Nõukogu määrus nr 40/94

PrintPDF Jaga

Eesti Õigustõlke Keskuse tõlge

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)
nr 40/94
20. detsembrist 1993
Ühenduse kaubamärgi kohta

Muudatused:

  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 3288/94, millega muudetakse Uruguay voorus sõlmitud lepingute rakendamiseks määrust (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta 22. detsember 1994
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 807/2003, 14. aprill 2003, konsulteerimiskorra kohaselt (ühehäälselt) vastuvõetud nõukogu õigusaktides sätestatud rakendusvolituste kasutamisel komisjoni abistavaid komiteesid käsitlevate sätete otsusega 1999/468/EÜ kohandamise kohta
  • Artikli 142a lisamine määrusesse nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta vastavalt ühinemislepingu lisale II (4. Äriühinguõigus - C. Tööstusomandiõigused), jõus alates 1. maist 2004
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 1653/2003, 18. juuni 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 1992/2003, 27. oktoober 2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta, et jõustada Euroopa Ühenduse ühinemine märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolliga, mis on vastu võetud 27. juunil 1989 Madridis
  • Nõukogu määrus (EÜ) nr 422/2004, 19. veebruar 2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 40/94 Ühenduse kaubamärgi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Sisukord

I PEATÜKK : ÜLDSÄTTED

  • Artikkel 1 : Ühenduse kaubamärk
  • Artikkel 2 : Amet
  • Artikkel 3 : Õigusvõime

II PEATÜKK : MATERIAALNE KAUBAMÄRGIÕIGUS

o 1. OSA : ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI MÕISTE JA OMANIKUKS SAAMINE

  • Artikkel 4 : Tähised, millest Ühenduse kaubamärk võib koosneda
  • Artikkel 5 : Isikud, kes võivad olla Ühenduse kaubamärgi omanikud
  • Artikkel 6 : Ühenduse kaubamärgi omandamine
  • Artikkel 7 : Absoluutsed registreerimisest keeldumise alused
  • Artikkel 8 : Suhtelised registreerimisest keeldumise alused

o 2. OSA : ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE TOIME

  • Artikkel 9 : Ühenduse kaubamärgist tulenevad õigused
  • Artikkel 10 : Ühenduse kaubamärgi reproduktsioon teatmeteoses
  • Artikkel 11 : Voliniku või esindaja nimel registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld
  • Artikkel 12 : Ühenduse kaubamärgi toime piirangud
  • Artikkel 13 : Ühenduse kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine
  • Artikkel 14 : Siseriiklike õigusaktide täiendav rakendamine rikkumise korral

o 3. OSA : ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI KASUTAMINE

  • Artikkel 15 : Ühenduse kaubamärgi kasutamine

o 4. OSA : ÜHENDUSE KAUBAMÄRK OMANDIÕIGUSE OBJEKTINA

  • Artikkel 16 : Ühenduse kaubamärgi käsitlemine siseriikliku kaubamärgina (võrdsustamine)
  • Artikkel 17 : Õiguste üleminek
  • Artikkel 18 : Voliniku nimel registreeritud kaubamärgi üleandmine
  • Artikkel 19 : Asjaõigused
  • Artikkel 20 : Sundtäitmine
  • Artikkel 21 : Maksejõuetusmenetlus
  • Artikkel 22 : Litsentsimine
  • Artikkel 23 : Kehtivus kolmandate isikute suhtes
  • Artikkel 24 : Ühenduse kaubamärgi kui omandiõiguse objekti taotlemine

III PEATÜKK : ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI TAOTLUS

o 1. OSA : TAOTLUSE ESITAMINE JA SELLELE ESITATAVAD NÕUDED

  • Artikkel 25 : Taotluse esitamine
  • Artikkel 26 : Nõuded, millele taotlus peab vastama
  • Artikkel 27 : Esitamise kuupäev
  • Artikkel 28 : Klassifitseerimine

o 2. OSA : PRIORITEET

  • Artikkel 29 : Prioriteediõigus
  • Artikkel 30 : Prioriteedinõudlus
  • Artikkel 31 : Prioriteediõiguse toime
  • Artikkel 32 : Ühenduse taotluse ja siseriikliku taotluse esitamise võrdsus

o 3. OSA : NÄITUSEPRIORITEET

  • Artikkel 33 : Näituseprioriteet

o 4. OSA : SISERIIKLIKU KAUBAMÄRGI VANEMUSE NÕUDMINE

  • Artikkel 34 : Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmine
  • Artikkel 35 : Vanemuse nõudmine pärast Ühenduse kaubamärgi registreerimist

IV PEATÜKK : REGISTREERIMISMENETLUS

o 1. OSA : TAOTLUSE EKSPERTIIS

  • Artikkel 36 : Taotlusele esitatavate nõuete ekspertiis
  • Artikkel 37 : Omanikunõuete ekspertiis [kehtetu]
  • Artikkel 38 : Absoluutsete registreerimisest keeldumise aluste ekspertiis

o 2 . OSA : OTSINGUD

  • Artikkel 39 : Otsingud

o 3. OSA : TAOTLUSE AVALDAMINE

  • Artikkel 40 : Taotluse avaldamine

o 4. OSA : KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED JA VASTULAUSE

  • Artikkel 41 : Kolmandate isikute märkused
  • Artikkel 42 : Vastulause
  • Artikkel 43 : Vastulause ekspertiis

o 5. OSA : TAOTLUSE TAGASIVÕTMINE, PIIRAMINE, MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE

  • Artikkel 44 : Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja parandamine
  • Artikkel 44a : Taotluse osadeks jagamine

o 6. OSA : REGISTREERIMINE

  • Artikkel 45 : Registreerimine

V PEATÜKK : ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KEHTIVUS, PIKENDAMINE, MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE

  • Artikkel 46 : Registreeringu kehtivusaeg
  • Artikkel 47 : Pikendamine
  • Artikkel 48 : Muutmine
  • Artikkel 48a : Registreerimise osadeks jagamine

VI PEATÜKK : LOOBUMINE, TÜHISTAMINE, KEHTETUS

o 1. OSA : LOOBUMINE

  • Artikkel 49 : Loobumine

o 2. OSA : TÜHISTAMISE ALUSED

  • Artikkel 50 : Tühistamise alused

o 3. OSA : KEHTETUSE ALUSED

  • Artikkel 51 : Absoluutsed kehtetuse alused
  • Artikkel 52 : Suhtelised kehtetuse alused
  • Artikkel 53 : Piirangud nõustumise puhul

o 4. OSA : TÜHISTAMISE JA KEHTETUSE TAGAJÄRJED

  • Artikkel 54 : Tühistamise ja kehtetuse tagajärjed

o 5. OSA : TÜHISTAMIS- JA KEHTETUKS TUNNISTAMISE MENETLUS AMETIS

  • Artikkel 55 : Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus
  • Artikkel 56 : Taotluse ekspertiis

VII PEATÜKK : VAIDLUSTAMINE

  • Artikkel 57 : Vaidlustatavad otsused
  • Artikkel 58 : Isikud, kellel on õigus vaidlustada ja olla vaidlustamismenetluse poolteks
  • Artikkel 59 : Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm
  • Artikkel 60 : Otsuste läbivaatamine ex parte juhtudel
  • Artikkel 60a : Otsuste läbivaatamine inter partes juhtudel
  • Artikkel 61 : Kaebuse ekspertiis
  • Artikkel 62 : Otsused kaebuste kohta
  • Artikkel 63 : Apellatsioonikomisjoni otsuse peale hagi esitamine kohtusse

VIII PEATÜKK : ÜHENDUSE KOLLEKTIIVMÄRGID

  • Artikkel 64 : Ühenduse kollektiivmärgid
  • Artikkel 65 : Märkide kasutamist reguleerivad aktid
  • Artikkel 66 : Taotluse tagasilükkamine
  • Artikkel 67 : Kolmanda isiku märkused
  • Artikkel 68 : Märkide kasutamine
  • Artikkel 69 : Märkide kasutamist reguleerivate aktide muutmine
  • Artikkel 70 : Isikud, kellel on õigus algatada rikkumise korral hagi
  • Artikkel 71 : Tühistamise alused
  • Artikkel 72 : Kehtetuse alused

IX PEATÜKK : MENETLUSEESKIRJAD

o 1. OSA : ÜLDSÄTTED

  • Artikkel 73 : Otsuste põhjendamine
  • Artikkel 74 : Ameti algatud faktiekspertiis
  • Artikkel 75 : Suulised menetlused
  • Artikkel 76 : Tõendite kogumine
  • Artikkel 77 : Teatamine
  • Artikkel 77a : Otsuste tühistamine
  • Artikkel 78 : Restitutio in integrum
  • Artikkel 78a : Menetluse jätkamine
  • Artikkel 79 : Viitamine üldistele põhimõtetele
  • Artikkel 80 : Finantskohustuste lõpetamine

o 2. OSA : KULUD

  • Artikkel 81 : Kulude jaotus
  • Artikkel 82 : Kulude kindlaksmääramise otsuste rakendamine

o 3. OSA : LIIKMESRIIKIDE AVALIKKUSE JA AMETIVÕIMUDE TEAVITAMINE

  • Artikkel 83 : Ühenduse kaubamärkide register
  • Artikkel 84 : Toimikutega tutvumine
  • Artikkel 85 : Perioodilised väljaanded
  • Artikkel 86 : Administratiivne koostöö
  • Artikkel 87 : Väljaannete vahetamine

o 4. OSA : ESINDAMINE

  • Artikkel 88 : Esindamise üldpõhimõtted
  • Artikkel 89 : Professionaalsed esindajad

X PEATÜKK : ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD ÕIGUSTOIMINGUTE JURISDIKTSIOON JA MENETLUS

o 1. OSA : JURISDIKTSIOONI JA TÄITEMENETLUSE KONVENTSIOONI KOHALDAMINE

  • Artikkel 90 : Jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni kohaldamine

o 2. OSA : VAIDLUSED, MIS KÄSITLEVAD ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE RIKKUMIST JA KEHTIVUST

  • Artikkel 91 : Ühenduse kaubamärgikohtud
  • Artikkel 92 : Rikkumise ja kehtivuse jurisdiktsioon
  • Artikkel 93 : Rahvusvaheline jurisdiktsioon
  • Artikkel 94 : Jurisdiktsiooni ulatus
  • Artikkel 95 : Kehtivuse presumptsioon
  • Artikkel 96 : Vastuhagid
  • Artikkel 97 : Rakendatav õigus
  • Artikkel 98 : Sanktsioonid
  • Artikkel 99 : Ajutised ja kaitsemeetmed
  • Artikkel 100 : Omavahel seotud toimingute erireeglid
  • Artikkel 101 : Ühenduse teise astme kaubamärgikohtute jurisdiktsioon; edasine vaidlustamine

o 3. OSA : ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD MUUD VAIDLUSED

  • Artikkel 102 : Ühenduse kaubamärgikohtuteks mitteolevate siseriiklikke kohtute jurisdiktsiooni kohta käivad lisasätted
  • Artikkel 103 : Siseriikliku kohtu kohustus

o 4. OSA : ÜLEMINEKUSÄTE

  • Artikkel 104 : Jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni kohaldamisega seotud üleminekusäte

