D-osa. Ekspertiis

PrintPDF Jaga
D.1. Ekspertiisi eesmärk ja objekt
D.1.1. Ekspertiisi eesmärk
D.1.2. Ekspertiisi objekt
D.1.3. Ekspertiisi alustamise eeldused
D.1.4. Kiirendatud ekspertiis
D.2. Ekspertiisiks valmistumine
D.2.1. Patenditaotluse ülevaatamine
D.2.1.1. Patenditaotluse jõusoleku kontrollimine
D.2.1.2. Järelepärimiste vastuste kontrollimine
D.2.1.3. Muudatusettepanekute kontrollimine
D.2.1.3.1. Vigade parandused
D.2.1.3.2. Patenditaotleja omal algatusel esitatud muudatused, täiendused ja parandused
D.2.1.3.3. Järelepärimistest ja tehnika taseme otsingust tulenevad muudatused, täiendused ja
parandused
D.2.1.3.4. Jooniste muudatused
D.2.1.3.5. Patenditaotluste eraldamisega seotud muudatused
D.2.1.4. Punktilõivu kontrollimine
D.2.2. Ekspertiisi alustamine
D.2.2.1. Ekspertiisi objektiks oleva leiutise kindlaksmääramine
D.2.2.2. Ekspertiisi objektiks olevate leiutiste arv
D.2.2.3. Leiutise ühtsus
Näide
D.2.2.4. Kolmanda isiku märkuste ja arvamuste menetlemine
D.2.3. Ekspertiisi läbiviimine
D.2.3.1. Patendi väljaandmise otsuse tegemine
D.2.3.1.1. Muudatuste nõue pärast patendi väljaandmise otsust
Kirja- ja arvutusvea parandamine
Leiutise kaitseulatuse piiramine patendinõudluse kitsendamise teel
Uus patendinõudlus ja leiutiskirjeldus
Leiutise eraldamine
Patenditaotluse üleminek
D.2.3.1.2. Patenditaotluse menetluse lõppemine patendiosakonnas pärast patendi väljaandmise
otsust
D.2.3.2. Patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemine
D.2.3.2.1. Patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus
D.2.3.2.2. Patenditaotleja vastus tagasilükkamise eelotsusele
D.2.3.2.3. Patenditaotluse tagasilükkamise otsus
D.2.3.2.4. Muudatuste nõue pärast patenditaotluse tagasilükkamise otsust
D.2.3.2.5. Patenditaotluse menetluse lõppemine patendiosakonnas pärast patenditaotluse
tagasilükkamise otsust
D.3. Suuline menetlus
D.3.1. Suulise menetluse mõiste ja eesmärk patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse menetlemisel
D.3.1.1. Suulise menetluse mõiste
D.3.1.2. Suulise menetluse eesmärk
D.3.2. Suulise menetluse algatamine
D.3.2.1. Suulise menetluse ettepanek taotlejalt
D.3.2.1.1. Taotleja ettepanek selgituste andmiseks
D.3.2.1.2. Taotleja nõue suulise menetluse korraldamiseks vastuväite esitamiseks
D.3.2.2. Suulisele menetlusele kutsumine
D.3.2.3. Suulise menetluse tähtpäev
D.3.3. Suulise menetluse kord
D.3.3.1. Suulisest menetlusest osavõtjad
D.3.3.1.1. Taotleja poole osavõtjad
D.3.3.1.2. Patendiameti poole osavõtjad
D.3.3.2. Suulise menetluse käik
D.3.3.2.1. Suulise menetluse avamine
Taotleja poole osavõtjate staatuse kindlakstegemine
Patendiameti poole osavõtjate tutvustamine
Suulise menetluse salvestamine
D.3.3.2.2. Sissejuhatus suulisele menetlusele
D.3.3.2.3. Käsitletava teema tutvustus ja seisukohtade esitamine
D.3.3.2.4. Väitlus
D.3.3.2.5. Kokkulepped
D.3.3.3. Suulise menetluse protokoll
D.4. GPPH pilootprogramm
D.4.1. GPPH olemus
D.4.2. GPPH taotlemise tingimused patenditaotlejale
D.4.2.1. Üldnõuded
D.4.2.2. Nõuded GPPH taotlusele
D.4.3. Menetluse erisused GPPH taotlemise korral
D.4.3.1. Taotluse vastuvõtmine ja esmane otsustamine GPPH kasutamise võimalikkuse suhtes
D.4.3.2. GPPH taotluse kontrollimine
D.4.3.2.1. Objektide kontroll
D.4.3.2.2. Minimaalselt nõutavate kaitsevõimeliste nõudluspunktide arv
D.4.3.2.3. Nõudluspunktide vastavus
D.4.3.2.4. Avaldamise nõude täitmine
D.4.3.3. Ekspertiis GPPH kohaldamisega
D.4.3.3.1. Patenditaotleja loobub GPPH kohaldamisest
D.4.3.3.2. Patenditaotleja ei loobu GPPH kohaldamisest
D.4.3.3.3. Patenditaotleja võtab patenditaotluse tagasi
 

D.1. Ekspertiisi eesmärk ja objekt

D.1.1. Ekspertiisi eesmärk

Ekspertiisi eesmärk on tagada patendi väljaandmisel leiutisele võimalikult kõrge patendikaitse õiguskindlus.

Lisaks leiutise patentsuse kindlaksmääramisele (PatS § 8) kontrollitakse leiutise objekti (PatS § 6) ja selle patenditavust (PatS § 7) ning leiutise ühtsust (PatS § 9).

D.1.2. Ekspertiisi objekt

Patenditaotluse ekspertiisi tehakse patenditaotleja esitatud kehtivatele nõuetele vastava patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja jooniste põhjal. Ekspertiisi tegemisel eeldatakse, et patenditaotleja soovib saada patendikaitset just nimelt sellele leiutisele, mille olemus ja õiguskaitse ulatus on määratletud viimase kehtiva patendinõudluse versiooniga.

Leiutise patentsust hinnatakse reeglina enne ekspertiisi alustamist tehtud tehnika taseme otsingu alusel. Kui patenditaotleja on teinud patenditaotluses muudatusi, siis teeb ekspert vajadusel täiendava otsingu. Täiendava otsingu kohta üldjuhul täiendavat otsinguaruannet ei koostata. Uute oluliste leiutise suhtes tähtsust omavate tehnika tasemes tuntud tehniliste lahenduste leidmisel edastatakse nende viited patenditaotlejale saadetavates teadetes ja järelepärimistes.

D.1.3. Ekspertiisi alustamise eeldused

Ekspertiisi alustatakse pärast patenditaotluse PatS § 24 kohast avaldamist.

Patendisüsteemides, mis näevad ette patenditaotluse (A-dokumendi) avaldamise, leiutise patentsuse ekspertiisi enne patenditaotluse avaldamist reeglina ei alustata.

Avaldatud patenditaotluse arvestamine ekspertiisi tegemisel on oluline seetõttu, et avaldamise faktist lähtuvad patendikaitse ulatust laiendavate paranduste ja täienduste tegemise piirangud (PatS § 25 lg 4).

Juhul, kui patenditaotleja soovib kiirendatud ekspertiisi, peab ta esmalt nõudma patenditaotluse varasemat avaldamist vastavalt PatS § 24 lg-le 3.

Ekspertiisi alustamiseks peab olema tehtud tehnika taseme otsing.

D.1.4. Kiirendatud ekspertiis

Patendiamet võib teha patenditaotleja sellekohase sooviavalduse korral esmasele patenditaotlusele ekspertiisi kiirendatud korras. Kiirendatud ekspertiisi tehakse pigem erandjuhul, kui patenditaotleja näeb selleks põhjendatud vajadust.

Kiirendatud ekspertiis ei ole õigusaktidega sätestatud ja kujutab endast Patendiameti tavapärast menetlust lühendatud menetlustähtaegadega. Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused:

1) Patendiametil on vastava tehnikavaldkonna ekspertide töökoormust arvestades võimalus kiirendatud ekspertiisi teha;
2) Patendiametile on esitatud kõik PatS §-s 19 ettenähtud dokumendid ja riigilõivu tasumise andmed;
3) patenditaotlus vastab kehtivatele sisu- ja vorminõuetele;
4) patenditaotleja on järelepärimiste korral nõus vastama vajadusel 2-kuulise tähtaja jooksul;
5) patenditaotleja on nõus pärast Patendiametilt tehnika taseme otsinguaruande saamist ja sellega tutvumist esitama nõude patenditaotluse varasemaks avaldamiseks.

Kiirendatud ekspertiisi tegemiseks ei ole kehtestatud täiendavaid riigilõive võrreldes tavapärase menetlusega.

Välisriigi prioriteediga patenditaotluste korral on patenditaotlejal kiirendatud ekspertiisi võimalik taotleda patenditaotluste menetlemise kiirteed (GPPH) kasutades.

D.2. Ekspertiisiks valmistumine

D.2.1. Patenditaotluse ülevaatamine

Patenditaotluse ekspertiisi alustamise eel vaadatakse üle menetluse toimik, pöörates tähelepanu järgmisele:

1) kas patenditaotlus on jõus; 
2) kas järelepärimiste vastused on saabunud ja kas nende saabumine on olnud õigeaegne;
3) kas on saabunud muudatusettepanekuid;
4) kas on saabunud kolmanda isiku avaldusi;
5) kas on saabunud muid avaldusi ja teateid;
6) kas punktilõiv kõikide patendinõudluse punktide eest on tasutud.

