Autoriõigusega kaasnevad õigused

PrintPDF Jaga

Autoriõigusega kaasnevad õigused on kirjeldatud autoriõiguse seaduse 8. peatükis ja need õigused on teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni- ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande (AutÕS § 62 lg 1).

Autoriõigusega kaasnevad õigused on tuletatud õigused, kuna autoriõigusega kaasneva õiguse ese eeldab mingi varem eksisteerinud teose olemasolu, milleks on autoriõigusega kaitstavad teosed. Hoolimata tihedast sidemest on fonogrammitootjatele kuuluvad õigused iseseisvad ning nende teostamine ei piira autoriõiguse teostamist.

Esitajad

Teose esitajaks autoriõiguse seaduse tähenduses loetakse näitlejat, lauljat, muusikut, tantsijat, muud isikut või kollektiivi, kes näitleb, laulab, deklameerib, mängib muusikariistal või muul viisil esitab kirjandus-, kunsti- või rahvaloominguteoseid või juhendab teisi isikuid teoste esitamisel, aga samuti isikut, kes esitab estraadi-, tsirkuse-, nukuteatri- jms numbreid (AutÕS § 64).

Teose esitajal tekivad teose esituse suhtes isiklikud ja varalised õigused (AutÕS § 65).

Teose esitaja isiklikeks õigusteks on õigus esituse autorsusele, õigus esitajanimele, õigus esituse puutumatusele ning õigus esitaja au ja väärikuse kaitsele oma esituse suhtes (AutÕS § 66).

Selleks, et anda enda varalisi õigusi teistele kasutada, peab esitaja andma eelneva nõusoleku. Seega on teose esitajal ainuõigus ise kasutada, lubada kasutada ja keelata kasutada teose esitust ning saada poolte vahel kokkulepitud tasu sellise kasutamise eest.

Muu hulgas on teose esitaja nõusolek vajalik (AutÕS § 67):

1) seni fikseerimata esituste salvestamiseks heliplaadile, heli- ja videolindile, filmile jne;
2) esituste raadio, televisiooni või satelliidi vahendusel edastamiseks;
3) esituse suunamine üldsusele väljaspool paika, kus esitus toimub;
4) esituse salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saaksid esitust kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal;
5) esituse heli ja kujutise eraldi kasutamine juhul, kui need on salvestatud koos ja moodustavad ühtse terviku;
6) esituse salvestise otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine (koopia valmistamine) mis tahes vormis või mis tahes viisil;
7) salvestise levitamine üldsusele;
8) esituse salvestise rentimine ja laenutamine.

Audiovisuaalse teose loomisel on teose produtsendil, kas individuaalse või kollektiivse lepingu alusel õigus teost rentida, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud. Teose esitajal säilib õigus saada õiglast tasu.

Fonogrammitootjad

Fonogrammi (helisalvestise) tootja on füüsiline või juriidiline isik, kelle algatusel ja vastutusel toimub teose esitamisest lähtuva heli või muu heli esmakordne õiguspärane salvestamine (AutÕS § 69).

Fonogrammitootjatele kuulub ainuõigus lubada ja keelata (AutÕS § 70):

  • fonogrammi otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik mis tahes vormis või mis tahes viisil reprodutseerimine ehk kopeerimine;
  • fonogrammi koopia importimine;
  • fonogrammi levitamine üldsusele;
  • fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine;
  • fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud ajal ja kohas.

Kõik reproduktsioonid, mis on tehtud ilma fonogrammitootja loata, loetakse piraatkoopiateks ning kuuluvad erikonfiskeerimisele. Koopiate tegemine on lubatud näiteks hariduslikel ja teaduslikel eesmärkidel ning samuti oma isiklikeks vajadusteks. Viimasel juhul on õiguste omajatele nähtud ette kompensatsioon nn tühja kasseti tasu näol, mida maksavad isikud, kes toodavad või impordivad isiklikuks salvestamiseks ettenähtud ja seda võimaldavaid salvestusseadmeid ja -vahendeid ning salvestuseta audio- ja videosalvestusvahendeid.

Samuti kuulub fonogrammitootjatele õigus saada õiglast tasu ärilisel eesmärgil avaldatud fonogrammi või selle koopia üldsusele suunamise eest (AutÕS § 72 lg 1).

Fonogrammitootja õigused kehtivad fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates. Kui 50 aasta jooksul fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates on fonogramm õiguspäraselt avaldatud, kehtivad fonogrammitootja õigused 70 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast avaldamist. Kui 50 aasta jooksul fonogrammi esmakordsest salvestamisest arvates ei ole fonogrammi õiguspäraselt avaldatud ning fonogramm on õiguspäraselt üldsusele suunatud, kehtivad fonogrammitootja õigused 70 aastat pärast fonogrammi esimest õiguspärast üldsusele suunamist (AutÕS § 74 lg 1 p 2).

Ringhäälinguorganisatsioonid

Raadio- ja televisiooniteenuse osutajal on ainuõigus lubada ja keelata (AutÕS § 73):

1) saate taasedastamine;
2) saate salvestamine;
3) saate salvestise otsene või kaudne, ajutine ja alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
4) saate üldsusele suunamine juhul, kui edastamine toimub kohas, mis on üldsusele avatud sisenemistasu eest (pileti ostmine);
5) saate salvestise üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad saadet kasutada nende poolt individuaalselt valitud ajal ja kohas;
6) saate salvestise levitamine üldsusele.

