vajalikkusest. Muud kirjavahetust välisriigi patendiomanikuga ilma patendivoliniku vahenduseta ei peeta.

Kui Euroopa patent on üle läinud ja patendikirjelduse tõlke esitab uus omanik, tuleb kindlaks teha, kas üleminek on vormistatud tsentraalselt EPO-s või soovitakse seda teha Euroopa patendi jõustamisel Eestis. Viimasel juhul peavad tõlke avaldamise sooviavaldusele olema lisatud usaldusväärsed patendi üleminekut tõendavad dokumendid ja andmed tasutud riigilõivu kohta (PatS § 45 lg 3). Tõlke avaldamise sooviavaldust ei loeta enne esitatuks, kui patendi üleminek on tõendatud. See kehtib ka juhul, kui sooviavaldus esitatakse patendivoliniku kaudu.

E.1.3.2.3. Euroopa patendikirjelduse tõlke kontrollimine

Euroopa patendikirjelduse tõlke avaldamiseks kontrollitakse selle vastavust vorminõuetele (EPKK § 28).

Tõlke vastavust eesti kirjakeele normile üldjuhul ei kontrollita, välja arvatud juhul, kui tõlke kvaliteet ei ole ilmselgelt rahuldav.

Euroopa patendikirjelduse tõlke vorminõuetele mittevastavuse või tõlke mitterahuldava kvaliteedi korral nõutakse uue või parandatud tõlke esitamist, määrates selleks tähtaeg reeglina mitte üle kahe kuu.

E.1.3.2.4. Euroopa patendikirjelduse tõlke parandamine

Patendiomanik võib igal ajal parandada Euroopa patendikirjelduse tõlget (EPKS § 9 lg 1).

Muudatuste ja paranduste kohta Euroopa patendikirjelduse tõlgetes kehtivad patendis muudatuste tegemise sätted (PatS § 39).

Kirjavigade, bibliograafiliste andmete ja üksikute väikeste vigade parandusi võib teha Eesti Patendilehes teate avaldamise vormis.

Oluliste paranduste korral avaldatakse Euroopa patendikirjelduse tõlke uus redaktsioon.

Kui Euroopa patendikirjelduse tõlke avaldamise tähtpäevaks on EPO avaldanud uue patendikirjelduse redaktsiooni (näiteks B9), siis võib patendiomanik esitada uue redaktsiooni tõlke. Uue redaktsiooni esitamise tähtaega arvestatakse endiselt Euroopa Patendibülletäänis avaldatud Euroopa patendi väljaandmise teatamise päevast.

E.1.3.2.5. Euroopa patendi jõushoidmise riigilõivu tasumise kontrollimine

Euroopa patendi jõushoidmise riigilõiv tasutakse Patendiametile alates EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast (EPKS § 10 lg 2).

Kui EPO poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamise päeva ja sellele järgneva kehtivusaasta eest jõushoidmise riigilõivu tasumistähtpäeva vaheline periood on lühem kui kaks kuud, siis on patendiomanikul õigus kahe kuu jooksul Euroopa patendi väljaandmisest teatamise päevast arvates tasuda jõushoidmise riigilõivu järgneva kehtivusaasta eest ilma täiendava riigilõivuta (EPKS § 10 lg 5).

Euroopa patendi tõlke esitamine ja Euroopa patendi jõushoidmise riigilõivu tasumine ei ole omavahel seotud. Enamikul juhtudel saabub jõushoidmise riigilõivu tasumise tähtpäev hiljem kui tõlke esitamise tähtpäev, kuid ülaltoodud piirilähedastel juhtudel on soovitatav, et registri töötaja juhib sellele patendiomaniku tähelepanu.

Euroopa patendi jõushoidmise riigilõivu tasumine enne Euroopa patenditaotluse tõlke esitamist on lubatav, kuid riigilõivu tasumise andmeid enne tõlke esitamist vastu ei võeta, kui neid ei ole hiljem digitaalselt kasutamiseks võimalik säilitada.

