Mõnda tüüpvigadest

PrintPDF Jaga
1. VALE on kirjutada järelvalve, PEAB olema järelevalve,
sest järelvalve tähendab tagantjärele valvamist, vrd järeleksam, järelravi, järelnoppimine jms
2. VALE on kasutada seoses äritegevusega terminit siirdamisteenus, PEAB olema siirdeteenus.
On olemas kaks terminit:
1) siirdamine - bioloogias/meditsiinis kasutatav termin, mille tähendus on siirdistutamine, elundite või kudede ümberistutamine;
2) siire, siirmine, ülekanne, üleminek - kasutatakse majanduses.
3. VALE on kasutada sõna eelpool, PEAB kasutama eespool või eel (nt eelnimetatud kaubad, eelloetletud tooted jms). Kuna eel ongi lühivorm sõnast eespool, siis paljutarbitav eelpool oleks lahtikirjutatult eespoolpool, mis sisaldab mõttetut kordust.
4. Sidekriipsu tarvitamine ühise ees- või järelosaga liitsõnades on võimalik vaid siis, kui
1) KÕIK need sõnad on liitsõnad ja
2) nad asetsevad JÄRJESTIKKU (nende vahel võivad olla vaid sidesõnad).
  Näiteid:

1) šokolaadi- ja mittemeditsiinilised maiustused - VALE, sest kui lugeda põhisõnaks maiustused, siis šokolaadimaiustused on küll liitsõna, mittemeditsiinilised maiustused aga pole seda ja nii ei ühendugi sõna šokolaad praegusel juhul sõnaga maiustused, vaid hoopis sõnaga mittemeditsiinilised ning tulemuseks saame šokolaadimeditsiinilised ja mittemeditsiinilised maiustused;

2) finants-, rahalised ja kinnisvaratehingud - VALE, sest liitsõnade finantstehingud ja kinnisvaratehingud vahel seisab rahalised tehingud, mis pole liitsõna, ja sellega on rida lõhutud. Seda fraasi oleks võimalik korrastada sõnu ümber paigutades: rahalised, finants- ja kinnisvaratehingud.
5. Tasuks mõelda mitte-konstruktsioonide vohava ületarbimise üle. Sageli on selliseid sõnatarindeid võimalik ja ka otstarbekas asendada märksa täpsemate väljenditega:

 

1) kasutades omadussõna eesliidet eba-, näiteks
  mitteküllaldane,
mitteoluline,
mittehügieeniline,
mittestabiilne,
mitteühtlane,		 PAREM oleks ebapiisav,
PAREM oleks ebaoluline,
PAREM oleks ebahügieeniline,
PAREM oleks ebastabiilne,
PAREM oleks ebaühtlane jms ;
  2) kasutades eesliitena määrsõna vähe, näiteks
  mitteaktiivne,
mitteefektiivne,
mitteväärtuslik,		 PAREM oleks väheaktiivne,
PAREM oleks väheefektiivne või ebaefektiivne,
PAREM oleks väheväärtuslik või väärtusetu jms;
  3) kasutades omadussõna liidet -tu (väljendab mingi omaduse puudumist), näiteks
  mittesüttiv,
mittetaastuv,
mittekorduv,		 PAREM oleks süttimatu,
PAREM oleks taastumatu,
PAREM oleks kordumatu või ühekordne jms.
  Muidugi on ka teatud väljendeid, kus mitte- on omal kohal ja kus teised võimalused ei sobigi, näiteks mittemetallid, mitteelektrilised kodumasinad, mittemeditsiinilised hügieenitooted jms.
6. Nõustada SAAB kedagi (isikut) mingil alal või mingis küsimuses, EI SAA nõustada mingit ala või küsimust, st nõustada saab investeerijat, tarbijat, firmajuhti investeeringute alal, tarbimisküsimustes, raamatupidamise alal jne; ei saa nõustada investeeringuid, tarbimist, raamatupidamist.

 

Teenust SAAB samuti osutada vaid keegi (isik) mingil alal; teenus ega teenuse osutamise vahend ise teenust osutada EI SAA,
seega on VALE öelda:
- videosõnumite ja andmete infoteenused;
- interneti ja veebiandmete teenused;
- andmebaaside teenused jms;

SAAB öelda näiteks:
- videosõnumite ja andmete edastamine teenusena või infoteenused, sh videosõnumite ja andmete edastamine;
- Interneti vahendusel osutatavad teenused ja veebiandmete edastamine teenusena;
- andmebaaside kasutamise võimaldamine teenusena jms.
7. Eesti keeles on tuntud selline sõnamoodustusviis, nagu tuletamine - uue sõna moodustamine sõna tüvele tuletusliite lisamise teel, ent seda ei saa teha lihtsalt oma isiklikust uitmõttest lähtudes, vaid tuleb meeles hoida, et tuletamise teel saadud sõna tähenduse moodustab kombinatsioon aluseks võetud sõna ja liite tähendustest.

