Kaubamärgitaotlustele tehakse ekspertiisi nende Patendiametisse saabumise järjekorras, seega sõltub ekspertiisile kuluv aeg taotluste hulgast ja sellest tuleneva ekspertiisi järjekorra pikkusest. Juunis 2021 on ekspertiisi jõudnud märtsis 2021 esitatud taotlused.

Kaubamärki saab registreerida, patenteerida saab leiutist. Kaubamärgi kaitsmiseks esitatakse registreerimistaotlus Patendiameti vastuvõtule.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset?

Kaubamärkide registreerimisel on kaubad ja teenused jaotatud klassidesse. Kaubamärgi registreerimise taotleja peab selgeks tegema, millisesse klassi kuulub tema kaup või teenus, mida ta kaubamärgiga tähistab. Klassifitseerimise aluseks on kaupade ja teenuste rahvusvaheline klassifikatsioon (Nizza klassifikatsioon). Soovitatav on kasutada klassifitseerimise abivahendit TMclass, mis on abiks kaupade või teenuste õigesse klassi paigutamisel.
Täpsemalt: Nizza klassifikatsioon, TMclass

Kaupade ja/või teenuste loetelus peab olema märgitud klassi number (1–45) ning kaupade ja/või teenuste nimetused. Kuuekohalisi baasnumbreid, mis on klassifikatsioonis iga kauba või teenuse nimetuse ees, ei ole vaja märkida.

Patendi või kasuliku mudeliga saab kaitsta leiutist. Leiutis on tehniline lahendus, mille objektiks võib olla seade, meetod ja aine.
Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.

Täpsemalt: Mis on kaubamärk?

Jah, võib küll. Kaubamärk ei pea olema registreeritud. Registreerimine on kaubamärgiomaniku õigus ning see annab võimaluse keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Registreerimata kaubamärgi kasutamisel peab selle omanik silmas pidama, et kasutamisega ei rikutaks teiste õigusi.

Täpsemalt: Miks kaitsta kaubamärki?

Jah. Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. Kaitse kehtib selles riigis või riikide ühenduses, kus märk registreeritakse. Kui kaubamärgitaotlus antakse sisse Eesti Patendiametisse, siis hakkab kaubamärk registreerimise korral kehtima Eestis.
Täpsemalt: Õiguskaitse maht ja ulatus

Enne taotluse esitamist soovitame tutvuda informatsiooniga meie veebilehel. Seal on kirjas peamised nõudmised kaubamärgile ja asjaolud, mis võivad saada takistuseks kaubamärgi registreerimisel. Veendumaks, et kellelegi ei kuulu varasem õigus teie soovitud kaubamärgile, tutvuge kaubamärkide andmebaasidega meie veebilehel ning äriregistris registreeritud ettevõtete nimedega.
Täpsemalt: Varasemad õigused ja otsingud. Äriregister

Lühidalt öeldes on taotlejal kolm võimalust: a) esitada registreerimistaotlus konkreetsesse välisriiki; b) taotleda registreerimist Madridi kokkuleppe protokolli alusel; c) kaitsta kaubamärki Euroopa Liidu kaubamärgina, õiguskaitse saadakse registreerimise korral kogu Euroopa Liidu territooriumil.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset välisriikides, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi kaudu, rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteemi kaudu?

Seda küsimust tuleb hinnata konkreetsest kaubamärgist ja taotleja soovidest lähtuvalt. Hind sõltub sellest, kui mitmes klassis ja kui paljudes ja millistes riikides soovitakse kaubamärki registreerida.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset välisriikides, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi kaudu, rahvusvahelise registreerimise Madridi süsteemi kaudu?

Patendivolinik on isik, keda taotleja võib volitada enda nimel patendiameti(te)s kõiki vajalikke toiminguid läbi viima.
Täpsemalt: Patendivolinikud

Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset (näiteks võib olla esmane taotlus esitatud mõnes teises riigis). Näituseprioriteet on rahvusvaheliste näituste konventsiooni tähenduses rahvusvahelisel näitusel kaubamärgiga tähistatud kaupu või teenuseid avalikult välja pannud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset. Esmase taotluse esitamise kuupäev või näituse kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
Täpsemalt: Varasemad õigused ja otsingud