E.1.3.2.6. Euroopa patendikirjelduse tõlke vastuvõtmisest keeldumine

Euroopa patendikirjelduse tõlge loetakse lisaks hilinemisele (E.1.3.2.1) mitteesitatuks ka, kui (EPKK § 29 lg 4):

1) Euroopa patenti, mille juurde tõlge kuulub, ei ole võimalik identifitseerida. Tõlke identifitseerimiseks peab tõlke avaldamise sooviavalduses olema märgitud vähemalt Euroopa patenditaotluse või Euroopa patendi number;
2) tõlke esitajat ei ole võimalik identifitseerida. Tõlke avaldamise sooviavalduses peab olema märgitud arusaadavalt patendiomanik või Eesti patendivolinik;
3) tõlke on esitanud isik, kellel selleks õigus puudub. Patendi üleminek ei ole tõendatud (E.1.3.2.2);
4) vorminõuete eiramine ei võimalda tõlget avalikustada. Patendiomanik keeldub parandusi tegemast;
5) riigilõiv on ettenähtud määras tasumata. Riigilõivu ei ole tähtpäevaks tasutud. Lõivu tasumist ei saa pikendada.

E.1.3.3. Euroopa patendikirjelduse tõlke vormistamine ja avalikustamine

E.1.3.3.1. Euroopa patendikirjelduse tõlke vormistamine

Register valmistab Euroopa patendikirjelduse tõlkele vormikohase tiitellehe.

Euroopa patendikirjelduse tõlke identifitseerimiseks trükitakse tiitellehele ja tõlke kõigi lehtede ülaveerise parempoolsesse ossa Euroopa patendikirjelduse number, mille ette lisatakse sidekriips „-” ja Eesti Vabariigi kahetäheline kood „EE” (EPKK § 28 lg 2).

E.1.3.3.2. Euroopa patendikirjelduse tõlke avalikustamine

Euroopa patendikirjelduse tõlge avaldatakse elektroonselt Eestis jõustamiseks esitatud Euroopa patentide andmebaasis ja tehniliste võimaluste olemasolul registris.

Euroopa patendikirjelduse tõlkega paberil võib igaüks tutvuda alates tõlke esitamise kohta Eesti Patendilehes teate avaldamise päevast alates Patendiametis toimikuga tutvumise korras. Soovi korral väljastatakse igaühele ettenähtud riigilõivu tasumisel tõlke kinnitatud ärakiri.

E.2. Registreeringu haldamine

E.2.1. Registreeringu haldamise toimingud

Peamised registreeringu haldamise kanded on:

1) registreeringu jõushoidmise või kehtivuse pikendamise kanded;
2) registreeringu kehtivuse lõppemise kanne;
3) registreeringu tühistamise kanne;
4) paranduste kanded;
5) leiutise muudatused; 
6) omaniku muutumise (ülemineku) kanne;
7) aadressi muudatused;
8) litsentsi registreerimine;
9) pandi registreerimine.

E.2.1.1 Registreeringu jõushoidmise või kehtivuse pikendamise kanded

E.2.1.1.1. Patendi jõushoidmine

Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda kehtivusaasta riigilõiv.

Kehtivusaasta riigilõivu peab tasuma tasumistähtpäeval või kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab (PatS § 42 lg 1).

Kehtivusaasta riigilõivu saab tasuda ainult järgmise kehtivusaasta eest. Mitme kehtivusaasta eest ei saa riigilõivu ühe korraga tasuda.

Kehtivusaasta riigilõivu tasumise andmetes peab olema märgitud, millise patendi jõushoidmist soovitakse.

Patendi jõushoidmise kannet ei tehta, kui jõushoidmise sooviavaldus ja andmed riigilõivu tasumise eest esitatakse varem kui kuus kuud enne tasumistähtpäeva. Ettenähtust varem tasutud riigilõivu võib tagasi saada. Ka juhul, kui riigilõivu tagasi ei võeta, tuleb patendi jõushoidmise sooviavaldus esitada uuesti õiges ajavahemikus. See on seotud riigilõivu kogumise ja arvestamise reeglitega. Samuti võib riigilõiv olla vahepeal muutunud.

Ekslikult mitme kehtivusaasta eest ühekorraga tasutud riigilõiv makstakse tagasi. Riigilõiv tuleb tasuda õiges ajavahemikus õiges määras.