 

Ühes kaubamärgitaotluses oli teenuste loetelusse lülitatud sõna eksekuutorlus. Mis see sõna tegelikult tähendab?

-ur,-or,-ar,-er jt r-elementi sisaldavad liited väljendavad enamasti tegijat, eksekuutor tähendabki täideviija, täidesaatja, hukkaja.

Kui sellistest sõnadest omakorda liite -lus abil tuletada uus sõna, siis väljendab see sõna nähtust, olekut või omadust, nt hulkurlus, reeturlus, sangarlus, maaklerlus.

Mida tähendab eksekuutorlus? Kas täidesaatjaks või hukkajaks olemist? Täidesaatmise või hukkamise harrastamist? Mille täidesaatmisega on üldse tegemist ja kuidas seda teenusena pakutakse? Ilmselgelt pole süvenetud sellesse, millega sõna execution antud juhul seotud oli ja mis tähendusega (või hoopis tähenduseta) on saadud tuletis.
8. Mitu viga on sõnas massimeediad?
Sõna meedia on mitmuse vorm sõnast meedium ja seega on mitmuse tunnus d ülearune, sest loob topeltmitmuse.
Sõna meedium tähendus on massiteabevahend ja massimeedia oleks seega massimassiteabevahendid, millest järeldub, et ka massi on meedia ees ülearune.
Kokku on sõnas massimeediad, niisiis, 2 viga.
ÕIGE: lihtsalt meedia, mis tähendabki, et tegemist on mitme massiteabevahendiga.
9. Tänapäeval kirjutatakse lühendid üldreeglina punktita, v.a mõned kahe- või mitmetähelised lühendid, mis punktita kirjutamise korral omandaksid sootuks teise tähenduse, näiteks
k.a - kaasa arvatud, punktita oleks see rõhumäärsõna ka,
s.a - sel aastal, punktita oleks see asesõna sa,
e.m.a - enne meie ajaarvamist, punktita oleks see ema.
Kõige täielikum valik praegu käibivaid lühendeid on ära toodud uue ÕSi lõpus.
10. Seadusrekvisiitide (paragrahvi, lõike, punkti, alapunkti, artikli) kasutamine õigusaktides on põhjalikult ja ülevaatlikult esitatud justiitsministeeriumi väljaandes Õiguskeel 1995, 5.

Mõned kommentaarid samal teemal:

  1. mitmust ei ole õige väljendada topeltsümboliga, nt §§, vaid mitmuse tunnuse abil - §-d...;
  2. teksti ei ole õige alustada lühendiga, teksti alguses peab sõna välja kirjutama, nt Paragrahvi 33 kohaselt..., mitte § 33 kohaselt...;
  3. levinud lausetarindi Vastavalt seaduse §2 p-le 4... soovitatakse alustada seaduse nimetusega, seega Seaduse §2 p4 kohaselt (alusel, põhjal, järgi)..:,
  4. soovitatakse öelda Vabariigi Valitsuse 10. mai 1995. a määruse nr 3 järgi..., mitte Vabariigi Valitsuse määruse nr 3 10. maist 1995 järgi....
11. NÜÜD kirjutatakse kohanimi suure tähega
  1. toodete, kaupade nimetustes (Tallinna kilud, Hollandi juust, Hiina tee);
  2. meetodite, nähtuste, viiside nimetustes (Rootsi laud, Itaalia köök, Hispaania avang);
  3. haiguste, ravimite, värvuste jms nimetustes (Siberi katk, Berliini roheline);
  4. isegi taime-, looma- ja loomatõunimetustes (India elevant, Tori hobune, Rakvere raibe).

Endiselt kirjutatakse kohanimi väikese tähega vaid

  1. keelte ja keelerühmade nimetustes (eesti keel, soome-ugri keeled) ja
  2. rahvaste ja hõimude nimetustes (eesti rahvas, kui mõeldakse eestlasi, mitte kõiki Eestis elavaid rahvaid).
12. Kas kokku või lahku?

Paljudele kaupadele on pandud nimed, milles kirjutatakse iga sõna suure algustähega, v.a liigisõna (leib, vorst, sarvesai, rullsink, krabipulgad).

KOKKU kirjutatakse NIMI ja LIIGISÕNA, kui nii nimi (kui see ei ole isiku- ega kohanimi) kui ka liigisõna on l-tüvelised (ei ole liitsõnad), nt Taluleib, Maaleib, Linnasai, Lastevorst, Lossivein.

