Autoriõigus

PrintPDF Jaga

Alates 1. aprillist 2021 liikus osa Justiitsministeeriumi rakendusliku iseloomuga ülesandeid autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas üle Patendiametile.

Need ülesanded on orbteose staatust käsitleva info vahendaja roll Eestis, riikliku järelevalve teostamine kollektiivse esindamise organisatsioonide (edaspidi ka KEO) tegevuse üle ning autoriõiguse komisjoni töö korraldamine.

Justiitsministeeriumi programmis aastateks 2020–2023 on eesmärk, et Patendiametist tuleb kujundada tänapäevane intellektuaalse omandi õiguse kompetentsikeskus, mis nõustab ettevõtjaid intellektuaalse omandi küsimustes, tagab kiire ja tõhusa intellektuaalse omandi registreerimise menetluse ning vaidluste kiire kohtueelse lahendamise. Ühe meetmena selle saavutamiseks nimetab programm Patendiameti pädevuse laiendamist autoriõiguse vallas. Patendiamet tegeleb juba praegu riigi majanduspoliitika elluviimisega tööstusomandi valdkonnas ning kuna intellektuaalse omandi valdkonnad on omavahel tihedalt seotud, nende valdkondade aluspõhimõtted, probleemid (sh õiguste jõustamisel, teadlikkuse suurendamisel) ja sageli ka võimalikud kasusaajad (nt ettevõtted) on sarnased, on põhjendatud laiendada Patendiameti pädevust ka autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas.[1] Eesmärk kujundada Patendiamet ümber intellektuaalse omandi kompetentsikeskuseks on seatud ka Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukavas aastateks 2019–2022.

Täpsemalt antakse Patendiametile autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste valdkonnas järgmised ülesanded:

1) tegutseda orbteose staatust käsitleva info vahendajana Eestis, s.o pädeva asutusena Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/28/EL art 3 lg 5 tähenduses;

Autoriõiguse seaduse § 274 lg 1 sätestab pädeva asutuse orbteose staatust käsitleva info vahendajana Eestis, kelleks alates 1. aprillist 2021 on Patendiamet. Pädeval asutusel on sisuliselt kaks ülesannet. Saades avalikult mäluasutuselt või Eesti Rahvusringhäälingult AutÕS § 274 lg-s 2 märgitud teabe orbteoseks tunnistatud teose kohta, edastab pädev asutus selle teabe Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) andmebaasi. Kui aga hiljem leiab kinnitust orbteoseks tunnistatud teose või fonogrammi õiguste kuuluvus, edastab pädev asutus selle teabe EUIPO peetavasse orbteoste andmebaasi vastavalt AutÕS §-le 277.

Sisulisi otsuseid teoste või fonogrammide orbteoseks tunnistamise kohta pädev asutus ei tee, samuti ei saa pädev asutus nt mäluasutustelt saadud informatsiooni tagasi lükata. Kogu vastutus kaitstava objekti orbteoseks tunnistamise ning piisavalt hoolika otsingu tegemise eest lasub mäluasutustel. 

Pädeva asutuse ülesannetena Eesti kontekstis võib välja tuua veel nt mäluasutuste töö koordineerimise ühtse praktika kujundamiseks hoolikate otsingute tegemisel ja dokumenteerimisel, kohaste allikate ajakohasuse analüüsi ning vajaduse korral nimekirja täiendamise ettepanekute tegemise, samuti suhtluse EUIPO-ga praktilistes küsimustes (nt kirjetepõhine masslaadimine mäluasutuste poolt); 

2) teostada riiklikku järelevalvet KEO-de tegevuse üle, tagades AutÕS 9. ptk-s sätestatud nõuetest[2] kinnipidamise.

AutÕS IX peatükk reguleerib õiguste kollektiivset teostamist ning peatüki 3. jagu sätestab riikliku järelevalve KEO-de tegevuse üle. AutÕS IX peatükk näeb ette ka nõuded KEO-dele ja nende tegevusele. Muu hulgas on reguleeritud õiguste teostamisest saadava tulu kasutamine ja õiguste omajatele jaotamine, kasutajatega lepingu sõlmimise tingimused (sh mõistlike tariifide kehtestamine) ning KEO-lt teabe andmine nii õiguste omajatele nende õiguste teostamise kohta kui ka kasutajatele ja laiemale avalikkusele (sh läbipaistvusaruande esitamine, teabe avalikustamine veebilehel).

 AutÕS § 7926 kohaselt teostab peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud nõuete täitmise üle alates 01.04.2021 riiklikku järelevalvet Patendiamet. Enamik nõudeid, mille täitmise üle riiklikku järelevalvet teostatakse, tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2014/26/EL. Liikmesriigi kohustus tagada nende nõuete täitmise järelevalve tuleneb viidatud direktiivi art 36 lg-st 1. Koos riikliku järelevalve teostamisega anti Patendiametile üle ka direktiivi art-tes 37 ja 38 sätestatud pädeva asutuse ülesannete täitmine;[3]

3) korraldada AutÕS § 87 alusel moodustatud autoriõiguse komisjoni tööd.

AutÕS § 87 lg 1 näeb ette autoriõiguse komisjoni moodustamise alates 01.04.2021 Patendiameti juurde. Komisjon on lepitusorgan lepitusseaduse § 19 tähenduses ja täidab AutÕS § 87 lg 1 p-des 1–5 loetletud ülesandeid, mh lahendab vaidlevate poolte taotlusel autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õigustega seotud vaidlusi poolte lepitamise teel. Valdkonna eest vastutav minister nimetab komisjoni liikmed viieaastaseks perioodiks. Vajadusel kaasatakse Patendiameti peadirektori käskkirjaga komisjoni tegevusse sõltumatuid eksperte ka väljastpoolt komisjoni.

Arvestades komisjoni ülesannete rakenduslikku iseloomu, on Patendiamet nende täitmiseks sobivaim. Juba praegu tegeleb Patendiamet mh tööstusomandi esemete õiguskaitset puudutavate vaidluste kohtueelse lahendamise korraldamisega.

 

[1] Juba 2015. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/26/EL ülevõtmise eelnõu (autoriõiguse seaduse muutmise seadus 163 SE) seletuskirjas on märgitud, et KEO-de üle riiklikku järelevalvet teostava asutusena võiks tulevikus kaaluda Patendiametit. 

[3] Ka teistes liikmesriikides täidab direktiivi art-tes 36–38 nimetatud pädeva asutuse rolle üks asutus, vt Collective rights management Directive - publication of collective management organisations and competent authorities.

Viimati muudetud 05.04.2021