XI PEATÜKK : TOIME LIIKMESRIIKIDE SEADUSTELE

o 1. OSA : TSIVIILHAGID ENAMA KUI ÜHE KAUBAMÄRGI KOHTA

  • Artikkel 105 : Ühenduse kaubamärke ja siseriiklikke kaubamärke käsitlevad samaaegsed ja üksteisele järgnevad tsiviilhagid

o 2. OSA : SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMINE ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KASUTAMISE KEELAMISEKS

  • Artikkel 106 : Ühenduse kaubamärkide kasutamise keelamine
  • Artikkel 107 : Kohaliku tähendusega varasemad õigused

o 3. OSA : ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI TAOTLUSE MUUTMINE SISERIIKLIKU KAUBAMÄRGI TAOTLUSEKS

  • Artikkel 108 : Siseriikliku menetluse kohaldamise nõue
  • Artikkel 109 : Muutmisnõude esitamine, avaldamine ja edastamine
  • Artikkel 110 : Muutmisele esitatavad formaalnõuded

XII PEATÜKK : AMET

o 1. OSA : ÜLDSÄTTED

  • Artikkel 111 : Õiguslik staatus
  • Artikkel 112 : Personal
  • Artikkel 113 : Privileegid ja immuniteedid
  • Artikkel 114 : Vastutus
  • Artikkel 115 : Keeled
  • Artikkel 116 : Avaldamine; registrisse kandmine
  • Artikkel 117 : Tõlkimine
  • Artikkel 118 : Seaduslikkuse järelvalve
  • Artikkel 118a : Juurdepääs dokumentidele

o 2. OSA : AMETI JUHTIMINE

  • Artikkel 119 : Presidendi volitused
  • Artikkel 120 : Kõrgemate ametnike ametissenimetamine

o 3. OSA : HALDUSNÕUKOGU

  • Artikkel 121 : Moodustamine ja volitused
  • Artikkel 122 : Struktuur
  • Artikkel 123 : Juhatus
  • Artikkel 124 : Istungid

o 4. OSA : MENETLUSE LÄBIVIIMINE

  • Artikkel 125 : Kompetents
  • Artikkel 126 : Eksperdid
  • Artikkel 127 : Protestide osakonnad
  • Artikkel 128 : Kaubamärgiosakond ja juriidiline osakond
  • Artikkel 129 : Tühistamisosakonnad
  • Artikkel 130 : Apellatsiooninõukogud
  • Artikkel 131 : Apellatsiooninõukogude liikmete sõltumatus
  • Artikkel 132 : Kõrvaldamine ja taandamine

o 5. OSA : EELARVE JA FINANTSKONTROLL

  • Artikkel 133 : Eelarvekomisjon
  • Artikkel 134 : Eelarve
  • Artikkel 135 : Eelarve ettevalmistamine
  • Artikkel 136 : Audit ja kontroll
  • Artikkel 137 : Auditeerimine
  • Artikkel 138 : Finantssätted
  • Artikkel 139 : Lõivude kehtestamise kord

XIII PEATÜKK : MÄRKIDE RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE

o 1. OSA : ÜLDSÄTTED

  • Artikkel 140 : Sätete kohaldamine

o 2. OSA : RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE ÜHENDUSE KAUBAMÄRGITAOTLUSTE JA ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE ALUSEL

  • Artikkel 141 : Rahvusvahelise taotluse esitamine
  • Artikkel 142 : Rahvusvahelise taotluse vorm ja sisu
  • Artikkel 143 : Sissekannete tegemine toimikutesse ja registrisse
  • Artikkel 144 : Rahvusvahelisele registreerimisele järgnev territoriaalse kaitse laiendamise taotlus
  • Artikkel 145 : Rahvusvahelised lõivud

o 3. OSA : RAHVUSVAHELISED REGISTREERINGUD, MILLES ON NIMETATUD EUROOPA ÜHENDUST

  • Artikkel 146 : Euroopa Ühendust nimetavate rahvusvaheliste registreeringute mõjud
  • Artikkel 147 : Avaldamine
  • Artikkel 148 : Vanemus
  • Artikkel 149 : Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine
  • Artikkel 150 : Otsingud
  • Artikkel 151 : Vastuväide
  • Artikkel 152 : Ühenduse kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga
  • Artikkel 153 : Rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamine
  • Artikkel 154 : Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmine siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks või liikmesriike nimetavaks registreeringuks
  • Artikkel 155 : Rahvusvaheliselt registreeritud märgi kasutamine
  • Artikkel 156 : Muutmine

XIV PEATÜKK : LÕPPSÄTTED

  • Artikkel 157 : Ühenduse rakendussätted
  • Artikkel 158 : Komitee loomine ja rakendusmääruste vastuvõtmise kord
  • Artikkel 159 : Vastavus teistele Euroopa Ühenduse õigusaktidele
  • Artikkel 159a : Ühenduse laienemisega seotud sätted
  • Artikkel 160 : Jõustumine








  •  
  •  
  •  
  •  

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

toetudes Euroopa Ühenduse asutamislepingule ning eriti selle artiklile 235,

toetudes Komisjoni ettepanekutele1,

toetudes Euroopa Parlamendi arvamusele2,

toetudes majandus- ja sotsiaalkomitee arvamusele3,

arvestades soovi soodustada kogu Ühenduses majandustegevuse harmoonilist arendamist ning pidevat ja tasakaalustatud laiendamist korralikult funktsioneeriva ja siseriiklikule turule omaseid tingimusi pakkuva siseturu välja kujundamise kaudu; arvestades, et niisuguse turu loomiseks ja järk-järgult ühisturuks muutmiseks ei piisa ainult kaupade ja teenuste vaba liikumist takistavate barjääride eemaldamisest ning konkurentsimoonutusi ärahoidvate korralduste tegemisest, vaid lisaks sellele tuleb luua õiguslikud tingimused, mis võimaldavad ettevõtetel kohandada oma tegevust nii kaupade tootmisel ja levitamisel kui ka teenuste pakkumisel Ühenduse mastaapidele järgi; arvestades, et sel eesmärgil peaksid kaubamärgid, mis võimaldavad eristada ettevõtete kaupu ja teenuseid kogu Ühenduses sarnaste vahenditega, olema tähtsal kohal ettevõtete käsutuses olevate õiguslike vahendite seas;

arvestades, et Ühenduse seatud eesmärkide saavutamiseks võib osutuda vajalikuks Ühendusepoolne tegevus; arvestades, et see tegevus hõlmab Ühenduse korraldusi kaubamärkide kohta selleks, et ettevõtted saaksid ühe menetluse kaudu omandada Ühenduse kaubamärke, millele antakse kogu Ühenduse territooriumil toimiv kaitse; arvestades, et kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti, siis kohaldatakse Ühenduse kaubamärgi unitaarsuse põhimõtet;

arvestades, et liikmesriikide seadustega kaubamärgi omanikele antud õiguste territoriaalsusbarjääri ei saa kõrvaldada seaduste lähendamisega; arvestades, et ettevõtetele kasuliku piiranguteta majandustegevuse alustamiseks kogu ühisturu raames tuleb luua kaubamärgid, mis alluksid otseselt liikmesriikide õigusele kohaldatavale ühtsele Ühenduse õigusele;

arvestades, et kuna asutamisleping ei anna eraldi volitusi sellise õigusdokumendi koostamiseks, siis kohaldatakse asutamislepingu artiklit 235;

arvestades, et kaubamärke käsitlev Ühenduse õigus ei asenda siiski kaubamärke käsitlevat liikmesriikide õigust; arvestades, et ettevõtetelt ei ole õigust nõuda nende kaubamärkide registreerimist Ühenduse kaubamärkidena; arvestades, et siseriiklikud kaubamärgid on vajalikud neile ettevõtetele, kes ei soovi oma kaubamärkidele kaitset Ühenduse tasandil;

arvestades, et Ühenduse kaubamärgist tulenevad õigused omandatakse ainult registreerimise teel ning registreerimisest keeldutakse, kui kaubamärk ei ole teistest eristatav, on ebaseaduslik või vastuolus varasemate õigustega;

et Ühenduse kaubamärgist tulenev kaitse, mille ülesanne on eelkõige tagada kaubamärgi kui päritolutähise funktsioon, on kaubamärgi ja tähise ja kaupade või teenuste vahelise identsuse korral täielik; et kaitse kehtib ka kaubamärgi ja tähise ja kaupade või teenuste vahelise sarnasuse puhul; et tuleb esitada sarnasuse kontseptsiooni tõlgendus seoses äravahetamise tõenäosusega; et selle kaitse eritingimused määrab see, kui tõenäoline on eksitamine, mille määratlemine sõltub mitmest tegurist ning eelkõige kaubamärgi äratundmisest turul, assotsieerumine kasutatud või registreeritud tähisega, ning see, kui suur on sarnasusaste kaubamärgi ja tähise ja identifitseeritud kaupade või teenuse vahel, määrab selle kaitse eritingimused;

arvestades, et kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaselt ei tohi Ühenduse kaubamärgi omanik takistada kolmandaid isikuid kasutamast kaupu, mis on Ühenduses kaubamärgi all ringlusse lastud tema poolt või tema nõusolekul, välja arvatud juhud, kui omanikul on seaduslikud põhjused olla edasise kauplemise vastu;

arvestades, et ei ole mingit põhjust kaitsta nii Ühenduse kaubamärke, kui ka mis tahes enne neid registreeritud kaubamärki nende vastu muudel juhtudel, kui ainult siis, kui kaubamärke on tegelikult kasutatud;

arvestades, et Ühenduse kaubamärki tuleb käsitleda kui omandiõiguse objekti, mis eksisteerib lahus ettevõtetest, mille kaupu või teenuseid selle kaubamärgi all müüakse; arvestades, et järelikult peab olema võimalik seda üle anda, arvestades vajadust vältida üle kandmisest tulenevat avalikkuse eksiteele viimist, samuti sisse nõuda tagatisena kolmanda isiku kasuks ning käsitada litsentsi subjektina;

arvestades, et käesolevas määruses sõnastatud kaubamärgiõiguse kohaldamiseks mis tahes kaubamärgile on vajalikud administratiivmeetmed Ühenduse tasandil; arvestades, et seetõttu on Ühenduse institutsionaalset struktuuri ja võimude tasakaalu säilitades oluline moodustada Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja disainilahendused), mis on tehnilistes küsimustes sõltumatu ning õiguslikult, administratiivselt ja finantsiliselt iseseisev; arvestades, et selleks on vajalik ja asjakohane, et see oleks Ühenduse seaduslik organ, mis viib ellu talle käesoleva määrusega antud täitevvõimu ning tegutseb Ühenduse õiguse raames, kahandamata Ühenduse teiste institutsioonide kompetentsi;

arvestades, et asjaosalistele, kelle kohta ameti otsused käivad, on vaja tagada kaubamärgiõiguse konkreetsetele sätetele vastav õiguskaitse; arvestades, et ekspertide ja ameti osakondade otsuste peale võib esitada kaebuse; arvestades, et kui osakond, kelle otsus on vaidlustatud, ei korrigeeri oma otsust, siis peab see osakond edastama kaebuse ameti apellatsioonikomisjonile, kes peab asjakohase otsuse tegema; arvestades, et apellatsioonikomisjoni otsused on omakorda aluseks pöördumisel Euroopa Kohtu poole, kelle kompetentsis on vaidlustatud otsuse annulleerimine või muutmine;