Ekspertiisiks valmistumisel on ekspert kohustatud pöörama tähelepanu lisaks eelnimetatule ka kõigile puudustele ja vigadele, mis on jäänud tähelepanuta menetluse eelnevates etappides ja, sõltuvalt puudusest või veast, taotlema nende parandamist või parandama need ise, kui see on lubatud.

D.2.1.1. Patenditaotluse jõusoleku kontrollimine

Patenditaotluse toimikuga tutvumisel pööratakse esmalt tähelepanu, kas patenditaotleja ei ole teatanud patenditaotluse tagasivõtmisest. Patenditaotlus loetakse tagasivõetuks sellekohase nõude Patendiametisse saabumise kuupäeval, välja arvatud juhul, kui nõue saabus patenditaotluse avaldamise tehnilise ettevalmistamise perioodi ajal (PatS § 24 lg 8). Viimasel juhul loetakse tagasivõtmise kuupäevaks patenditaotluse avaldamise kuupäev. Taotlejalt võiks teate vormis siiski küsida, kas ta ei soovi tagasivõtmise nõuet tühistada ja menetlust jätkata. Seejuures on patenditaotlejat kohane teavitada, et avaldamisel muutub leiutis ja patenditaotluse kogu muu sisu avalikuks.

Samuti tehakse kindlaks, kas järelepärimistele on jäetud vastamata või mõni muu kohustus täitmata, mille tulemusel on patenditaotlus loetud tagasivõetuks.

Tehakse kindlaks, kas patenditaotluse jõushoidmise lõiv (aastalõiv) ja muud ettenähtud riigilõivud on õigeaegselt tasutud.

Üldjuhul kontrollib patenditaotluse jõusolekut lõplikult ekspert, kelle ülesandeks on teha ekspertiis. Eelmenetluse ja dokumentatsiooni spetsialist teavitab õigeaegselt eksperti teadete ja nõuete saabumisest, mis võivad mõjutada patenditaotluse jõusolekut.

D.2.1.2. Järelepärimiste vastuste kontrollimine

Tehakse kindlaks, kas patenditaotleja pidi vastama järelepärimisele või mõnele muule Patendiameti teatele ja kas vastus on õigeaegselt saabunud.

Kui vastamine oli vajalik ja vastus on õigeaegselt saabunud, kontrollitakse, kas vastus on ammendav. Kui vastus ei ole ammendav, siis ekspert otsustab, kas on võimalik vastust täiendada või tuleb patenditaotlus tagasi lükata.

Kui vastust ei ole ettenähtud tähtpäevaks saabunud, arvestades ettenähtud juhtudel ka PatS §-s 27 sätestatud menetluse peatamist, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

D.2.1.3. Muudatusettepanekute kontrollimine

Peamised muudatusettepanekud, mis võivad olla saabunud pärast eelmenetluse lõppu, on järgmised:

1) vigade parandused;
2) patenditaotleja omal algatusel esitatud muudatused, täiendused ja parandused;
3) järelepärimistest ja tehnika taseme otsingust tulenevad muudatused, täiendused ja parandused;
4) jooniste muudatused;
5) patenditaotluste eraldamisega seotud muudatused.
D.2.1.3.1. Vigade parandused

Vigade all mõistetakse käesoleval juhul trüki- ja arvutusvigu.

Trükivea puhul peab ekspert hindama, kas tegemist võib olla tõepoolest tahtmatu trükiveaga või katsega muuta mõnd tunnust.

Parandused ja täiendused, mis muudavad leiutise olemust, ei ole lubatud (PatS § 25 lg 1). Samuti ei ole lubatud pärast patenditaotluse avaldamist teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi (PatS § 25 lg 4).

Vigu võib lubada parandada üldjuhul siis, kui tegemist on ilmselge veaga või vea tõendamiseks saab kasutada esmast taotlust.

Keelatud paranduste korral lükkab ekspert need tagasi (PatS § 25 lg 3).

D.2.1.3.2. Patenditaotleja omal algatusel esitatud muudatused, täiendused ja parandused

Patendiseaduse kohaselt võib patenditaotleja menetluse käigus teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust (PatS § 25 lg 1).

Leiutise olemust muutvad keelatud parandused võivad sisalduda mitte üksnes patenditaotleja esitatud patendinõudluses, vaid ka leiutiskirjelduses ning joonistel. Seetõttu tuleb tähele panna ka nimetatud dokumentides tehtud parandusi.

Ekspert teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste puhul otsuse nende tagasilükkamise kohta, teatades sellest patenditaotlejale kirjalikult (PatS § 25 lg 3). Patenditaotlejale määratakse tähtaeg vastamiseks, kas ta loobub parandustest, ja küsitakse selle kohta sõnaselget kinnitust. Parandustest loobumise korral menetleb ekspert enne parandusi kehtinud patenditaotluse versiooni.

Kui patenditaotleja ei loobu parandustest ja selgitab tema meelest paranduste lubatavust, vaatab ekspert selgitused läbi ja otsustab lõplikult paranduste lubatavuse üle. Ekspert jätkab parandusi arvestades menetlust, kui ta nõustub selgitustega. Kui ta selgitustega ei nõustu või selgitusi ei ole esitatud, kaalub ekspert patenditaotluse tagasilükkamise eelotsuse tegemist. Eksperdil ei ole kohustust teatada oma vaheotsusest selgitustega nõustumise või mittenõustumise suhtes. Parima praktika seisukohalt on see siiski soovitatav, eriti juhul, kui menetlus jätkub pikema ajavahemiku möödudes.

Patenditaotleja võib loobuda parandustest, esitades uued tema meelest lubatavad parandused. Ekspert menetleb uusi parandusi võimalusel kohe nende saabumise järel. Juhul, kui ka uued parandused ei ole vastuvõetavad, kutsutakse patenditaotleja Patendiameti initsiatiivil selgituste saamiseks suulisele menetlusele (PatS § 292 lg 1) või koostatakse patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus.

Ekspert peab paranduste korral tähele panema ka seda, et pärast patenditaotluse avaldamist ei saa patenditaotleja teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi (PatS § 25 lg 4).

D.2.1.3.3. Järelepärimistest ja tehnika taseme otsingust tulenevad muudatused, täiendused ja parandused

Patenditaotleja võib olla teinud esialges patenditaotluses muudatusi, täiendusi ja parandusi, mis tulenevad Patendiameti esitatud patenditaotluse sisu ja vormi parandamise nõuetest. Samuti võib patenditaotleja olla teinud muudatusi tehnika taseme otsingu põhjal.

Olulisemad patenditaotluse sisu ja vormi parandused teeb patenditaotleja järelepärimiste alusel eelmenetluse käigus ja kontrollitakse üle eelmenetluses (A.3.4). Sellegi poolest peab ekspert eelmenetluses tehtud muudatused, parandused ja täiendused nende piisavuse ja lubatavuse seisukohalt enne ekspertiisi alustamist üle vaatama.

Tehnika taseme otsingu põhjal tehtud muudatuste korral kontrollib ekspert nende lubatavust. Kui muudatused on lubatavad, siis otsustab ekspert, kas täiendava tehnika taseme otsingu tegemine on vajalik või piisab varem tehtud otsingust.

Kui muudatused ei ole lubatavad, lükkab ekspert need tagasi ning toimib nagu punktis D.2.1.3.2 kirjeldatud patenditaotleja omal algatusel esitatud muudatuste korral.

D.2.1.3.4. Jooniste muudatused

Jooniste muudatuste ja jooniste lisamise lubatavuse kontrollimisse tuleb suhtuda eriti hoolikalt. Iga muudatus, parandus ja täiendus joonisel võib kaasa tuua algselt esitatud tehnilise lahenduse muutuse ja koos sellega leiutise olemuse muutmise võimaluse. Muudetud või lisatud joonis võib sisaldada elemente, mis algselt esitatud joonistel puudusid või olid teistsugused. Kuigi neid elemente ei käsitleta patenditaotleja poolt kui uusi tunnuseid või ei mainita üldse, võidakse need esile tõsta hilisema menetluse käigus. See on aga lubamatu. Peale selle võidakse selliseid „peidetud“ tunnuseid kasutada õiguskaitsealastes kohtuvaidlustes.

Eelöeldut arvestades lükatakse tagasi sellised joonised, mis sisaldavad võrreldes esialgsete joonistega uusi leiutise olemuse muutmist võimaldavaid elemente (PatS § 25 lg 2).  

Puuduva joonise suhtes ei saa ekspertiisi staadiumis reeglina enam kasutada puuduva osa esitamise korral esitamise kuupäeva muutmise sätet (PatS § 21 lg 7), kuna puuduva osa esitamiseks oli aega ainult kaks kuud patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.

Joonised ja muud illustreerivad materjalid (graafikud, skeemid jms), mis ei mõjuta leiutise olemust ega kaitseulatust, võivad olla lubatavad, kuid mitte alati. Näiteks graafikud ja muud illustratsioonid, aga ka tabelid, mis esitlevad võimalikke leiutise teostamise näiteid ja mis on ilmselgelt saadudud pärast patenditaotluse esitamist, ei ole lubatavad. Selliste näidete lisamise lubamine kahjustab välja antud patendi usaldusväärsust.

D.2.1.3.5. Patenditaotluste eraldamisega seotud muudatused

Patenditaotlusest saab patenditaotleja teist leiutist eraldada kolmel peamisel juhul:

1) esialgsest patenditaotlusest, mis sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni, eraldatakse kombinatsiooni kuuluv üks või mitu sõltumatu nõudluspunktiga määratletud leiutist (PatS § 9 lg 2);
2) patenditaotlusest eraldatakse Patendiameti nõudel ühtsust rikkuv leiutis (PatS § 9 lg 3);
3) patenditaotlusest eraldatakse sõltuvas punktis või leiutiskirjelduses sisalduv tehniline lahendus eesmärgiga esitada selle kohta iseseisev patenditaotlus (PatS § 9 lg 2).