Riigikood ehk riigitähis on Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) järgi kahetäheline (nt EE) või kolmetäheline (nt EST). Meil on kasutusel kahetäheline kood.
Lähemalt: Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid

Kaubamärgitaotluse esitamise lõiv on 145 eurot ühe klassi puhul, st kui kõik kaubad või teenused, mida kaubamärgiga tähistatakse, mahuvad ühte klassi (Nizza klassifikatsiooni järgi). Kui kõik ei mahu ühte klassi ja tekib vajadus lisada taotlusesse ka teisi klasse, siis iga lisatud klassi eest tuleb tasuda 45 eurot. Seega 145 eurot + 45 eurot iga lisatud klassi eest. Lõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul kaubamärgitaotluse esitamisest.
Täpsemalt: Kuidas saada kaubamärgile kaitset Eestis. Lõivud

Riigilõivu ei tagastata. Seetõttu on soovitatav, et taotleja tutvuks enne taotluse esitamist asjaoludega, mis võivad registreerimist takistada.
Täpsemalt: Milline tähis ei sobi kaubamärgiks? Varasemad õigused ja otsingud

Ei pruugi olla. Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mis on registreeritud mingi ettevõtete ühenduse (liidu, koondise) nimele, kelle põhikirjas on sätestatud tingimused ja õigus sellist kaubamärki kasutada.

Müügiteenused kuuluvad klassi 35 sõnastuses jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele) koos müüdavate kaupade loeteluga.
Täpsemalt: Müügiteenuste klassifitseerimine

© – Copyright – autori- või kirjastusõigusega kaitstud,
® – registreeritud kaubamärk,
TM – registreerimata kaubamärk.
Vaata ka: Hoiatustähisega kaubamärgi õigekiri

See tähendab, et kaubamärk ei kehti. Taotleja on taotluse kas ise tagasi võtnud või jätnud tegemata Patendiameti poolt nõutud toimingud, mistõttu on Patendiamet selle kaubamärgi menetlemise lõpetanud.

Ideesid ei saa kaubamärgina kaitsta. Kaubamärgina saab registreerida tähiseid, mis võivad koosneda näiteks sõnadest, kujutisest, kolmemõõtmelisest tähisest, mustrist, helist, liikumisest vm.
Täpsemalt: Mis on kaubamärk?

Kui leiate, et keegi on pahauskselt esitanud taotluse Teie kaubamärgi enda nimele registreerimiseks, võib see olla vastuolus kaubamärgiseadusega (KaMS § 9 lg 1 p 10). Sel juhul võib pöörduda Patendiameti poole ning esitada dokumente, mis tõendavad, et kaubamärk kuulub tegelikult Teile ning konkurent on tegutsenud pahauskselt. Seda saab teha kahe kuu jooksul kaubamärgi registreerimise otsuse Eesti Kaubamärgilehes avaldamisest arvates. Kui kaubamärk on juba registreeritud, võib tööstusomandi apellatsioonikomisjonile esitada avalduse kaubamärgiomaniku ainuõiguse tühiseks tunnistamiseks.

Patendiamet ei teosta järelevalvet kaubamärkide õiguspärase kasutamise üle. Kui Teil on registreeritud kaubamärk ja avastate, et keegi rikub mingil moel Teie õigusi, siis on Teil võimalus pöörduda kohtusse.
Täpsemalt: Kaubamärgiseadus

Patendiamet tegeleb ainult tööstusomandi õiguskaitsega, domeeninimede registreerimist korraldab Eesti Interneti Sihtasutus.

Ülemaailmset kaubamärkide andmebaasi ei ole olemas. Kui on huvi mitme riigi või mõne konkreetse piirkonna kaubamärkide vastu, siis tuleks otsingut ka vastavalt piirata ja teha otsing vastava territooriumi andmeid hõlmavas andmebaasis.
Täpsemalt: Andmebaasid. Välisriikide ametid

Ei või. Andmebaas on informatiivne ega oma õiguslikku tähendust. Kauba- ja teenindusmärkide registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamiseks, ärakirjade või väljatrükkide saamiseks palume pöörduda Patendiameti registriosakonna poole.

Muudatused kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgiomaniku või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel. Avalduse peab avaldaja allkirjastama kas käsitsi või digitaalselt. Kui kaubamärgiomanikuks on äriühing, tuleb avaldusele lisada ka ettevõtet esindava isiku positsioon, st Patendiametile peab nähtuma isiku õigus äriühingu nimel tehingute tegemiseks.