Juhul kui riigilõivu sama kehtivusaasta eest on tasunud mitu isikut, võetakse arvesse esimene õiges määras tasutud riigilõiv. Ülearu tasutud riigilõiv makstakse tagasi.

Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda ka kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu (PatS § 42 lg 3). Arvestades, et tasumistähtpäevaks loetakse alati kalendrikuu viimane päev, tuleb alates järgmise kuu esimest kuupäevast kuue kuu jooksul maksmise korral tasuda lisaks kehtivusaja eest ettenähtud summale 10% täiendavat riigilõivu.

Erandid võivad kehtida Euroopa patendi jõustamisel ja päevadel, millal Patendiamet on suletud.

Kehtivusaasta riigilõivu hiljem tasumise kohta võib sooviavalduse esitada juhul, kui riigilõiv jäi tasumata vääramatu jõu või patendiomanikust või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu (PatS § 42 lg 11). Otsuse sooviavalduse rahuldamise kohta teeb Patendiamet. Kui takistus tekkis pärast tasumistähtpäeva, tuleb lõiv tasuda koos täiendava riigilõivuga.

Praktikas võib ette tulla muid erandeid.

E.2.1.1.2. Kasuliku mudeli registreeringu pikendamine

Kasuliku mudeli registreering kehtib neli aastat registreerimistaotluse esitamise kuupäevast arvates (KasMS § 34 lg 1). Registreeringu kehtivust saab pikendada esmalt neljaks aastaks ja hiljem veel kaheks aastaks. Registreeringu kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõiv (KasMS § 34 lg 2).

Riigilõiv registreeringu kehtivuse pikendamise eest tasutakse kuue kuu jooksul enne registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäeva või täiendavat riigilõivu tasudes kuue kuu jooksul registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäevast arvates (KasMS § 34 lg 4).

Erinevalt patendi kehtivusaasta riigilõivu tasumisest (E.2.1.1) ei ole tasumistähtpäevaks kuu viimane päev, vaid eelmine päev enne registreeringu kehtivuse lõppemist. Näiteks kui registreeringu kehtivus lõpeb 12. aprillil, siis tasumistähtpäev on 11. aprill. Seda arvestades tuleb riigilõivu tasumisel registreeringu kehtivuse lõppemise päeval tasuda täiendavat riigilõivu.

Muud riigilõivu tasumistähtaegadest ja summadest kinnipidamise ning topelt tasumise kohta kehtivad samad põhimõtted, mis patendi jõushoidmisel (E.2.1.1).

 E.2.1.1.3. Euroopa patendi jõushoidmine

Euroopa patent kehtib Eestis 20 aastat, nagu riigisisene patentki. Euroopa patendi kehtivusaasta alguskuupäevaks loetakse Euroopa patenditaotluse esitamise kuupäev (EPKS § 10 lg 3).

Euroopa patendi jõushoidmise riigilõiv tasutakse Patendiametile alates Euroopa Patendiameti poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamisele järgnevast kehtivusaastast (EPKS § 10 lg 2).

Kui Euroopa Patendiameti poolt Euroopa patendi väljaandmisest teatamise päeva ja sellele järgneva kehtivusaasta eest jõushoidmise riigilõivu tasumistähtpäeva vaheline periood on lühem kui kaks kuud, on kahe kuu jooksul Euroopa patendi väljaandmisest teatamise päevast arvates õigus tasuda jõushoidmise riigilõivu järgneva kehtivusaasta eest ilma täiendava riigilõivuta (EPKS § 10 lg 5).

Muud riigilõivu tasumistähtaegadest ja summadest kinnipidamise ning topelt tasumise kohta kehtivad samad põhimõtted, mis riigisisese patendi jõushoidmisel (E.2.1.1).

E.2.1.2. Registreeringu kehtivuse lõppemise kanne

Registreeringu kehtivuse lõppemisel lõpeb ka patendi või kasuliku mudeli õiguskaitse.

Registreeringu kehtivus lõpeb kehtivusaja täitumisel või ennetähtaegselt.