Patenditaotluse eraldamise korral punktides 1 ja 2 nimetatud juhul peab patenditaotleja menetluses oleva patenditaotluse leiutiskirjeldusest ja patendinõudlusest eraldama ka tegelikult eraldatavat leiutist puudutavad osad ulatuses, mis ei ole vajalikud alles jääva leiutise iseloomustamiseks (PSV § 66 lg 2).

Näiteks kui patenditaotleja otsustab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral, mis koosneb meetodist ja seadmest selle teostamiseks, eraldada seadme, siis peab ta eraldama seadet puudutava iseseisva nõudluspunkti ja sellega seotud leiutiskirjelduse osad.

Seega ei ole lubatud ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral kombinatsiooni kuuluvate leiutiste topelt kaitse samaaegselt kompleksi kuulumisega ja lisaks veel iseseisva patendiga.

Punktis 3 nimetatud juhul otsustab ekspert, kas iseseisva patenditaotluse esitamiseks kasutatavad osad on tarvis menetluses olevast patenditaotlusest eraldada või mitte. Enamikul juhtudel ei ole see vajalik.

Kui patenditaotleja ei ole menetluses oleva patenditaotluse leiutiskirjeldust ja patendinõudlust korrigeerinud, siis tuleb eksperdil seda nõuda, määrates parandatud tekstide esitamise tähtpäeva.

D.2.1.4. Punktilõivu kontrollimine

Üle 10-punktilise patendinõudluse esitamise korral tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv (PatS § 20 lg 3).

Punktilõivu kontrollitakse ja selle tasumist nõutakse enne tehnika taseme otsingu alustamist (A.3.4.1.4). Uuesti kontrollitakse punktilõivu tasumist enne ekspertiisi alustamist.

Juhul, kui patendinõudluse puntide arv on suurenenud võrreldes tehnika taseme otsingu eel kehtinud punktidega, kontrollitakse, kas patenditaotlejal on vaja tasuda täiendavat punktilõivu (täiendavat riigilõivu). Vajadusel nõutakse selle tasumist.

Kui patendinõudluse punktide arv on varasema punktide arvuga võrreldes, mille eest on punktilõivu tasutud, vähenenud, siis rohkem tasutud riigilõivu ei tagastata. Põhjuseks on see, et varem kehtinud punktide kohta tehti samuti tehnika taseme otsing.

D.2.2. Ekspertiisi alustamine

D.2.2.1. Ekspertiisi objektiks oleva leiutise kindlaksmääramine

Kui ekspert on patenditaotluse ülevaatamise (D.2.1) tulemusena kindlaks teinud, et patendinõudlus ja leiutiskirjeldus ning joonised ja nende muudatused vastavad vormiliselt nõuetele ning on esitatud tähtaegselt, selgitab ekspert lõplikult välja leiutise, mille kohta tuleb vastu võtta patentsuse otsus.

Kui patendinõudlus ja leiutiskirjeldus vastasid tehnika taseme otsingu tegemisel kõikidele sisu ja vormi nõuetele ning patenditaotleja ei ole muudatusi ega parandusi esitanud, siis võib ekspert asuda leiutise patentsuse kohta otsust tegema. Ekspert kasutab selleks otsinguaruandes toodud viiteid varasemale tehnika tasemele. Lisaks kontrollib ta üle tehnika taseme otsingu tegemise ajal salajasse tehnika tasemesse kuulunud leiutiste (B.3.2.3) õigusliku seisundi. Ekspert võib teha täiendava tehnika taseme otsingu, kui ta seda peab vajalikuks.

Pärast tehnika taseme otsingut tehtud muudatuste puhul peab ekspert enne ekspertiisi alustamist tegema lõplikult kindlaks leiutise objektid ja kontrollima leiutise ühtsust a posteriori nii ühe leiutise (üks sõltumatu punkt) korral kui ka ühtse leiundusliku mõttega seotud mitme leiutise (mitme sõltumatu punkti) korral.

D.2.2.2. Ekspertiisi objektiks olevate leiutiste arv

Patendiseaduse kohaselt saab ühe ja sama patenditaotlusega taotleda patendikaitset ainult ühele leiutisele või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile (PatS § 9 lg 1).

Leiutise, mida soovitakse kaitsta, määrab kindlaks patendinõudluse sõltumatu punkt, kuna sõltumatu punkt koosneb leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumist (PSV § 37 lg 1). Seega tehakse ekspertiisi üksnes patendinõudluse sõltumatu punktiga määratletud leiutisele.

Kui tegemist ei ole ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooniga, siis võib patendinõudlus sisaldada ainult üht sõltumatut nõudluspunkti, välja arvatud PatS § 10 lg-s 3 sätestatud erandid.

Juhul kui patendinõudlus sisaldab selle struktuuri arvestades rohkem kui üht sama kategooria sõltumatut nõudluspunkti, peab ekspert kindlaks tegema, kas tegemist on eelmainitud erandiga või on tegemist leiutise variantidega või on nõudluspunkt valesti koostatud. Viimasel kahel juhul tuleb patenditaotlejalt järelepärimise vormis nõuda patenditaotluse parandamist.

Kui tegemist on ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooniga, siis tohib samuti iga nõudluspunkti kategooria kohta olla ainult üks sõltumatu nõudluspunkt. Erandiks võib lisaks eelnimetatud PatS § 10 lg 3 eranditele olla leiutise mitmed erinevad kasutamised.

Patendinõudlus ei tohi sisaldada nõudluspunkte, mille sisuks on mittekaitstavad objektid, sealhulgas arvutiprogramm (vt B.2.1.1.1). Kui patendinõudluses sisaldub selliste objektide kohta iseseisvaid nõudluspunkte, tuleb patenditaotlejalt järelepärimise vormis nõuda nende eemaldamist.

D.2.2.3. Leiutise ühtsus

Leiutise ühtsuse kontrollimine uuesti on vajalik, kui patenditaotleja on teinud patenditaotluses pärast otsinguaruande saamist muudatusi.

Leiutise ühtsuse kontrollimisel enne ekspertiisi alustamist kehtivad alajaotustes A.3.4.4.2 ja B.2.1.1.3 selgitatud põhimõtted.

Leiutise ühtsus võib olla rikutud kõige sagedamini siis, kui patenditaotleja on uudsuse või leiutustaseme puudumise tõttu muutnud sõltumatut nõudluspunkti nii, et selle tulemusena puuduvad kõiki nõudluspunkte ühendavad samad või spetsiaalsed tehnilised tunnused. Sellisel juhul peab ekspert patenditaotlejalt järelepärimise vormis nõudma patenditaotluse parandamist ja ühtsust rikkuvate osade eraldamist.

Leiutise ühtsuse rikkumine tekib sageli siis, kui patenditaotluse sõltumatut punkti on muudetud mitme üksteisele mittealluva sõltuva punkti tunnuste toomisega sõltumatusse nõudluspunkti.

Näide

Sõltumatu nõudluspunkt sisaldab tunnuseid A ja B. Sõltumatul punktil puudub leiutustase. Tunnust A on edasi arendatud nõudluspunktides 2 ja 3 tunnustega X ja X1 ning tunnust B nõudluspunktis 3 tunnusega Y. Patenditaotleja täpsustab (kitsendab) sõltumatut nõudluspunkti, tuues sinna tunnuste A ja B asemel tunnused X, X1 ja Y. Nimetatud tunnustel puudub tehnika taset arvestades neid ühendav omavaheline tehniline seos. Selle tõttu puudub täpsustatud sõltumatul nõudluspunktil ühtsus.

D.2.2.4. Kolmanda isiku märkuste ja arvamuste menetlemine

Pärast patenditaotluse avaldamist, kui patenditaotlus muutub kõigile avalikuks, võivad kolmandad isikud omal algatusel saata Patendiametile eri sisuga kirju, mis sisaldavad märkusi ja arvamusi patenditaotluse kohta.

Märkused ja arvamused on valdavalt leiutise kaitsevõimelisuse kohta või autorsuse ja taotlemisõiguse kohta. Olenemata sisust edastatakse kõik märkused ja arvamused seisukohavõtuks patenditaotlejale. Kolmandat isikut ei kaasata menetlusse (PatS § 23 lg 6). See tähendab esmajärjekorras seda, et eksperdil ega teistel Patendiameti töötajatel ei ole kohustust vastata kirjas tõstatatud konkreetse leiutise kaitsevõimelisust puudutavatele ega muudele sisulistele küsimustele. Seda ka juhul, kui märkus või arvamus on esitatud teabenõude vormis.

Märkust või arvamust sisaldava kirja saamisel saadab ekspert või muu Patendiameti töötaja kirja saatjale teate selle kohta, et tema kirja sisu on edastatud patenditaotlejale, ning samuti teabe, et teda ei kaasata menetlusse.

Kolmandat isikut ei teavitata üldjuhul patenditaotleja vastusest. Heast tavast lähtudes võidakse kirja saatjat teavitada patendi väljaandmisest või patenditaotluse tagasilükkamisest, kui kiri puudutas leiutise kaitsevõimelisust.

Kui kiri puudutab vaidlust autorsuse või taotlemisõiguse üle, teavitatakse kirja saatjat lisaks eespool öeldule ka, et nende küsimuste lahendamiseks tuleb esitada ettenähtud korras avaldus apellatsioonikomisjonile (PatS § 48 ; PatS § 49 ).

