Milline tähis ei sobi kaubamärgiks?

PrintPDF Jaga

Kaubamärk peab suutma eristada sellega tähistatud kaupa või teenust teistest samataolistest kaupadest või teenustest. Seetõttu iga tähis kaubamärgiks ei sobi. Mõned tähised peavad jääma vabaks kasutamiseks kõigile ettevõtjatele.

Kaubamärgiks ei sobi näiteks:

  • tähised, millel puudub eristusvõime, st olemuslik võime eristada tarbija jaoks eri ettevõtjate kaupu või teenuseid;
  • kaupu või teenuseid kirjeldavad tähised;
  • vastavas valdkonnas või äritegevuses tavapäraseks muutunud tähised;
  • tarbija jaoks eksitavat teavet andvad tähised;
  • tava- ja tõepärased toodete või pakendite kujutised;
  • tähised, mis on vastuolus avaliku korra ja heade tavadega.

Kaubamärgi koosseisus olev eristusvõimetu, kirjeldav või tavapärane tähis õiguskaitset ei saa. Kaubamärgi omanikul ei ole ainuõigust kaubamärgi selle osa kasutamiseks, st sellised tähised on vabaks kasutamiseks kõigile ettevõtjatele isegi siis, kui need sisalduvad registreeritud kaubamärgis.

Erandina saab eristusvõimetut, kirjeldavat või tavapärast tähist kaubamärgina registreerida, kui see on taotluse esitamise kuupäevaks omandanud eristusvõime pikaajalise kasutamise käigus. Omandatud eristusvõimet tunnistatakse, kui kaubamärki tunneb valdav osa pakutavate kaupade või teenuste sihtrühmast.

Iga isik võib esitada Patendiametile kirjaliku märkuse, milles juhitakse tähelepanu kaubamärgiseaduse § 9 lõikes 1 sätestatud kaubamärgi õiguskaitset välistava asjaolu olemasolule või kollektiivkaubamärgi või sertifitseerimismärgi puhul sellele, et § 62¹ lõikes 1 sätestatud registreerimise tingimused ei ole täidetud. Märkuse võib esitada kahe kuu jooksul arvates kaubamärgi registreerimise otsuse teate avaldamisest Eesti Kaubamärgilehes.

Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud (KaMS § 9)

 

 

Viimati muudetud 01.04.2019