Registreeringu andmete muutmise avalduse võib esitada Patendiameti e-teenuste portaalis, e-kirja manusena (digitaalselt allkirjastatult) aadressile vastuvoett [at] epa.ee, posti teel või ise kohale tuues.

Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrikande eest tasutakse riigilõiv unikaalse viitenumbri alusel. Patendiamet saadab unikaalse viitenumbri avalduse esitaja e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Kauba- ja teenindusmärkide registris kaubamärgiomaniku nime või aadressi muutmiseks puudub riigilõivu tasumise kohustus.

Pärast muudatuste tegemist registris väljastab Patendiamet avaldajale ka vastavasisulise kirjaliku teate.
Täpsemalt: Muudatused registris

Täpsemalt: Pikendamine

Kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis teeb asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse tegutsemiseks kaubamärkide valdkonnas.
Isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peab volitama oma esindajaks patendivoliniku kaubamärgialaste toimingute tegemiseks Patendiametis ja apellatsioonikomisjonis, välja arvatud taotluse esitamine.
Alus: kaubamärgiseadus § 13

Tulenevalt kaubamärgiseaduse paragrahvi 50² lõikele 2 ei ole võimalik registreeringus muuta kaubamärki, st logo.

Juhul, kui Teil on kasutusel uus kaubamärk, mida soovite kaitsta, on Teie võimaluseks esitada Patendiametile uus kaubamärgi registreerimise taotlus. 

Kui õigused kaubamärgile lähevad üle ühelt ettevõttelt teisele, on tegemist kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrikandega. Muudatused kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgiomaniku või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel. Avalduse peab avaldaja allkirjastama kas käsitsi või digitaalselt. Kui kaubamärgiomanikuks on äriühing, tuleb avaldusele lisada ka ettevõtet esindava isiku positsioon, st Patendiametile peab nähtuma isiku õigus äriühingu nimel tehingute tegemiseks.

Registreeringu andmete muutmise avalduse võib esitada Patendiameti e-teenuste portaalis, e-kirja manusena (digitaalselt allkirjastatult) aadressile vastuvoett [at] epa.ee, posti teel või ise kohale tuues.
Kaubamärgi võõrandamise või ülemineku registrikande eest tasutakse riigilõiv unikaalse viitenumbri alusel. Patendiamet saadab unikaalse viitenumbri avalduse esitaja e-posti aadressile pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Pärast muudatuste tegemist registris väljastab Patendiamet avaldajale ka vastavasisulise kirjaliku teate.
Täpsemalt: Muudatused registris

Eraldi planki selle toimingu jaoks ei ole, kõik kindla vormiga plangid on meie veebilehel http://www.epa.ee/et/lisateave/plangid

Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(TsüS §136 lg 8)

Jah, sest e-residentsus annab isikule, kes ei resideeri Eestis, võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid, mis on kättesaadavad Eesti elanikest ID-kaardi omanikele. Kaubamärgiseaduse § 13 lõige 2 ütleb, et isik, kellel puudub elu- või asukoht Eestis, peab vahetult volitama oma esindajaks patendivoliniku.

Kaubamärgiseaduse § 13 lõike 1 kohaselt teeb Patendiametis toiminguid asjast huvitatud isik isiklikult või teda esindav patendivolinik. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tuleb volitada patendivolinikku ennast esindama, kui puudub elu-, asukoht või tegutsev ettevõte Eestis. Seega, kui teil on Eestis äriühing, siis formaalselt esindajat määrama ei pea.

Vastavalt keeleseaduse § 10 lõikele 1 on riigiasutuste asjaajamiskeeleks eesti keel. Seega tuleb silmas pidada, et Patendiameti töökeel on eesti keel ning kogu ametlik kirjavahetus ja suhtlus toimub eesti keeles ning kui te ametlikku riigikeelt ei valda, on soovitatav siiski patendivolinik esindajaks määrata.