Teabenõude vormis esitatud märkuste, arvamuste ja küsimuste korral teavitatakse kirja saatjat PatS § 23 lg 6 alusel, et konkreetse patenditaotluse menetluse kohta teabenõuet ei saa esitada ja et patenditaotluse toimikuga saab tutvuda Patendiametis. Kui teabenõue sisaldab lisaks patenditaotluste menetlust puudutavaid üldisi küsimusi, siis nendele vastatakse teabenõudele vastamise korra kohaselt.

Ekspert ja muu Patendiameti töötaja arvestab kolmanda isiku märkuste ja arvamustega niivõrd, kuivõrd need on menetluse seisukohalt asjakohased ja relevantsed. Sama kehtib ka patenditaotleja vastuse suhtes.

Patenditaotleja poolt kolmanda isiku märkuste ja arvamuste alusel tehtud muudatuste korral patenditaotluses arvestatakse nendega kui patenditaotleja enda tehtud muudatustega. See puudutab ka autorite ja taotlejate koosseisu muudatusi.

Kasuliku mudeli korral kolmas isik menetlusse sekkuda ja märkusi ning arvamusi esitada põhimõtteliselt ei peaks saama, kuna registreerimistaotlus ei ole kuni registreeringu tegemiseni avalik. Kui siiski kolmas isik esitab märkusi ja arvamusi, menetletakse neid nagu patenditaotluse korral. Erinevus seisab üksnes selles, et isikule ei saa soovitada toimikuga tutvumist ega tööstusomandi apellatsiooni poole pöördumist enne, kui kasulik mudel on registreeritud.

D.2.3. Ekspertiisi läbiviimine

Ekspertiisi läbiviimine tähendab taotlusdokumentide lõpliku redaktsiooni alusel patendi väljaandmise otsuse või patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist.

D.2.3.1. Patendi väljaandmise otsuse tegemine

Kui ekspert on veendunud menetluse eelnevate etappide tulemusi arvestades, et leiutise objekt on patendiga kaitstav (PatS § 6 lg 1) ja leiutis vastab patentsuse kriteeriumidele (PatS § 8 lg 1) ning patenditaotluse dokumentide sisu ja vorm on kooskõlas PatS § 19 lg 4 alusel kehtestatud sisu- ja vorminõuetega, teeb ta patendi väljaandmise otsuse (PatS § 23 lg 4).

Ekspert peab otsuse tegemise eel läbi mõtlema, kas ta jääb tehnika taseme otsinguaruandes patentsuse kohta väljendatud oma seisukohtade või, kui aruande on koostanud teine ekspert, tema seisukohtade juurde. Juhul, kui on tehtud täiendavaid otsinguid, arvestab ekspert nende tulemustega.

Kui ekspert muudab oma varasemat positiivset seisukohta, teatab ta patenditaotlejale sellest vastavalt olukorrale teate või järelepärimise vormis või alustab patenditaotluse tagasilükkamise otsuse koostamist.

Patendi väljaandmise otsust ei põhjendata. Kuna patendi väljaandmise otsus tehakse patenditaotleja esitatud viimase patendinõudluse ja leiutiskirjelduse redaktsiooni kui patenditaotleja lõpliku sooviavalduse alusel, siis sellega nõustumine ei vaja mingit muud põhjendust peale konstateeringu, et leiutis vastab patentsuse kriteeriumidele.

Kui ekspert otsustab patendi välja anda, koostab ta vormikohase kirjaliku otsuse. Otsuses näidatakse ära, milliste patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja jooniste redaktsiooni alusel on otsus tehtud.

Üldjuhul koostab ekspert koos otsuse tegemisega patendikirjelduse jaoks vajamineva leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste komplekti.

Ekspert ning eelmenetluse ja dokumentatsioon spetsialist peavad arvestama, et patenditaotlejal on kahe kuu jooksul patendi väljaandmise otsusest ühel korral õigus riigilõivu tasumisel teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi (PatS § 25 lg 5).

Nimetatud säte välistab, et patenditaotleja esitab nimetatud ajaperioodi jooksul järjest mitu parandus- või täiendusettepanekut. See tähendab ka seda, et patenditaotleja ei saa esitada uut ettepanekut näiteks juhul, kui ekspert keeldub esimest ettepanekut vastu võtmast. Sel juhul patenditaotleja kas loobub oma ettepanekust või menetletakse esimest ettepanekut lõpuni, mis viib üldjuhul patenditaotluse tagasilükkamiseni.

D.2.3.1.1. Muudatuste nõue pärast patendi väljaandmise otsust

Muudatusettepaneku õigeaegne saabumine riigilõivu õiges määras tasumisega tühistab patendi väljaandmise otsuse. Arvestades esitatud parandus- või muudatusettepanekut peab ekspert jätkama patenditaotluse menetlemist.

Ekspert vaatab üle, kas nõutav parandus või muudatus on põhimõtteliselt PatS §-s 25 sätestatut arvestades lubatav. Kui parandus või muudatus ei ole lubatav, teavitab ekspert sellest enne patendi väljaandmise otsuse tühistamist patenditaotlejat või patendivolinikku ja küsib üle, kas patenditaotleja ei soovi oma nõuet tagasi võtta. Patenditaotlejat ei tohi survestada. Kui patenditaotleja võtab kirjalikult oma nõude tagasi ja tasub õigeaegselt riigilõivu leiutise registreerimise eest patendiregistris (PatS § 35 lg 4), jäetakse patendi väljaandmise otsus jõusse. Tasutud riigilõiv paranduste tegemise eest makstakse tagasi. Kui patenditaotleja ei ole nõus oma nõuet tühistama või teda pole olnud võimalik teavitada või temalt vastust saada, tühistatakse patendi väljaandmise otsus ja alustatakse parandus- või muudatusettepaneku menetlemist, teavitades sellest patenditaotlejat kirjalikult.

Tüüpilisemad parandus- ja muudatusettepanekud pärast patendi väljaandmise otsust võivad olla järgmised:

1) soovitakse parandada ilmset kirja- või arvutusviga;
2) soovitakse piirata leiutise kaitseulatust patendinõudluse kitsendamise teel;
3) esitatakse oluliselt muudetud uus patendinõudlus ja leiutiskirjeldus;
4) soovitakse eraldada leiutist;
5) patenditaotluse üleminek. 
Kirja- ja arvutusvea parandamine

Ilmse kirja- või arvutusvea parandamisel peab patenditaotleja esitama vastavalt patendinõudluse või leiutiskirjelduse parandustega asenduslehed. Patendi väljaandmise otsuses korrigeeritakse lehtede versioonid. Uut otsust, see tähendab uue kuupäevaga otsust, ei tehta.

Ka juhul, kui viga puudutab muid otsuses esitatud andmeid, siis viga parandatakse ilma uut otsust tegemata.

Riigilõivu ei tasuta, kui parandus puudutab ilmseid kirja- ja arvutusvigu (PatS § 25 lg 5).

Leiutise kaitseulatuse piiramine patendinõudluse kitsendamise teel

Patendinõudluse kitsendamine võib toimuda patendinõudluse sõltumatus punktis tunnuste parameetrite muutmise teel või sõltuva punkti tunnuste toomisega sõltumatusse punkti.

Muudatusettepanekute esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu (PatS § 25 lg 5).

Ekspert peab kontrollima, kas kitsendamine on tehtud õigesti. Eraldi tuleb jälgida, kas patendinõudluse muutmisel ei ole rikutud leiutise ühtsust.

Kui muudatused on lubatavad ja patentsus säilib, teeb ekspert uue patendi väljaandmise otsuse.

Kui muudatused ei ole lubatavad, võib ekspert teha nende tagasivõtmise ettepaneku või menetleda patenditaotlust vastavalt muudatuste olemusele, tehes asjakohase otsuse, mis võib olla ka patenditaotluse tagasilükkamise otsus.

Uus patendinõudlus ja leiutiskirjeldus

Kui taotleja esitab uue patendinõudluse ja sellele vastava leiutiskirjelduse, teeb ekspert kõigepealt kindlaks, kas on täidetud nõue, et tehtud muudatused ei tohi muuta patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust, ja seejärel muud muudatuste kohta kehtivad nõuded (PatS § 25).

Muudatusettepanekute esitamise eest tuleb tasuda riigilõivu (PatS § 25 lg 5).

Kui muudatused on lubatavad, teeb ekspert vajadusel täiendava tehnika taseme otsingu ja leiab relevantsed dokumendid muudetud patendinõudluse suhtes.

Kui muudatused ei ole lubatavad, võib ekspert teha nende tagasivõtmise ettepaneku või menetleda patenditaotlust vastavalt muudatuste olemusele tehes asjakohase otsuse, mis võib olla ka patenditaotluse tagasilükkamise otsus.

Leiutise eraldamine

Patenditaotleja võib kogu patenditaotluse menetluse kestel patenditaotlusest eraldada iseseisvad leiutised ja esitada nende kohta iseseisvad patenditaotlused (PatS § 9 lg 2). Patenditaotluse menetlus kestab kuni patendi väljaandmiseni või patenditaotluse tagasilükkamiseni (PatS § 31).

Leiutise eraldamise korral kehtib punktis A.3.7.3 selgitatu.

Muudatusettepanekute esitamise eest seoses leiutise eraldamisega tuleb tasuda riigilõiv (PatS § 25 lg 5).

