B-osa. Tehnika taseme otsing

PrintPDF Jaga
B.1. Tehnika taseme otsingu olemus ja eesmärk
B.1.1. Tehnika taseme otsingu olemus
B.1.2. Tehnika taseme otsingu eesmärk
B.1.3. Tehnika taseme otsingu tegemise üldpõhimõtted
B.1.4. Tehnika taseme otsing kasuliku mudeli korral
B.2. Tehnika taseme otsinguks valmistumine
B.2.1. Leiutisega tutvumine
B.2.1.1. Leiutise objekti kaitstavuse kontrollimine
B.2.1.1.1. Leiutise objekt
B.2.1.1.2. Mittepatenditav leiutis
B.2.1.1.3. Leiutise ühtsus
B.2.1.1.4. Selgus
B.2.1.1.5. Avatus
B.2.1.1.6. Leiutise esialgne klassifitseerimine
B.3. Tehnika taseme otsingu tegemine
B.3.1. Otsingu objektide kindlaksmääramine/täpsustamine
B.3.1.1. Otsingu objekt
B.3.1.2. Otsingu ulatus
B.3.2. Otsingu tegemiseks kasutatavad teabeallikad
B.3.2.1. Üldised põhimõtted
B.3.2.2. Avalikkusele teatavaks saamise mõiste
B.3.2.3. Salajane tehnika tase
B.3.2.4. Otsinguks kasutatavate teabeallikate standard
B.3.2.5. Teiste isikute viidatud teabeallikad
B.3.2.6. Arvesse mittevõetav teave (grace period)
B.3.2.7. Avalikkusele teatavaks saamise viisid
B.3.2.7.1. Kirjalik kirjeldus
B.3.2.7.2. Suuline kirjeldus
B.3.2.8. Internetis avaldamine
B.3.2.8.1. Teabe internetis avalikustamise aeg
B.3.2.8.2. Internetis avaldatud teabe usaldatavus
B.3.2.8.3. Internetis teabe avaldamise kuupäev
B.3.3. Otsing
B.3.3.1. Otsingu alustamise aeg
B.3.3.2. Otsingu üldine metoodika
B.3.3.2.1. Sõltumatul punktil puudub uudsus
B.3.3.2.2. Sõltumatu punkt on uudne
B.3.3.2.3. Otsingu jätkamine leiutustaseme kindlakstegemiseks PLM-meetodil
B.4. Otsinguaruanne
B.4.1. Otsinguaruande eesmärk
B.4.2. Otsinguaruande koostamine
B.4.2.1. Otsinguaruande sisu
B.4.2.1.1. Patenditaotluse (kasuliku mudeli taotluse) number
B.4.2.1.2. Patendiklassifikatsiooni indeksid
B.4.2.1.3. Patendinõudluse (kasuliku mudeli nõudluse) punktid, mida otsing haarab
B.4.2.1.4. Relevantsete dokumentide loetelu
B.4.2.1.5. Relevantse dokumendi olulise osa määratlemine
B.4.2.1.6. Relevantse dokumendi kategooria tähtkoodid
Kategooria X
Kategooria Y
Kategooria A
Kategooria O
Kategooria P
Kategooria T
Kategooria E
Kategooria D
Kategooria L
Kategooria &
B.4.2.1.7. Nõudluspunktid, mille suhtes dokument on relevantne
Näide
B.4.2.1.8. Kirjalik arvamus
B.4.2.1.9. Otsingu lõpetamise kuupäev
B.4.2.1.10. Otsingu teinud eksperdi nimi
B.4.2.2. Otsinguaruande vorm
B.4.2.3. Otsinguaruande kasutamine

 

B.1. Tehnika taseme otsingu olemus ja eesmärk

B.1.1. Tehnika taseme otsingu olemus

Tehnika taseme all mõistetakse arengutaset, milleni on jõutud tehnika arengus mingis tehnikavaldkonnas kas üldisemalt või siis täpsemalt mingi seadme või meetodi väljatöötamisel või aine saamisel. Tehnika taset arvestatakse kindla ajahetkega seotult.

Tehnika tase Eestis kehtiva patendiõiguse mõistes moodustub kõigist ükskõik millises maailma osas avalikkusele kättesaadavast või kättesaadaval olnud tehnikateabest sõltumata sellest, mil viisil see on avalikustatud (PatS § 8 lg 2). Mõnel juhul võidakse tehnika taseme hulka arvata ka teave, mis ei olnud teatud ajahetkel avalikkusele veel kättesaadav (PatS § 8 lg 2 ja § 24 lg 21) või arvatakse erandlikult tehnika tasemest välja (PatS § 8 lg 3).

Sõltuvalt leiutisest võib sellele eelnev tehnika tase sisaldada vähem või rohkem teavet. Enamasti on teabe maht määratult suur arvestades seda, et sinna kuulub kogu maailmas kättesaadav teave. On ilmselge, et kogu olemasolevat teavet pole keegi suuteline läbi analüüsima, rääkimata sellest, et kogu teavet oleks võimalik praktikas mõistliku jõupingutusega kätte saada. Seetõttu püütakse tehnika taseme otsingu tegemisel leida suurest teabe hulgast nii hästi kui võimalik kõige lähemad leiutise patentsust mõjutavad lahendused.

B.1.2. Tehnika taseme otsingu eesmärk

Tehnika taseme otsingu eesmärk on välja selgitada leiutisele eelnev tehnika tase selleks, et selle alusel ekspertiisi käigus teha otsus leiutise patentsuse (uudsus ja leiutustase) kohta (PatS § 8 lg 1). Ekspert peab otsingu tegemisel teabeallikate kogumisel alati silmas nende relevantsust eelkõige patendinõudlusega määratletud tehniliste lahenduste suhtes.

Tehnika taseme otsingu eesmärk patenditaotluse korral ei ole patenditaotleja tutvustamine leiutise valdkonna tehnika tasemega. Patenditaotluse esitamisele eelneva tehnika taseme otsingu teeb patenditaotleja ise või muu isik, sealhulgas patendivolinik. Patendiamet võib patenditaotluse esitamisele eelneva tehnilise taseme otsingu teha tasulise teenusena (TÕAS § 351).

Patenditaotleja võib üldjuhul arvestada sellega, et kui ta ei tee patenditaotluses muudatusi, siis tehakse otsus leiutise patentsuse kohta tehnika taseme otsingu aruandes kajastatud teabeallikate põhjal. Seetõttu on patenditaotlejatel ja patendivolinikel kasulik teada tehnika taseme otsingu koostamise ja interpreteerimise põhimõtteid.

B.1.3. Tehnika taseme otsingu tegemise üldpõhimõtted

Vastavalt PatS § 10 lg-le 1 määratakse patendikaitse sisu ja ulatus kindlaks patendinõudluse sõnastusega. Patendinõudluse sõnastuse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.

Tehnika taseme otsing tehakse üldjuhul kõiki patendinõudluse punkte arvestades. Kui patendinõudluse osa punktide eest on riigilõiv tasumata, võib ekspert piirduda ainult nende punktide arvesse võtmisega, mille eest on riigilõiv tasutud või nõuda täiendava riigilõivu tasumist. Täiendavat riigilõivu nõutakse üldjuhul, kui tasumata punktide alla jääb mõni patendinõudluse sõltumatu punkt. Patenditaotleja võib loobuda patendinõudluse punktidest, mille eest on riigilõiv tasumata, ja teatada, milliste punktide eest ta loeb riigilõivu tasutuks.

Kasuliku mudeli korral ei ole punktilõivu ette nähtud.

Tehnikataseme otsing vormistatakse otsinguaruandena. Patenditaotluse korral on otsinguaruanne Patendiametisisene dokument, mille sisu ja vormi kohta kehtivad Patendiameti kehtestatud nõuded (B.4). Patenditaotluse korral ei ole otsinguaruande avaldamine kohustuslik. Ekspert edastab tehnika taseme otsingu aruande patenditaotlejale. Seda on kolmandatel isikutel võimalik näha taotlusdokumentidega (toimikuga) tutvumisel pärast patenditaotluse avaldamist.

Ekspert ei analüüsi patenditaotleja jaoks otsinguaruandes viidatud tehnilisi lahendusi soovituste andmiseks leiutise sisu puudutavate muudatuste tegemiseks. Aruanne sisaldab viiteid tehnilistele lahendustele, mis eksperdi arvates võivad mõjutada ekspertiisi tegemisel leiutise patentsuse kohta tehtavat otsust. Viidatud tehniliste lahenduste asjakohasust ja mõju patentsusele tähistatakse kokkuleppeliste tähistega (X; Y; A jne), mida kasutataks nii PCT kui ka EPC kohaselt tehtavates tehnika taseme otsingu aruannetes.

Vajadusel võib ekspert anda selgitusi viidatud tehniliste lahenduste ja patendinõudluse punktide seoste kohta. Patenditaotleja võib selgituste saamiseks avaldada soovi eksperdiga kohtuda. Patenditaotleja otsustab ise viidete asjakohasuse ja patenditaotluses muudatuste tegemise vajaduse üle.

Patenditaotleja võib tehnika taseme otsingu aruannet arvestades teha patendinõudluses ja leiutiskirjelduses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda leiutise olemust (PatS § 25 lg 1). Enne patenditaotluse avaldamist tehtud muudatused võivad laiendada leiutise õiguskaitse ulatust, kui need on leiutiskirjelduse või joonistega toetatud. Pärast patenditaotluse avaldamist ei tohi teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi (PatS § 25 lg 4).

Ekspert võib ekspertiisi käigus teha täiendavaid tehnika taseme otsinguid. Täiendavaid otsinguid tehakse üldjuhul siis, kui patenditaotleja on muutnud patendinõudlust. Täiendavate tehnika taseme otsingute korral üldjuhul uut otsinguaruannet ei koostata ega varasemat ei täiendata.

Riigisisesesse menetlusse esitatud PCT patenditaotluste korral tehnika taseme otsingut täies mahus ei tehta, välja arvatud juhul, kui ekspert peab seda vajalikuks. Ekspert võib teha ekspertiisi käigus täiendavat tehnika taseme otsingut eelkõige siis, kui patendinõudlust on muudetud. Täiendavat otsingut tehakse reeglina Eesti riigisiseste patenditaotluste ja patentide andmebaasis ning kasulike mudelite andmebaasis.