Registreeritud kaubamärk on kaitstud tervikuna. Kaubamärgiomanikul on õigus keelata teistel ettevõtjatel kasutada tähist, mis on tervikuna tema kaubamärgiga äravahetamiseni sarnane. Samas ei ole kaubamärgiomanikul õigus keelata selliste kaubamärgis sisalduvate tähiste kasutamist, mis kirjeldavad kaupa või teenust (sh kauba või teenuse liiki, kvaliteeti, geograafilist päritolu või muid omadusi näitavad tähised). Näiteks kui kaubamärgina on kaitstud sõnade kombinatsioon „Jussikese limonaad“ karastusjookide osas, siis ei ole kaubamärgiomanikul õigust keelata teistel ettevõtjatel sõna „limonaad“ kasutamist, kuna tegemist on kauba liiki näitava sõnaga, mis peab jääma vabaks kasutamiseks kõigile.

Võib juhtuda, et kogu kaubamärgi sõnaline osa on kirjeldav ja eristusvõimetu. Siis on kaubamärk registreeritav üksnes juhul, kui tähisele on lisatud piisav kujundus, mis annab kaubamärgile tervikuna eristusvõime. Selline registreerimine ei anna ainuõigust kaubamärgis sisalduvale kirjeldavale tekstile, vaid kaubamärgile tervikuna konkreetses kujunduses.

Aastatel 1919–1940 publitseeritud patendikirjeldustega ja registreeritud kaubamärkidega on võimalik tutvuda Rahvusarhiivi uurimissaalis Tallinnas Madara 24.

Vt ka Tööstusomandi õiguskaitse ajaloost Eestis.

Mudelit või näidist ei esitata. Tuleb esitada leiutiskirjeldus, nõudlus ja vajadusel joonised (ei pea tingimata olema tehniline joonis, olenevalt taotluse sisust võib ka olla üldskeem vms).

Ei saagi olla, kuna vastavalt kasuliku mudeli seaduse § 32 lg 8 järgi avalikustatakse kasuliku mudeli kirjeldus Patendiameti ametlikus väljaandes alles pärast seda, kui on tehtud kasuliku mudeli registreeringu kanne ja lg 9 järgi jõustub registreering kasuliku mudeli registreerimise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval ja alles pärast seda saab seda taotlust vaadata Patendiameti kodulehelt kasulike mudelite registrist. Kui aga kasuliku mudeli registreerimistaotlust mingil põhjusel ei registreerita, siis ei saa seda vaadata ka Patendiameti kodulehel olevast kasulike mudelite registrist.

Selleks on vaja teha otsing ja võrrelda oma leiutist juba olemasolevate sarnaste lahendustega. Otsingut teha ning patentide ja kasulike mudelite kirjeldusi saab lugeda patendiandmebaasidest. Üks selline infoallikas on tasuta andmebaas Espacenet, kuhu on koondatud rohkem kui 90 riigi patendikirjeldused. Kui endal napib aega või oskusi, võib otsingu tellida Patendiametist.

Patendinõudlus on leiutise selge, täpne ja lühike kirjeldus, mis esitatakse leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Nõudlus on tegelikult patenditaotluse kõige tähtsam osa, sest sellega määratakse kindlaks, mida kaitstakse ja milline on patendikaitse ulatus. Patendinõudlus võib koosneda ühest või mitmest punktist. Kui nõudluses on mitu nõudluspunkti, siis esimeses (sõltumatus nõudluspunktis) esitatakse leiutise kõik olulised tunnused üldisemate terminitega ja järgnevates (sõltuvates nõudluspunktides) tuuakse välja erijuhud.

Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Andmed tuleb esitada paberkandjal dokumendil (riigilõivu tasumist tõendav dokument). Selleks dokumendiks võib olla maksekorraldus või spetsiaalselt Patendiameti jaoks koostatud kõiki nõutavaid andmeid sisaldav dokument.

Riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb tuua või saata posti teel Patendiametisse. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, samuti kõiki muid taotluse dokumente võib panna ka Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti. Patendiametis postkasti pandud dokumentidele pannakse selle kuupäeva tempel, millal dokumendid sellesse postkasti pandi.

NB! Et riigilõivud oleks tähtaegselt tasutud, tuleb kindlasti arvestada seda, et riigilõiv loetakse tasutuks mitte pangas tasumise päevast või mõnest muust päevast, vaid sellest päevast, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on esitatud Patendiametile. Dokumendile pannakse selle kuupäeva tempel, mil see dokument Patendiametisse jõuab.

Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei tohi käesoleval momendil esitada faksi või teiste elektroonsete vahendite kaudu, vaid ainult tuua või saata posti teel paberkandjal dokumendina.