LAHKU kirjutatakse NIMI ja LIIGISÕNA, kui

  1. üks neist, kas nimi või liigisõna, on mitmetüveline (liitsõna), nt Viljaveski leib, Raehärra õlu, Köstri täissuitsuvorst;
  2. nimi on isikunimi, nt Madise leib, Napoleoni tort, Rummu Jüri õlu;
  3. nimi on kohanimi, nt Tallinna kilud, Peipsi tint, Toolse leib, Saku õlu, Põltsamaa sinep.
13. Asutuste nimed ja nimetused.

Üldreegel:

  1. nimes on kõik sõnad suure algustähega, v.a liiginimetust tähistavad sõnad, nt aktsiaselts (liiginimetus) Eesti Kütus (nimi), kusjuures liiginimetust võib (ja on soovitav) võimaluse korral kasutada suurtähelise lühendina, seega AS Eesti Kütus;
  2. nimetuses kõik sõnad väikese algustähega, v.a kohanimi; tavatekstis tuleks seega kirjutada majandusministeerium, patendiamet, riigikogu, vabariigi valitsus, Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool sest neil asutustel (institutsioonidel) pole nimesid, on nimetused. Suurt algustähte aktsepteeritakse vaid ametlikus asjaajamises, plankidel, pitsatitel. On üks erand: Eesti Pank. Põhjendus: Eesti pank hõlmab kõiki Eesti panku ega võimalda aru saada, millisega neist on tegemist.
14. Isikunimede käänamine:
  1. kui isikunimi vastab täpselt mõnele põhisõnavara sõnale, nt Tamm, Orav, Saar, siis käänatakse seda täpselt nagu vastavat sõnagi - Tammele, Oravale, Saarele;
  2. kui isikunimi on põhisõnavarasse kuuluv sõna omastavas käändes ja tahetakse viidata ka nimetavalisele vormile, siis võib kasutada ülakoma, nt Tamme - Tamme'le, Saare - Saare'le;
  3. kui on tegemist nimega, mille käändevormi põhjal ei ole võimalik määrata selle nimetavalist vormi, nt Järvine - Järvisele ja Järvis - Järvisele, siis võib eriti olulises dokumendis, kus nimetavaline vorm tahetakse kindlasti välja tuua, nime esimesel mainimisel lisada nimetavaline vorm sulgudes: Järvisele (Järvis) või Järvisele (Järvine), ent MITTE käänata Järvine'le;
  4. Kui nimi vastab küll mõnele põhisõnavara sõnale, kuid selle käänamisel leiavad sõnatüves aset liiga suured muudatused, käänatakse seda teise vastava algvormi ehitusega muuttüübi kohaselt, nt Susi - Susi - Susit (mitte Susi - Soe - Sutt), Raag - Raagi - Raagi (mitte Raag - Rao - Raagu), Viies - Viiese - Viiest (mitte Viies - Viienda - Viiendat);
  5. kui nime saab käänata mitut viisi, siis on valik nimekandja enda teha, nt Lokk - Loki või Loku, Hall - Halla või Halli, Kink - Kingu või Kingi.
15. Jutumärkidesse pannakse:
  1. raamatute, artiklite pealkirjad, kuid seadustel leitakse olevat nimetused (mitte pealkirjad) ja need kirjutatakse väikese tähega ning jutumärkideta;
  2. tsitaadid;
  3. otsene kõne;
  4. nihkunud tähendusega sõnad, millele on antud pilkeline varjund või tavatu tähendus, nt "heasoovlik" okupatsioonivägi,
    ...ei saanudki saadet lõpuni vaadata, sest meie "vusser" hakkas jälle jukerdama...
16. Mitmesuguseid pudemeid:


1) Kui kõne all on suurus, mida saab arvuliselt väljendada, siis saab selle kohta öelda suur või väike ja selle muutumist saab väljendada sõnadega kasvama - kahanema, suurenema - vähenema, kui jutt on tasemest, siis saab see olla kõrge või madal, see võib tõusta või langeda.


2) Lühendit CV on harimatu lugeda sii-vii, sest tegemist pole ingliskeelse lühendiga, vaid ladinakeelsega (curriculum vitae), mida tuleb lühendina lugeda tsee-vee.


3)

ÕIGE: EBAÕIGE:
ööpäev läbi, ööpäevane ööpäevaringselt, ööpäevaringne
enne tähtaega ennetähtaegselt
tähtajaks tähtaegselt
kohe koheselt
magistrantuur
doktorantuur
aspirantuur		  


4) SOOVITATAKSE:

kodukord, mitte sisekorraeeskiri,
seaduspake, mitte seaduste pakett,
reisipake, mitte reisipakett.

 

5) peale tähendab lisaks, ajalist järgnevust väljendab pärast;
läbi ei tähenda kaudu, tõttu, varal, teel;
transkribeerima - hääldust kirjas märkima, oma tähtedega teisest kirjast ümber kirjutama,
translitereerima - täht-tähelt ühest kirjast teise üle kandma.

 

Viimati muudetud 27.03.2017