B.1.4. Tehnika taseme otsing kasuliku mudeli korral

Tehnika taseme otsing tehakse kasuliku mudeli korral sama moodi nagu patenditaotluse korral. Teabeallikate valikul tehnika taseme otsingu aruande koostamisel arvestab ekspert sama moodi, nagu patenditaotluse korral nende relevantsust kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse seisukohalt, kuigi ekspert kasuliku mudeli kaitstavuse kohta formaalset otsust ei tee. Viimati nimetatut arvestades võib, erinevalt patenditaotlusest, kasuliku mudeli tehnika taseme otsingu eesmärgiks lugeda taotlejale teabe edastamise leiutisele eelnenud tehnika taseme kohta. Sellega aidatakse tal otsustada kasuliku mudeli kaitsevõimelisuse ja registreerimise otstarbekuse üle.

Tehnika taseme otsing kasuliku mudeli korral on informatiivse tähendusega (KasMS § 211 lg 6). Taotleja võib teha kahe kuu jooksul talle otsinguaruande Patendiametist väljastamise kuupäevast arvates selle alusel registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi (KasMS § 211 lg 5), kuid see ei ole kohustuslik.

Parandused ja täiendused ei tohi muuta registreerimistaotluse esitamise kuupäeval registreerimistaotluses avatud leiutise olemust (KasMS § 23 lg 1). Patendiamet teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste korral taotlejale ettepaneku need tagasi võtta, määrates selleks kahe- kuni neljakuulise tähtaja (KasMS § 23 lg 21). Kui taotleja keeldub leiutise olemust muutvaid parandusi või täiendusi tagasi võtmast, tehakse registreerimistaotluse tagasilükkamise otsus (KasMS § 21 lg 5 p 5).

Tehnika taseme otsingu aruanne kuulub kasuliku mudeli korral erinevalt patenditaotlusest registreeringu andmete ja avaldatavate dokumentide hulka (KasMS § 32 lg 8).

Riigisisesesse menetlusse esitatud PCT kasulike mudelite korral tehakse reeglina tehnika taseme otsing täies mahus juhul, kui leiutist on muudetud ja kohandatud vastavaks kasuliku mudeli seadusele. Täiendavat otsingut tehakse reeglina ka Eesti riigisiseste patenditaotluste ja patentide andmebaasis ning kasulike mudelite andmebaasis.

B.2. Tehnika taseme otsinguks valmistumine

B.2.1. Leiutisega tutvumine

Tehnika taseme otsinguks valmistumine algab leiutisega tutvumisest. Ekspert peab esmalt leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste alusel püüdma aru saada leiutise olemusest, see tähendab püüdma aru saada, mida taotleja tegelikult soovib kaitsta.

Juhul, kui patenditaotlus on esmapilgul vormistatud nõuetele vastavalt ja leiutise objekt tundub olevat kaitstav PatS §-de 6 ja 7 tähenduses, veendutakse, kas leiutiskirjelduse ja patendinõudluse struktuuriosad suhestuvad omavahel nii, nagu see on ette nähtud (A.3.4.2).

Kui leiutiskirjelduse ja patendinõudluse struktuur ja sisu vastab nõuetele, jätkatakse leiutisega tutvumist.

Tehnika taseme otsingut ei ole võimalik eesmärgipäraselt läbi viia, kui leiutiskirjelduse ja patendinõudluse struktuuri ja sisu ei vasta nõuetele. Seetõttu tuleb otsustada, kas nimetatud dokumente on võimalik viia nõuetele vastavaks. Kui see on võimalik, saadetakse patenditaotlejale järelepärimine, milles näidatakse ära, mida on tarvis parandada. Eksperdil on leiutiskirjelduse ja patendinõudluse parandamist soovitatav nõuda üheaegselt eelmenetluses esitatava puuduste kõrvaldamise nõudega, kui seda eelmenetluses kavatsetakse teha. Sõltuvalt sellest, millist liiki puudusi on rohkem ja milliseid tuleb rohkem selgitada, võib kirja koostada nii eelmenetluse spetsialist kui ka ekspert. Kirja koostajal ja saatjal ei ole taotlejale erinevat tähendust.

Üldjuhul peavad puudused, mida ei ole võimalik kõrvaldada, selguma juba eelmenetluses ja patenditaotlus lükatakse tagasi eelmenetluses.

Leiutise olemusest, mida soovitakse kaitsta, peab ettekujutuse andma patendinõudluse esimene sõltumatu punkt koos vastavate osadega patendikirjeldusest.

Patendinõudluse esimene punkt koosneb leiutise olulistest tunnustest. See tähendab, et sõltumata sellest, kas tegemist on kaheosalise või üheosalisega nõudlusega (A.3.4.4.3), määrab esimese punkti tunnuste kogum leiutise olemuse.

Teinekord aitab leiutise olemust paremini mõista ka lahendamist vajava probleemi lahendamise kirjeldus kuni selleni välja, et patenditaotleja on avanud leiutise loomise aluseks olnud idee.

B.2.1.1. Leiutise objekti kaitstavuse kontrollimine

Pärast seda, kui leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja jooniste põhjal on selgeks saanud objekt, mida soovitakse kaitsta, otsustatakse esmalt, kas tegemist on leiutise objektiga, ja seejärel, kas leiutis on kaitstav (st ei kuulu mittekaitstavate leiutiste hulka).

B.2.1.1.1. Leiutise objekt

Patendiga võib kaitsta mistahes tehnikavaldkonna leiutisi (PatS § 5 lg 1; TRIPS art 27(1)). Sellest sättest tuleb aru saada selliselt, et ühegi tehnikavaldkonna leiutiste patentimine ei ole välistatud. Ajaloost on teada, et näiteks ravimite ja tuumaenergeetika valdkonna leiutiste patentimine oli mõnes riigis välistatud.

Leiutise objekti liigid vastavalt PatS § 6 lg-s 1 ja PSV §-s 3 sätestatule on seade, meetod ja aine. TRIPS art 27(1) kohaselt on seadmeid ja aineid kokkuvõtvalt nimetatud toodeteks.

Leiutise objekti liik kajastub patendinõudluse sõltumatus punktis. Patendinõudluse sõltumatu punkti piirav osa algab leiutise nimetusega, milles sisaldub leiutise objekti liik. See tähendab, et patendinõudluse sõltumatu punkti alusel peab olema üheselt selge, kas leiutise objektiks on seade, meetod või aine. Sellest tulenevalt ei saa leiutise objektiks olla näiteks arvutiprogramm, mõttetegevuse reegel, majandustegevuse meetod, tingmärk või mistahes muu PatS § 6 lg-s 2 nimetatud objekt.

Leiutise objekt määratletakse tehniliste tunnustega (PSV §-d 39–43).

Kui objekt, mida soovitakse kaitsta, on ilmselgelt leiutisena mittekaitstav ja nõudluse ning leiutiskirjelduse korrigeerimisega ei ole võimalik formuleerida kaitstavat tehnilist lahendust, koostatakse patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus.

Kui leiutiskirjeldust ja patendinõudlust on võimalik mittelubatavaid täiendusi vältides parandada, koostatakse ja saadetakse patenditaotlejale järelepärimine ettepanekuga korrigeerida patenditaotlust.

B.2.1.1.2. Mittepatenditav leiutis

Leiutised, mida ei saa kaitsta, on nimetatud PatS §-s 7 ja KasMS §-s 6.

Kaitsta ei saa leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga (PatS § 7 lg 1 p 1). Eelnimetatud seadustes on kirjutatud „avaliku korra ja moraaliga“. Praktikas on tekkinud küsimus, kas mittekaitstav leiutis peab üheaegselt olema vastuolus nii avaliku korra kui ka moraaliga. Seadust tuleb tõlgendada nii, et kaitstav leiutis ei tohi olla vastuolus vähemalt ühega neist, see tähendab, kas avaliku korra või moraaliga. Tõlgendamisel võib tugineda TRIPS artiklile 27(2).

Raviviiside ja diagnoosimeetodite puhul, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks (PatS § 7 lg 1 p 2) tuleb arvestada, et mittepatenditavad on need meetodid, milles meetodi mõnes etapis osaleb inimene, kelle otsusest või tegevusest sõltub meetodi edasine käik või lõpptulemus. Sellised meetodid ei vasta tööstusliku kasutatavuse kriteeriumile. Raviviisid ja diagnoosimeetodid, mis on täies ulatuses tehnilised, on patenditavad.

Samas teiste riikide patendiametite ja kohtute praktikat arvestades, kui on selge, et tegemist on raviviisi või diagnoosimeetodiga, lükatakse patenditaotlus ilma pikemalt kaalutlemata tagasi viidates seaduse sellekohasele sättele.

Raviviiside ja diagnoosimeetodite patentimisest välistamine ei laiene üldjuhul kosmeetika ja aeroobikaga seotud meetoditele.

PatS § 7 lg 2 p-de 1–4 kohaselt ei kaitsta patendiga järgmisi biotehnoloogilisi leiutisi:

1) inimese kloonimise meetodeid;
2) inimalge geneetilise identiteedi muutmise meetodeid;
3) inimembrüo ärieesmärgil kasutamise meetodeid, sealhulgas meetodeid, mis on keelustatud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadusega;
4) looma geneetilise identiteedi muutmise meetodeid, mis tekitavad loomale kannatusi ega anna olulist kasu inimese või looma tervisekaitse seisukohalt, ning nende meetodite kasutamise tulemusena saadud loomi. 
 

Nimetatud leiutiste kaubanduslik kasutamine on moraalivastane. Kõikidele biotehnoloogia eetikaaspektidele Euroopa Liidus annab hinnangu teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühm (98/44/EÜ kokkuvõte).

Olemuselt bioloogilised meetodid bioloogilise aine, taime või looma saamiseks, välja arvatud mikrobioloogilised meetodid mikroorganismide saamiseks (PatS § 7 lg 2 p 5), ei ole tehnilise iseloomuga meetodid.