Leiutise kaitsmiseks välisriikides vaata täpsemalt: Kuidas saada oma leiutistele kaitset välismaal

Patenditaotluse menetlus kestab keskmiselt 3,5 aastat, kuid patenditaotluse esitamise kuupäevast kuni patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevani saab leiutis ajutise kaitse.

Leiutiste õiguskaitse on territoriaalse iseloomuga, see tähendab, et Eestis välja antud patent kehtib ainult Eestis.

Patendikaitse on territoriaalse iseloomuga, see tähendab, et patent kehtib ainult selles riigis, kus kaitset on taotletud ja see saadud. Patendi kehtimiseks peab igal aastal tasuma patendi jõushoidmise lõivu. Seega, juhul kui toode on kaitstud Ameerikas, kuid Euroopas mitte, siis Euroopas võib seda toodet nii valmistada kui müüa, kuid Ameerikas on see patendi kehtivuse ajal ilma patendiomaniku loata keelatud.

Kasuliku mudeli registreerimine on patendi taotlemisest odavam ja kiirem. Kuna kasuliku mudeli taotlemisel rakendatakse avaldus- ehk registreerimissüsteemi, on menetlusaeg küll tunduvalt lühem, kuid taotleja vastutab ise leiutise uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse eest. Patenditaotluse korral kontrollib Patendiamet ekspertiisi käigus leiutise vastavust patentsuse kriteeriumitele.

Kasuliku mudelina saab kaitsta samasuguseid leiutisi nagu patendiga, välja arvatud biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised. Samuti ei saa kasuliku mudelina taotleda kaitset ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutiste kombinatsioonile, s.t ühe ja sama registreerimistaotlusega ei saa taotleda kaitset näiteks meetodile ja seadmele.

Kaitsmiseks peab leiutis mõlemal juhul olema ülemaailmselt uudne, kuid kasuliku mudeli korral on nõuded leiutustasemele madalamad.

Kasulik mudel on jõus neli aastat alates taotluse esitamise kuupäevast, tasuda on vaja vaid kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise lõiv. Kehtivust on võimalik pikendada, esialgu neljaks aastaks ja siis veel kaheks aastaks, tasudes riigilõivu. Seega on kasuliku mudeli maksimaalne kehtivusaeg 10 aastat. Patent kehtib maksimaalselt 20 aastat, kuid patenditaotluse ja hiljem patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda iga-aastast kehtivusaasta riigilõivu.

Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel selle esitamisest. Kasuliku mudeli kirjeldus avalikustatakse pärast kasuliku mudeli registreerimist.

Sellele küsimusele ei ole lihtsat ei- või jah-vastust. Nii patendi kui ka kasuliku mudeli seadus ütleb, et muu hulgas ei ole leiutis arvutialgoritm ja -programm. Samas teame, et leiutisena saab kaitsta tehnilist lahendust, mis lahendab seni lahendamata tehnilise probleemi. Tehnilise  probleemi lahendusega kaasneb tehniline efekt. Siinkohal tulekski märgata rõhku sõnal "tehniline".

Euroopa patendipraktikast lähtuvalt pole patenteeritav ükski arvutialgoritm või -programm, mis on pelgalt lähtekood või algoritm (nn „tarkvarapatent“). Küll aga osutub võimalikuks patenteerida arvutis rakendatavaid leiutisi, mis on uudsed, millel on tehniline olemus ja mis panustavad leiutuslikult tehnika (teadmiste) tasemesse. Siinkohal tasub tähele panna, et arvutis rakendatavad ärimeetodid ei panusta tavapäraselt tehniliselt tehnika tasemesse ning kujutavad endast lihtsalt majandus- või mõttetegevuse automatiseerimist, mis on vastava ala asjatundjale (insenerile, arendajale, tehnikule, vms) iseenesestmõistetav.

Näiteks pole Euroopa patendipraktika alusel patenteeritavad ükskõik missugused ostu, müügi või oksjoni korraldamise süsteemid, meetodid, seadmed või vahendid, kui need ei paku lahendust mõnele seni lahendamata tehnilisele probleemile. Tõenäoliselt ei saa tehniliseks probleemiks olla oksjoni korraldamise reeglid, tuntud haldus- või maksevahendid jne. Kuid näiteks on tehniliseks probleemiks interneti põhises oksjonisüsteemis edastatava informatsiooni ajaline viide sidekanalis, mis on tingitud sidekanalite füüsikalistest parameetritest, omadustest ja sidevõrgu struktuurist.

