Mõnda tüüpvigadest
1. | VALE on kirjutada järelvalve, PEAB olema järelevalve, sest järelvalve tähendab tagantjärele valvamist, vrd järeleksam, järelravi, järelnoppimine jms |
|
2. | VALE on kasutada seoses äritegevusega terminit siirdamisteenus, PEAB olema siirdeteenus. On olemas kaks terminit: 1) siirdamine - bioloogias/meditsiinis kasutatav termin, mille tähendus on siirdistutamine, elundite või kudede ümberistutamine; 2) siire, siirmine, ülekanne, üleminek - kasutatakse majanduses. |
|
3. | VALE on kasutada sõna eelpool, PEAB kasutama eespool või eel (nt eelnimetatud kaubad, eelloetletud tooted jms). Kuna eel ongi lühivorm sõnast eespool, siis paljutarbitav eelpool oleks lahtikirjutatult eespoolpool, mis sisaldab mõttetut kordust. | |
4. | Sidekriipsu tarvitamine ühise ees- või järelosaga liitsõnades on võimalik vaid siis, kui 1) KÕIK need sõnad on liitsõnad ja 2) nad asetsevad JÄRJESTIKKU (nende vahel võivad olla vaid sidesõnad). |
|
Näiteid:
1) šokolaadi- ja mittemeditsiinilised maiustused - VALE, sest kui lugeda põhisõnaks maiustused, siis šokolaadimaiustused on küll liitsõna, mittemeditsiinilised maiustused aga pole seda ja nii ei ühendugi sõna šokolaad praegusel juhul sõnaga maiustused, vaid hoopis sõnaga mittemeditsiinilised ning tulemuseks saame šokolaadimeditsiinilised ja mittemeditsiinilised maiustused; 2) finants-, rahalised ja kinnisvaratehingud - VALE, sest liitsõnade finantstehingud ja kinnisvaratehingud vahel seisab rahalised tehingud, mis pole liitsõna, ja sellega on rida lõhutud. Seda fraasi oleks võimalik korrastada sõnu ümber paigutades: rahalised, finants- ja kinnisvaratehingud. |
||
5. | Tasuks mõelda mitte-konstruktsioonide vohava ületarbimise üle. Sageli on selliseid sõnatarindeid võimalik ja ka otstarbekas asendada märksa täpsemate väljenditega:
1) kasutades omadussõna eesliidet eba-, näiteks |
|
mitteküllaldane, mitteoluline, mittehügieeniline, mittestabiilne, mitteühtlane, |
PAREM oleks ebapiisav, PAREM oleks ebaoluline, PAREM oleks ebahügieeniline, PAREM oleks ebastabiilne, PAREM oleks ebaühtlane jms ; |
|
2) kasutades eesliitena määrsõna vähe, näiteks | ||
mitteaktiivne, mitteefektiivne, mitteväärtuslik, |
PAREM oleks väheaktiivne, PAREM oleks väheefektiivne või ebaefektiivne, PAREM oleks väheväärtuslik või väärtusetu jms; |
|
3) kasutades omadussõna liidet -tu (väljendab mingi omaduse puudumist), näiteks | ||
mittesüttiv, mittetaastuv, mittekorduv, |
PAREM oleks süttimatu, PAREM oleks taastumatu, PAREM oleks kordumatu või ühekordne jms. |
|
Muidugi on ka teatud väljendeid, kus mitte- on omal kohal ja kus teised võimalused ei sobigi, näiteks mittemetallid, mitteelektrilised kodumasinad, mittemeditsiinilised hügieenitooted jms. |
6. | Nõustada SAAB kedagi (isikut) mingil alal või mingis küsimuses, EI SAA nõustada mingit ala või küsimust, st nõustada saab investeerijat, tarbijat, firmajuhti investeeringute alal, tarbimisküsimustes, raamatupidamise alal jne; ei saa nõustada investeeringuid, tarbimist, raamatupidamist.