Leiutised, mida saab kasutada ainult ühe kindla taimesordi või loomatõu puhul (PatS § 7 lg 2 p 6), ei vasta üldjuhul tööstusliku kasutatavuse kriteeriumile. Siiski võib esineda erandeid. Näiteks kui leiutis on mõeldud ühe kindla taimesordi või loomatõu jaoks, kuid see on kasutatav laiemalt.

Kui leiutis, mida soovitakse kaitsta, on ilmselgelt mittepatenditav, koostatakse patenditaotluse tagasilükkamise eelotsus. Samuti toimitakse kasulike mudelite puhul.

B.2.1.1.3. Leiutise ühtsus

Leiutise ühtsuse mõistmisel kohaldatakse patendikoostöölepingu määruse reeglis 13 toodud põhimõtteid (PCT-R reegel 13).

Kui patendinõudlus sisaldab rohkem kui ühe sõltumatu punkti, tuleb eksperdil kontrollida leiutise ühtsust (PatS § 9).

Patenditaotluse korral võib patendinõudlus sisaldada mitut sõltumatut punkti ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral.

Patendinõudlus ei tohi sisaldada ühe leiutise kohta rohkem kui ühte sõltumatut punkti. Erandiks on PatS § 10 lg 3.

Kasuliku mudeli taotluse korral võib kasuliku mudeli nõudlus sisaldada ainult üht leiutist ja seega ka ainult üht sõltumatut punkti (KasMS § 8).

Ühe sõltumatu nõudluspunkti korral tuleb kontrollida punktisisest ühtsust. Selleks et ühtsuse nõue oleks täidetud, tohib patendinõudluse sõltumatu punkt koosneda ainult leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumist. See tähendab, et kõik tunnused peavad olema vajalikud ja küllaldased leiutise eesmärgiks oleva ühe kindla tehnilise tulemuse saavutamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset (PSV § 37 lg 1). Kui patendinõudlus sisaldab muid tunnuseid, mis on vajalikud lisaks mõne muu eesmärgi saavutamiseks, siis puudub leiutisel ühtsus.

Ühtsuse hindamist enne tehnika taseme otsingu tegemist nimetatakse ühtsuse hindamiseks a priori.

Hinnang ühtsusele a posteriori antakse siiski pärast otsingu tegemist, kui on selgunud, milline on tehnika taset arvestades leiutise poolt lahendatav tegelik tehniline probleem. Selle järgi selguvad ka leiutise tegelikud olulised tunnused.

Kui esimeses nõudluspunktis on rikutud leiutise ühtsust selliselt, et leiutiskirjelduses on otsesõnu mainitud ühe osa tunnuste kuulumist ühe tehnilise probleemi lahendamiseks ja teise osa tunnuste kuulumist teise tehnilise probleemi lahendamiseks, siis võib ekspert enne otsingu tegemist nõuda patendinõudluse muutmist. Patenditaotleja peab parandama patendinõudluse selliselt, et vähemalt esimene nõudluspunkt sisaldab ühe tehnilise probleemi lahendamiseks vajalikke olulisi tunnuseid.

Leiutiste kombinatsiooni korral on esimene nõudluspunkt patendinõudluse peapunkt, milles sisalduv leiutis on suunatud tehnika taset arvestades ühe soovitud kindla tehnilise probleemi lahendamisele. Patendinõudluse peapunkt on aluseks ühtse leiundusliku mõtte määratlemisele. Leiutise ühtsuse nõude täitmiseks peab kombinatsiooni kuuluvatel teistel leiutistel olema tehniline seos peapunktis sisalduva leiutisega ja need peavad olema allutatud ühtsele leiunduslikule mõttele nii, et kõik patendinõudluse sõltumatutes punktides sisalduvad leiutised toetavad peapunkti eesmärki ja moodustavad koos tervikliku panuse tehnika tasemesse (PSV § 36 lg 13).

Kui leiutise ühtsus on rikutud, peab patenditaotleja ühtsust rikkuvad leiutised patenditaotlusest eraldama. Ekspert saadab patenditaotlejale järelepärimise otsustamaks, millise leiutise suhtes soovib patenditaotleja menetlust jätkata ja nõuab määratud tähtaja jooksul korrigeeritud patendinõudluse ning leiutiskirjelduse esitamist, mis vastab alles jäävale leiutisele (PatS § 9 lg 3).

B.2.1.1.4. Selgus

Patenditaotluses esitatud leiutise olemuse ja selle avamise selguse all mõistame patendinõudluse selgust, mitte aga seda, et leiutis saab selgeks alles siis, kui tutvutud on taotluse kõikide materjalidega.

Leiutise olemus esitatakse patendinõudluses leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina (PatS § 10 lg 2). Patendikaitse sisu ja ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sõnastusega (PatS § 10 lg 1). Seetõttu peab patendinõudluse sõnastus olema nii selge ja täpne, et vastava ala asjatundja saab patendinõudlust lugedes aru, millise tehnilise lahendusega on tegemist.

Tehniline lahendus peab olema põhimõtteliselt arusaadav patendinõudlust lugedes ilma leiutiskirjeldust ja jooniseid kasutamata. Praktikas on seda enamikul juhtudel patendinõudluse esmakordsel lugemisel siiski raske saavutada. Kuna patendinõudluse sõnastuse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust ja jooniseid ning muud illustreerivat materjali, siis on loomulik, et ekspert hindab patendinõudlust ja selles leiutise olemuse selgust ja täpsust pärast leiutiskirjeldusega tutvumist. Kui leiutise olemus on arusaadav, siis antakse hinnang, kas patendinõudlus avab selle selgelt ja täpselt. Samaaegselt selgub, kas patendinõudlus sisaldab leiutise olemuse avamiseks kõiki vajalikke tunnuseid või on mõni neist jäänud puudu ja sisaldub ainult leiutiskirjelduses. Sel juhul peab patenditaotleja patendinõudlust täiendama.

Patendinõudluse hindamisel pööratakse esimesena tähelepanu patendinõudluse sisu- ja vorminõuete täitmisele.

Kõigepealt tehakse kindlaks, kas patendinõudluse esimeses punktis on selgelt ja õigesti määratletud leiutise objekti liik: seade, meetod või aine (PatS § 6 lg 1).

Kontrollitakse, kas patendinõudluse ühes punktis sisalduvad leiutise tunnused kõik on vastavat liiki objekti tunnused ja kas need on grammatiliselt õigesti esitatud (PSV §-d 39–43). Puuduste korral saadetakse taotlejale järelepärimine, määrates patendinõudluse paranduste esitamise tähtpäeva. Vähem oluliste, peamiselt grammatiliste puuduste korral, mis ei takista leiutise olemusest arusaamist, võib paranduste esitamise nõuet edasi lükata ja ühitada see muu võimaliku nõudega, kui selle tekkimise vajadus on tõenäoline.

Selguse nõude täitmise kontrollimisel pööratakse tähelepanu kasutatud terminoloogiale ja terminoloogia ühtsusele (PSV § 53). Kasutatavad terminid peavad olema tuntud vastava ala asjatundjale. Kasutatav keel peab olema vastava ala asjatundja tegevusvaldkonna erialakeel. Slängi kasutamise korral võib ekspert esitada väite ebaselguse kohta, eriti kui tegemist ei ole rahvusvaheliselt tuntud slängiga.

Selguse nõuet rikub üldjuhul leiutise oluliste tunnuste korral määramatute või ebamääraste terminite (jubin) ja väljendite (umbes, enam-vähem, sisuliselt jms) või suhteliste suuruste (paks, kitsas, tugev jms) kasutamine, samuti selliste väljendite nagu „üldjuhul“, „mõnikord“, „tüüpiliselt“, „sarnaselt“, „vajaduse korral“ jne kasutamine.

Selguse nõue on rikutud ka juhul, kui patendinõudluse sõltuv punkt või selle sisu ei ole kooskõlas patendinõudluse sõltumatu punkti või teise sõltuva punktiga. See võib juhtuda enamasti siis, kui algselt korrektselt koostatud patendinõudlust on muudetud.

Patendinõudlus loetakse ebaselgeks, kui patendinõudluse sõltumatu punkt on esitatud nii laias sõnastuses, et selle alusel ei ole otsingut võimalik teha. Sel juhul esitatakse taotlejale järelepärimises nõue patendinõudluse sõltumatu punkti täiendamiseks sõltuvates punktides või leiutiskirjelduses ja joonistel olevate tunnuste sissetoomisega. Kui patendinõudluses sõltuvad punktid puuduvad ja leiutiskirjelduses või joonistel ei ole leiutis täpsemalt avatud, teeb ekspert patenditaotluse tagasilükkamise eelotsuse.

Viimati öeldu kohaldub ka juhule, kui patendinõudluse sõnastuses puudub tehniline lahendus või kirjeldatud objektil puudub tehniline iseloom.

Patendinõudluses ei ole lubatud kirjeldada leiutise kasutamise tehnilist, ärilist ega muud eesmärki.

B.2.1.1.5. Avatus

Kui leiutise olemus patendinõudluses on avatud selgelt ja täpselt, siis järgmisena peab ekspert hindama, kas leiutise olemus leiutiskirjelduses on avatud täpsusele ja selgusele lisaks niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja selle lahendamisest leiutise abil (PatS § 19 lg 1 p 2; PSV § 23 lg 1).

Klassikaliseks leiutise avatuse üldnõudeks on, et patendikirjeldus peab vastava ala asjatundjat õpetama lahendama mingit tehnilist probleemi uutmoodi ja see lahendus ei olnud varem talle silmanähtav.

Leiutiskirjeldus peab sisaldama ühe või mitu leiutise teostamise näidet ja vajadusel muid andmeid, mis tõendavad leiutise teostamise, tööstusliku kasutamise ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamise võimalikkust (PSV § 24 lg 2 p 5).

Näited peavad olema arusaadavad vastava ala keskmise teadmiste tasemega asjatundjale arvestades leiutise loomise ajal tuntud tehnika taset.

Näidetega peavad olema kaetud nii patendinõudluse sõltumatud kui ka sõltuvad punktid, välja arvatud juhud, kui punkti sisu on vastava ala asjatundja teadmisi arvestades iseenesest mõistetav. Viimasel juhul on enamasti tegemist sõltuvate punktidega.