Patenditaotluse üleminek

Patenditaotluse ülemineku korral pärast patendi väljaandmise otsuse tegemist ja enne registreeringut uut otsust ei tehta. Otsusesse viiakse sisse parandused muutes patenditaotleja andmed (PatS § 44). Eelnevalt kontrollitakse, kas riigilõiv patenditaotluse ülemineku eest on tasutud (PatS § 45 lg 3).

D.2.3.1.2. Patenditaotluse menetluse lõppemine patendiosakonnas pärast patendi väljaandmise otsust

Pärast patendi väljaandmise otsuse väljastamist patenditaotlejale seiskub patenditaotluse menetlus, kuni patenditaotleja on tasunud riigilõivu leiutise registreerimise eest patendiregistris. Riigilõivu tasumiseks on patenditaotlejal aega kolm kuud patendi väljaandmise otsusest arvates. Kui riigilõivu eelnimetatud tähtaja jooksul ettenähtud määras ei ole tasutud, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

Riigilõivu tasumise järel valmistab eelmenetluse ja dokumentatsiooni spetsialist ette ekspertide poolt koostatud dokumendikomplektid üleandmiseks registriosakonda patendiregistris registreeringu tegemiseks ja patendikirjelduse (B1-dokument) ning patendikirja valmistamiseks.

D.2.3.2. Patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemine

Ekspert teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ekspertiisi käigus, kui leiutis ei vasta patentsuse kriteeriumidele (PatS § 8 lg 1).

Ekspert teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ka kõikidel muudel PatS § 23 lg-s 5 sätestatud juhtudel, kui mõni eelnimetatud sättes loetletud tagasilükkamise alustest on jätkuvalt olemas. See tähendab, et patenditaotluse puudused on jäänud varasemas menetluses kõrvaldamata või ettenähtud toimingud tegemata.

D.2.3.2.1. Patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus

Enne patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tuleb patenditaotlejale saata patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus. Selle eelotsuse kohta kehtivad samad üldised nõuded, mis eelotsusele patenditaotluse tagasilükkamisel eelmenetluses (A.3.5.2.1).

D.2.3.2.2. Patenditaotleja vastus tagasilükkamise eelotsusele

Patenditaotlejal on patenditaotluse tagasilükkamise eelotsusele vastamisel kaks valikut. Ta kas esitab Patendiameti poolt eelotsusele vastamiseks määratud tähtpäevaks patenditaotlusele parandused ja täiendused järgides PatS §-s 25 sätestatut või esitab eelotsusele kirjaliku vastuväite või taotleb suulise vastuväite esitamist (PatS § 291). Suulise vastuväite esitamiseks on patenditaotlejal õigus nõuda suulist menetlust (PatS § 292 lg 2).

Kui patenditaotleja esitab patenditaotlusele parandused ja täiendused, otsustab ekspert, kas need võimaldavad jätkata patenditaotluse menetlust patendi väljaandmiseks. Kui see on eksperdi arvates võimalik, jätkatakse parandusi ja täiendusi arvestades patenditaotluse menetlust. Kui ekspert otsustab, et menetluse jätkamine patendi väljaandmiseks ei ole parandusi ja täiendusi arvestades võimalik, teeb ta patenditaotluse tagasilükkamise otsuse.

Suulise menetluse korral järgitakse protokollikohast tegevuskava või otsust.

D.2.3.2.3. Patenditaotluse tagasilükkamise otsus

Kui ekspert otsustab patenditaotluse tagasi lükata, koostab ta vormikohase kirjaliku otsuse.

Patenditaotluse tagasilükkamise otsuses näidatakse ära, milliste patendinõudluse, leiutiskirjelduse ja jooniste redaktsiooni alusel on otsus tehtud.

Otsus sisaldab üksikasjalist ja täpset põhjendust, milliste puuduste tõttu ja milliste õigusnormide alusel otsus on tehtud.

Kui patenditaotlus lükatakse tagasi leiutise mittevastavuse tõttu patentsuse kriteeriumidele, näidatakse, millisele kolmest patentsuse kriteeriumist (uudsus, leiutustase või tööstuslik kasutatavus – PatS § 8 lg 1) leiutis ei vasta ja põhjendatakse oma seisukohta. Kui patenditaotlus lükatakse tagasi muul põhjusel, siis põhjendatakse seda vastavalt.

Ekspert teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse, kui patenditaotleja ei ole määratud tähtpäevaks esitanud kirjalikku vastuväidet ega nõudnud suulist menetlust. Eelotsusele tähtpäevaks vastuväite esitamata jätmise korral menetlust ei peatata (PatS § 27 lg 1).

Kirjaliku või suulise vastuväite korral on nende põhjal tehtud patenditaotluse tagasilükkamise otsus Patendiameti lõplik otsus.

Kui vastuväidet ei ole esitatud või vastus ei muuda eelotsuse põhjendusi, siis tehakse otsus reeglina eelotsuse põhjal. Üldjuhul eelotsuses toodut ei täiendata ega muudeta.

Kui patenditaotleja on esitanud parandusi või täiendusi, teeb ekspert otsuse kas neid arvestades või tagasi lükates. Viimasel juhul tuleb paranduste ja täienduste tagasilükkamist põhjendada ja otsus teha varasema eelotsuse põhjal.

D.2.3.2.4. Muudatuste nõue pärast patenditaotluse tagasilükkamise otsust

Patenditaotlejal on kahe kuu jooksul pärast käesoleva PatS § 23 lg 4 või 5 kohast patenditaotluse tagasilükkamise otsust ühel korral õigus teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi, tasudes selle eest riigilõivu (PatS § 25 lg 5). Paranduste ja täienduste või muude muudatuste esitamise korral pärast patenditaotluse tagasilükkamise otsust kehtivad samad menetlemise põhimõtted mis patendi väljaandmise korral (D.2.3.1.1).

D.2.3.2.5. Patenditaotluse menetluse lõppemine patendiosakonnas pärast patenditaotluse tagasilükkamise otsust

Patenditaotluse menetlus loetakse lõppenuks, kui kahe kuu jooksul pärast patenditaotluse tagasilükkamise kuupäeva ei ole patenditaotleja esitanud otsuse peale kaebust apellatsioonikomisjonile (PatS § 30 ).

 

D.3. Suuline menetlus

D.3.1. Suulise menetluse mõiste ja eesmärk patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse menetlemisel

D.3.1.1. Suulise menetluse mõiste

Suuline menetlus patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse menetlemisel on tavapärane menetlustoiming, mida võib kasutada kirjalike selgituse andmise või kirjalikus vormis vastuväite esitamise asemel.

Suulisel menetlusel antud selgitused, vastuväited ja saavutatud kokkulepped vormistatakse alati kirjalikult protokollina.

Protokollis kirja pandud selgitused, vastuväited ning kokkulepped ei vaja muud standardset kirjavormi kasutades üle kordamist ja eraldi edastamist.

Patendiamet ja taotleja või teda esindav patendivolinik võivad igal ajal pidada omavahel suulisi konsultatsioone taotlust puudutavates küsimustes. Selliseid konsultatsioone ei loeta suuliseks menetluseks. Nende tulemused ja tehtud kokkulepped ei ole siduvad. Kokkuleppe järgimiseks peab huvitatud pool saatma asjakohase kirjaliku järelepärimise, teate või nõude.

D.3.1.2. Suulise menetluse eesmärk

Suulise menetluse peamine eesmärk on kiirendada menetlust.

Suulist menetlust kasutatakse taotlejalt suuliste selgituste saamiseks või taotlejale suuliselt selgituste andmiseks (PatS § 292 lg 1; KasMS § 262 lg 1), kui kirjalik järelepärimiste vorm ei ole andnud ammendavaid vastuseid või taotleja ei ole ilmselgelt saanud aru järelepärimiste sisust.

Taotleja võib Patendiameti eelotsusele kirjaliku vastuväite asemel nõuda suulist menetlust (PatS § 292 lg 2; KasMS § 261 lg 1). Suulise menetluse võimaldamine taotlejale vastuväite esitamiseks on kohustuslik, kui taotleja järgib nõude esitamise korda (PatS § 292 lg-d 3 ja 4; KasMS § 261).

KasMS § 262 lg 2 kohaselt võib taotleja teha Patendiametile ettepaneku suulise menetluse korraldamiseks mitte üksnes vastuväite esitamiseks, vaid ka selgituste andmiseks menetluse varasemates etappides. Sellekohases kirjalikus taotluses peab sisalduma, milliseid asjaolusid taotleja kavatseb selgitada. Taotleja ettepanekut ei pea rahuldama, kui ekspert või eelmenetluse spetsialist leiab, et suuline menetlus ei ole vajalik. Taotlust menetleva eksperdi või eelmenetluse spetsialisti põhjendatud otsus suulise menetluse ebaotstarbekuse kohta on lõplik.

Juhud, millal suulise menetluse ettepanekut tavaliselt ei rahuldata, on:

1) küsimused, mida soovitakse arutada, ei puuduta taotluse menetlemist;
2) taotleja soovib omal algatusel enne taotluse sisulise menetluse algust tulla selgitama leiutise olemust või selle eeliseid;
3) taotleja soovib tulla demonstreerima leiutise mudelit või toote näidist;
4) taotleja soovib esitada lisaandmeid või selgitusi, mille järele vajadus puudub;
5) taotleja ei ole esmalt kirjalikult esitanud või püüdnudki esitada järelepärimises nõutud selgitusi, parandusi või täiendusi;
6) leiutise olemuse või õiguskaitse ulatuse üle soovitakse arutleda eksperdiga ilma arvestatava põhjenduseta menetluse liiga varajases etapis, näiteks enne taotlejale tehnika taseme otsingu tulemuste edastamist.