arvestades, et tulenevalt nõukogu 24. oktoobri 1988. aasta otsusest 88/591/ECSC, EEC ja Euratomi kohta4, millega moodustati Euroopa ühenduste esimese astme kohus ning mida muudeti 8. juuni 1993. aasta otsusega 93/350/Euratom, ECSC, EEC5, rakendab kohus esimeses astmes kohtupädevust, mis on Euroopa Kohtule antud ühenduste asutamise lepingutega - eriti asutamislepingu artikli 173 punkti 2 allolevate apellatsioonide puhul - ning selleks vastuvõetud rakendussätetega, välja arvatud juhud, kui Ühenduse õigusele alluvat institutsiooni moodustavas õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; arvestades, et käesoleva määrusega Euroopa Kohtule antud kohtupädevust, mis annab talle õiguse tühistada ja muuta apellatsioonikohtute otsuseid, rakendab kohus esimeses astmes eelmainitud otsuse kohaselt;

arvestades, et Ühenduse kaubamärkide kaitse tugevdamiseks peaksid liikmesriigid oma siseriiklikku süsteemi arvestades looma võimalikult vähe esimese ja teise astme kohtuid, mille kompetentsis oleks Ühenduse kaubamärkide rikkumise ja kehtetuse küsimuste lahendamine;

arvestades, et Ühenduse kaubamärkide kehtetuse ja rikkumise kohta tehtud otsused peavad hõlmama kogu Ühendust, sest see on ainus viis hoida ära kohtute ja ametite vastuolulisi otsuseid ning Ühenduse kaubamärkide ühtsuse kahjustamist; arvestades, et tsiviil- ning kaubandusasjades kohtupädevuse ja kohtuotsuste täideviimise Brüsseli konventsioonis sisalduvad reeglid laienevad kõigile Ühenduse kaubamärkidega seotud hagidele, välja arvatud juhud, mil käesolev määrus kitsendab nende reeglite toimet;

arvestades, et samu tegevusi ja samu asjaosalisi hõlmavate ning Ühenduse kaubamärgist ja paralleelsetest siseriiklikest kaubamärkidest tulenevate hagide puhul tuleks hoiduda vasturääkivatest kohtuotsustest; arvestades, et kui hagi esitatakse samas liikmesriigis, siis sõltub selle saavutamine siseriiklikest menetlusnormidest, mida käesolev määrus ei mõjuta, kuid kui hagid esitatakse eri liikmesriikides, siis rakendatakse eelmainitud Brüsseli konventsiooni sätteid;

arvestades, et ameti täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peab sellel olema oma eelarve, mille tulud koosnevad peamiselt süsteemi kasutajate makstavatest lõivudest; arvestades, et kui on mingeid subsiidiume, mis tulevad Euroopa Ühenduste üldeelarvest, kohaldatakse siiski Ühenduse eelarve süsteemi ning arvestades pealegi, et auditeerimise viib läbi audiitorkohus;

arvestades, et määruse kohaldamiseks on vajalikud rakendusmeetmed, eriti lõivustamismääruste vastuvõtmise ja muutmise ning rakendusmääruse puhul; arvestades, et need meetmed peaks vastu võtma Komisjon, liikmesriikide esindajatest koosneva komitee kaasabil, vastavalt nõukogu 13. juuli 1987. aasta otsuse 87/373/EEC artikli 2 punkti 3 allpunkti b protseduurireeglitele Komisjonile antud täidesaatva võimu kohta6,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
Ühenduse kaubamärk

1. Kaupade ja teenuste kaubamärki, mis on registreeritud käesolevas määruses ettenähtud tingimustel ning korra kohaselt, nimetatakse edaspidi "Ühenduse kaubamärgiks".

2. Ühenduse kaubamärk on ühtne. Sellel on ühesugune toime kogu Ühenduse ulatuses: seda ei registreerita, ei kanta üle, sellest ei loobuta, seda ei peeta omanikuõigusi tühistava otsuse objektiks ning selle kasutamist ei keelata teisiti, kui kogu Ühenduse suhtes. Kui käesolev määrus ei näe ette teisiti, siis kohaldatakse ülaltoodud põhimõtet.

Artikkel 2
Amet

Moodustatakse Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi amet).

Artikkel 3
Õigusvõime

Käesoleva määruse rakendamiseks loetakse ettevõtted või firmad ning muud juriidilised institutsioonid juriidilisteks isikuteks, kui neil on neid käsitlevate seaduste kohaselt võime omada enda nimel mistahes õigusi ja kohustusi sõlmida enda nimel lepinguid või koostada muid õigusakte ning kaitsta oma õigusi ja vastutada oma tegude eest kohtus.

II PEATÜKK
MATERIAALNE KAUBAMÄRGIÕIGUS
1. OSA
ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI MÕISTE JA
OMANIKUKS SAAMINE
Artikkel 4
Tähised, millest Ühenduse kaubamärk võib koosneda

Ühenduse kaubamärgiks võivad olla kõik tähised, mida on võimalik graafiliselt kujutada, eelkõige sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, arvud ja kaupade kuju või nende pakendi kujundus, kui need võimaldavad eristada ühe ettevõtte kaupu või teenuseid teiste ettevõtete omadest.

Artikkel 5
Isikud, kes võivad olla Ühenduse kaubamärgi omanikud

Ühenduse kaubamärgi omanikud võivad olla mis tahes füüsilised ja juriidilised isikud, sealhulgas avaliku õiguse kohaselt loodud asutused.

Artikkel 6
Ühenduse kaubamärgi omandamine

Ühenduse kaubamärk omandatakse registreerimise teel.

Artikkel 7
Absoluutsed registreerimisest keeldumise alused

1. Registreerimisele ei kuulu:

(a) tähised, mis ei vasta artikli 4 nõuetele;

(b) kaubamärgid, millel puudub eristusvõime;

(c) kaubamärgid, mis koosnevad üksnes kaubanduses kasutatavatest liiki, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega tähistavatest või muudest kaupade või teenuste omadusi näitavatest tähistest või andmetest;

(d) kaubamärgid, mis koosnevad üksnes tähistest või andmetest, mis on muutunud tavapäraseks keelekasutuses või kaubanduspraktikas ja -tavas;

(e) tähised, mis koosnevad üksnes:

(i) kujust, mis tuleneb kaupade olemusest; või
(ii) kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks; või
(iii) kujust, mis annab kaupadele olemusliku väärtuse;

(f) kaubamärgid, mis on vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalinormidega;

(g) kaubamärgid, mis võivad tarbijat eksitada, näiteks kaupade või teenuste liigi kvaliteedi või geograafilise päritolu suhtes;

(h) kaubamärgid, mille kasutamiseks puudub pädevate ametiasutuste luba ja mille registreerimisest keeldutakse vastavalt Pariisi konventiooni artiklile 6 ter;

(i) kaubamärgid, mis sisaldavad muid tundemärke, embleeme või vapimärke peale nende, mida hõlmab Pariisi konventsiooni artikkel 6 ter ning mis pakuvad avalikkusele erilist huvi, välja arvatud juhud, kui nende registreerimiseks on asjaomaste ametivõimude nõusolek;

(j) veinide kaubamärgid, mis sisaldavad veini identifitseeriva geograafilise tähise või koosnevad neist, või kangete alkohoolsete jookide kabamärgid, mis sisaldavad kange alkohoolset jooki identifitseeriva geograafilise tähise või koosnevad neist, selliste veinide või kangete alkohoolsete jookide suhtes, millel ei ole niisugust päritolu;

k) kaubamärgid, mis sisaldavad määruse (EMÜ) nr 2081/92 kohaselt registreeritud päritolunimetust või geograafilist tähist või koosnevad neist, kui need vastavad mõnele kõnealuse määruse artikliga 13 hõlmatud olukorrale ja kui need käsitlevad sama tootetüüpi, tingimusel et kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud pärast seda kuupäeva, mil komisjonile esitati päritolunimetuse või geograafilise tähise registreerimise taotlus.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vaatamata sellele, et mitteregistreerimise alused ei kehti kogu Ühenduses.

3. Lõike 1 punkte b, c ja d ei kohaldata, kui kaubamärk on muutunud kaupu või teenuseid eristavaks ning selle registreerimist taotletakse kasutamise tõttu.

Artikkel 8
Suhtelised registreerimisest keeldumise alused

1. Varasema kaubamärgi omaniku protesti korral ei registreerita taotletavat kaubamärki:

(a) kui see on identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks registreerimist taotletakse, on identsed kaupade või teenustega, mille jaoks varasem kaubamärk on kaitstud;

(b) kui identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on territooriumil, kus varasem kaubamärk on kaitstud, tõenäoline avalikkusepoolne segiajamine; segiajamise tõenäosus sisaldab ka varasema kaubamärgiga seostamise tõenäosust.

2. Lõike 1 mõttes tähendab varasem kaubamärk:

(a) järgmisi kaubamärke, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem Ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende kaubamärkide suhtes nõutavaid prioriteete:

(i) Ühenduse kaubamärgid;
(ii) liikmesriikides või Belgia, Hollandi ja Luksemburgi puhul Beneluxi Kaubamärgiametis
registreeritud kaubamärgid;
(iii) kaubamärgid, mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste lepete alusel;
(iv) kaubamärgid, mis on registreeritud ühenduses kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel;

(b) punktis a nimetatud kaubamärkide taotlusi registreerimise alusel;

(c) kaubamärke, mis on Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või vajaduse korral Ühenduse kaubamärgi taotluses nõutud prioriteedikuupäeval liikmesriigis üldtuntud, kusjuures sõna "üldtuntud" tuleb mõista Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses.

3. Kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita kaubamärki, kui volinik või omaniku esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku nõusolekuta, välja arvatud juhud, kui ta tõendab oma tegevuse õiguspärasust.

4. Registreerimata kaubamärgi või mõne muu ulatuslikumalt kui kohaliku tähtsusega kaubanduses kasutatava tähise omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui ja kuivõrd selle tähise suhtes kohaldatakse ühenduse või liikmesriigi õigusakte:

(a) kui õigused selle tähisele on omandatud enne Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva või enne Ühenduse kaubamärgi suhtes nõutud prioriteedi kuupäeva ja

(b) selles ulatuses, milles see tähis annab tema omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine.

5. Lõike 2 tähenduses varasema kaubamärgi omaniku vastuseisu korral ei registreerita taotletavat kaubamärki, kui see on identne või sarnane varasema kaubamärgiga ning seda tahetakse registreerida kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud; kui varasem Ühenduse kaubamärk on omandanud maine Ühenduses ja varasem siseriiklik kaubamärk on omandanud maine asjaomases liikmesriigis; kui taotletava kaubamärgi kasutamine ilma tungiva põhjuseta oleks varasema kaubamärgi eristatavuse või maine ärakasutamine või kahjustaks neid.

2. OSA
ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE TOIME
Artikkel 9
Ühenduse kaubamärgist tulenevad õigused

1. Ühenduse kaubamärk annab tema omanikule kasutamise ainuõiguse. Omanikul on õigus takistada kolmandaid isikuid, kellel puudub tema nõusolek, kasutamast kaubanduskäibes:

(a) tähist, mis on identne Ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks Ühenduse kaubamärk on registreeritud;

(b) tähist, mille puhul tema identsuse või sarnasuse tõttu Ühenduse kaubamärgiga ning Ühenduse kaubamärgi ja selle tähisega kaitstavate kaupade või teenuste identsuse või sarnasuse tõttu on tõenäoline avalikkusepoolne eksitamine; segiajamise tõenäosus sisaldab ka tähise ja kaubamärgi seostamise tõenäosust;

(c) tähist, mis on identne või sarnane Ühenduse kaubamärgiga, kaupade või teenuste puhul, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks Ühenduse kaubamärk on registreeritud, ning kui viimasel on maine Ühenduses ja kui selle tähise tungiva põhjuseta kasutamine oleks Ühenduse kaubamärgi eristavuse või maine ärakasutamine või kahjustaks neid.