Kui patendinõudluse sõltumatu punkt sisaldab leiutise tunnuseid, mis varieeruvad laias vahemikus, siis üldjuhul ühest leiutise teostamise näitest ei piisa. Näiteid peab olema niipalju, et leiutise teostamise võimalikkuses kõigis variatsioonides, tööstuslikus kasutamises ja püstitatud tehnilise tulemuse saavutamises on nii ekspert kui ka eksperdi arvates vastava ala asjatundja veendunud.

Patenditaotleja võib esitada täiendavaid leiutise teostamise näiteid juhul, kui sellega ei kaasne patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust muutvaid või kaitseulatust laiendavaid täiendusi (PatS § 25 lg 1). Täiendavate näidete asemel või nendele lisaks võib patenditaotleja anda selgitusi leiutise olemuse piisava avatuse tõendamiseks.

Patendinõudluse punktid, mille usaldatavust taotleja ei suuda tõendada või mille tõendamine nõuab leiutise loomise aega arvestades hilisemaid teadmisi tehnika tasemest, jäetakse tehnika taseme otsingust ja patenditaotlusest välja.

Leiutise avatuse küsimusel on eri tehnikavaldkondades lisaks üldistele põhimõtetele oma spetsiifika. Eriti puudutab see keemia ja biotehnoloogia valdkonda üldiselt ning eraldi ravimitööstusega seotud leiutisi. Eksperdil on vajalik jälgida oma erialal rahvusvahelisi arenguid, sealhulgas eri riikide õiguspraktikat, ning kujundada selle põhjal oma sõltumatu arvamus (TÕAS § 36 lg 1).

B.2.1.1.6. Leiutise esialgne klassifitseerimine

Leiutis klassifitseeritakse tehnika taseme otsingu käigus rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni (IPC) järgi (PatS § 71). Lisaks sellele määratakse ühise patendiklassifikatsiooni (CPC) indeks. Leiutise klassifitseerimist kontrollitakse enne patenditaotluse avaldamist. Lõplikud klassifikatsiooni indeksid määratakse kindlaks patendi väljaandmise otsuse tegemisel.

Ekspert või eelmenetluse spetsialist võib määrata IPC enne tehnika taseme otsingu tegemist. Vajadus klassifitseerimise järele tekib näiteks statistika tegemisel aruannete jaoks ja muudel sarnastel juhtudel.

B.3. Tehnika taseme otsingu tegemine

B.3.1. Otsingu objektide kindlaksmääramine/täpsustamine

B.3.1.1. Otsingu objekt

Otsingu objektiks on tehniline lahendus, mis on avatud patendinõudluse sõltumatus punktis ja seda täpsustavates sõltuvates punktides nii, nagu patenditaotleja on selle esitanud ning ekspert otsingu ulatuse määramisel täpsustanud.

Otsingut ei alustata enne, kui leiutise objekt, leiutise olemus ja kaitseulatus on eespool öeldut arvestades piisavalt selge ja vajadusel on patenditaotlust vajalikul määral parandatud (B.2).

Otsing peab ideaaljuhul haarama kogu esitatud patendinõudlust või, kui seda on muudetud, siis viimast kehtivat patendinõudluse versiooni.

B.3.1.2. Otsingu ulatus

Otsing peab haarama lisaks peapunktile ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsiooni korral kõiki sõltumatuid nõudluspunkte. Sõltuvate nõudluspunktide korral haaratakse reeglina otsingusse sõltumatule nõudluspunktile otse alluvad sõltuvad nõudluspunktid. Arvestatakse sellega, et muudatuste korral kaitseulatuse kitsendamisel tehakse seda esmajoones otse alluvate sõltuvate nõudluspunktide tunnuste viimisega sõltumatusse nõudluspunkti.

Sõltumatule nõudluspunktile otse alluvatele nõudluspunktidele alluvad nõudluspunktid haaratakse otsinguga, kui see on eksperdi arvates vajalik. Vajadusel võib ekspert teha mistahes menetluse etapis täiendava otsingu.

Kui nõudluspunktide arv on suur, siis määrab ekspert kindlaks, millises ulatuses tehnika taseme otsing on vajalik ja mõistlik.

Muu hulgas arvestatakse ka nõudluspunktide arvuga, mille eest on riigilõiv tasutud, kui nõudluspunkte on üle lõivuvaba arvu (PatS § 20 lg 3). Kui nõudluspunktide arv on suurenenud muudatuste tulemusena, võib ekspert otsustada, et täiendav riigilõiv tuleb tasuda enne patendi väljaandmise otsuse tegemist. Kui suurenemine on tuntav (10 või rohkem punkti), võib täiendava riigilõivu tasumist nõuda enne otsingu tegemist.

Otsingu tegemisel arvestatakse ka neid leiutiskirjelduses sisalduvaid tehnilise lahenduse elemente, mida kasutati patendinõudluse tõlgendamisel ja mis võivad seetõttu olla abiks tehnika taseme kindlaksmääramisel.

Otsingu ulatuse määramisel võib ekspert tutvuda sama leiutise kohta teiste riikide patendiametite tehtud tehnika taseme otsinguaruannetega, kui need on kättesaadavad ja kui ta peab seda vajalikuks.

Kui otsingu objektide kindlaksmääramisel selgub, et leiutisel puudub ühtsus, mida eelmenetlus ei tuvastanud või mis tekkis taotleja esitatud muudatuste tõttu, otsustab ekspert, kas taotleja peab ühtsust rikkuvad osad enne otsingu tegemist eraldama või tehakse otsing esimese leiutise suhtes ja eraldamine toimub pärast otsingut. Viimasel juhul peab esimene leiutis olema selgelt eristatav.

B.3.2. Otsingu tegemiseks kasutatavad teabeallikad

B.3.2.1. Üldised põhimõtted

Vastavalt patendiseadusele (PatS § 8 lg 2) määratakse tehnika tase kindlaks kogu tehnikateabe põhjal, mis enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva on ükskõik millises maailma osas avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mistahes muul viisil.

Eelöeldu tähendab, et tehnika taseme moodustab ilma geograafilise, keelelise, teabe vanuse ja teabe avalikustamise vahendi piiranguta enne prioriteedikuupäeva avalikuks tulnud ning ka avalik olnud ja hiljem avalikkuse eest kadunud leiutist puudutav teave.

B.3.2.2. Avalikkusele teatavaks saamise mõiste

Teave loetakse avalikkusele teatavaks saanuks, kui asjakohasel kuupäeval oli igaühel võimalik juurdepääs teabeallikale omandamaks sellest kogu vajalik teabe sisu ilma, et ükski vajalik teabe osa oleks allunud ükskõik millisel konfidentsiaalsuse tasemel piirangule. Vajalik teabe sisu tähendab teavet selles mahus, mis on vajalik leiutist puudutava tehnika taseme kindlaksmääramisel.

Avaliku teabena käsitletakse ka ettevõtete ja asutuste sisedokumente ja teavet, mille avalikustamise suhtes ei ole kehtestatud piirangut.

Avalikkusele teatavaks saamise mõistes ei ole tähtsust, kas teabeallikaga on keegi selle avalikuks saamise kuupäevast alates tegelikult tutvunud. Samuti ei ole tähtsust, kas tutvumine on võimalik tasuta või tasu eest või kas teabe saamiseks on tarvis registreerida kasutajaks ja kasutada salasõnaga juhul, kui registreerimine ei ole piiratud.

Tuleb veel kord toonitada, et teabeallikat ei loeta avalikkusele teatavaks saanuks üksnes juhul, kui selle levitamisele on kehtestatud salastatuse mõttes mistahes liiki piirang (konfidentsiaalsus, ärisaladus jms).

Avalikkusele teatavaks saamise kuupäeva määramisel arvestatakse maailma ajavöönditega.

B.3.2.3. Salajane tehnika tase

Salajase tehnika taseme (secret prior art) all mõistetakse enne prioriteedikuupäeva Patendiametile esitatud ning hiljem ettenähtud korras avaldatud patenditaotlustes või kasuliku mudeli taotlustes sisalduv teave (PatS § 8 lg 2).

Salajase tehnika taseme hulka kuuluvad samuti avaldatud PCT-taotlused ja EP taotlused, milles Eesti on märgitud riik.

Arvesse võetava erandina kuuluvad tehnika taseme hulka salastatud patenditaotlused pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeva tingimusel, et neid ei ole enne nimetatud tähtpäeva tagasi võetud, loetud tagasivõetuks või tagasi lükatud (PatS § 24 lg 21). Juhul, kui salastatud patenditaotlus mõjutab menetluses oleva patenditaotluse patentsust, peab ekspert patenditaotlejat sellest teavitamisel esmalt välja selgitama, kas ja millises ulatuses võib patenditaotlejale salastatud teavet edastada.

Kasulike mudelite korral salastatud patenditaotlusi üldjuhul otsingu tegemisel tehnika taseme hulka ei arvata.

B.3.2.4. Otsinguks kasutatavate teabeallikate standard

Üldtunnustatud kohustuslik kasutatavate teabeallikate rahvusvaheline standard otsingut tegevatele patendiametitele on niinimetatud PCT miinimumdokumentatsioon (PCT-R reegel 34).

Teabe hulga kiire lisandumise ja teabeallikate muutumise tõttu PCT teabeallikate loetelu vananeb. Ekspert peab jälgima ise arenguid oma tehnikavaldkondades ja kasutama uusi teabeallikaid. Silma peab alati peal hoidma Eesti lähimate naabrite, eriti Põhjamaade patendiametitest saada oleval teabel.

B.3.2.5. Teiste isikute viidatud teabeallikad

Kui taotleja või menetluse käigus kolmanda isiku viidatud teabeallikad ei ole Patendiametile kättesaadavad, siis küsitakse nende koopiaid viitajalt. Vajadusel võib taotlejalt nõuda võõrkeelsete dokumentide tõlkeid (PatS § 23 lg 2), seda ka juhul, kui võõrkeelne dokument on kolmanda isiku märkuste ja arvamuste suhtes patenditaotlejale seisukohavõtuks edastatud (PatS § 23 lg 6) dokumentide hulgas.