Registreering kaotab kehtivuse ennetähtaegselt järgmistel põhilistel juhtudel:

1) omanik esitab registreeringu kehtivuse lõpetamise nõude;
2) kehtivusaasta riigilõiv või kehtivuse pikendamise riigilõiv jäetakse tasumata;
3) omanikuks oleva juriidilise isiku tegevus lõpeb või füüsilisest isikust omanik sureb ilma, et registreering oleks kellelegi üle läinud;
4) rakendub Euroopa patendist tulenev topeltkaitse keeld.
E.2.1.2.1. Omanik esitab registreeringu kehtivuse lõpetamise nõude

Registreeringu kehtivuse lõpetamise nõude võib esitada omanik või ühine esindaja mitme omaniku korral või patendivolinik. Ühisel esindajal ja patendivolinikul peab olema sellekohane volitus. Patendiamet ei kontrolli üldjuhul volituse olemasolu ega nõua volikirja, välja arvatud juhul, kui on olemas varasem volikiri, mis keelab registreeringu kehtivuse lõpetamise nõude esitamise. Selles, et mainitud keeldu ei ole, peab registri töötaja enne registrikande tegemist siiski veenduma. Kui keeld on olemas, tuleb enne registrikande tegemist nõuda volikirja.

Kui registreeringu kehtivuse lõpetamise nõudes on märgitud kehtivuse lõpetamise kuupäev, siis järgitakse seda kuupäeva. Kehtivuse lõpetamise kuupäev ei tohi langeda tagasiulatuvalt eelmisesse kehtivusaastasse ega pikendatud perioodi.

Kui registreeringu kehtivuse lõpetamise nõudes ei ole märgitud kehtivuse lõpetamise kuupäeva, siis loetakse registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäevaks nõude Patendiametisse saabumise kuupäev.

Registreeringu kehtivuse lõppemise kanne jõustub sellekohase teate avaldamisel Patendiameti ametlikus väljaandes.

E.2.1.2.2. Kehtivusaasta riigilõiv või kehtivuse pikendamise riigilõiv jäetakse tasumata

Registreeringu kehtivuse lõpetamise kanne tehakse viivitamatult pärast seda, kui kehtivusaasta riigilõiv või kehtivuse pikendamise riigilõiv ja täiendav riigilõiv on täiendava riigilõivuga tasumise tähtaja möödumisel jäetud tasumata. Registreeringu kehtivuse lõppemise teade avaldatakse esimesel võimalusel Patendiameti ametlikus väljaandes.

Registreeringu kehtivus lõpeb patendi puhul kehtivusaasta lõppemisel tagasiulatuvalt, kui kehtivusaasta riigilõivu ei ole tasutud täiendava riigilõivuga kuue kuu jooksul pärast tasumistähtpäeva möödumist.

Kasuliku mudeli puhul lõpeb registreeringu kehtivus kehtivusaja täitumisel tagasiulatuvalt, kui pikendamise riigilõivu ei ole tasutud täiendava riigilõivuga kuue kuu jooksul registreeringu kehtivuse lõppemise kuupäevast.

Patendi puhul registreeringu kehtivuse lõppemise kohta teadet Eesti Patendilehes ei avaldata.

Kasuliku mudeli puhul avaldatakse Eesti Kasuliku Mudeli Lehes registreeringu kehtivuse lõppemise teade seoses registreeringu kehtivuse pikendamise riigilõivu tasumata jätmisega (KasML § 11 lg 2 p 4).

Kui registreeringu kehtivuse lõppemise kanne tehakse seetõttu, et riigilõiv jäi tasumata vääramatu jõu või omanikust või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu, siis sellekohase otsuse korral registreering taastatakse.

E.2.1.2.3. Omanik lõpeb või sureb

Kui omanikuks oleva juriidilise isiku tegevus lõpeb või füüsilisest isikust omanik sureb ilma, et registreering oleks kellelegi üle läinud, tehakse registreeringu kehtivuse lõpetamise kanne viivitamatult pärast seda, kui Patendiametile on eelnimetatud sündmuse kohta usaldatav teave teatavaks saanud. Tavaliselt saabub selline teave kolmandalt isikult.

Registreeringu kehtivus lõpeb järgmisest päevast pärast omaniku lõppemist või surma.