2. Lõike 1 alusel võib muu hulgas keelata :

(a) tähise lisamise kaupadele või pakendile;

(b) kaupade pakkumise, turustamise või ladustamise ja teenuste pakkumise või osutamise selle tähise all;

(c) kaupade impordi ja ekspordi selle tähise all;

(d) tähise kasutamise äridokumentides või reklaamis.

3. Ühenduse kaubamärgist tulenevad õigused prevaleerivad kolmandate isikute suhtes kaubamärgi registreeringu avaldamise kuupäevast alates. Pärast Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeva tehtud toimingute eest võib nõuda mõistlikku kompensatsiooni, kui need toimingud on pärast kaubamärgi registreeringu avaldamist keelatud. Selle küsimusega tegelev kohus võib asjaolude üle otsustamise lükata edasi kuni registreeringu avaldamiseni.

Artikkel 10
Ühenduse kaubamärgi reproduktsioon teatmeteoses

Kui Ühenduse kaubamärgi reproduktsioon sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus teatmeteoses jätab mulje, et see on kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste üldnimetus, siis garanteerib teatmeteose väljaandja Ühenduse kaubamärgi omaniku nõudel, et hiljemalt järgmises väljaandes on kaubamärgi reproduktsioonile lisatud märge selle kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga.

Artikkel 11
Voliniku või esindaja nimel registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld

Kui Ühenduse kaubamärk on registreeritud kaubamärgi omaniku volinikuks või esindajaks oleva isiku nimel ilma omaniku volituseta, siis on omanikul õigus vaidlustada märgi kasutamine voliniku või esindaja poolt, kui ta pole neile vastavat õigust andnud, välja arvatud juhud, kui volinik või esindaja tõendab oma tegevuse õiguspärasust.

Artikkel 12
Ühenduse kaubamärgi toime piirangud

Ühenduse kaubamärk ei anna omanikule õigust keelata kolmandal isikul kaubanduskäibes kasutamast:

(a) oma nime või aadressi;

(b) märke, mis näitavad kaupade sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuse pakkumise aega või kaupade või teenuste muid omadusi;

(c) kaubamärki, mille puhul on vaja näidata toote või teenuse otstarvet, näiteks kasutamist lisaseadme või varuosana, tingimusel, et ta kasutab neid vastavuses heade tööstus- või äritavadega.

Artikkel 13
Ühenduse kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine

1. Ühenduse kaubamärk ei anna omanikule õigust keelata märgi kasutamist kaupadel, mis on selle kaubamärgi all Ühenduse turule toodud omaniku poolt või tema nõusolekul.

2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui omanikul on õiguspärased põhjused olla kaupade edaspidise turustamise vastu, eriti juhul, kui kaupade kvaliteet on pärast turule toomist muutunud või halvenenud.

Artikkel 14
Siseriiklike õigusaktide täiendav rakendamine rikkumise korral

1. Ühenduse kaubamärkide mõju reguleerivad ainult käesoleva määruse sätted. Üldiselt alluvad Ühenduse kaubamärgi rikkumise juhud vastavalt 10. peatükile siseriikliku kaubamärgi rikkumist käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele.

2. Käesolev määrus ei keela algatada Ühenduse kaubamärgiga seotud hagisid, mis esitatakse liikmesriikide tsiviilvastutust ja kõlvatut konkurentsi käsitlevate õigusaktide kohaselt.

3. Kohaldatavad menetluseeskirjad koostatakse vastavuses 10. peatüki sätetega.

3. OSA
ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI KASUTAMINE
Artikkel 15
Ühenduse kaubamärgi kasutamine

1. Kui omanik ei ole Ühenduse kaubamärki viie aasta jooksul registreerimisest alates kasutanud Ühenduses kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, või kui selle kasutamine on katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse kaubamärgi suhtes käesoleva määrusega ettenähtud sanktsioone, välja arvatud juhud, kui kasutamata jätmine on õigustatud.

2. Alljärgnev määrab samuti kasutamise lõike 1 tähenduses:

(a) Ühenduse kaubamärgi kasutamine kujul, mis erineb selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi registreeritud kuju eristavat iseloomu;

(b) Ühenduse kaubamärgi lisamine kaupadele või pakenditele Ühenduses ainult ekspordi eesmärgil.

3. Ühenduse kaubamärgi kasutamist omaniku nõusolekul loetakse omanikupoolseks kaubamärgi kasutamiseks.

4. OSA
ÜHENDUSE KAUBAMÄRK OMANDIÕIGUSE OBJEKTINA
Artikkel 16
Ühenduse kaubamärgi käsitlemine siseriikliku kaubamärgina (võrdsustamine)

1. Kui artiklites 17-24 ei ole sätestatud teisiti, käsitletakse Ühenduse kaubamärki omandiõiguse objektina terviklikult ja kogu Ühenduse suhtes kui siseriiklikku kaubamärki, mis on registreeritud liikmesriigis, kus Ühenduse kaubamärkide registri kohaselt on:

(a) omaniku asukoht või alaline elukoht; või

(b) omaniku ettevõte, kui ei kehti punkt a.

2. Juhtudel, millele lõige 1 ei laiene, loetakse selles lõikes viidatud liikmesriigiks riik, kus on ameti asukoht.

3. Kui Ühenduse kaubamärkide registris on mainitud kahte või enamat isikut kui ühisomanikke, kohaldatakse lõiget 1 esimesena mainitud ühisomaniku suhtes; juhul kui see ei ole võimalik, kohaldatakse seda järgnevate ühisomanike suhtes nende mainimise järjekorras. Kui lõiget 1 ei saa kohaldada ühegi ühisomaniku suhtes, siis kohaldatakse lõiget 2.

Artikkel 17
Õiguste üleminek

1. Ühenduse kaubamärki võib lahus ettevõtte üleminekust üle anda kas osa või kõigi kaupade või teenuste suhtes, mille jaoks ta on registreeritud.

2. Kogu ettevõtte üleminekuga kaasneb ka Ühenduse kaubamärgi üleminek, välja arvatud juhud, kui üleminekut reguleerivate õigusaktide kohaselt on olemas vastupidine kokkulepe või asjaolud nõuavad selgelt vastupidist toimimist. Käesolev säte kehtib ettevõtte ülemineku kohta lepingukohustustele.

3. Arvestades lõikest 2 tulenevat, vormistatakse Ühenduse kaubamärgi üleminek kirjalikult ning see nõuab lepingupoolte allkirju, välja arvatud juhud, kui üleminek toimub kohtuotsuse alusel; muul juhul on see tühine.

4. Kui üleminekudokumentidest nähtub, et ülemineku tõttu võib kaubamärk eksitada avalikkust nende kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu suhtes, mille jaoks ta on registreeritud, ei registreeri amet üleminekut, välja arvatud juhud, kui uus omanik nõustub Ühenduse kaubamärgi registreeringu piiramisega nende kaupade või teenuste suhtes, mille puhul eksitus on tõenäoline.

5. Ühe poole nõudel kantakse üleminek registrisse ning avaldatakse.

6. Kuni üleminek ei ole registrisse kantud, ei tohi uus omanik kasutada Ühenduse kaubamärgi registreerimisest tulenevaid õigusi.

7. Kui amet peab arvestama tähtaegu, võib õigusjärglane pärast üleandmise registreerimise nõude saabumist ametisse teha ametile sellekohase avalduse.

8. Kõik dokumendid, millest artikli 77 kohaselt tuleb Ühenduse kaubamärgi omanikule teatada, adresseeritakse isikule, kes on omanikuna registreeritud.

Artikkel 18
Voliniku nimel registreeritud kaubamärgi üleandmine

Kui Ühenduse kaubamärk on registreeritud selle kaubamärgi omaniku voliniku või esindaja nimele ilma omaniku nõusolekuta, on viimasel õigus nõuda registreeringu määramist enda kasuks, välja arvatud juhud, kui selline volinik või esindaja tõendab oma tegevuse õiguspärasust.

Artikkel 19
Asjaõigused

1. Ühenduse kaubamärk võib ettevõttest sõltumatult olla tagatiseks või asjaõiguse objektiks.

2. Ühe poole nõudel tehakse lõikes 1 nimetatud õiguste kohta registrisse kanne, mis avaldatakse.

Artikkel 20
Sundtäitmine

1. Ühenduse kaubamärk võib olla sundtäitmise objektiks.

2. Sundtäitmise kohaldamisel Ühenduse kaubamärgile on artiklis 16 määratletud liikmesriikide kohtutel ja ametiasutustel eksklusiivne jurisdiktsioon.

3. Ühe poole nõudel tehakse sundtäitmise kohta registrisse kanne, mis avaldatakse.

Artikkel 21
Maksejõuetusmenetlus

1. Ühenduse kaubamärgid võivad olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, mille territooriumil asub võlgniku põhihuvide kese.

Kui võlgnik on vastavalt direktiivis 2001/17/EÜ7 ja 2001/24/EÜ8 määratletud kindlustusselts või krediidiasutus, võivad Ühenduse kaubamärgid olla vaid sellise maksejõuetusmenetluse objektiks, mis on algatatud liikmesriigis, kus see ettevõte või asutus on saanud tegutsemisloa.

2. Kui Ühenduse kaubamärk on ühisomandis, kohaldatakse lõiget 1 ühisomaniku osa suhtes.

3. Kui Ühenduse kaubamärk on maksejõuetusmenetluse objektiks, võib pädeva siseriikliku asutuse taotlusel selle kohta teha märke registrisse ning avaldada selle artiklis 85 nimetatud Ühenduse Kaubamärkide Bülletäänis.

Artikkel 22
Litsentsimine

1. Ühenduse kaubamärgile võib välja anda litsentsi osade või kõigi kaupade või teenuste jaoks, mille jaoks see on registreeritud, ning osa või kogu Ühenduse jaoks. Litsents võib olla ainuõiguslik või mitteainuõiguslik.

2. Ühenduse kaubamärgi omanik võib tühistada sellest kaubamärgist tulenevad õigused litsentsiaadil, kes rikub litsentsilepingu sätteid, mis puudutavad lepingu kestust, registreeringust tulenevat kuju, millisena kaubamärki võib kasutada, litsentsi alla kuuluvate kaupade või teenuste hulka, kaubamärgi kasutamiseks lubatud piirkonda või litsentsiaadi poolt toodetud kaupade või osutatud teenuste kvaliteeti.

3. Litsentsilepingu sätetele vaatamata võib litsentsiaat Ühenduse kaubamärgi rikkumise korral algatada kohtuasja ainult kaubamärgi omaniku nõusolekul. Ainulitsentsi saanud litsentsiaat võib siiski pärast vormikohase teate saatmist algatada kohtuasja, kui omanik ei ole mõistliku aja jooksul ise võtnud kaubamärgi rikkumise vastaseid meetmeid.