Ekspert võib küsida taotlejalt teiste riikide patendiametite otsuste koopiaid (PatS § 23 lg 3) koos vastandatud materjalidega ja vajadusel nende tõlkeid.

B.3.2.6. Arvesse mittevõetav teave (grace period)

Patendiseaduse (PatS § 8 lg 3) kohaselt ei võeta tehnika taseme kindlaksmääramisel sellekohase nõude esitamisel arvesse leiutise olemust avavat teavet, mille on 12 kuu jooksul enne Eesti Vabariigis või välisriigis esitatud esmase leiutist sisaldava patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva avalikustanud isik, kellel on õigus taotleda patenti, või nimetatud isiku teadmisel teine isik.

Levinumad juhud, mille puhul nimetatud seadusesätet kohaldatakse, on leiutise olemuse avamine teadusartiklites ja leiutise eksponeerimine vastavalt Pariisi konventsioonile (PK art 11) ametlikel või ametlikuks tunnistatud näitustel.

Nõude, et teavet arvesse ei võetaks, peab esitama patenditaotluses või hiljemalt kaks kuud enne patenditaotluse avaldamist (PatS § 8 lg 3). Nõudele peab olema lisatud teave, millal ja millega seoses leiutise olemus avaldati.

Kui ekspert avastab otsingu käigus leiutise olemust avava teabe, mille arvesse võtmise kohta ei ole nõuet esitatud, teavitab ta sellest patenditaotlejat. Patenditaotleja võib esitada nõude juhul, kui ta jõuab seda teha kaks kuud enne patenditaotluse avaldamist. Nõude arvesse võtmise korral tuleb patenditaotluse avaldamisel avaldada ka nõuet puudutav teave. Nimetatud teave on oluline kolmandate isikute õigusi arvestades, mistõttu selle esitamine enne patenditaotluse avaldamist on kohustuslik.

Kui teine isik omandas teabe leiutise kohta õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või patendi taotlemise õigust omava isiku teadmata, võib nõuet siiski esitada ka patenditaotluse ekspertiisi käigus.

Kasuliku mudeli korral tuleb nõue esitada registreerimistaotluses. Nõuet arvestatakse tehnika taseme otsingu tegemisel. Edasise menetluse käigus saab nõuet esitada ainult juhul, kui teine isik omandas teabe õigusvastaselt või teave avaldati õigusvastaselt või kasuliku mudeli registreerimise õigust omava isiku teadmata (KasMS § 7 lg 2).

Ekspert peab arvestama, et arvesse mittevõetava teabe säte ei ole rahvusvaheliselt ühtlustatud. Seetõttu võib teiste riikide seadustes see säte olla teistsugune või üldse puududa.

B.3.2.7. Avalikkusele teatavaks saamise viisid

B.3.2.7.1. Kirjalik kirjeldus

Tehnika taseme otsingus kasutatakse valdavalt kirjalikke allikaid.

Peamised kirjalikud allikad on:

1) avaldatud patenditaotlused ja patendikirjeldused ning kasuliku mudeli kirjeldused;
2) teadusartiklid teadusajakirjades, teadustööde aruanded ja dissertatsioonid;
3) käsiraamatud, õpikud;
4) tehnika- ja muud ajakirjad ning ajalehed;
5) kongresside, konverentside, seminaride ja töötubade materjalid;
6) näituste kataloogid ja toodete reklaami materjalid.
 

Enamik eelnimetatud allikaid sisaldab andmeid avalikuks saamise aja kohta.

Tehnika taseme kindlaksmääramisel arvesse võetavate allikate avalikuks saamise aja kindlakstegemisel arvestatakse, kas allikate ja patenditaotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev on ajaliselt lähestikku või on vahe aastates. Viimasel juhul ei ole otstarbekas tegelda allika täpse avalikustamise kuupäeva määramisega. Kui täpset kuupäeva on raske määrata, siis piisab aasta täpsusest.

Vastandatavate allikate puhul, mille avalikustamise kuupäev on oluline, kasutatakse allika avaldamise kuupäeva, mis üldjuhul on kirjalike originaalallikate puhul olemas. Artiklile või publikatsioonile autoriõiguse tekkimise kuupäev ei pruugi olla samane avalikustamise kuupäevaga. Samuti ei ole üldjuhul publitseeritava materjali üleandmine kirjastajale samane avalikustamise kuupäevaga. Vaidluse korral taotleja või kolmanda isikuga arvestatakse nende esitatud tõenditega, kui need on eksperdi arvates usaldusväärsed.

B.3.2.7.2. Suuline kirjeldus

Suulise kirjelduse alla kuulub tehniliste lahenduste kirjeldamine raadio- ja televisioonisaadetes ning loengutes, koolitustel ja kursustel.

Suulise kirjeldamise korral tuleb arvestada, millal tegelik suuline avalikustamine toimus ja kas esitatud sisu ning kuulajate ringi kohta ei kehtinud konfidentsiaalsuse nõuet sisaldavaid piiranguid.

Suuliselt esitatud loengute korral tuleb põhimõtteliselt arvesse võtta tekst ja näited, mis tegelikult esitati. Kui tekst ei ole kättesaadav helisalvestisena, siis loetakse autentseks loengu hilisem kirjalikult kättesaadav tekst, kuni taotleja või kolmas isik ei esita usaldusväärseid tõendeid suulise teksti erinevuse kohta.

Loengute tekst võib olla avalikkusele kirjalikult kättesaadav mõnikord ka enne suulist ettekandmist. Sel juhul tuleb arvestada varasema kirjaliku avalikustamise kuupäevaga.

Suuliste kirjelduste eel, näiteks eksponaadi näitusel väljapaneku korral, arvestatakse eksponaadi näitusel eksponeerimise algusega, mitte aga suulise ettekandmise ajaga.

B.3.2.8. Internetis avaldamine

Tehnika taseme otsingu tegemisel kasutatakse käesoleval ajal laialdaselt interneti kaudu nii patendi- kui ka muid andmebaase. Muud interneti kaudu kasutatavad peamised teabeallikate liigid on:

1) ettevõtete ja asutuste üldised kodulehed; 
2) ettevõtete toodete kataloogid, reklaamtrükised ja kasutusjuhendid;
3) ettevõtete toodete esitlused, seminarid jm tehnilist teavet levitavad üritused; 
4) sõnaraamatud ja teatmikud;
5) blogid;
6) foorumid;
7) meediaveebid;
8) uudisteportaalid jne.
B.3.2.8.1. Teabe internetis avalikustamise aeg

Teabe internetis avalikustamise ajaks loetakse kuupäev, millal teave oli esmakordselt avalikult ja inimestele või otsingumootoritele kättesaadavalt üles laaditud.

B.3.2.8.2. Internetis avaldatud teabe usaldatavus

Internetis avaldatud teabe usaldatavust tuleb alati kaaluda.

Tehnika taseme otsingu seisukohalt jagatakse internetis saada olevad allikad usaldusväärseteks ja teadmata usaldusväärsusega või ebausaldusväärseteks.

Usaldusväärsed on patendiandmebaasid (vt https://www.epo.org/service-support/useful-links/databases.html). Patendi- ja muude usaldusväärsete andmebaaside korral peab tähele panema, kas tegemist on ametlike originaalandmebaasidega või nende töötlemisel saadud andmebaasidega. Viimaste puhul võib teabe edastamine olla hilisem sama teabe avaldamisest originaalandmebaasides, näiteks sõltuvalt andmete uuendamise perioodilisusest.

Usaldusväärsed on üldjuhul teadusajakirjade veebilehed, ajalehed ja perioodilised väljaanded, raadio- ja televisioonisaated.

Teadmata usaldusväärsusega on tihti eraisikute, äriühingute ja eraorganisatsioonide ning reklaamiasutuste veebilehed. Probleemiks nende juures on teadmatus, kas tegemist on esmakordse avaldamisega ja kas veebilehte on muudetud ning millal seda on tehtud. Samuti võib selliste veebilehtede kättesaadavus ootamatult olla katkenud või aadress muutunud. Selliste veebilehtede korral on vajalik teha ja säilitada nendelt leitud elektroonilise dokumendi koopia.

B.3.2.8.3. Internetis teabe avaldamise kuupäev

Usaldusväärsete allikate korral on internetis teabe avaldamise kuupäev üldjuhul brauseris nähtav või seda on võimalik leida. Näiteks võib see olla määratav otsingumootori poolt veebilehe indekseerimise kuupäeva arvestades.

Kui teabe internetis avalikustamise kuupäeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis üldjuhul seda teavet ekspertiisi tegemisel ei arvestata. Patentsuse seisukohalt oluliseks muutuda võiv allikas tuleb siiski otsinguaruandesse lülitada ning tähistada kategooriaga „L“.

Kui teabe avaldamise ajana on näidatud ainult kuu või aasta, patenditaotluse esitamise või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäev langeb aga järgmisesse kuusse või aastasse, siis mõne patendiameti praktika kohaselt loetakse teabe avaldamise kuupäevaks tinglikult vastavalt kuu või aasta viimane kuupäev.

Teabe internetis avaldamise kuupäeva leidmiseks soovitatakse kasutada patendiametite ja WIPO poolt PCT-taotluste rahvusvahelise otsingu tegemiseks käesoleval ajal ühe võimalusena interneti arhiveerimise andmebaasi Internet Archive Wayback Machine (https://archive.org/web/web.php). Eesti sisuga veebilehti säilitab Rahvusraamatukogu Eesti veebiarhiivis aadressil http://veebiarhiiv.digar.ee/.

B.3.3. Otsing

B.3.3.1. Otsingu alustamise aeg

Tehnika taseme otsingu teeb ekspert patenditaotluse menetlemisel tavaliselt ühe korra enne patenditaotluse avaldamist eelmenetluse etapis. Otsingu algus sõltub eelmenetluse käigust. Otsingu alustamiseks on vajalik, et patenditaotlus vastab sisunõuetele ja olulisematele vorminõuetele.

Puuduste korral peab patenditaotlus otsingu alustamiseks olema parandatud sedavõrd, et eksperdile oleks selge leiutise objekt (B.2.1.1.1) ning leiutis peab olema esitatud piisavalt selgelt (B.2.1.1.4). Lisaks on vajalik, et leiutis oleks ühtne (B.2.1.1.3).