Erinev ajaline viide erinevates geograafilistes asukohtades paiknevate kasutajaseadmete ja oksjoni serveri vahelisel infoedastusel muudab oksjonisüsteemi kasutajate olukorra ebavõrdseks, kuna ei võimalda kõikidel kasutajatel üle maailma üheaegselt pakkumist teha. Siin tuleks jällegi rõhutada, et tehniline lahendus sellele probleemile ei saaks olla täiendava ja võrdsustava viite lisamine väiksema edastuskanali viiteajaga kasutajaseadmete suhtes, kuna selline lähenemine ei lahenda reaalset ja eesmärgipärast tehnilist probleemi ehk sidekanali ajalist viidet, vaid on pigem probleemi tehnilisest olemusest ja lahendusest möödahiilimine.

Seega küsimusele „Kas arvutiprogrammi ja mobiiliäppi saab patenteerida?“ saab jaatavalt vastata ainult juhul, kui see leiutis on uus ning sellel on tehniline olemus ja leiutuslik tehniline panus tehnika tasemesse.

Kui retsept on enda välja mõeldud, on võimalik see kompositsioonina (erinevate ainete seguna) ära kaitsta. Aga kindlasti on tingimuseks retsepti ülemaailmne uudsus. See, et asi Eestis tuntud pole, ei ole veel põhjuseks see Eestis ära kaitsta.

Kaitse on territoriaalne ning kui mingi asi on kuskil riigis tuntud ja seal kaitstud, kuid  Eestis seda kaitstud ei ole, siis siin võib igaüks seda toota või müüa.

Ei saa. Patendiga või kasuliku mudelina saab kaitsta leiutist, mis on uudne kogu maailmas. Kaitse on territoriaalne ja see tähendab, et kui mõni toode on näiteks Eestis kaitsmata, siis võivad kõik seda Eestis toota ja müüa.
Kaitsta saate oma kaubamärki.

Nii kasuliku mudeli registreerimise taotluse kui ka patenditaotluse esitamisel on vaja kahe kuu jooksul maksta esitamise lõiv.
Patenditaotluse puhul on see juriidilisele isikule 225 eurot, füüsilisest isikust taotlejale 56 eurot.
Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise lõiv on juriidilisele isikule 105 eurot, füüsilisest isikust taotlejale 26 eurot.
Kasuliku mudeli puhul saab selle riigilõivu tasumisega kaitse neljaks aastaks, kui soovitakse kaitset veel pikendada, tuleb maksta pikenduslõiv esialgu neljaks aastaks ja siis veel kaheks aastaks.
Patenditaotluse ja hiljem patendi jõushoidmiseks on vaja maksta igal aastal kehtivusaastalõivu. Esimese kolme aasta eest võib maksta korraga kolmandal aastal. Kui on saadud positiivne otsus patendi väljaandmise kohta, tuleb maksta lõiv leiutise registreerimise eest patendiregistris.
Täpsemalt patendilõivude suuruse kohta vaata http://www.epa.ee/et/riigiloivud-patendiameti-toimingute-eest/patentide-riigiloivud.

Jah. Patenditaotlus avaldatakse 18 kuu möödumisel taotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast. Kuni avaldamiseni Patendiamet patenditaotluse sisu ei avalikusta. Pärast avaldamist on patenditaotlus ja ka selle menetluse käik avalik.
Taotluse avaldamisest teatatakse Patendiameti ametlikus väljaandes. 
Patenditaotlust ei avaldata, kui:
- taotlus on enne 18 kuu möödumist tagasi võetud või see on loetud tagasivõetuks;
- taotlus on enne 18 kuu möödumist tagasi lükatud;
- taotluse avaldamine on takistatud dokumentide sisu või vormi puuduste tõttu;
- taotlus on salastatud.

Kasuliku mudeli kirjeldus koos tehnika taseme otsingu aruandega saab avalikuks pärast kasuliku mudeli registreerimise otsuse alusel registrisse kandmist. Kui taotleja ei soovi oma leiutist nii kiiresti avaldada, kui registreerimisprotseduur seda võimaldaks, võib ta taotleda kasuliku mudeli registrisse kandmise edasilükkamist, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks prioriteedikuupäevast arvates.