Registreering jääb jõusse, kuni Patendiamet ei ole saanud usaldatavat teavet omaniku lõppemise või surma kohta. Patendiamet ei otsi omal algatusel sellist teavet. Patendiamet võib sellekohase viite korral Eesti omanike puhul kontrollida teavet Eesti ametlikest registritest.

 E.2.1.2.4. Topeltkaitse keeld

EPKS § 12 lg 1 kohaselt lakkab riigisisese patendi õiguslik toime ulatuses, mis on kaetud Euroopa patendiga, päevast, mil lõpeb Euroopa patendi vaidlustamise tähtaeg, ilma et Euroopa patenti oleks vaidlustatud, või jõustub vaidlustusavalduse menetlemise tulemusena tehtud lõppotsus, mis jätab Euroopa patendi kehtima.

Kui riigisisene patent on kaetud tervenisti Euroopa patendiga, siis lõpeb registreeringu kehtivus ennetähtaegselt ning tehakse registreeringu kehtivuse lõpetamise kanne.

Kui riigisisene patent on kaetud ainult osaliselt Euroopa patendiga, siis jääb registreering kehtima juhul, kui patendiomanik jätkab kehtivusaasta lõivude tasumist. Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral mõni riigisisese patendi leiutise objekti õiguskaitse ei kattu Euroopa patendis oleva leiutise objekti õiguskaitsega või kui Euroopa patendis mõni leiutise objekt üldse puudub. Patendiomanikul on sellisel juhul võimalik teha muudatus riigisiseses patendis, jättes sellest välja leiutise objektid, mis on kaetud Euroopa patendiga. Muudatuse tegemine ei ole kohustuslik. Kui muudatust ei tehta, arvestatakse topeltkaitse keeluga patendivaidluste korral.

E.2.1.3. Registreeringu tühistamise kanne

Registreering tühistatakse apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse alusel. Tühistamise põhjuseks võib olla, et:

1) patent või kasulik mudel ei vasta kaitstavuse kriteeriumidele või õiguskaitse andmise tingimustele (KasMS § 47 lg 1; PatS § 50 lg 2);
2) õigus leiutise õiguskaitsele ei kuulu registreeringus näidatud isikule (KasMS § 46 lg 1; PatS § 49 lg 1).

E.2.1.3.1. Registreeringu täielik tühistamine

Registreeringu tühistamise kanne tehakse apellatsioonikomisjoni otsuse alusel pärast nimetatud otsuse vaidlustustähtaja möödumist ja kohtuotsuse korral pärast edasikaebamise tähtaja möödumist, kui otsuseid ei ole vaidlustatud.

Registreeringu tühistamise tagajärg on, et registreering ega taotlus ei ole kehtinud algusest saati. See tähendab, et leiutisel ei ole olnud taotluse esitamisest saati ei ajutist kaitset ega registreeringukohast õiguskaitset.

Registreeringu tühistamine ei muuda kehtetuks taotluse esitamisel tekkinud prioriteediõigust. See tähendab, et Patendiameti väljastatud prioriteedidokumendid on kehtivad.

E.2.1.3.2. Registreeringu osaline tühistamine

Kas patendiomaniku initsiatiivil või menetluse tulemusena apellatsioonikomisjonis võidakse apellatsioonikomisjoni otsusega tühistada patent ainult osaliselt (PatS § 50 lg 3 p 3). Vaidluste korral võib otsuse teha kohus.

Patendi osalise tühistamise korral peab patendiomanik kolme kuu jooksul otsuse jõustumise kuupäevast esitama patendis muudatuste tegemise avalduse ning otsuse kohaselt muudetud leiutiskirjelduse ja patendinõudluse ning tasuma riigilõivu muudatuste tegemise eest patendis (PatS § 50 lg 4).

Selgitus. Kasulikku mudelit ei saa osaliselt tühistada, kuna kasuliku mudeli tunnistus sisaldab ainult üht leiutist.