4. Litsentsiaadil on kantud kahju eest hüvitise saamiseks õigus sekkuda Ühenduse kaubamärgi omaniku algatatud kohtuasjasse.

5. Ühe poole nõudel tehakse Ühenduse kaubamärgi kasutamise litsentsi või selle üleandmise kohta registrisse kanne, mis avaldatakse.

Artikkel 23
Kehtivus kolmandate isikute suhtes

1. Ühenduse kaubamärgiga seotud õigusaktid, millele on viidatud artiklites 17, 19 ja 22, kehtivad kolmandate isikute suhtes kõigis liikmesriikides pärast registrisse kandmist. Sellele sättele vaatamata kehtivad nimetatud õigusaktid enne registrisse kandmist kolmandate isikute suhtes, kes on saanud kaubamärgi kasutamise õigused pärast õigusakti vastuvõtmist, kuid kes teadsid sellise õigusakti olemasolust õiguste omandamise päeval.

2. Lõiget 1 ei kohaldata isiku suhtes, kes saab Ühenduse kaubamärgi või sellega seotud õiguse ettevõtte ülemineku teel või mõne muu üldkehtiva õigusjärgluse kaudu.

3. Artiklis 20 mainitud õigusakte kohaldatakse kolmandate isikute suhtes artiklis 16 määratletud liikmesriigi seaduste alusel.

4. Kuni liikmesriikide pankrotialaste üldreeglite jõustumiseni rakendatakse pankrotimenetlusi ja sellega sarnaseid menetlusi kolmandate isikute suhtes selle liikmesriigi seaduste järgi, kus selline menetlus on algatatud selles valdkonnas rakendatavate siseriiklike õigusaktide või konventsioonide põhjal.

Artikkel 24
Ühenduse kaubamärgi kui omandiõiguse objekti taotlemine

Artikleid 16 kuni 23 kohaldatakse Ühenduse kaubamärgi taotluste suhtes.

III PEATÜKK
ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI TAOTLUS
1. OSA
TAOTLUSE ESITAMINE JA SELLELE ESITATAVAD NÕUDED
Artikkel 25
Taotluse esitamine

1. Ühenduse kaubamärgi taotlus esitatakse taotleja soovil kas

(a) ametile; või

(b) liikmesriigi tööstusomandi keskametile või Beneluxi Kaubamärgiametile. Selliselt esitatud avaldus on samaväärne samal kuupäeval ametile esitatud avaldusega.

2. Kui taotlus esitatakse liikmesriigi tööstusomandi keskametile või Beneluxi Kaubamärgiametile, siis saadetakse see kahe nädala jooksul arvates esitamise kuupäevast taotluse ametile. Taotlejalt võidakse nõuda lõivu, mis ei ületa taotluse vastuvõtmise ja edastamise kulusid.

3. Lõikes 2 osutatud taotlused, mis jõuavad ametisse hiljemalt kaks kuud pärast esitamist, loetakse esitatuks sellel kuupäeval, mil nad jõuavad ametisse.

4. 10 aastat pärast käesoleva määruse jõustumist koostab Komisjon aruande Ühenduse kaubamärgi taotluste esitamise süsteemi toimimise kohta, lisades kõik ettepanekud selle süsteemi täiustamiseks.

Artikkel 26
Nõuded, millele taotlus peab vastama

1. Ühenduse kaubamärgi taotluses peab sisalduma:

(a) Ühenduse kaubamärgi registreerimise soov;

(b) informatsioon taotleja kohta;

(c) loetelu kaupadest või teenustest, mille jaoks registreerimist taotletakse;

(d) kaubamärgi kujutis.

2. Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ning kindlaks määratud juhtudel lõiv ühe või mitme klassi eest.

3. Ühenduse kaubamärgi taotlus peab vastama artiklis 157 viidatud rakendusmääruse nõuetele.

Artikkel 27
Esitamise kuupäev

Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks loetakse kuupäev, mil taotleja esitab artikli 26 lõikes 1 sätestatud andmeid sisaldavad dokumendid kas ametile või liikmesriigi tööstusomandi keskametile või Beneluxi Kaubamärgiametile; siis kui taotlus esitatakse viimastele, kusjuures taotluse esitamise lõiv tuleb tasuda ühe kuu jooksul, alates ülalnimetatud dokumentide esitamisest.

Artikkel 28
Klassifitseerimine

Kaupu või teenuseid, mille jaoks Ühenduse kaubamärki taotletakse, klassifitseeritakse rakendusmääruses määratletud klassifitseerimissüsteemi järgi.

2. OSA
PRIORITEET
Artikkel 29
Prioriteediõigus

1. Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolte hulka kuuluvas riigis või sellele riigile nõuetekohaselt kaubamärgitaotluse esitanud isikul või tema õigusjärglasel on eesõigus esitada Ühenduse kaubamärgi taotlus sama kaubamärgi ning samade kaupade ja teenuste suhtes, mille tarvis taotlus on esitatud, kuue kuu jooksul alates esimese taotluse esitamise kuupäevast.

2. Iga taotluse esitamine, mis on võrdne tavapärase siseriikliku taotluse esitamisega selle riigi õigusaktide või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete kohaselt, loetakse prioriteediõiguse aluseks.

3. Tavapärase siseriikliku taotluse esitamise all mõeldakse taotluse igasugust esitamist, mille põhjal on võimalik määrata kindlaks taotluse esitamise kuupäev, sõltumata taotluse tulemusest.

4. Hilisem taotlus kaubamärgile, mis oli varasema, esmase taotluse objektiks samade kaupade või teenuste puhul ning mis on esitatud samas riigis või sama riigi kohta, loetakse prioriteedi määramise seisukohalt esmaseks taotluseks tingimusel, et hilisema taotluse esitamise kuupäevaks on varasem taotlus tagasi võetud, sellest on loobutud või see on tagasi lükatud, ilma et seda oleks avalikuks tutvumiseks välja pandud, ning ilma et mingid õigused oleksid püsima jäänud ning et ta ei oleks olnud prioriteediõiguse nõude aluseks. Hiljem ei või varasem taotlus olla prioriteediõiguse nõude aluseks.

5. Kui esimene taotlus on esitatud riigis, mis ei ole Pariisi konventsiooni ega Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu pool, kohaldatakse lõikeid 1-4 üksnes sel määral, mil kõnealune riik annab kooskõlas avaldatud uurimistulemustega ametile esitatud esimese taotluse alusel käesoleva määrusega ettenähtud tingimustega samaväärse toimega eesõiguse.

Artikkel 30
Prioriteedinõudlus

Taotluse esitaja, kes soovib kasutada varasema taotlusega saadud prioriteediõigust, esitab prioriteedi nõudmise avalduse ning koopia varasemast taotlusest. Kui viimane ei ole üheski ameti kasutatavas ametlikus keeles, esitab taotleja varasema taotluse tõlke ühes nendest keeltest.

Artikkel 31
Prioriteediõiguse toime

Prioriteediõigus jõustub nii, et Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks loetakse prioriteedikuupäeva, määramaks kindlaks, millised õigused on esikohal.

Artikkel 32
Ühenduse taotluse ja siseriikliku taotluse esitamise võrdsus

Ühenduse kaubamärgi taotlusel, mille esitamise kuupäev on kindlaks määratud, on liikmesriikides võrdsustatud siseriikliku taotluse tavapärase esitamisega, vajaduse korral Ühenduse kaubamärgi taotlusele nõutava prioriteediga.

3. OSA
NÄITUSEPRIORITEET
Artikkel 33
Näituseprioriteet

1. Kui Ühenduse kaubamärgi taotleja on eksponeerinud kaupu või teenuseid ametlikul või ametlikult tunnustatud rahvusvahelisel näitusel, mis on kooskõlas 22. novembril 1928 alla kirjutatud ja 30. novembril 1972 viimati üle vaadatud rahvusvaheliste näituste konventsiooniga, siis võib ta artikli 31 tähenduses nõuda prioriteediõigust alates kuupäevast, mil kaupu või teenuseid selle kaubamärgi all esmakordselt eksponeeriti, juhul kui ta esitab taotluse kuue kuu jooksul eksponeerimise kuupäevast.

2. Taotleja, kes soovib lõike 1 kohaselt nõuda prioriteeti, peab tõendama kaupade või teenuste eksponeerimist taotletava kaubamärgi all vastavalt rakendusmääruses sätestatud tingimustele.

3. Liikmesriigis või kolmandas riigis välja antud näituseprioriteedi kestus ei ületa artiklis 29 sätestatud prioriteedikestust.

4. OSA
SISERIIKLIKU KAUBAMÄRGI VANEMUSE NÕUDMINE
Artikkel 34
Siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmine

1. Liikmesriigis registreeritud kaubamärgi omanik, kaasa arvatud Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriikides kehtivate rahvusvaheliste lepetega registreeritud kaubamärgi omanik, kes taotleb identse kaubamärgi registreerimist Ühenduse kaubamärgina kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed või sisalduvad neis, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud, võib nõuda siseriikliku kaubamärgi vanemust nende liikmesriikide suhtes, kus või mille jaoks see on registreeritud.

2. Vanemus on käesoleva määruse kohaselt ainukehtiv selles osas, et kui Ühenduse kaubamärgi omanik loobub varasemast kaubamärgist või on lasknud sel aeguda, loetakse tal olevat samad õigused, mis tal oleks olnud siis, kui varasem kaubamärk oleks kehtima jäänud.

3. Ühenduse kaubamärgi suhtes vanemuse nõudmine aegub, kui varasem kaubamärk, mille vanemust nõuti, tühistatakse või tunnistatakse kehtetuks või kui sellest loobutakse enne Ühenduse kaubamärgi registreerimist.

Artikkel 35
Vanemuse nõudmine pärast Ühenduse kaubamärgi registreerimist

1. Ühenduse kaubamärgi omanik, kes on ka liikmesriigis identsete kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse kaubamärgi, sealhulgas Beneluxi maades registreeritud kaubamärgi või liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete alusel registreeritud varasema kaubamärgi omanik, võib kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks varasem kaubamärk on registreeritud või milles need sisalduvad, nõuda varasema kaubamärgi vanemust selle liikmesriigi puhul, kus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud.

2. Kohaldatakse artikli 34 lõikeid 2 ja 3.

IV PEATÜKK
REGISTREERIMISMENETLUS
1. OSA
TAOTLUSE EKSPERTIIS
Artikkel 36
Taotlusele esitatavate nõuete ekspertiis

1. Amet kontrollib, kas:

(a) Ühenduse kaubamärgi taotlus vastab artiklis 27 sätestatud esitamise kuupäeva määramise nõuetele;

b) Ühenduse kaubamärgi taotlus vastab käesolevas määruses ja rakendusmääruses sätestatud tingimustele;

(c) klassilõivud on tasutud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, kui need tuleb tasuda.

2. Kui Ühenduse kaubamärgi taotlus ei vasta lõikes 1 sõnastatud nõuetele, siis nõuab amet taotlejalt puuduste kõrvaldamist või lõivude täielikku tasumist kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.

3. Kui lõike 1 punkti a täitmise puudusi ei ole kõrvaldatud või lõivusid täielikult tasutud selle ajavahemiku jooksul, siis ei käsitleta taotlust Ühenduse kaubamärgi taotlusena. Kui taotleja täidab ameti ettekirjutuse, loeb amet taotluse esitamise kuupäevaks kuupäeva, mil kõrvaldati puudused või tasuti lõivud.