Kasuliku mudeli omanik võib kirjaliku litsentsilepinguga anda õiguse kasuliku mudeli kasutamiseks ühele või mitmele isikule. Litsentsitingimused määratakse kindlaks litsentsilepingus. Litsentsi kehtivusaeg ei või olla pikem, kui on kasuliku mudeli registreeringu kehtivus.

Litsentsi võib registreerida kasulike mudelite registris, kuid kohustuslik see ei ole. Registrikande tegemiseks tuleb esitada  Patendiametile litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus, millele on lisatud litsentsilepingu ärakiri või registreerimiseks vajalikke andmeid sisaldav litsentsilepingu väljavõte. Litsentsi registreerimise eest tuleb tasuda riigilõiv 32 eurot.

Kui kasulik mudel läheb üle teisele isikule, lähevad sellele isikule üle ka litsentsist tulenevad õigused ja kohustused.

Kasuliku mudeli omanik võib anda ka avaliku lihtlitsentsi. Selleks tuleb esitada Patendiametile avaliku lihtlitsentsi registreerimise avaldus ja tasuda riigilõiv 32 eurot. Patendiamet avaldab avaliku lihtlitsentsi teate oma ametlikus väljaandes Eesti Kasuliku Mudeli Leht.

Õigus avalikule lihtlitsentsile on igaühel, kes tasub kasuliku mudeli omanikule tema poolt määratud litsentsitasu. Avalikku lihtlitsentsi saab anda tingimusel, et registris ei ole sama kasuliku mudeli kohta varem registreeritud kehtivat litsentsi.

Patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda iga-aastast kehtivusaasta riigilõivu. Kui kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata, kaotab patent kehtivuse.

Patendi kehtivust saab taastada, kui kehtivusaasta riigilõiv jäi tasumata vääramatu jõu tõttu ja patendiomanik kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist esitab patendi kehtivuse taastamise nõude, tõendades vääramatu jõu olemasolu, tasub kehtivusaasta riigilõivu ning riigilõivu patendi kehtivuse taastamise eest. Eelnimetatud nõude saab esitada ühe aasta jooksul tähtaja lõppemisest arvates (patendiseaduse § 42 lg 11).

Patendi kehtivus lõppeb ennetähtaegselt ka juhul, kui patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud või siis esitab patendiomanik ise patendi kehtivuse lõpetamise nõude.

Seoses üha populaarsemaks muutuvate õpilasleiutajate konkurssidega tuletab Patendiamet meelde järgmist.

Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. 7–18-aastased alaealised on piiratud teovõimega isikud, kes võivad teha tehinguid oma seadusliku esindaja nõusolekul. Alla 7 aasta vanused alaealised ei ole oma vanuse tõttu allkirjaõiguslikud.

Juhul kui tööstusomandi eseme registreerimistaotluse esitaja (taotleja) on piiratud teovõimega, palume lisada taotlusele kirjalik seadusliku esindaja nõusolek. Lapse seaduslik esindaja on hooldusõiguslik vanem. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühtlasi palume määratleda, kuidas soovitakse toimida edaspidiste toimingute tegemisel Patendiametis. Valida on kahe võimaluse vahel.

1. Seaduslik esindaja annab nõusoleku, et piiratud teovõimega isik teeb edaspidi taotlust puudutavad toimingud Patendiametis isiklikult.
2. Seaduslik esindaja otsustab piiratud teovõimega taotlejat esindada ise. Sellisel juhul teeb kõik toimingud Patendiametiga seaduslik esindaja.

Olukorras, kus piiratud teovõimega taotleja on taotluse esitanud seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuta, saadab Patendiamet taotlejale teate, milles palub seaduslikul esindajal esitada heakskiit tehtud toimingule. Samuti palub Patendiamet määratleda, kuidas soovitakse toimida järgnevate toimingute tegemisel Patendiametis. Kui seaduslik esindaja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates sellekohase ettepaneku saamisest, siis loetakse, et ta ei ole toimingut heaks kiitnud. Sellisel juhul loetakse esitatud taotlus tühiseks.