Eelöeldud põhimõtteid suulise menetluse korraldamise otstarbekuse kohta kohaldatakse ka patenditaotluste korral.

D.3.2. Suulise menetluse algatamine

D.3.2.1. Suulise menetluse ettepanek taotlejalt

D.3.2.1.1. Taotleja ettepanek selgituste andmiseks

Kui taotleja esitab ettepaneku suulise menetluse korraldamiseks taotluse selgituste andmiseks vastuseks Patendiameti järelepärimisele, mitte aga vastuväite esitamiseks (PatS § 292 lg-d 3 ja 4; KasMS § 261), otsustab ekspert või eelmenetluse spetsialist, kas suulise menetluse korraldamine on otstarbekas.

Kui taotleja on eelnevalt esitanud kirjaliku vastuse järelepärimisele, tehakse kindlaks, kas asjaolude selgitamine, mida taotleja kavatseb teha, on vajalik.

Kui taotleja ei ole eelnevalt esitanud kirjalikku vastust järelepärimisele, siis kaalutakse, kas ta peab seda siiski enne suulise menetluse ettepanekut tegema. Kui see on vajalik, siis saadetakse talle sellekohane teade. Vajadusel pikendatakse vastamise tähtaega, kui see on maksimaalselt lubatavat tähtaega arvestades võimalik (PatS § 251; KasMS § 21 lg 2).

Kui suulise menetluse korraldamine ei ole otstarbekas, saadetakse taotlejale sellekohane teade põhjendades lühidalt tehtud otsust.

Kui suulise menetluse korraldamine on otstarbekas, tehakse ettepanek suulise menetluse toimumise aja suhtes, kui taotleja ei ole selleks ise ettepanekut teinud. Seejuures tuleb arvestada, et ei Patendiametil ega taotlejal ei ole õigust nõuda suulise menetluse toimumist varem kui kaks kuud ega hiljem kui kuus kuud sellekohase Patendiameti kutse väljastamise või taotleja nõude Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates (PatS § 292 lg 4; KasMS § 262 lg 4). Siiski võivad pooled omavahel kokku leppida suulise menetluse toimumise varasemas või hilisemas ajas.

D.3.2.1.2. Taotleja nõue suulise menetluse korraldamiseks vastuväite esitamiseks

Taotlejal on õigus nõuda suulise menetluse korraldamist taotluse tagasilükkamise eelotsusele (vt A.3.5.2.1; D.2.3.2.3) vastuväite esitamiseks (PatS § 292 lg 2; KasMS § 261 lg 1).

Patenditaotleja peab suulise menetluse nõude esitama eelmenetluse spetsialisti või eksperdi määratud tähtpäevaks. Tähtpäeva saabudes kontrollitakse, kas suulise menetluse nõue või kirjalik vastuväide on esitatud. Kui patenditaotleja ei ole esitanud suulise menetluse nõuet ega kirjalikku vastuväidet määratud tähtpäevaks või see on hilinenud, siis vastavalt PatS § 27 lg-le 1 patenditaotluse menetlust ei peatata. See tähendab, et vastavalt PatS § 22 lg-le 9 või PatS § 23 lg 5 p 6-le tehakse patenditaotluse tagasilükkamise otsus, mitte ei loeta patenditaotlus tagasivõetuks.

Kasuliku mudeli korral on tähtaeg suulise menetluse nõude esitamiseks kaks kuud Patendiameti teate kuupäevast arvates (KasMS § 261 lg 2). Kuna nõude esitamise tähtaeg on sätestatud seaduses, siis ka kasuliku mudeli korral, kui taotleja ei ole esitanud suulise menetluse nõuet ega kirjalikku vastuväidet ettenähtud kahe kuu jooksul või see on hilinenud, tehakse registreerimistaotluse tagasilükkamise otsus (KasMS § 21 lg 5 p 6).

D.3.2.2. Suulisele menetlusele kutsumine

Patendiamet võib kutsuda taotleja taotluse kohta selgituste andmiseks või ka saamiseks või taotluse menetlemisega seotud küsimuste lahendamiseks Patendiametisse suulisele menetlusele (PatS § 292 lg 1; KasMS § 262 lg 1). Suulise menetluse kutses selgitatakse lühidalt, millisel eesmärgil suuline menetlus korraldatakse ja tehakse esmane ettepanek suulise menetluse toimumise aja suhtes. Suulise menetluse täpne aeg määratakse kokkuleppel (vt D.3.2.3).

Kui patenditaotleja jätab kokkulepitud ajal suulisele menetlusele ilmumata, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse (PatS § 27 lg 1). Patenditaotluse menetlust jätkatakse, kui patenditaotleja esitab patenditaotluse menetluse jätkamise nõude vastavalt PatS § 27 lg-le 3. Sel juhul lepitakse kokku uus suulise menetluse toimumise aeg. Kui patenditaotleja ei ole esitanud menetluse jätkamise nõuet, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks (PatS § 26 lg 3).

Kui taotleja jätab kasuliku mudeli korral kokkulepitud ajal mõjuva põhjuseta suulisele menetlusele ilmumata, peatab Patendiamet samuti registreerimistaotluse menetluse (KasMS § 22 lg 1). Menetlust jätkatakse, kui taotleja esitab menetluse jätkamise nõude vastavalt KasMS § 22 lg-le 3. Kui taotleja ei ole esitanud menetluse jätkamise nõuet, loetakse registreerimistaotlus tagasivõetuks (KasMS § 24 lg 3).

D.3.2.3. Suulise menetluse tähtpäev

Kui suulise menetluse korraldamine on otstarbekas või vajalik või kui taotleja on esitanud sellekohase nõude seoses eelotsusega, teeb eelmenetluse spetsialist või ekspert ettepaneku suulise menetluse toimumise aja suhtes, kui taotleja ei ole ise ettepanekut teinud. Seejuures tuleb arvestada, et ei Patendiametil ega taotlejal ei ole õigust nõuda suulise menetluse toimumist varem kui kaks kuud ega hiljem kui kuus kuud sellekohase Patendiameti kutse väljastamise või taotleja nõude Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates (PatS § 292 lg 4; KasMS § 262 lg 4). Siiski võivad pooled omavahel kokku leppida suulise menetluse toimumise varasemas või hilisemas ajas.

D.3.3. Suulise menetluse kord

D.3.3.1. Suulisest menetlusest osavõtjad

Suuline menetlus kuulub patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimise taotluste tavapäraste menetlustoimingute hulka. Sellepärast on sellest osavõtjad (menetlusosalised) taotleja ja Patendiamet.

Suuline menetlus ei ole avalik sõltumata sellest, millises menetluse etapis see toimub.

D.3.3.1.1. Taotleja poole osavõtjad

Taotleja poolt on suulisest menetlusest osavõtjad füüsilise isiku korral taotleja ise või teda esindav patendivolinik või mõlemad.

Juriidilisest isikust taotleja korral võib taotleja poolt suulisest menetlusest osa võtta üks või enam arutluse all olevas küsimuses pädevat taotleja töötajat või patendivolinik või mõlemad. Kui taotleja ükski töötaja ei ole allkirjaõiguslik isik, siis juhul, kui tema osalusel on tehtud siduvaid kokkuleppeid, peab protokolli allkirjastamisel selle oma allkirjaga kinnitama taotleja allkirjaõiguslik isik või taotlejat esindav patendivolinik.

Mitme taotleja korral võib suulisel menetlusel esindada taotlejaid ühine esindaja. Kui ühine esindaja on varem volitatud, siis tal volikirja olema ei pea. Kui teda ei ole varem volitatud, siis peab ta esitama volikirja.

Taotleja võib kaasata vajadusel tõlgi ja soovi korral nõuandja. Nõuandjal ei ole iseseisvalt sõnaõigust. See tähendab, et tal ei ole õigust anda selgitusi, esitada küsimusi ning osa võtta suulisest väitlusest.

Taotleja ei saa kaasata esindajat, kes ei ole patendivolinik. Välisriigi taotlejat peab esindama patendivolinik (PatS § 131 lg 1; KasMS § 181 lg 1).

D.3.3.1.2. Patendiameti poole osavõtjad

Patendiameti poolt on suulisest menetlusest osavõtjad taotlust menetlev eelmenetluse spetsialist või ekspert, patendiosakonna või muu allüksuse üks või mitu spetsialisti (sh protokollija) vastavalt arutluse all olevale küsimusele ning patendiosakonna juhataja või teda asendav juhtiv spetsialist.

Suulist menetlust juhib eesistujana patendiosakonna juhataja või teda asendav juhtiv spetsialist.

D.3.3.2. Suulise menetluse käik

D.3.3.2.1. Suulise menetluse avamine

Suulise menetluse avab eesistuja.

Taotleja poole osavõtjate staatuse kindlakstegemine

Esmalt tutvutakse taotleja poole suulisest menetlusest osavõtjatega ja nende staatusega.

Kui taotlejat esindab üksnes patendivolinik, siis tema volitust tunnustatakse ilma volikirja esitamata. Kui patendivolinik esitab volikirja, siis tehakse kindlaks tema volikirjajärgsed õigused.

Füüsilisest isikust taotleja puhul tuvastatakse tema isikusamasus ja kaasatud isiku staatus (patendivolinik, tõlk, nõuandja). Vajadusel tehakse kindlaks isiku teovõime.

Juriidilisest isikust taotleja korral tehakse kindlaks suulisele menetlusele saabunud isikute staatus. Kui taotleja poolt on suulisele menetlusele saabunud taotleja esindaja ilma patendivolinikuta, siis tehakse kindlaks, kas tal on esindusõigus või mitte.