4. Kui lõike 1 punkti b täitmise puudusi ei ole kõrvaldatud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, lükkab amet taotluse tagasi.

5. Kui lõike 1 punktis c nimetatud lõivud ei ole täielikult tasutud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, siis loetakse taotlus tagasivõetuks, välja arvatud juhud, kui on selge, milliseid kauba- või teenuse klasse peab tasutud summa hõlmama.

6. Kui prioriteedinõudluse nõuded ei ole täidetud, kaotab taotleja prioriteedi taotlemise õiguse.

7. Kui siseriikliku kaubamärgi vanemuse nõudmise nõuded ei ole täidetud, kaotab taotleja vanemuse nõudmise õiguse.

Artikkel 37
Omanikunõuete ekspertiis

Kehtetu

Artikkel 38
Absoluutsete registreerimisest keeldumise aluste ekspertiis

1. Kui kaubamärk ei ole artikli 7 kohaselt registreerimiskõlblik mõnede või kõigi kaupade või teenuste osas, mida Ühenduse kaubamärgi taotlus hõlmab, lükatakse taotlus tagasi nende kaupade või teenuste osas.

2. Kui kaubamärk sisaldab eristusvõimetut elementi ja see element kaubamärgi osana võib põhjustada kahtlusi kaubamärgi kaitse ulatuse seisukohast, võib amet kaubamärgi registreerimise tingimusena nõuda, et taotleja teataks oma loobumisest õigustele selle elemendi suhtes. Loobumisteade avaldatakse koos taotlusega või Ühenduse kaubamärgi registreerimisega.

3. Taotlust ei lükata tagasi enne, kui taotlejale on antud võimalus taotlus tagasi võtta, seda täiendada või märkusi esitada.

2. OSA
OTSINGUD
Artikkel 39
Otsingud

1. Kui amet on kindlaks määranud Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeva ning kinnitanud, et taotleja on täitnud artiklis 5 ettenähtud nõuded, viib ta läbi otsingu kogu Ühenduse ulatuses, määramaks kindlaks varasemad Ühenduse kaubamärgid või Ühenduse kaubamärgi taotlused, mida vastavalt artiklile 8 saab vastandada registreeritavale Ühenduse kaubamärgile.

2. Niipea kui Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev on kindlaks määratud, saadab amet selle koopia kõigi nende liikmesriikide tööstusomandi keskametile, mis on ametile teatanud oma otsusest teha oma kaubamärgiregistris otsing Ühenduse kaubamärkide kohta.

3. Lõikes 2 viidatud tööstusomandi keskametid edastavad ametile kolme kuu jooksul Ühenduse kaubamärgi taotluse saabumise kuupäevast alates otsinguaruande, kus märgitakse ära varasemad siseriiklikud kaubamärgid või kaubamärgi taotlused, mida võidakse artikli 8 kohaselt vastandada registreeritavale Ühenduse kaubamärgile, või kus teatatakse, et sellekohaseid õigusi pole tuvastatud.

4. Amet maksab teatud summa igale tööstusomandi keskametile, kes on koostanud lõike 3 kohase otsinguaruande. Summa, mis on kõigi keskametite jaoks ühesugune, määratakse eelarvekomitee poolt liikmesriikide esindajate kolmeneljandikulise häälteenamusega vastu võetud otsuse alusel.

5. Amet saadab viivitamatult Ühenduse kaubamärgi taotlejale Ühenduse otsinguaruande ja siseriiklikud otsinguaruanded, mis on saabunud lõikes 3 sätestatud tähtaja piires.

6. Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisel, mis ei või aset leida enne ühe kuu möödumist kuupäevast, mil amet saatis otsinguaruanded taotlejale, informeerib amet sellest kõigi Ühenduse otsinguaruandes kõigi nimetatud varasemate Ühenduse kaubamärkide või Ühenduse kaubamärgi taotluste omanikke.

7. Viis aastat pärast ameti avamist taotluste registreerimiseks esitab komisjon nõukogule aruande käesolevast artiklist tuleneva otsingusüsteemi toimimise kohta, kaasa arvatud lõike 4 kohased maksed liikmesriikidele, ning vajaduse korral asjakohased ettepanekud käesoleva määruse täiendamiseks, et täiustada otsingusüsteemi vastavalt saadud kogemustele ning otsingutehnoloogia arengule.

Uus tekst, mis jõustub 10. märtsist 2008

1. Kui amet on määranud Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamiskuupäeva, koostab ta Ühenduse otsinguaruande, milles ta loetleb need avastatud varasemad Ühenduse kaubamärgid või Ühenduse kaubamärgi taotlused, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava Ühenduse kaubamärgi registreerimisest.

2. Kui taotluse esitaja taotleb Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise ajal, et ka liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid koostaks otsinguaruande ja kui asjakohane otsingutasu on esitamistasu maksmiseks ettenähtud tähtaja jooksul tasutud, edastab amet niipea, kui Ühenduse kaubamärgi taotluse jaoks on määratud esitamiskuupäev, selle koopia iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsuse teha seoses Ühenduse kaubamärkide taotlustega otsing oma kaubamärkide registris.

3. Iga lõikes 2 osutatud tööstusomandi õiguskaitse keskamet edastab ametile kahe kuu jooksul alates Ühenduse kaubamärgi taotluse saamise kuupäevast otsinguaruande, milles kas loetletakse need avastatud varasemad Ühenduse kaubamärgid või Ühenduse kaubamärgi taotlused, millele toetudes võib artikli 8 kohaselt keelduda taotletava Ühenduse kaubamärgi registreerimisest, või märgitakse, et otsingu käigus selliseid õigusi ei selgunud.

4. Lõikes 3 osutatud otsinguaruanded koostatakse ameti poolt kehtestatud standardvormis pärast haldusnõukoguga konsulteerimist. Selle vormi oluline sisu sätestatakse artikli 157 lõikes 1 ettenähtud rakendusmääruses.

5. Amet maksab igale tööstusomandi õiguskaitse keskametile teatava summa iga lõike 3 kohaselt selle keskameti esitatud otsinguaruande eest. Summa on sama suur kõigi keskametite jaoks ja see määratakse kindlaks eelarvekomitee otsusega, mille liikmesriikide esindajad peavad vastu võtma kolmeneljandikulise häälteenamusega.

6. Amet edastab Ühenduse kaubamärgi taotlejale viivitamata Ühenduse otsinguaruande ja mis tahes nõutud liikmesriikide aruanded, mis on saadud lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul.

7. Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisel, mis ei tohi toimuda enne ühekuulise tähtaja möödumist alates kuupäevast, mil amet edastab uurimisaruanded taotlejale, teavitab amet Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisest võimalikke varasemate Ühenduse kaubamärkide omanikke või ühenduse kaubamärgi taotluse esitajaid, keda on nimetatud Ühenduse otsinguaruandes.

3. OSA
TAOTLUSE AVALDAMINE
Artikkel 40
Taotluse avaldamine

Kui Ühenduse kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud ja artikli 39 lõikes 6 osutatud tähtaeg möödunud, avaldatakse taotlus sel määral, kui seda ei ole artikli 38 kohaselt tagasi lükatud.

2. Kui taotlus lükatakse artikli 38 kohaselt tagasi pärast selle avaldamist, avaldatakse tagasilükkamisotsus siis, kui see on jõustunud.

Uus tekst, mis jõustub 10. märtsist 2008

1. Kui Ühenduse kaubamärgi taotluse tingimused on täidetud ja artikli 39 lõikes 7 osutatud tähtaeg möödunud, avaldatakse taotlus sel määral, kui seda ei ole artikli 38 kohaselt tagasi lükatud.

4. OSA
KOLMANDATE ISIKUTE MÄRKUSED JA VASTULAUSE
Artikkel 41
Kolmandate isikute märkused

1. Pärast Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga ühendus või organ, mis esindab tööstureid, tootjaid, teenuste pakkujaid, kauplejaid või tarbijaid, esitada ametile kirjalikke märkusi, selgitamaks, millistel artiklist 7 tulenevatel alustel ei registreerita kaubamärki ilma erikorralduseta. Nemad ei ole ametis toimuva menetluse osalised.

2. Lõikes 1 nimetatud märkused edastatakse taotlejale, kes võib nende kohta arvamust avaldada.

Artikkel 42
Vastulause

1. Kolme kuu jooksul Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamisest võivad artiklis 8 nimetatud mitteregistreerimise aluste põhjal kaubamärgi registreerimise kohta vastulause esitada:

(a) artikli 8 lõikes 2 nimetatud varasemate kaubamärkide omanikud, samuti nende kaubamärkide omanike poolt volitatud litsentsiaadid artikli 8 lõigete 1 ja 5 kohaselt;

(b) artikli 8 lõikes 3 nimetatud kaubamärkide omanikud;

(c) artikli 8 lõikes 4 nimetatud varasemate kaubamärkide või märkide omanikud ning isikud, kellele on selleks asjakohaste siseriiklike õigusaktidega selline õigus antud.

2. Kaubamärgi registreerimise kohta võib paragrahvis 1 toodud tingimustel vastulause esitada ka parandatud taotluse avaldamise korral vastavalt artikli 44 lõike 2 teisele lausele.

3. Vastulause peab olema esitatud kirjalikult ning selles tuleb täpselt sõnastada alused, millel ta põhineb. Seda ei loeta korrektselt esitatuks, kuni vastulause eest ei ole tasutud lõiv. Ameti määratud aja jooksul võib vastulause esitaja oma vastulause toetuseks esitada fakte, tõendeid ja argumente.

Artikkel 43
Vastulause ekspertiis

1. Vastulause ekspertiisi ajal soovitab amet pooltel esitada nii tihti kui vaja ameti kehtestatud aja jooksul märkusi teiste poolte või enda välja antud dokumentide kohta.

2. Taotleja nõudel peab vastulause esitanud varasema Ühenduse kaubamärgi omanik tõendama, et seda kaubamärki on Ühenduses tegelikult kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, viie aasta jooksul enne Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamist ning et see on vastulause aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, eeldusel, et varasem Ühenduse kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui see ei ole tõendatud, siis lükatakse vastulause tagasi. Kui varasemat Ühenduse kaubamärki on kasutatud ainult osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, siis käsitletakse seda vastulause ekspertiisis registreerituna ainult nende kaupade või teenuste jaoks.

3. Lõiget 2 kohaldatakse artikli 8 lõike 2 punktis a nimetatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutamise liikmesriigis, milles varasem siseriiklik kaubamärk on kaitstud, kasutamisega Ühenduses.

4. Kui amet peab seda võimalikuks, siis võib ta teha pooltele ettepaneku sõlmida sõbralik kokkulepe.

5. Kui vastulause ekspertiis näitab, et kaubamärki ei saa registreerida mõnedele või kõikidele kaupadele või teenustele, mille jaoks Ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud, siis keeldutakse taotlusest nende kaupade või teenuste osas. Muul juhul lükatakse vastulause tagasi.

6. Taotlusest keeldumise otsus avaldatakse, kui see on muutunud lõplikuks.

5. OSA
TAOTLUSE TAGASIVÕTMINE, PIIRAMINE,
MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE9
Artikkel 44
Taotluse tagasivõtmine, piiramine ja parandamine

1. Taotleja võib igal ajal Ühenduse kaubamärgi taotluse tagasi võtta või piirata taotluses sisalduvate kaupade või teenuste loetelu. Kui taotlus on juba avaldatud, siis avaldatakse ka tagasivõtmise või piiramise teade.