Nimetatud õigused ei laiene kaabellevivõrgu operaatorile, kes teostab kaabellevivõrgu vahendusel televisiooni- või raadioteenuse osutaja saate taasedastamise.

Filmi esmasalvestuse tootja õigused (AutÕS § 731)

Filmi esmasalvestuse tootjal on ainuõigus lubada ja keelata:

1) filmi originaali või selle koopia otsene või kaudne, ajutine või alaline, osaline või täielik reprodutseerimine mis tahes vormis või mis tahes viisil;
2) filmi originaali või selle koopia levitamine üldsusele;
3) filmi originaali või selle koopia rentimine või laenutamine;
4) filmi originaali või selle koopia üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad filmi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal.

Film on audiovisuaalne teos või liikuvad kujutised koos neid saatvate helidega või ilma helideta, mis pole teos.

Filmi esmasalvestuse tootja suhtes kehtivad õigused filmi esmakordsest jäädvustamisest arvates. Kui selle tähtaja jooksul toimub filmi õiguspärane avaldamine või õiguspärane üldsusele suunamine, kehtivad esmasalvestuse tootja õigused 50 aastat pärast sellist avaldamist või üldsusele suunamist, olenevalt sellest, milline neist oli varajasem (AutÕS § 74 lg 1 p 4).

Andmebaasi tegijad (AutÕS VIII1 peatükk)

Iseseisev kaitse on ka andmebaasil, mistõttu andmebaasi tegijatel on eriõigused nende poolt tehtud investeeringute kaitseks (AutÕS § 751).

Andmebaas on teoste, andmete või muu materjali süstemaatiliselt või metoodiliselt korraldatud kogu, mis on individuaalselt kasutatav elektrooniliste või muude vahendite abil. Andmebaasi mõiste ei hõlma selle tegemiseks ega käivitamiseks vajaminevat arvutiprogrammi (AutÕS § 752).

Andmebaasi tegijaks on isik, kes on teinud kas laadilt, väärtuselt või suuruselt olulise investeeringu selle andmebaasi sisuks olevate andmete kogumiseks, omandamiseks, kontrollimiseks, süstematiseerimiseks või kättesaadavaks tegemiseks (AutÕS § 753). 

Andmebaasi tegijale kuulub ainuõigus lubada ja keelata andmebaasi kasutamist ning tal on õigus saada andmebaasi kasutamise eest poolte vahel kokkulepitud tasu (AutÕS § 754 lg 1). 

Ainult andmebaasi tegija nõusolekul on lubatud (AutÕS § 75lg 2):

1) väljavõtte tegemine andmebaasist või selle olulisest osast. Väljavõtte tegemiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa mis tahes viisil või mis tahes vormis ajutine või alaline ülekandmine teise väljendusvormi;
2) andmebaasi või selle olulise osa taaskasutamine. Taaskasutamiseks loetakse andmebaasi kogu sisu või selle olulise osa avalikustamine üldsusele kas koopiate levitamise, rentimise, sidusliini kaudu edastamise või muul viisil ülekandmise teel.

Lisaks andmebaasi tegijale on õigused ja keelud ette nähtud ka andmebaasi õiguspärasele kasutajale (AutÕS § 755).   

Andmebaasi õiguspärasel kasutajal on õigus teha väljavõtteid ja taaskasutada igal eesmärgil üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi sisuks olevaid kvantiteedilt või kvaliteedilt mitteolulisi osi.

Üldsusele mis tahes viisil avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja ei tohi kahjustada andmebaasis sisalduvate teoste või muu materjali suhtes tekkinud autoriõigust või autoriõigusega kaasnevaid õigusi. 

Üldsusele mis tahes viisil õiguspäraselt avalikustatud andmebaasi õiguspärane kasutaja võib ilma andmebaasi tegija nõusolekuta ja tasu maksmiseta teha väljavõtteid andmebaasi sisu olulisest osast või seda taaskasutada juhul, kui (AutÕS § 756):

1) mitte-elektroonilise andmebaasi sisust tehakse väljavõte isiklikeks vajadusteks;
2) koos andmebaasi avaldamisallika kohustusliku ära näitamisega tehakse andmebaasist väljavõte illustreeriva materjalina õppe- või teadusliku uurimistöö eesmärkidel, nende eesmärkidega motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke;
3) väljavõtte tegemine või taaskasutamine toimub avaliku julgeoleku, haldustegevuse või õigusemõistmise käigus ulatuses, mis vastab ühiskondliku julgeoleku kaitse, haldusfunktsioonide teostamise ja õigusemõistmise eesmärkidele.

 Andmebaasi tegija õigused kehtivad 15 aastat, arvates andmebaasi avalikustamise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist (AutÕS § 757).

Kui andmebaasi sisu oluliselt muutub kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, sealhulgas täieneb, lüheneb või muutub, mille tagajärjel andmebaasi tehtud investeering oluliselt suureneb kvalitatiivselt või kvantitatiivselt, kehtivad muudetud andmebaasi tegija õigused sellise muudetud andmebaasi suhtes 15 aastat, arvates vastavate muudatuste tegemisest. Sellisel juhul arvestatakse tähtaja kulgemise algust käesoleva paragrahvi 2. või 3. lõikes sätestatud korras.

Viimati muudetud 03.05.2021