Kasuliku mudeli omanik võib registreeringu kogu kehtivuse aja jooksul leiutise olemust muutmata piirata õiguskaitse ulatust, muutes selleks kasuliku mudeli nõudlust (KasMS § 36 lg 1). Kasuliku mudeli õiguskaitse ulatust ei saa aga piirata vaidlustuse käigus, kuna kasuliku mudeli suhtes ei ole tehtud kaitsevõimelisuse ekspertiisi. Piiramine ei pruugi tagada kasuliku mudeli vastavust kaitsevõimelisuse kriteeriumidele. Apellatsioonikomisjon ja kohus ei tee kaitsevõimelisuse ekspertiisi. Vaidlustamise korral kasulik mudel kas jäetakse jõusse või tühistatakse.

E.2.1.4. Paranduste kanded

Põhilised parandused registreeringus on bibliograafiliste andmete ja kirjavigade parandused.

Õigusliku tähendusega paranduste kohta avaldatakse teade ametlikus väljaandes. Sellised andmed on eeskätt vead patendikirjelduses ja kasuliku mudeli kirjelduses avaldatud nimedes, nimetustes ja kuupäevades, samuti dokumentide numbrites.

Kui viga on tekkinud taotleja, omaniku või muu isiku süül, siis võetakse teate avaldamise eest riigilõivu. Patendiamet parandab oma süül tekkinud vead oma algatusel või omaniku nõudel tasuta.

Andmete ja kirjavigade paranduste kohta, millel ei ole õiguslikku tähendust, teadet ametlikus väljaandes avaldada ei ole vaja.

Õiguskaitse muutmisega seotud parandusi käsitletakse leiutiste muudatustena vastavalt patendis või kasulikus mudelis (E.2.1.5).

Paranduste avalduse esitamiseks on omanikel ja patendivolinikel vabas vormis avalduse kõrval õigus kasutada ka rahvusvahelisi vorme.

E.2.1.5. Leiutise muudatuste kanded

Patendiomanik ja kasuliku mudeli omanik võib registreeringu kogu kehtivuse aja jooksul piirata leiutise õiguskaitse ulatust, muutes selleks nõudlust. Samuti võib ta viia leiutiskirjelduse vastavusse muudetud nõudlusega ning parandada leiutiskirjelduses ilmseid kirja- ja arvutusvigu (PatS § 39 lg 1; KasMS § 36 lg 1).

Nõudluse muutmisel tuleb omanikul üldjuhul esitada uus nõudlus ja leiutiskirjeldus. Nende alusel valmistatakse vastavalt uus patendikirjeldus või kasuliku mudeli kirjeldus ning teatatakse sellest ametlikus väljaandes. Teate avaldamise eest võetakse riigilõivu.

Uue B- või U-dokumendi leiutiskirjelduse, nõudluse, jooniste ja illustreeriva materjali komplekteerib ekspert.

Ekspert

1) vaatab üle, kas nõudluse muudatused vastavad sisu- ja vorminõuetele;
2) kontrollib dokumentide terviklikkust ja avaldamiskõlbulikkust;
3) kontrollib patendiklassifikatsiooni indeksite muutmise vajalikkust;
4) vaatab üle ja vajadusel teeb leiutise olemuse lühikokkuvõttes muudatusi.
 

Uue patendikirjelduse või kasuliku mudeli kirjelduse (publikatsiooni) numbrisse kuulub tähis, mis näitab, mitmenda publikatsiooniga on tegemist (näiteks B2 või U2; PatKK § 3 lg 1 p 2; KasKK § 3 lg 1 p 2). (EP-de paranduste juures kasutatavaid tähiseid B8 ja B9 ei kasutata.)

Taotlejale väljastatakse uus patendikirjeldus või kasuliku mudeli kirjeldus.

Registrisse kantakse publikatsiooni number ja teate avaldamise kuupäev.

Üksikuid muudatusi leiutiskirjelduses, mis kujutavad kirja- ja arvutusvigade parandusi, võib teha ametlikus väljaandes teate avaldamise vormis. Teate avaldamise kuupäev registreeritakse.

E.2.1.6. Omaniku muutumise kanne

Omaniku muutumise kanne tehakse patendi või kasuliku mudeli üleminekul ühelt omanikult (vana omanik) teisele (uus omanik).