2. Taotleja nõudel võib Ühenduse kaubamärgi taotlust parandada ainult taotleja nime või aadressi, kirja- või kopeerimisvigade või selgete ebatäpsuste korrigeerimiseks, kui selline parandamine ei muuda kaubamärgi olemust ega laienda kaupade või teenuste loetelu. Kui parandused mõjutavad kaubamärgi olemust või kaupade või teenuste loetelu ning on tehtud pärast taotluse avaldamist, siis avaldatakse kaubamärgi taotlus parandatud kujul.

Artikkel 44a
Taotluse osadeks jagamine9

Taotleja võib taotluse jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses taotluses sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud taotlust. Jagatud taotlusega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne taotlus või muud jagatud taotlused.

2. Jagamist käsitlev avaldus võetakse vastu üksnes:

a) siis, kui algse taotluse suhtes on tehtud vastulause, põhjustab selline jagatud taotlus vastulause objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui vastulausete osakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui vastulausemenetlus on muul viisil lõpetatud;

b) rakendusmääruses sätestatud aja jooksul.

3. Jagamist käsitlev avaldus peab vastama rakendusmääruse sätetele.

4. Jagamist käsitleva avalduse eest küsitakse tasu. Taotlust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv on tasutud.

5. Jagamine jõustub sellel kuupäeval, kui see märgitakse ameti peetavasse algset taotlust käsitlevasse toimikusse.

6. Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud, mis käsitlevad algset taotlust, loetakse jagatud taotluse või taotluste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse taotluse eest ei tagastata.

7. Algse taotluse esitamiskuupäev ning mis tahes prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud taotluse puhul samaks.

6. OSA
REGISTREERIMINE
Artikkel 45
Registreerimine

Kui taotlus vastab käesoleva määruse nõuetele ning kui artikli 42 lõikes 1 nimetatud aja jooksul ei ole esitatud vastulauset või kui vastulause on lõplikult tagasi lükatud, siis registreeritakse kaubamärk Ühenduse kaubamärgina tingimusel, et registreerimislõiv on tasutud kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Kui lõiv ei ole selle ajavahemiku jooksul tasutud, siis loetakse taotlus tagasivõetuks.

V PEATÜKK
ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KEHTIVUS, PIKENDAMINE,
MUUTMINE JA OSADEKS JAGAMINE9
Artikkel 46
Registreeringu kehtivusaeg

Ühenduse kaubamärgid registreeritakse kümneks aastaks taotluse esitamise kuupäevast alates. Registreeringut võib artikli 47 kohaselt pikendada järgnevateks kümneaastasteks perioodideks.

Artikkel 47
Pikendamine

1. Ühenduse kaubamärgi registreeringut pikendatakse kaubamärgi omaniku või tema poolt volitatud isiku nõudel, tingimusel, et lõivud on tasutud.

2. Amet informeerib õigeaegselt Ühenduse kaubamärgi omanikku ning kõiki isikuid, kellel on registreeritud õigusi Ühenduse kaubamärgi suhtes, registreeringu kehtivuse lõppemisest. Amet ei vastuta sellise teatamise ärajäämise eest.

3. Pikendamissoov esitatakse kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mis lõpeb kaitse lõppemise kuu viimasel päeval. Lõivud tasutakse samuti selle ajavahemiku jooksul. Kui seda ei ole tehtud, siis võib taotluse esitada ja lõivud tasuda järgneva kuuekuulise ajavahemiku jooksul, mis järgneb esimeses lauses nimetatud päevale, tingimusel, et selle järgneva ajavahemiku jooksul tasutakse lisalõiv.

4. Kui taotlus on esitatud või lõivud tasutud ainult mõnede kaupade või teenuste osas, mille jaoks Ühenduse kaubamärk on registreeritud, siis pikendatakse registreeringut ainult nende kaupade või teenuste osas.

5. Pikendamine jõustub kehtiva registreeringu lõppemise päevale järgneval päeval. Pikendamise kohta tehakse registrisse kanne.

Artikkel 48
Muutmine

1. Ühenduse kaubamärki ei saa muuta registreeringu kehtivuse ajal ega pikendamisel.

2. Kui Ühenduse kaubamärk sisaldab omaniku nime ja aadressi, siis võidakse eelöeldule vaatamata omaniku nõudel registreerida muudatus, mis ei muuda registreeritud kaubamärgi algset olemust.

3. Muudatuse kohta tehtud registrikande avaldamisel näidatakse ära Ühenduse kaubamärgi muudetud olemus. Kolmandad isikud, kelle õigusi muudatus võib mõjutada, võivad vaidlustada registreeringu kolme kuu jooksul selle avaldamise päevast.

Artikkel 48a
Registreerimise osadeks jagamine9

1. Ühenduse kaubamärgi omanik võib registreerimise jagada osadeks, deklareerides, et mõnede algses registreerimises sisalduvate kaupade või teenuste kohta esitatakse üks või mitu jagatud registreerimist. Jagatud registreerimisega hõlmatud kaubad või teenused ei kata kaupu või teenuseid, mida hõlmab algne registreerimine või muud jagatud registreerimised.

2. Jagamist käsitlev avaldus võetakse vastu üksnes:

a) siis, kui algse registreerimise suhtes on tehtud taotlus õiguste tühistamiseks või kehtetukstunnistamiseks, kui selline jagatud registreerimine põhjustab õiguste tühistamist või kehtetukstunnistamist käsitleva taotluse objektiks olevate kaupade või teenuste jagamise, enne kui tühistamisosakonna otsus on muutunud lõplikuks või kui menetlused on muul viisil lõpetatud;

b) siis, kui Ühenduse kaubamärkide kohtusse on esitatud vastuhagi kaubamärgi tühistamiseks või kehtetukstunnistamiseks, kui selline jagamist käsitlev avaldus põhjustab vastuhagi objektiks olevate kaupade ja teenuste jagamise, enne kui registrisse on artikli 96 lõike 6 kohaselt tehtud märge Ühenduse kaubamärkide kohtu otsuse kohta.

3. Jagamist käsitlev avaldus peab vastama rakendusmääruse sätetele.

4. Jagamist käsitleva avalduse eest küsitakse tasu. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

5. Jagamine jõustub registrisse kandmise kuupäeval.

6. Kõik enne seda kuupäeva, mil amet saab kätte jagamist käsitleva avalduse, esitatud nõuded ja taotlused ning tasutud lõivud, mis käsitlevad algset registreerimist, loetakse jagatud registreerimise või registreerimiste puhul samuti esitatuks või makstuks. Enne jagamist käsitleva avalduse kättesaamise kuupäeva nõuetekohaselt makstud lõive algse registreerimise eest ei tagastata.

7. Algse registreerimise esitamiskuupäev ning mis tahes prioriteedi- ja vanemuskuupäev jäävad jagatud registreerimise puhul samaks.

VI PEATÜKK
LOOBUMINE, TÜHISTAMINE JA KEHTETUS
1. OSA
LOOBUMINE
Artikkel 49
Loobumine

1. Ühenduse kaubamärgist võib loobuda mõnede või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks see on registreeritud.

2. Loobumisest teatab kaubamärgi omanik ametile kirjalikult. Loobumine jõustub alates registrisse kandmisest.

3. Loobumine kantakse registrisse ainult kokkuleppel registrisse kantud õiguste omanikuga. Kui registreeritud on litsents, siis kantakse loobumine registrisse ainult juhul, kui kaubamärgi omanik tõendab, et ta on litsentsiaadile teatanud oma kavatsusest kaubamärgist loobuda; see kanne tehakse pärast rakendusmääruses kindlaksmääratud ajavahemiku möödumist.

2. OSA
TÜHISTAMISE ALUSED
Artikkel 50
Tühistamise alused

1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õigused tühistatakse ametile esitatud sellekohase avalduse alusel või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi alusel:

(a) kui kaubamärki ei ole kasutatud katkematu viieaastase perioodi jooksul nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, ning mittekasutamine ei ole õigustatud; siiski ei tohi keegi taotleda Ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist, kui viieaastase perioodi möödumise ja taotluse või vastuhagi esitamise vahelisel ajal on kaubamärk kasutusele või taaskasutusele võetud; kuid kasutusele või taaskasutusele võtmist taotluse või vastuhagi esitamisele eelnenud kolmekuulise perioodi jooksul, mis algas kõige varem katkematu viieaastase mittekasutamisperioodi lõppemisel, ei arvestata, kui ettevalmistused kasutusele või taaskasutusele võtmiseks algasid alles pärast seda, kui omanik on saanud teada avalduse või vastuhagi esitamise võimalikkusest;

(b) kui omaniku tegevuse või tegevusetuse tõttu on kaubamärk äritegevuses muutunud selle toote või teenuse, mille jaoks ta on registreeritud, üldkasutatavaks tähistuseks;

(c) kui kaubamärgi omaniku poolselt või tema nõusolekul on kaubamärki kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, kasutatud nii, et see võib avalikkust eksitada, eriti nende kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas.

2. Kui õiguste tühistamise alused on olemas ainult osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks Ühenduse kaubamärk on registreeritud, tühistatakse omaniku õigused ainult nende kaupade või teenuste osas.

3. OSA
KEHTETUSE ALUSED
Artikkel 51
Absoluutsed kehtetuse alused

1. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse alusel või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi alusel,

(a) kui Ühenduse kaubamärk on registreeritud artikli 7 sätete vastaselt;

(b) kui taotleja tegutses kaubamärgi taotluse esitamisel pahauskselt.

2. Kui Ühenduse kaubamärk on registreeritud artikli 7 lõike 1 punktide b, c või d sätete vastaselt, siis ei või teda sellest hoolimata kehtetuks tunnistada, kui ta kasutamise tulemusel on pärast registreerimist omandanud eristatava iseloomu nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud.

3. Kui kehtetuks tunnistamise alus on olemas ainult osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks Ühenduse kaubamärk on registreeritud, siis tunnistatakse kaubamärk kehtetuks ainult nende kaupade või teenuste osas.

Artikkel 52
Suhtelised kehtetuse alused

1. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ametile esitatud taotluse alusel või rikkumismenetluses esitatud vastuhagi alusel,

(a) kui eksisteerib artikli 8 lõikes 2 nimetatud varasem kaubamärk ning selle artikli lõikes 1 või 5 sätestatud tingimused on täidetud;

(b) kui eksisteerib artikli 8 lõikes 3 nimetatud kaubamärk ning selles lõikes sätestatud tingimused on täidetud;

(c) kui eksisteerib artikli 8 lõikes 4 nimetatud varasem õigus ning selles lõikes sätestatud tingimused on täidetud.

2. Ühenduse kaubamärk tunnistatakse kehtetuks ka ametile esitatud taotluse või rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, kui sellise kaubamärgi kasutamise võib keelata vastavalt muule varasemale õigusele, eelkõige:

a) õigus nimele,

b) õigus isikuportreele,

c) autoriõigus,

d) tööstusomandiõigus;

vastavalt kaitset käsitlevatele Ühenduse või siseriiklikele õigusaktidele.

3. Ühenduse kaubamärki ei saa tunnistada kehtetuks, kui lõigetes 1 või 2 nimetatud õiguste omanik nõustub Ühenduse kaubamärgi registreerimisega enne kehtetuks tunnistamise taotluse või vastuhagi esitamist.