Otsinguaruande põhjal muudatuste tegemise korral patenditaotluses võib ekspert vajadusel teha täiendava otsingu. Täiendav otsing tehakse üldjuhul ekspertiisi käigus pärast seda, kui on tutvutud kõigi patenditaotleja ja võimalike kolmandatelt isikutelt saabunud kirjadega.

Ekspert võib täiendava otsingu kohta koostada täiendava vormikohase otsinguaruande ja edastada selle patenditaotlejale, kui see on otstarbekas. Mõne üksiku viite korral ei ole täiendava vormikohase otsinguaruande koostamine kohustuslik. Viited võib patenditaotlejale edastada teatena, kui see on vajalik.

B.3.3.2. Otsingu üldine metoodika

Tehnika taseme otsingut alustatakse tavaliselt ülevaate saamiseks selle tehnikavaldkonna, millesse leiutis kuulub, üldisest tehnika tasemest.

Otsingu objektiks on esmalt tehniline lahendus, milles sisalduvad kõik sõltumatu nõudluspunkti tunnused.

Otsingu tulemusena leitud leiutisele lähedasi, sarnaseid või leiutise patentsuse seisukohalt muid huvi pakkuvaid tehnilisi lahendusi nimetakse analoogideks.

B.3.3.2.1. Sõltumatul punktil puudub uudsus

Kui otsingu käigus leitakse tehniline lahendus (analoog), mis on identne sõltumatus nõudluspunktis toodud leiutisega, siis tähendab see, et sõltumatu punkti järgi määratletud leiutisel puudub uudsus.

Algse sõltumatu punkti järgi määratletud leiutise uudsuse kriteeriumile mittevastavuse korral võib olla võimalik, et leiutise täpsustamisel (piiramisel, kaitseulatuse kitsendamisel) sõltuvates nõudluspunktides toodud tunnustega on leiutis siiski uus. Sel juhul täpsustab ekspert otsingu objekti järjest kõigi või mõne valitud sõltumatutele nõudluspunktile otse alluva sõltuva nõudluspunkti tunnuseid arvestades. See tähendab, et ekspert teeb otsingu kontrollimaks, kas leiutis vastab uudsuse kriteeriumile, kui seda piirata sõltuvas nõudluspunktis toodud tunnuste üle toomisel sõltumatusse nõudluspunkti.

Juhul kui ka mõne sõltuva nõudluspunkti järgi täpsustatud (piiratud) leiutis ei ole samuti uus, võib ekspert täpsustada otsingu objekti veelgi järgmise alaneva taseme alluvaid sõltuvaid nõudluspunkte arvestades. Otsingu objekti võib täpsustada sõltuvate nõudluspunktide arvel, kuni leitakse tehniline lahendus, millel on leiutisena olemas uudsus.

Ekspert on pädev otsustama, millises ulatuses on leiutist otsingu tegemisel mõistlik sõltuvate nõudluspunktide arvel täpsustada.

Kui patenditaotleja esitatud patendinõudluses sõltuvad nõudluspunktid puuduvad, võib ekspert siiski leiutiskirjeldust arvestades välja selgitada leiutisele lähedase tehnika taseme ja kajastada tulemused otsinguaruandes. Seda on otstarbekas teha üksnes juhul, kui leiutiskirjelduse või jooniste alusel on patenditaotlejal võimalik sõltumatut nõudluspunkti täpsustada (piirata) nii, et täpsustatud tehniline lahendus on uus. Kui patenditaotlejal ei ole võimalik sõltumatut nõudluspunkti piirata, siis ekspert leiutisele lähedase tehnika taseme määramisega ei tegele. Patenditaotluse kohta tehakse ekspertiisis tõenäoliselt tagasilükkamise otsus.

Leiutise täpsustamine otsingu käigus eksperdi poolt on ainult mõtteline. Seda ei saa käsitada kui kohustust või soovitust patenditaotlejale. Patenditaotleja lähtub muudatuste tegemisel patenditaotluses üksnes iseenda valikutest ja otsustest.

B.3.3.2.2. Sõltumatu punkt on uudne

Kui otsingu käigus sõltumatus nõudluspunktis toodud tehnilise lahendusega identset lahendust ei leita, siis otsitakse lahendusi (analooge), millel on kõige rohkem leiutisega ühiseid tunnuseid.

Otsinguaruandes kajastatakse leiutisele lähedased analoogid nii sõltumatu nõudluspunkti tunnuste järgi kui ka sõltuvate nõudluspunktide alusel täpsustatud leiutisele lähedased analoogid.

Lähedaste analoogide puudumisel antakse ülevaade erinevatest sama eesmärki täitvatest tehnilistest lahendustest.

B.3.3.2.3. Otsingu jätkamine leiutustaseme kindlakstegemiseks PLM-meetodil

Leiutustaseme kindlakstegemiseks kasutatakse üldjuhul probleemi lahendamise meetodit (PLM) (problem solution approach – PSA).

Kui otsingu käigus uudsuse kriteeriumile vastavad tehnilised lahendused on kindlaks määratud, jätkatakse otsingut nende leiutustasemele vastavuse kontrollimiseks.

Kui patenditaotleja esitatud sõltumatu nõudluspunti järgi määratletud leiutis vastab uudsuse kriteeriumile, siis määratakse leitud analoogide hulgast lähim analoog (closest prior art).

Lähima analoogi määramisel on ekspert sõltumatu ega pea järgima, millist tehnilist lahendust on patenditaotleja leiutiskirjelduses või kirjavahetuses või kolmanda isiku esitatud märkuses käsitletud lähima analoogina.

Kui otsingu tulemusena leitud leiutise lähim analoog ühtib patenditaotleja poolt leiutiskirjelduse viidatud lähima analoogiga, teeb ekspert leiutiskirjelduses toodu põhjal kindlaks, millise tehnilise probleemi lahendamisele on leiutis suunatud ehk mis on leiutise eesmärk. Mitme eesmärgi korral tehakse kindlaks, milline nendest on leiutise peamine eesmärk. Vajadusel võib ekspert esitada patenditaotlejale sellekohase järelepärimise.

Kui patenditaotleja ei ole lähimat analoogi kindlaks määranud või see ei ühti eksperdi arvamusega, määrab ekspert ise kindlaks leiutise lähima analoogi ning tegeliku (objektiivse) tehnilise probleemi (objective technical problem), mille leiutis lahendab. Ekspert määrab kindlaks leiutise lähima analoogi ka juhul, kui patenditaotleja ei ole leiutiskirjelduses tehnikataset üldse kirjeldanud. Vahel võib patenditaotleja väita, et leiutis on nii uudne, et sellel puuduvad analoogid. Ekspert peab sellist väidet alati kontrollima.

Sõltuva nõudluspunkti alusel täpsustatud nõudluspunktide korral otsitakse ja määratakse kindlaks ka nende lähimad analoogid ning tehakse kindlaks, milliseid tehnilisi probleeme täpsustatud leiutis võib lahendada. Ekspert teeb otsingu leiutise mõistlikku õiguskaitse ulatust arvestavas optimaalses mahus.

Leiutise lähima analoogi ja tegeliku tehnilise probleemi kindlaksmääramise järel kaalub ekspert ekspertiisi käigus, kas leiutise erinevus lähimast analoogist tegeliku tehnilise probleemi lahendamisel ei tulene vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt tehnika tasemest (PatS § 8 lg 4).

B.4. Otsinguaruanne

B.4.1. Otsinguaruande eesmärk

Otsinguaruannet kasutatakse tehnika taseme otsingu tulemuste fikseerimiseks.

Otsinguaruande koostamine ja patenditaotlejale edastamine ei ole patenditaotluste korral seadusega ette nähtud. Otsinguaruanne koostatakse käesolevate juhiste järgi patenditaotluste head menetlustava järgides. Kasulike mudelite korral on tehnika taseme otsinguaruande koostamine ja taotlejale edastamine seadusega ette nähtud (KasMS § 211).

Otsinguaruande koostamise ja kasutamise korra ning dokumentide vormi kehtestamisel on Patendiamet sõltumatu.

B.4.2. Otsinguaruande koostamine

Tehnika taseme otsinguaruande koostamise ja interpreteerimise põhimõtete ning aruande vormi puhul on järgitud sarnasust rahvusvahelise taotluse (PCT-taotluse) ja Euroopa patenditaotluse (EP-taotluse) menetlemisel koostatavate aruannetega.

B.4.2.1. Otsinguaruande sisu

Otsinguaruande sisu esitatakse lakooniliselt. Otsingu tegemine patenditaotluste puhul on vajalik leiutise patentsuse kohta otsuse tegemiseks, mitte patenditaotleja tutvustamiseks tehnika tasemega.

Otsinguaruanne sisaldab viiteid otsingu käigus leitud kõigile leiutise suhtes tähtsust omavatele tehnika tasemes tuntud tehnilistele lahendustele. Otsinguaruandes kajastatakse tuntud tehnilist lahendust avalikustanud dokumendi või muu teabeallika andmed, nõudluspunktide numbrid, mille suhtes tuntud tehnilisel lahendusel on relevantsus ja tähtkoodiga väljendatud teabeallika relevantsuse tase (dokumendi kategooria). Otsinguaruanne võib sisaldada arvamust leiutise kaitsevõimelisuse kohta.

Ekspert ja patenditaotleja lähtuvad teabeallikate relevantsuse interpreteerimisel üldjuhul WIPO standardis ST.14 toodud selgitustest. Ekspert võib vajadusel anda lisaselgitusi dokumendi kategooria valiku kohta. Otsinguaruandesse kuuluva kirjaliku arvamuse koostamisel ei esita ekspert oma lõplikku seisukohta, ei anna sisulisi selgitusi leiutise kaitsevõimelisuse kohta ega too põhjendusi, argumente või suuniseid muudatuste tegemiseks. Otsinguaruande tõlgendamisel peab patenditaotlejal jääma täielik vabadus iseseisvaks otsustamiseks. Ekspert võib patenditaotleja sellekohase soovi korral korraldada konsultatsiooni selgitamaks otsinguaruande tõlgendamise põhimõtteid.