Kehtiva õiguse kohaselt ei ole taotlejal kohustust teavitada Patendiametit oma vanusest. Kuid kui ametile nähtub selgelt, et taotleja on piiratud teovõimega (st 7–18 aastat vana), siis saadab Patendiamet taotlejale teate, milles palub esitada seadusliku esindaja nõusolek.   

See sõltub ettevõtja tegevusulatusest ja äristrateegiast. Kui Teie tooted on suunatud ainult Eesti tarbijale, siis võib õiguskaitse Eestis olla piisav. Kui müüte või kavatsete müüa oma tooteid ka välismaal, oleks soovitav valida selline registreerimisvõimalus, mille abil saate kaitse riikides, kus tegutsete. Riskide jaotamiseks võib algul registreerida disainilahenduse Eestis ja vajadusel hiljem laiendada seda välisriikidesse.
Täpsemalt: Kuidas saada tööstusdisainilahendusele kaitset

Arvutiprogrammi disainilahendusena kaitsta ei saa.
Täpsemalt: Mis on tööstusdisainilahendus?

Kaitse on territoriaalne – Eesti Patendiametis kaitstud tööstusdisainilahendus kehtib ainult Eestis, Euroopa ametis registreeritud disain aga kogu Euroopa Liidus. Mõlemad ametid kasutavad taotluste menetlusel nn registreerimissüsteemi, st ei kontrollita, kas registreerimiseks esitatud tööstusdisainilahendus on uudne ja eristatav (nende nõuete täitmise eest vastutab taotleja). Kui taotlus vastab vorminõuetele ega ole vastuolus avaliku korraga, siis see registreeritakse.
Täpsemalt: Kuidas saada tööstusdisainilahendusele kaitset

Jah, nii elektroonilise taotluse kui pabertaotluse vormid või lingid nende juurde leiab meie veebilehelt.
Täpsemalt: Kuidas saada tööstusdisainilahendusele kaitset

Ühenduse disainilahendusi registreerib Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Taotluse võib tuua Eesti Patendiametisse, kes taotlust ei kontrolli, vaid üksnes edastab selle EUIPO-sse. Taotluse edasisaatmise eest peab taotleja maksma riigilõivu 32 eurot. Muid dokumente Eesti Patendiamet ei vahenda, need tuleb taotlejal otse EUIPO-sse saata.

Registreeritud ühenduse disainilahendus kehtib viis aastat alates taotluse esitamise kuupäevast. Kehtivust saab pikendada viie aasta kaupa kokku kuni 25 aastaks. Pikendamise eest tuleb tasuda lõivud.

Jah, EUIPO-s registreeritud disainilahendus kehtib kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas Eestis.

Puu- ja juurvilju, liha-, piima- ja kalatooteid ning muid toiduaineid saab geograafilise tähisena kaitsta üksnes Euroopa Liidu tasandil. Nimelt jõustus Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga muudatus, mille kohaselt riigisisene seadus ei reguleeri enam põllumajandustoodete, toiduainete ning alkohoolsete jookide geograafilisi tähiseid. Niisuguste toodete geograafilise tähise registreerimise taotlus tuleb küll esitada Maaeluministeeriumile, kuid taotlust menetleb ja selle kohta teeb otsuse Euroopa Komisjon. Geograafilisele tähisele on EL õigusaktiga kehtestatud hulk nõudeid, millele tähis peab vastama ja milline see olla ei tohi. Näiteks saab taotluse esitada ainult ettevõtjate rühm (ja mitte eraisik), registreeritavad ei ole mh taimesordid ja loomatõud. Tähis Jõgeva kollane kartul on väga sarnane registreeritud sordinimega, niisiis ei ole tõenäoline, et see registreeritaks geograafilise tähisena.

Geograafilise tähise registreerimise avaldus tuleb esitada Patendiametile. Avalduses peab sisalduma geograafilise tähise reproduktsioon, kaupade ja teenuste loetelu, kirjeldus, tõendid kauba või teenuse iseloomuliku tunnuse seose kohta selle geograafilise päritoluga ja taotleja õiguse kohta taotleda geograafilise tähise registreerimist, taotleja andmed ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. Tõendite saamiseks tuleb pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse. Patendiametis kontrollitakse dokumentide vormi- ja sisunõudeid. Kui neis esineb puudusi, antakse taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui dokumentides puudusi ei ole, tehakse geograafilise tähise registreerimise otsus.