Teenust SAAB samuti osutada vaid keegi (isik) mingil alal; teenus ega teenuse osutamise vahend ise teenust osutada EI SAA, SAAB öelda näiteks: |
||||||||||||
7. | Eesti keeles on tuntud selline sõnamoodustusviis, nagu tuletamine - uue sõna moodustamine sõna tüvele tuletusliite lisamise teel, ent seda ei saa teha lihtsalt oma isiklikust uitmõttest lähtudes, vaid tuleb meeles hoida, et tuletamise teel saadud sõna tähenduse moodustab kombinatsioon aluseks võetud sõna ja liite tähendustest.
Ühes kaubamärgitaotluses oli teenuste loetelusse lülitatud sõna eksekuutorlus. Mis see sõna tegelikult tähendab? -ur,-or,-ar,-er jt r-elementi sisaldavad liited väljendavad enamasti tegijat, eksekuutor tähendabki täideviija, täidesaatja, hukkaja. Kui sellistest sõnadest omakorda liite -lus abil tuletada uus sõna, siis väljendab see sõna nähtust, olekut või omadust, nt hulkurlus, reeturlus, sangarlus, maaklerlus. Mida tähendab eksekuutorlus? Kas täidesaatjaks või hukkajaks olemist? Täidesaatmise või hukkamise harrastamist? Mille täidesaatmisega on üldse tegemist ja kuidas seda teenusena pakutakse? Ilmselgelt pole süvenetud sellesse, millega sõna execution antud juhul seotud oli ja mis tähendusega (või hoopis tähenduseta) on saadud tuletis. |
||||||||||||
8. | Mitu viga on sõnas massimeediad? Sõna meedia on mitmuse vorm sõnast meedium ja seega on mitmuse tunnus d ülearune, sest loob topeltmitmuse. Sõna meedium tähendus on massiteabevahend ja massimeedia oleks seega massimassiteabevahendid, millest järeldub, et ka massi on meedia ees ülearune. Kokku on sõnas massimeediad, niisiis, 2 viga. ÕIGE: lihtsalt meedia, mis tähendabki, et tegemist on mitme massiteabevahendiga. |
||||||||||||
9. | Tänapäeval kirjutatakse lühendid üldjuhul punktita, v.a mõned kahe- või mitmetähelised lühendid, mis punktita kirjutamise korral omandaksid sootuks teise tähenduse, näiteks k.a - kaasa arvatud, punktita oleks see rõhumäärsõna ka, s.a - sel aastal, punktita oleks see asesõna sa, e.m.a - enne meie ajaarvamist, punktita oleks see ema. Kõige täielikum valik praegu käibivaid lühendeid on ära toodud uue ÕSi lõpus. |
||||||||||||
10. | Seadusrekvisiitide (paragrahvi, lõike, punkti, alapunkti, artikli) kasutamine õigusaktides on põhjalikult ja ülevaatlikult esitatud justiitsministeeriumi väljaandes Õiguskeel 1995, 5.
Mõned kommentaarid samal teemal:
|
||||||||||||
11. | NÜÜD kirjutatakse kohanimi suure tähega
Endiselt kirjutatakse kohanimi väikese tähega vaid
|
||||||||||||
12. | Kas kokku või lahku?
Paljudele kaupadele on pandud nimed, milles kirjutatakse iga sõna suure algustähega, v.a liigisõna (leib, vorst, sarvesai, rullsink, krabipulgad). KOKKU kirjutatakse NIMI ja LIIGISÕNA, kui nii nimi (kui see ei ole isiku- ega kohanimi) kui ka liigisõna on l-tüvelised (ei ole liitsõnad), nt Taluleib, Maaleib, Linnasai, Lastevorst, Lossivein. LAHKU kirjutatakse NIMI ja LIIGISÕNA, kui
|
||||||||||||
13. | Asutuste nimed ja nimetused.
Üldreegel:
|
||||||||||||
14. | Isikunimede käänamine:
|
||||||||||||
15. | Jutumärkidesse pannakse:
|
||||||||||||
16. | Mitmesuguseid pudemeid:
kodukord, mitte sisekorraeeskiri,
5) peale tähendab lisaks, ajalist järgnevust väljendab pärast; |