Otsinguaruanne sisaldab järgmisi elemente:

1) patenditaotluse (kasuliku mudeli taotluse) number;
2) leiutise kuuluvust näitava tehnikavaldkonna rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni ja muude klassifikatsioonide indeksid;
3) patendinõudluse (kasuliku mudeli nõudluse) punktid, mida otsing haarab;
4) relevantsete dokumentide loetelu; 
5) relevantse dokumendi olulise osa määratlemine; 
6) relevantse dokumendi kategooria tähtkood;
7) nõudluspunktid, mille suhtes dokument on relevantne;
8) kirjalik arvamus (written opinion);
9) otsingu lõpetamise kuupäev;
10) otsingu teinud eksperdi nimi.
B.4.2.1.1. Patenditaotluse (kasuliku mudeli taotluse) number

Taotluse number märgitakse otsinguaruande igale lehele. Vormikohase kirjavormi kasutamisel on igal lehel sellekohane andmeväli.

B.4.2.1.2. Patendiklassifikatsiooni indeksid

Otsinguaruandel märgitakse ära patendiklassifikatsiooni indeksite vahemikud, mille ulatuses otsing tehti.

Kõikidel juhtudel näidatakse ära rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni (IPC) indeksid. Soovitatav on lisada ka ühise patendiklassifikatsiooni (CPC) indeksid. Rahvuslikku patendiklassifikatsiooni kasutavate riikide patendidokumentidele viitamisel on soovitatav ära märkida ka need indeksid. Ennekõike puudutab see USA-d.

Millise täpsusega indeksid ja nende vahemikud ära näidatakse, sõltub sellest, kui täpselt oli tarvis otsingut teha. Kui leiutis puudutas kitsast tehnikavaldkonda, mille jaoks on olemas küllalt täpsed klassifikatsiooni indeksid ja otsing tehti kitsas valdkonnas, siis märgitakse ära täpsem indeksite vahemik. Reeglina lisatakse täpsema indeksite loetelu ette IPC alaklassi indeks (näiteks A01B).

B.4.2.1.3. Patendinõudluse (kasuliku mudeli nõudluse) punktid, mida otsing haarab

Kui otsing tehti osa patendinõudluse punktise suhtes, siis märgitakse punktide numbrid või numbrite vahemikud, millised olid otsinguga haaratud.

Üldjuhul haaratakse otsinguga kõik nõudluspunktid, kuid kui nõudlus sisaldab palju sõltuvaid nõudluspunkte, mis ei mõjuta leiutise patentsust, siis võib ekspert otsustada, millised nõudluspunktid jäetakse otsingust välja (B.3.3.2.1). Arvestada tuleb ka sellega, mitme nõudluspunkti eest on punktilõiv tasutud.

B.4.2.1.4. Relevantsete dokumentide loetelu

Otsinguaruandesse kantakse viited kõigile dokumentidele ja muudele avalikustamistele, mis otsingu käigus leiti ja mida kasutatakse leiutise patentsuse (uudsus, leiutustase) hindamiseks. Dokumente, millega küll tutvuti, kuid mis ei osutunud asjakohasteks, otsinguaruandesse ei kanta.

Dokumentide viitamise vormile kohaldatakse WIPO standardit ST.14 ja selles toodud näiteid.

Dokumentide loetelus järjestatakse need olulisuse järjekorras (suuremast relevantsusest alates; X-dokumendist alates), lisades igale dokumendile kategooria tähtkoodi (B.4.2.1.6) ja patendinõudluse punkti numbri või vahemiku, mille kohta dokument on relevantne.

B.4.2.1.5. Relevantse dokumendi olulise osa määratlemine

Kui dokumendis on osad, mis on eriti relevantsed leiutise kui terviku või mõne selle tunnuse suhtes, siis näidatakse dokumendi viite juures ära need kohad, kus sellist osa võib leida. Sellisteks viideteks võivad olla dokumendi lehekülgede numbrid, read, lõigud, punktid, jooniste numbrid jne.

B.4.2.1.6. Relevantse dokumendi kategooria tähtkoodid

Dokumendi relevantsuse taseme (kategooria) tähtkoodid ja nende tähendus on antud WIPO standardi ST.14 punktis 20. Allpool nimetatud tähtkoodid kehtivad ka kasulike mudelite korral, välja arvatud kategooria Y.

Kategooria X

X-kategooria dokument (x-dokument) on dokument, mis eraldi võetuna on eriti oluline. Leiutist ei saa pidada taotletud kaitse ulatuses uudseks või tal puudub leiutustase.

X-dokument on dokument, mis sisaldab kõiki sõltumatu punktiga määratletud leiutise tunnuseid ja on üksikult võetuna täielikult relevantne sõltumatu punkti suhtes. See tähendab, et leiutisel puudub uudsus.

X-dokument kohaldub ka siis, kui selles sisalduv tehnilise elemendi nimetus on kitsam sama ülesannet täitva elemendi nimetusest nõudluses (näiteks dokumendis on „kruvi“, aga nõudluses on tunnus „kinnituselement“).

Sama X-dokument võib kohalduda lisaks sõltumatule punktile ka kõigile teistele sõltumatutele (kompleksleiutise korral) ja sõltuvatele punktidele, mis on selle dokumendi sisuga hõlmatud (näiteks: punktid 1–12; punkt 18).

Otsingu tegemisel võib ekspert leida rohkem kui ühe X-dokumendi. Erinevad X-dokumendid võivad haarata erinevaid sõltumatuid ja sõltuvaid nõudluspunkte. Üldjuhul kajastatakse otsinguaruandes kõik leitud X-dokumendid.

Leiutisel võib puududa ühe ainsa X-dokumendi põhjal ka leiutustase. Seda näiteks järgmistel juhtudel:

1) leiutise erinevus tehnika tasemest seisneb täiendavate elementide lisamises ja  see võimalus on silmanähtav;
2) tegemist on silmanähtavalt tehniliste parameetrite optimeerimisega;
3) leiutise erinevus tehnika tasemest seisneb mõne tunnuse asendamises ekvivalentse tunnusega;
4) osa leiutise tunnuseid on üle võetud teisest valdkonnast, kus need täidavad sama ülesannet ning ülevõtmine on vastava ala asjatundja jaoks silmanähtav;
5) leiutise kasutamise korral teises valdkonnas on see silmanähtavalt võimalik, teades selleks vajalikke leiutisel olemas olevaid omadusi;
6) leiutis on loodud õpikus või käsiraamatus toodud õpetuste põhjal.
 

Ülaltoodud „kinnituselemendi“ näidete puhul ja muudel juhtudel, mille puhul piisab leiutustaseme puudumisel viitamisest X-dokumendile, jääb erinevus tehnika tasemest üldtuntud teadmiste (common general knowledge) hulka.

Kasuliku mudeli korral kohaldub leiutustaseme puudumisele viitamisel ka selline X-dokument, millega võrdlemisel ei ilmne leiutisel selle kasutamisel kasulikku tehnilist ega muud kasulikku omadust. Ekspert võib kasutada viidet sellele dokumendile juhul, kui kasuliku mudeli taotleja ei ole leiutiskirjelduses ära näidanud ühtegi kasulikku omadust või tulemust, mida leiutis võimaldab saavutada võrreldes tehnika tasemes tuntud lahendustega. Kasulikul mudelil on leiutustase alati, kui seda on taotleja leiutiskirjelduses usutavalt selgitanud ning see ei ole ilmses vastuolus loodusseadustega.

Kategooria Y

Y-kategooria dokument (Y-dokument) on dokument, mis kombinatsioonis ühe või mitme sama kategooria dokumendiga on eriti oluline. Leiutisel puudub leiutustase, kuna kombinatsioon on vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetav.

Y-dokument on dokument, mis sisaldab olulist osa leiutise tehnilisest lahendusest. Y-dokumentideks võivad olla nii otsingu käigus leitud analoogide hulgas kui ka muud dokumendid.

Üldine põhimõte on, et leiutisel puudub leiutustase, kui vastava ala asjatundja jaoks on teades üldjuhul kahte, erandjuhul rohkemat Y-dokumenti ja neid kombineerides silmanähtav leiutise loomine.

Kasuliku mudeli korra viidet Y-dokumentidele ei kasutata, arvestades X-dokumendi kohta selgitatut.

Kategooria A

A-kategooria dokument (A-dokument) on dokument, mis määratleb tehnika taseme, kuid ei ole patentsuse seisukohast eriti oluline.

A-dokumentide puhul on tegemist samasse valdkonda kuuluvate leiutise kaugemate analoogidega või samas valdkonnas tuntumate või olulisemate tehniliste lahendustega.

A-dokumentideks võivad teinekord olla patenditaotleja poolt leiutiskirjelduses märgitud analoogid. Kui ekspert on nendega otsingu käigus tutvunud, võib ta need kanda otsinguaruandesse, nimetades neid üheaegselt nii A-dokumendiks kui ka D-dokumendiks (A, D).

A-dokumentide otsimine ei ole omaette otsingu eesmärk, kuid kui X- ja Y-dokumendid puuduvad, siis märgitakse otsinguaruandesse siiski mõni leiutisele lähedane või tehnikavaldkonna seisukohast huvipakkuv A-dokument.

Kategooria O

O-kategooria dokument (O-dokument) on dokument, mis viitab suulisele avaldamisele, kasutamisele, väljapanekule jms.

Suulise avalikustamise korral märgitakse ära juhul, kui see on asjakohane, avalikustamise kuupäev ja kuupäev, millal teabeallikas suulisest avalikustamisest teavitas. Näites kui ajalehes oli ära toodud leiutise olemuse avaliku suulise ettekandmise kuupäev, siis märgitakse nii ettekandmise kuupäev kui ka ajalehe ilmumise kuupäev.

O-dokumenti kasutatakse alati koos kas X-, Y- või A-dokumendiga, kuna see kas on või vastupidi ei ole oluline leiutise kaitsevõimelisuse seisukohalt.

Kategooria P

P-kategooria dokument (P-dokument) on dokument, mis on tulnud avalikuks enne taotluse esitamise kuupäeva, kuid pärast prioriteedikuupäeva.

P-dokument on oluline siis, kui prioriteedinõuet ei saa rahuldada või kaotab kehtivuse muul põhjusel, nagu viga andmetes, prioriteedinõue võetakse tagasi, puudutab ühtsust rikkuvat leiutist, mis eraldatakse jne.