Kui tegemist on taotleja töötajaga, kellel puudub esindusõigus, kuid kes on teadmiste poolest tõenäoliselt võimeline arutama suulisel menetlusel arutatavaid küsimusi, otsustab eesistuja, kas suulist menetlust saab läbi viia. Taotleja esindusõigusega isikute puhul tehakse kindlaks nende isikusamasus.

Patendiameti poole osavõtjate tutvustamine

Eesistuja tutvustab Patendiameti poole osavõtjaid.

Patendiamet võib kaasata sõnaõiguseta kuulajatena ka teisi taotluste menetlemisest osa võtvaid spetsialiste ja eksperte. Taotleja vastuväite korral teeb otsuse eesistuja.

Suulise menetluse salvestamine

Suuline menetlus salvestatakse protokolli koostamise eesmärgil. Taotleja vastuväite korral teeb otsuse eesistuja.

D.3.3.2.2. Sissejuhatus suulisele menetlusele

Eesistuja või taotlust menetlev eelmenetluse spetsialist või ekspert teeb lühikese kokkuvõtte taotluse menetluse käigust ja suulise menetluse korraldamise eesmärgist.

D.3.3.2.3. Käsitletava teema tutvustus ja seisukohtade esitamine

Menetlusosaline, kelle algatusel suuline menetlus korraldatakse, tutvustab käsitletavat teemat ja esitab oma seisukohad.

Kui taotleja on kutsutud suulisele menetlusele taotluse sisu kohta selgituste andmiseks või seoses taotlust puudutava muu küsimusega (PatS § 292 lg 1; KasMS § 262 lg 1), selgitatakse, milles küsimus seisneb ja mida soovitakse teada.

Eelmenetluse spetsialist või ekspert võis olla taotleja kutsunud suulisele menetlusele esitatud järelepärimiste ja teadete sisu selgitamiseks, kui taotleja ei ole ilmselgelt nendes dokumentides öeldust aru saanud. Sel juhul veendutakse, kas taotleja on selgitustest aru saanud.

Kui suulise menetluse on taotleja algatanud vastuväite esitamiseks, nimetab taotleja, milliste eelmenetluse spetsialisti või eksperdi seisukohtadega ta ei nõustu, esitab oma seisukohad ja selgitab neid.

D.3.3.2.4. Väitlus

Teema tutvustuse ja seisukohtade esitamise järel toimub väitlus. Teine menetlusosaline esitab oma seisukohad, küsimused või vastuväiteid. Väitlus kestab niikaua, kuni jõutakse kokkuleppele või jäädakse eriarvamuste juurde.

D.3.3.2.5. Kokkulepped

Väitluse tulemusena võidakse sõlmida kokkulepe taotluse menetluse edasise käigu suhtes.

Kokkulepped võivad olla näiteks järgmised:

1) taotleja teeb taotluses kokkulepitud parandused ja täiendused ning esitab need kokkulepitud tähtpäevaks. Paranduste ja täienduste sisu märgitakse ära protokollis;
2) Patendiamet võtab arvesse taotluse edasise menetluse käigus taotleja antud selgitused ja esitatud täiendavad põhjendused;
3) taotleja esitab järelepärimisele vastuse või jätkab taotlemist arvestades suulisel menetlusel Patendiametilt saadud selgitusi. Vajadusel märgitakse protokollis olulisemad küsimused, mille kohta anti selgitusi;
4) menetlust jätkatakse suulise menetluse käigus koostatud nõudluse alusel. Nõudluse tekst lisatakse protokollile;
5) taotleja eraldab leiutise ja esitab korrigeeritud leiutiskirjelduse kokkulepitud tähtpäevaks;
6) Patendiamet nõustub taotleja vastuväidetega. Vastuväidete sisu esitatakse protokollis või lisatakse protokollile;
7) taotleja võtab suulise menetluse tulemusena taotluse tagasi. Sel juhul peab taotlejal või tema esindajal olema sellekohane volitus või õigus.
 

Peamised erimeelsused seisnevad selles, et menetlusosalised ei nõustu ühe või teise poole selgituste või vastuväidetega. Erimeelsuste olemus märgitakse ära protokollis.

Kui erimeelsuste tõttu ühtegi kokkulepet ei saavutata, jätkab Patendiamet taotluse menetlemist suulisele menetlusele eelnevat olukorda järgides.

D.3.3.3. Suulise menetluse protokoll

Protokollil on siduv tähendus. Kui kokkulepet ei saavutata või pooltel on eriarvamused, jätkab Patendiamet menetlust. Taotleja keeldumine protokolli allkirjastamast ei tähenda, et suulist menetlust ei ole toimunud. Patendiamet võib arvestada suulisel menetlusel selgunud asjaolusid, kui need kajastuvad protokollis.

Suulise menetluse kohta koostatakse protokoll, milles sisaldub vähemalt (PatS § 292 lg 5; KasMS § 262 lg 5):

1) taotluse number;
2) suulise menetluse toimumise kuupäev;
3) suulisest menetlusest osavõtnute nimed ja ametinimetused;
4) suulise menetluse toimumise eesmärk;
5) suulise menetluse käigu lühikokkuvõte;
6) saavutatud kokkulepe või poolte eriarvamused;
7) menetlusest osavõtnute allkirjad.
 

Suulise menetluse käigu lühikokkuvõte ei pea sisaldama üksikasjalikku väitluse käiku, nagu on stenogrammi puhul, vaid olulisi seisukohti, mis viisid kokkuleppele või eriarvamuseni.

Protokoll vormistatakse üldjuhul elektroonses vormis ja allkirjastatakse digitaalselt. Protokolli võib vormistada suulise menetluse lõpus paberil ja allkirjastatuna, kui see on võimalik.

Suulisel menetlusel saavutatud kokkulepe jõustub pärast protokolli allkirjastamist tagasiulatuvalt suulise menetluse toimumise kuupäevast, välja arvatud juhul, kui taotleja esindajal puudus esindusõigus ja taotleja esindusõigusega isik kokkulepet ei kinnita. Sel juhul loetakse, et suulist menetlust ei toimunud.

D.4. GPPH pilootprogramm

D.4.1. GPPH olemus

GPPH (Global Patent Prosecution Highway) pilootprogrammiga on loodud globaalne patenditaotluste menetlemise süsteem, mis võimaldab patenditaotlejatel taotleda oma patenditaotlusele kiirendatud ekspertiisi pilootprogrammiga ühinenud patendiametis teise pilootprogrammiga ühinenud patendiametis samale patenditaotlusele tehtud ekspertiisi tulemuste põhjal.

GPPH pilootprogrammis osalevad patendiametid on sellega ühinedes nõustunud järgima programmis osalemise nõudeid ja tingimusi. Programmiga ühinemisel on ühineva riigi osalemise kõlbulikkust tunnustanud kõik osalevad patendiametid.

Patenditaotlejal on GPPH pilootprogrammi raames võimalik taotleda patenditaotlusele kiirendatud ekspertiisi oma äranägemisel ükskõik millise programmis osaleva patendiameti tehtud ekspertiisi põhjal. Patendiamet menetleb patenditaotlust eelisjärjekorras, kui ei ole takistavaid asjaolusid.

Patendiametit, kus taotletakse patenditaotluse kiirendatud ekspertiisi, nimetatakse ekspertiisi hiljem tegevaks patendiametiks, lühendatult OLE (Office of Later Examination), ja patendiametit, kelle ekspertiisi tulemusi soovitakse kasutada, nimetatakse ekspertiisi varem teinud patendiametiks, lühendatult OEE (Office of Earlier Examination).

GPPH pilootprogramm käivitus 6. jaanuaril 2014. Eesti Patendiamet liitus programmiga 6. juulil 2015. Programmis osalevate riikide arv suureneb pidevalt.

D.4.2. GPPH taotlemise tingimused patenditaotlejale

D.4.2.1. Üldnõuded

GPPH taotlemiseks peab patenditaotleja arvestama tingimustega, mis on osalevate patendiametite vahel kokku lepitud ja kirja pandud kahes raamdokumendis – Global PPH Pilot Criteria (Annex B) ja Global PPH Principles (Annex C).

GPPH taotlemiseks:

1) peab varasemal patenditaotlusel olema sama esitamise või prioriteedikuupäev, mis Patendiametis menetluses oleval patenditaotlustel;
2) peab vähemalt üks patendinõudluse punkt olema OEE otsustuse kohaselt kaitsekõlbulik. PCT-taotluse korral peab vähemalt üks patendinõudluse punkt rahvusvahelises otsinguaruandes vastama patentsuse kriteeriumidele;
3) peavad esitatud patendinõudluse punktid vastama sisu poolest OEE poolt patentseks tunnistatud patendinõudluse punktile või punktidele.
 

Lisaks eeltoodule võib Patendiamet seada GPPH kohaldamise tingimuseks, et menetluses olev patenditaotlus peab olema avaldatud.

Patendiamet võib keelduda GPPH kohaldamisest, kui patenditaotlus on juba ekspertiisis või patenditaotluse kohta on tehtud patendi väljaandmise või tagasilükkamise otsus.

Vaatamata GPPH kokkuleppele säilib patenditaotluse kohta otsuse tegemisel Patendiameti sõltumatus (TÕAS § 36 lg 1). See tähendab, et kui patenditaotlust menetlev ekspert leiab, et OEE otsus ei ole patendiseaduse sätteid arvestades õige, ei saa keegi sundida teda tunnustama OEE otsust ja selle järgi patenti välja andma. Sama sõltumatuse printsiip kehtib kõigi GPPH-s osalevate patendiametite puhul.