Ainuüksi omaniku nime või nimetuse muutumist ei loeta üleminekuks. Samuti ei loeta üleminekuks juriidilise isiku omandivormi muutumist.

Omaniku aadressi muudatust ei loeta omaniku muudatuseks (PLT R15).

Patendi ja kasuliku mudeli üleminekul juhindutakse PatS §-st 45 ja KasMS §-st 42. Üleminekuga seotud õigusnormide kohaldamisel tuleb muu hulgas arvestada PLT eeskirja 16.

E.2.1.6.1. Omaniku muutumise põhjused

Omaniku muutumine on seotud patendi või kasuliku mudeli üleminekuga järgmistel peamistel juhtudel:

1) omanik loobub registreeringust andes selle üle kas teisele füüsilisele või juriidilisele isikule kas lepingu alusel või ilma selleta;
2) omanik sureb või lõpeb ja registreering läheb üle õigusjärglasele;
3) juriidiline isik ühineb või jaguneb;
4) registreering läheb üle kohtuotsuse alusel.
E.2.1.6.2. Omaniku muutmise avaldus

Omaniku muutumise kande tegemiseks tuleb Patendiametile esitada omaniku muutmise avaldus. Patendiamet võib küsida avalduse esitajalt järgmisi andmeid (PLT R16(1)(a)):

1) selge avaldus selle kohta, et palutakse registreerida omaniku muutust;
2) asjasse puutuva registreeringu number;
3) omaniku nimi ja aadress;
4) uue omaniku nimi ja aadress;
5) omaniku isiku muutumise kuupäev;
6) riigi nimi, mille kodanik on uus omanik, kui ta on mõne riigi kodanik, riigi nimi, kus on uue omaniku elukoht, kui tal see on, ning riigi nimi, kus uuel omanikul on tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte, kui tal see on;
7) muutuse alus (põhjus).
 

Avaldusele peab olema alla kirjutanud vana omanik või uus omanik. Uue omaniku korral tuleb nõuda selgitust muutuse aluse kohta. Kahtluse korral või juhul, kui selgitus jääb ebaselgeks, tuleb küsida muudatust tõendava dokumendi ärakirja.

Kui on muutunud mõne kaasomaniku isik, kuid mitte kõik kaasomanikud, võib Patendiamet nõuda tõendusmaterjali selle kohta, et muutumatuks jäänud kaasomanikud on nõus mõne kaasomaniku muutusega (PLT R16(2)(d)).

Välisriigi isiku avalduse edastab Patendiametile patendivolinik oma kaaskirjaga.

Omaniku muutmise avalduse esitamiseks on omanikel ja patendivolinikel õigus kasutada ka rahvusvahelisi vorme.

Mitme registreeringu ülemineku korral võib üks omanik ühes ja samas avalduses märkida üleminevad registreeringud, kui esitatakse kõik ettenähtud andmed ja tasutakse iga registreeringu kohta ettenähtud riigilõiv (PLT R16(5)).

E.2.1.6.3. Ülemineku juhud ja muudatuse kehtivuse algus

Omanik võib oma registreeringu (leiutise) teisele isikule tasuta või tehinguga tasu eest üle anda.

Vana omanik võib oma registreeringu teisele isikule üle anda esitades omaniku muutmise avalduse, millele ainult tema on alla kirjutanud. Vajalik on ära märkida muutuse üldsõnaline põhjus (loovutamine, leping jm).

Kui omaniku muutmise avalduse esitab ja allkirjastab uus omanik, peab ta avalduses ära näitama muudatuse täpse aluse või lisama üleminekut tõendava dokumendi. Sama kehtib ka juhul, kui uus omanik on vana omaniku õigusjärglane.

Kokkuleppe korral omanike vahel jõustub omaniku muudatus registreeringus teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevast ning hakkab kehtima alates kokkuleppes ettenähtud päevast. Õigusjärgluse korral hakkab muudatus kehtima õigusjärgluse tekkimise päevast.

Ettevõtete liitumisel tuleb omaniku muudatus vormistada, kui registreering oli ühineva ettevõtte nimel.

Ettevõtete jagunemisel tuleb omaniku muudatus vormistada, kui registreering jääb eralduva ettevõtte nimele.