P-dokumenti kasutatakse alati koos kas X-, Y- või A-dokumendiga.

Kategooria T

T-kategooria dokument (T-dokument) on dokument, mis on tulnud avalikuks pärast taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva ja mis ei ole patentsuse seisukohast eriti oluline.

T-dokumendile viidatakse juhul, kui see sisaldab olulist tehnilist teavet või teooriaid, mis on oluline/olulised leiutise olemusest arusaamiseks.

T-dokumendile viidatakse ka näiteks juhul, kui selles sisalduva teabe kohaselt patenditaotleja esitatud väited saavutatava eesmärgi või leiutise realiseeritavuse või tööstusliku kasutatavuse suhtes ei saa teoreetiliselt paika pidada.

Kategooria E

E-kategooria dokument (E-dokument) on dokument, mis on tulnud avalikuks taotluse esitamise kuupäeval või pärast seda.

E-dokument muutub oluliseks leiutise kaitsevõimelisuse seisukohalt, kui taotluse esitamise kuupäev muutub hilisemaks. Kasutatakse koos kas X-, Y- või A-dokumendiga.

Kategooria D

D-kategooria dokument (D-dokument) on dokument, millele on viidatud taotluses.

D-dokumendile viitamist kasutatakse juhul, kui ekspert on sellega otsingu käigus tutvunud ja leidnud, et see dokument on vaja otsinguaruandesse kanda, lisades omalt poolt relevantsust näitava kategooria tähise (näiteks Y,D või A,D).

Kategooria L

L-kategooria dokument (L-dokument) on dokument, millele viidatakse muul põhjusel.

L-dokumendile võib ekspert viidata erijuhtudel, kui muud viited ei ole asjakohased, või täiendava teabe andmiseks.

L-dokumendiks võib näiteks nimetada viidet avalikustamisele, mis võis olla varasem, kui see on prioriteedinõudes. Selliseks dokumendiks võib olla ka näiteks esmane patenditaotlus, kui prioriteedinõue ei ole esmase patenditaotluse alusel.

L-dokumendiks loetakse patenditaotleja poolt leiutise olemust avavat teavet mitte arvesse võtmise nõudes nimetatud allikas (PatS § 8 lg 3).

L-dokumendile viitamise korral tuleb viitamise põhjust selgitada otsinguaruande kommentaaride lehel.

Kategooria &

&-kategooria dokument (&-dokument) on dokument, mis on sama patendipere liige.

B.4.2.1.7. Nõudluspunktid, mille suhtes dokument on relevantne

Iga otsinguaruandes viidatud dokumendi juures näidatakse, millis(t)e nõudluspunkti(de) suhtes on see relevantne ja milline on relevantsuse tase ehk dokumendi kategooria selle nõudluspunkti suhtes (vt näide).

Üks ja sama dokument võib omada ainult üht ja sama kategooriat kõikide nõudluspunktide suhtes või ainult osa nõudluspunktide suhtes või erinevaid kategooriaid erinevate nõudluspunktide suhtes.

Kui dokument on relevantne ainult ühe nõudluspunkti suhtes, märgitakse vastava punkti number ja koht dokumendis, mis on relevantne.

Kui dokument on relevantne mitme järjestikuse nõudluspunkti suhtes, märgitakse numbrivahemik.

Dokument võib olla relevantne mitme üksiku nõudluspunkti suhtes. Sel juhul märgitakse vastavate punktide numbrid.

 

 Näide

Kategooria

Viide dokumendile, dokumendi oluline osa

Nõudluse punkt, mille suhtes dokument on oluline

 

EE, EE201100054A (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL) 15. aprill 2016

 

X

 Fig.1

1 – 8

Y

Lk 4, read 25–27

10

A

Lk 5, read 1–3; Fig. 3 pos. 34

14, 15

 

B.4.2.1.8. Kirjalik arvamus

Otsinguaruanne sisaldab eksperdi kommentaare, mis selgitavad eelkõige X- ja Y-dokumentide relevantsust nõudluspunktide suhtes, millele need on vastandatud.

Kommentaarid on taotlejale vajalikud menetluse jätkamise valikute tegemisel.

Eksperdi seisukohalt on kommentaaridel memo väärtus, kuna ekspertiisi alguseni võib teinekord mööduda pikk ajavahemik või ekspertiisi võib teha teine ekspert.

Üldlevinud praktika kohaselt tähistatakse vastandatud X-, Y- ja teisi vastandatud dokumente analüüsi koostamisel pika viite vältimiseks näiteks D1, D2, D3 jne.

Selgitust alustatakse reeglina sõltumatut punkti puudutavatest vastandustest. Kui tegemist on X-dokumendiga, siis näidatakse, kus vastandatud dokumendis on leiutise tunnustega kattuvad tunnused. Seejärel võib esitada oma arvamuse leiutisel uudsuse puudumise kohta.

Leiutustaseme puudumise korral kombineeritakse üldjuhul kahte Y-dokumenti. Ekspert põhjendab lühidalt, milliste dokumentide kombinatsioon ja mis põhjusel on vastava ala asjatundja jaoks silmanähtav.

Y-dokumente leitakse tihti rohkem kui üks paar. Suurema hulga dokumentide korral võib moodustuda samadest dokumentidest mitu kombinatsiooni ja nende vastandatavust põhjendada.

Ekspert ei tohi otsinguaruandes anda soovitusi nõudluse muutmiseks. Soovituste andmine võrdub sekkumisega taotleja otsustusvabadusse. Igal muudatusel patendinõudluses on leiutise õiguskaitse seisukohalt oluline tähendus. Muudatusi teeb taotleja iseseisvalt, sõltuvalt ainult temale teadaolevast patentimise eesmärgist.

 B.4.2.1.9. Otsingu lõpetamise kuupäev

Otsinguaruandes märgitakse otsingu lõpetamise kuupäev. Nimetatud kuupäev ei ole otsinguaruande vormistamise kuupäev, vaid tehnika taseme otsingu lõpetamise kuupäev.

Otsinguaruanne vormistatakse ja edastatakse taotlejale võimalikult kiiresti peale otsingu lõpetamist.

B.4.2.1.10. Otsingu teinud eksperdi nimi

Otsingu teinud eksperdi nimi on otsinguaruandes vajalik märkida eeskätt omavaheliseks teabe vahetamiseks ekspertide vahel, kui ekspertiisi teeb teine ekspert. Samuti võib taotleja pöörduda eksperdi poole lühiselgituste saamiseks otsinguaruande kohta.

B.4.2.2. Otsinguaruande vorm

Tehnika taseme otsingu dokumentide puhul kasutatakse sellekohaseid EPA VORM dokumendivormide hulka kuuluvaid kirjavorme.

Otsinguaruandesse kuuluvad järgmised kirjavormid:

1) otsinguaruanne;
2) otsinguaruanne (kommentaarid);
3) leiutise tehnika taseme otsingu teade.
 

Patenditaotluse ja kasuliku mudeli otsinguaruande vormid on mõnevõrra erinevad. Seetõttu peab kasutama vastava kaitseliigi jaoks ettenähtud vorme.

Eraldi vormid on ettenähtud PCT-taotluse riigisisese menetluse korral.

Otsinguaruande vorm sisaldab punkti B.4.2.1. loetelus 1 kuni 7 nimetatud elemente. Relevantsete dokumentide viited esitatakse näite eeskujul vastavalt ST.14 nõuetele.

Otsinguaruande kommentaaride lehel esitab ekspert oma kirjaliku arvamuse vabas vormis.

Otsinguaruande ja kommentaaride lehed edastatakse taotlejale leiutise tehnika taseme otsingu teate lisana.

B.4.2.3. Otsinguaruande kasutamine

Otsing tehakse ja otsinguaruanne koostatakse üldjuhul ühel korral pärast seda, kui patenditaotlus (kasuliku mudeli taotlus) vastab eelmenetluse käigus kontrollitud üldistele sisu- ja vorminõuetele (vt ka B.3.3.1).

Patenditaotluse menetlemisel on otsinguaruandes viidatud dokumendid eksperdile aluseks ekspertiisi tegemiseks ja leiutise patentsuse kohta otsuse tegemiseks. Üldjuhul ekspertiisi käigus uut otsingut ei tehta. Ekspert võib siiski teha täiendava otsingu, kui selline vajadus on tema arvates tekkinud. Erandina kontrollib ekspert ekspertiisi käigus, kas mõni salajasse tehnika tasemesse (B.3.2.3) kuuluv dokument on avalikuks saanud.

Ekspert võib viiteid uutele dokumentidele kasutada kirjavahetuses patenditaotlejaga ja patenditaotluse tagasilükkamise otsuses ilma selleks uut otsinguaruannet vormistamata.

Otsinguaruanne, nagu ka kõik muud menetluse dokumendid, on enne patenditaotluse avaldamist konfidentsiaalsed kõigile, kes ei ole menetluse osalised. Patendiameti töötajad võivad tutvuda otsinguaruandega, kui neil on volitus tutvuda avaldamata patenditaotlusega.

Patenditaotluse otsinguaruanne edastatakse patenditaotlejale teadmiseks. Patenditaotleja võib otsinguaruande alusel teha patenditaotluses muudatusi või neid mitte teha. Vastavalt patendiseadusele (PatS § 25 lg 1) on patenditaotlejal õigus kogu menetluse käigus teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi. Paranduste, täienduste ja muudatuste aluseks ei pea olema otsinguaruanne.

Kasuliku mudeli otsinguaruanne edastatakse samuti taotlejale teadmiseks. Taotleja võib teha kahe kuu jooksul otsinguaruande Patendiametist väljastamise kuupäevast arvates otsinguaruande alusel registreerimistaotluses parandusi ja täiendusi (KasMS § 211 lg 5). Kahekuuline tähtaeg on kehtestatud menetluse venimise vältimiseks. Paranduste ja täienduste korral uut otsingut ei tehta. Otsinguaruanne on konfidentsiaalne kuni selle avaldamiseni koos kasuliku mudeli kirjeldusega (KasMS § 32 lg 8).

 

Viimati muudetud 15.09.2020