D.4.2.2. Nõuded GPPH taotlusele

GPPH taotlus esitatakse vormikohasel avalduse plangil.

Avaldusele lisatakse OEE kirjad või dokumendid, mille alusel saab kindlaks määrata OEE läbi viidud ekspertiisi tulemused. Kui vajalikud dokumendid on saadaval Global Dossier Access System, PATENTSCOPE, EPOQUE või muu Patendiameti poolt tunnustatava süsteemi kaudu, siis võidakse nõuda nende dokumentide tõlkeid, kui need ei ole inglise keeles.

Avaldusele peab olema lisatud OEE ja Patendiametis menetluses oleva patendinõudluse punktide võrdlustabel, kui see ei sisaldu avalduse plangil. Patendinõudluse punktid peavad võrdlustabelis olema eesti keeles.

D.4.3. Menetluse erisused GPPH taotlemise korral

D.4.3.1. Taotluse vastuvõtmine ja esmane otsustamine GPPH kasutamise võimalikkuse suhtes

Patendiametile esitatud GPPH taotlust käsitletakse kui patenditaotluse menetluse käigus patenditaotleja omal algatusel esitatud kirja.

Eelmenetluse spetsialist teeb GPPH taotluse saabumisel kindlaks eksperdi, kes menetleb patendiosakonnas menetluses olevat sama patendiperekonna riigisisest patenditaotlust. Kui eksperti ei ole veel määratud, siis teeb ta peaeksperdile ettepaneku ekspert määrata.

Eelmenetluse spetsialist koos eksperdiga kontrollivad esmalt, kas:

1) avalduses nimetatud riigisisene patenditaotlus ja OEE-s menetletud patenditaotlus on sama patendiperekonna patenditaotlused;
2) patenditaotlustel on sama esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev;
3) avalduses märgitud OEE kuulub GPPH osalisriikide hulka.

Järgnevalt tehakse kindlaks, millises menetluse etapis on riigisisene patenditaotlus.

GPPH taotluse esitamiseks ei ole patenditaotlejale kehtestatud tähtaega.

Kui tehnika taseme otsingut ei ole veel tehtud või tehnika taseme otsingu tulemuste põhjal ei ole patenditaotlust muudetud, siis üldjuhul jätkatakse patenditaotluse menetlust GPPH kohaselt juhul, kui ka muud vajalikud tingimused on täidetud.

Kui ekspert on alustanud patenditaotluse ekspertiisi, otsustab ekspert, kas ta on nõus GPPH-d kohaldama või keeldub sellest (vt D.4.2.1).

Kui ekspert teeb esmase otsuse GPPH kasutamiseks, jätkab ta sõltuvalt patenditaotluse menetluse etapist kas koos eelmenetluse spetsialistiga või iseseisvalt GPPH tingimuste täitmise kontrollimist.

D.4.3.2. GPPH taotluse kontrollimine

D.4.3.2.1. Objektide kontroll

GPPH kohaldamise kõige olulisemaks sisuliseks tingimuseks on, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides määratletud objektid oleksid patendiseaduse kohaselt Eestis kaitstavad leiutised.

Kui OEE-s menetletud patenditaotlus sisaldab OEE poolt patentseteks peetud, kuid Eestis mittekaitstavaid leiutisi või objekte ja neile vastavaid patendinõudluse sõltumatuid punkte, siis see ei tähenda, et neid tuleks Eesti riigisiseses patenditaotluses tunnustada. Selliste nõudluspunkide olemasolu korral tuleb need riigisisesest patendinõudlusest eemaldada, juhul kui seda ei ole juba menetluse varasemates etappides tehtud.

GPPH-d kohaldatakse üksnes Eestis kaitstavate leiutiste suhtes.

D.4.3.2.2. Minimaalselt nõutavate kaitsevõimeliste nõudluspunktide arv

OEE-s menetletud patenditaotlus peab sisaldama vähemalt ühte patendinõudluse punkti, milles sisalduva leiutise on OEE tunnistanud patentsuse kriteeriumidele vastavaks.

Patendinõudluse sõltumatud punktid, mida OEE ei ole tunnistanud kaitsevõimeliseks, tuleb patenditaotlejal patenditaotlusest eemaldada või GPPH-st loobuda.

D.4.3.2.3. Nõudluspunktide vastavus

Patenditaotluse ja OEE poolt kaitsevõimeliseks tunnistatud patendinõudluse punktid peavad olema sisulises vastavuses.

Patendinõudluse punktid, mis on kitsama õiguskaitse ulatusega (kitsendatud) kui OEE patendinõudluse punktid, on üldjuhul sisulises vastavuses. Uus patendinõudluse punkt, mida ei ole OEE patendinõudluses, ei ole sisulises vastavuses näiteks ka juhul, kui see on sisse viidud kui ühtse leiundusliku mõttega seotud objekti nõudluspunkt. Näiteks kui OEE patendinõudluses on meetodi nõudluspunkt ja Eesti patenditaotluse patendinõudlusse on lisatud seadme nõudluspunkt meetodi teostamiseks, siis seadme punkt ei ole vastavuses ja seega ei ole ka GPPH kohaldamiseks lubatav.

Patenditaotleja peab olema täitnud patendinõudluse punktide võrdlustabeli.

Kui patendinõudluse punktide võrdlustabel on täitmata või patendinõudluse punktid ei ole sisulises vastavuses, saadetakse patenditaotlejale järelepärimine nõudega määratud tähtpäevaks puudused kõrvaldada. Patenditaotleja peab kas puudused kõrvaldama või loobuma GPPH kohaldamisest.

D.4.3.2.4. Avaldamise nõude täitmine

Patenditaotluse ekspertiisi alustamiseks GPPH kohaldamisega peab patenditaotlus olema avaldatud (vt D.4.2.1).

Kui patenditaotlus ei ole GPPH taotluse saabumise ajaks veel avaldatud seetõttu, et prioriteedikuupäevast ei ole veel möödunud 18 kuud, peab patenditaotleja nõudma patenditaotluse varasemat avaldamist (PatS § 24 lg 3).

Kui patenditaotluse avaldamine on takistatud patenditaotluse dokumentide vormi või sisu puuduste tõttu (PatS § 24 lg 4 p 3), peab patenditaotleja esmalt puudused kõrvaldama.

D.4.3.3. Ekspertiis GPPH kohaldamisega

Eelmenetluse spetsialist koostab patenditaotlejale teate GPPH kohaldamiseks või kohaldamise tagasilükkamiseks või juhul, kui GPPH avaldusel eksisteerivad puudused, siis nende kõrvaldamiseks. GPPH kohaldamise tagasilükkamise korral peab otsust põhjendama.

Ekspert alustab patenditaotluse ekspertiisi, kui patenditaotluse vorminõuded ja nõuded GPPH kohaldamiseks on täidetud.

Ekspert tutvub OEE tehtud ekspertiisi käiguga ja otsustab, kas OEE seisukohta patendi väljaandmise suhtes saab pidada Eesti patendiseaduse alusel võimalikuks.

GPPH kohaldamisega nõustumisel teeb ekspert patendi väljaandmise otsuse tavapärasel viisil (D.2.3.1).

Kui patenditaotluse menetlemisel oli juba tehtud tehnika taseme otsing, siis arvestatakse otsuse tegemisel ka selle tulemusi. Vajadusel võib ekspert teha täiendava otsingu.

Kui OEE otsuse tunnustamiseks on vajalik täpsustada patendinõudlust ning see on arvestades lubatavaid parandusi ja täiendusi võimalik, siis tehakse patenditaotlejale sellekohane ettepanek. Paranduste esitamiseks määratakse tähtpäev (PatS § 23 lg 2).

Kui OEE otsus ei ole eksperdile vastuvõetav kas osaliselt või täielikult või eksperdi tehtud tehnika taseme otsingu käigus on leitud olulisi viiteid, mis välistavad OEE seisukoha tunnustamise, teatab ta sellest patenditaotlejale, põhjendades oma seisukohta ning määrab tähtpäeva teatele vastamiseks.

Patenditaotlejal on võimalus GPPH kohaldamisest loobuda, nõuda siiski selle kohaldamist või patenditaotlus tagasi võtta. Ekspert jätkab patenditaotluse menetlust olenevalt patenditaotleja otsusest alljärgneva kohaselt.

D.4.3.3.1. Patenditaotleja loobub GPPH kohaldamisest

Patenditaotleja loobumise korral GPPH kohaldamisest jätkab ekspert ekspertiisi. Kui patenditaotleja on teinud patenditaotluses muudatusi, arvestatakse muudatustega. Kui muudatusi ei ole tehtud, jätkab ekspert ekspertiisi patendinõudluse ja leiutiskirjelduse kehtiva redaktsiooni alusel.

D.4.3.3.2. Patenditaotleja ei loobu GPPH kohaldamisest

Kui patenditaotleja ei loobu GPPH kohaldamisest ja põhjendab seda, siis kaalub ekspert oma seisukoha muutmist. Kui patenditaotleja ei põhjenda, miks ta ei loobu, või ekspert ei muuda oma seisukohta, teeb ta patenditaotluse tagasilükkamise eelotsuse.

D.4.3.3.3. Patenditaotleja võtab patenditaotluse tagasi

Patenditaotleja võib patenditaotluse tagasi võtta (PatS § 26 lg 1). Kui patenditaotleja jätab vastamata Patendiameti otsusele GPPH-d mitte kohaldada, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks (PatS § 26 lg 3 p 2).

Viimati muudetud 15.09.2020