Ettevõtete ühinemise ja jagunemise korral jõustub omaniku muudatus registreeringus teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäevast ning hakkab kehtima alates uue omaniku tekkimise kuupäevast.

Kohtu või apellatsioonikomisjoni otsuse alusel registreeringu ülemineku korral esitab üks omanikest omanike muutmise avalduse ja otsuse ärakirja ning lisaks muudetud patendikirjelduse või kasuliku mudeli kirjelduse, kui see on ette nähtud. Omaniku muudatus registreeringus jõustub teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päevast ning hakkab kehtima alates otsuses ettenähtud kuupäevast.

E.2.1.7. Aadressi muudatused

Patendiomaniku ja kasuliku mudeli omaniku aadressi ja muudetud aadressi kohta kehtivad samad nõuded, mis patenditaotleja kohta (PSV § 12) ja kasuliku mudeli taotleja kohta (KasSV § 12). Autori aadressi kohta kehtivad nõuded on toodud vastavalt PSV §-s 15 ja KasSV §-s 15.

Aadresside muudatuste kohta kehtivad rahvusvahelised normid sisalduvad PLT R-s 15.

Aadressi muudatuste avalduse esitamiseks on omanikel ja patendivolinikel õigus kasutada ka rahvusvahelisi vorme.

Aadresside muudatused ei vaja eraldi tõendamist.

Autori aadressi muudatused esitab omanik või patendivolinik. Autori puhul käsitletakse aadressi kui isiku identiteedi määramise vahendit arvestades, et isikukoodi ega muud identifitseerimise vahendit, mida saaks võrdselt kasutada nii Eesti kui kõigi välisriigi isikute puhul, pole käesoleval ajal olemas. Patendiamet ei kontrolli, kas esitatud autori aadress on tema kodune või muu aadress.

E.2.1.8. Litsentsi registreerimine

Litsentsi registreerimine on vabatahtlik, välja arvatud sundlitsentsi (PatS § 47) registreerimine ja kasuliku mudeli avaliku lihtlitsentsi (KasMS § 431) registreerimine.

Litsentsi kohta kande tegemiseks esitab patendiomanik või kasuliku mudeli omanik (litsentsiandja) või litsentsisaaja Patendiametile vastavalt PatS §-le 46 või KasMS §-le 43 kirjaliku avalduse.

Kande tegemisel kontrollib registri töötaja järgmiste tingimuste täitmist:

1) patent või kasulik mudel on kehtiv;
2) riigilõiv on tasutud;
3) litsentsi kehtivusaeg ei ole pikem kui patendikaitse kehtivus ja täiendava kaitse kehtivus;
4) varem ei ole antud samale leiutisele sama kehtivusajaga täielikult või osaliselt kattuvat ainulitsentsi;
5) sundlitsentsi korral on järgitud avalduse esitamise ühekuulist tähtaega  (PatS § 47 lg 6).
 

Kande tegemisest keeldutakse, kui mõni eelnimetatud tingimustest ei ole täidetud.

Kasuliku mudeli avaliku lihtlitsentsi korral ei tohi olla sama kasuliku mudeli kohta varem registreeritud ei ainu- ega lihtlitsentsi (KasMS § 431 lg 2).

Isik, kes soovib avalikku lihtlitsentsi, esitab Patendiametile kirjalikult avaliku lihtlitsentsi saamise avalduse vastavalt KasMS § 431 lg-le 6.

Litsentsi registreerimise kohta kehtivad rahvusvahelised normid sisalduvad PLT R-s17.

Litsentsi registreerimise avalduse esitamiseks on õigus kasutada ka rahvusvahelisi vorme.

E.2.1.9. Pandi registreerimine

Vastavalt  TÕAS § 31 lg-le 1 kantakse registrisse pandipidaja andmed, pandi rahalise väärtuse suurus, nõude suurus ja täitmise tähtaeg.

Patendi ja kasuliku mudeli pandiga koormamise täpsem regulatsioon puudub. Seetõttu kohaldatakse pandi registreerimisel kaubamärgiseaduses sätestatut (KMS § 30–34).

 

Lõpp

Viimati muudetud 15.09.2020