4. Kui ühe lõigetes 1 või 2 nimetatud õiguse omanik on varem taotlenud Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist või esitanud vastuhagi rikkumismenetluses, siis ei või ta esitada uut kehtetuks tunnistamise taotlust ega vastuhagi mõne teise mainitud õiguse alusel, millele oleks võinud toetuda tema esimene taotlus või vastuhagi.

5. Kohaldatakse artikli 51 lõiget 3.

Artikkel 53
Piirangud nõustumise puhul

1. Kui Ühenduse kaubamärgi omanik on viieaastase perioodi jooksul nõustunud hilisema Ühenduse kaubamärgi kasutamisega Ühenduses, olles sellisest kasutamisest teadlik, siis ei või ta hiljem varasema kaubamärgi alusel taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, välja arvatud juhud, kui hilisem Ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud pahauskselt.

2. Kui artikli 8 lõikes 2 nimetatud siseriikliku kaubamärgi või artikli 8 lõikes 4 nimetatud muu varasema märgi omanik on viieaastase perioodi jooksul nõustunud hilisema Ühenduse kaubamärgi kasutamisega liikmesriigis, kus varasem kaubamärk või muu varasem märk on kaitstud, olles sellisest kasutamisest teadlik, siis ei või ta enam varasema kaubamärgi või muu varasema märgi alusel taotleda hilisema kaubamärgi kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada hilisema kaubamärgi kasutamist nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, välja arvatud juhud, kui hilisemat Ühenduse kaubamärgi registreerimist on taotletud pahauskselt.

3. Lõigetes 1 ja 2 viidatud juhtudel ei või hilisema Ühenduse kaubamärgi omanik vaidlustada varasema õiguse kasutamist, kuigi seda õigust ei saa enam kasutada hilisema Ühenduse kaubamärgi vastu.

4. OSA
TÜHISTAMISE JA KEHTETUSE TAGAJÄRJED
Artikkel 54
Tühistamise ja kehtetuse tagajärjed

1. Tühistamistaotluse või vastuhagi esitamise kuupäevast alates ei loeta Ühenduse kaubamärki käesoleva määruse mõttes kehtivaks ulatuses, milles omaniku õigused on tühistatud. Varasem kuupäev, mil esines üks tühistamise alustest, võidakse ühe poole nõudel fikseerida otsuses.

2. Ühenduse kaubamärki ei loeta algusest peale käesolevas määruse mõttes kehtivaks ulatuses, milles kaubamärk on kehtetuks tunnistatud.

3. Siseriiklike seadussätete kohaselt, mis käsitlevad kompensatsiooninõudeid kas hooletuse või kaubamärgi omaniku poolse pahausksuse tõttu tekitatud kahju korral või alusetu rikastumise korral, kaubamärgi tühistamise või kehtetuse tagasiulatuv toime ei mõjuta:

(a) ühtki rikkumise kohta käivat otsust, mis on tunnistatud lõplikuks ning mida on rakendatud enne tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust;

(b) ühtki enne tühistamise või kehtetuks tunnistamise otsust sõlmitud lepingut niivõrd, kuivõrd seda on täidetud enne seda otsust; siiski võib õigluspõhimõtte alusel nõuda vastava lepingu kohaselt tasutud summade tagasimaksmist olukorrast sõltuvas ulatuses.

5. OSA
TÜHISTAMIS- JA KEHTETUKS TUNNISTAMISE MENETLUS AMETIS
Artikkel 55
Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus

1. Ühenduse kaubamärgi omaniku õiguste tühistamise või kaubamärgi kehtetuks tunnistamise taotluse võivad ametile esitada:

(a) artiklite 50 ja 51 kohaldamisel füüsiline või juriidiline isik, ühendus või organ, mis esindab töösturite, tootjate, teenusepakkujate, kauplejate või tarbijate huve ja mis seda reguleerivate õigusaktide alusel võivad enda nimel kaitsta oma õigusi ja vastutada oma tegude eest kohtus;

(b) artikli 52 lõike 1 kohandamisel artikli 42 lõikes 1 nimetatud isikud;

(c) artikli 52 lõike 2 kohaldamisel selles sättes viidatud varasemate õiguste omanikud või isikud, kellele liikmesriigi seaduste alusel on antud sellekohane õigus.

2. Taotlus esitatakse kirjalikult põhjendatud avaldusena. Seda ei loeta esitatuks, kuni lõiv pole tasutud.

3. Tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust ei võeta vastu, kui sama asja käsitleva ja sama tegevuse aluseks oleva ning samu asjaosalisi hõlmav avaldus on olnud arutusel liikmesriigi kohtus ning selle kohta on tehtud lõplik otsus.

Artikkel 56
Taotluse ekspertiis

1. Õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse ekspertiisis soovitab amet pooltel teha nii tihti kui vaja ameti kehtestatud aja jooksul märkusi teiste poolte või enda välja antud dokumentide kohta.

2. Ühenduse kaubamärgi omaniku nõudel peab kehtetuks tunnistamise menetluse pooleks olev varasema Ühenduse kaubamärgi omanik tõendama, et varasemat Ühenduse kaubamärki on Ühenduses tegelikult kasutatud kaupade ja teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, viie aasta jooksul enne kehtetuks tunnistamise taotluse esitamist ning et see on tema taotluse aluseks või et mittekasutamine on õigustatud, eeldusel, et varasem Ühenduse kaubamärk on selleks kuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. Kui Ühenduse kaubamärgi taotluse avaldamise kuupäeval oli varasem Ühenduse kaubamärk olnud registreeritud vähem kui viis aastat, peab varasema Ühenduse kaubamärgi omanik lisaks tõendama, et artikli 43 lõikes 2 sisalduvad tingimused olid sellel kuupäeval rahuldatud. Kui seda ei tõendata, lükatakse kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi. Kui varasemat Ühenduse kaubamärki on kasutatud ainult osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks ta on registreeritud, siis käsitletakse seda kehtetuks tunnistamise taotluse ekspertiisis registreerituna ainult nende kaupade või teenuste jaoks.

3. Lõiget 2 kohaldatakse artikli 8 lõike 2 punktis a nimetatud varasemate siseriiklike kaubamärkide suhtes, asendades kasutamise liikmesriigis, kus varasem siseriiklik kaubamärk on kaitstud, kasutamisega Ühenduses.

4. Kui amet peab seda võimalikuks, siis võib ta teha pooltele ettepaneku sõlmida sõbralik kokkulepe.

5. Kui õiguste tühistamise taotluse ja kehtetuks tunnistamise taotluse ekspertiis näitab, et kaubamärki ei oleks tohtinud registreerida mõnedele või kõikidele kaupadele või teenustele, mille jaoks ta on regist-reeritud, siis tühistatakse Ühenduse kaubamärgi omaniku õigused või tunnistatakse see nende kaupade või teenuste osas kehtetuks. Muul juhul lükatakse õiguste tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi.

6. Ameti otsus, mis käsitleb õiguste tühistamise või kehtetukstunnistamise taotlust, kantakse registrisse niipea, kui see on muutunud lõplikuks.

VII PEATÜKK
VAIDLUSTAMINE
Artikkel 57
Vaidlustatavad otsused

1. Ekspertide otsuste, vastulauseid lahendavate osakondade otsuste, kaubamärkidega tegelevate haldus- ja juriidiliste osakondade otsuste ja tühistamisosakondade otsuste peale võib esitada kaebuse. Kaebusel on edasilükkav toime.

2. Otsust, mis jätab menetluse ühe poole suhtes lõpetamata, saab vaidlustada ainult koos lõpliku otsusega, välja arvatud juhud, kui otsus lubab eraldi vaidlustamist.

Artikkel 58
Isikud, kellel on õigus vaidlustada ja olla vaidlustamismenetluse poolteks

Kaebuse võib esitada iga menetlusosaline, kelle jaoks otsus on ebasoodne. Kõik teised menetlusosalised muutuvad vaidlustamismenetluse poolteks.

Artikkel 59
Kaebuse esitamise tähtaeg ja vorm

Kaebamisteade tuleb esitada ametile kirjalikult kaks kuud pärast vaidlustatava otsuse kohta teate saamist. Teade loetakse esitatuks ainult juhul, kui on tasutud kaebuse esitamise lõiv. Nelja kuu jooksul otsusest teatamise kuupäevast tuleb esitada kaebuse aluseid sisaldav kirjalik avaldus.

Artikkel 60
Otsuste läbivaatamine ex parte juhtudel

1. Kui kaebuse esitanud osapool on menetluse ainus osapool ning kui vaidlustatava otsuse teinud osakond leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhjendatud, parandab ta oma otsust.

2. Kui otsust ei muudeta ühe kuu jooksul pärast põhjenduse esitamist, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.

Artikkel 60a
Otsuste läbivaatamine inter partes juhtudel

1. Kui kaebuse esitanud osapoolele esitab vastuväiteid teine kaebuse menetluse osapool ning kui vaidlustatava otsuse teinud osakond leiab kaebuse olevat vastuvõetava ja põhistatud, parandab ta oma otsust.

2. Otsust võib parandada ainult siis, kui vaidlustatud otsuse teinud osakond teavitab menetluse teist osapoolt oma kavatsusest otsust parandada ning kui kõnealune osapool annab selleks nõusoleku kahe kuu jooksul alates teate saamise kuupäevast.

3. Kui teine osapool ei anna lõikes 2 osutatud teate saamisele järgneva kahe kuu jooksul nõusolekut vaidlustatud otsuse parandamiseks ning teeb selle kohta avalduse või jätab ettenähtud ajavahemiku jooksul avalduse tegemata, antakse kaebus viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.

4. Kui vaidlustatud otsuse teinud osakond ei leia ühe kuu jooksul pärast põhjenduste esitamist, et kaebus oleks vastuvõetav ja põhistatud, annab ta lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete võtmise asemel kaebuse viivitamata ilma sisuliste kommentaarideta üle apellatsiooninõukogule.

Artikkel 61
Kaebuse ekspertiis

1. Kui kaebus on vastuvõetav, siis kontrollib apellatsioonikomisjon, kas kaebus on põhjendatud.

2. Kaebuse ekspertiisis soovitab apellatsioonikomisjon pooltel nii tihti kui vaja esitada apellatsioonikomisjoni kehtestatud ajavahemiku jooksul märkusi teiste poolte või tema enda poolt välja antud dokumentide kohta.

Artikkel 62
Otsused kaebuste kohta

1. Pärast kaebuse põhjendatuse ekspertiisi teeb apellatsioonikomisjon kaebuse kohta otsuse. Apellatsioonikomisjon võib teostada mis tahes õigust selle osakonna kompetentsi piires, kelle otsuse peale on kaevatud, või saata asja uurimiseks osakonnale tagasi.

2. Kui apellatsioonikomisjon saadab asja uurimiseks tagasi sellele osakonnale, kelle otsuse peale on kaevatud, siis on osakond seotud apellatsioonikomisjoni ratio decidendi'ga niivõrd, kuivõrd faktid on samad.

3. Apellatsioonikomisjoni otsused jõustuvad pärast artikli 63 lõikes 5 nimetatud ajavahemiku möödumist või, kui selle aja jooksul on kohtusse esitatud hagi, siis hagi tagasilükkamise kuupäevast.

Artikkel 63
Apellatsioonikomisjoni otsuse peale hagi esitamine kohtusse

1. Apellatsioonikomisjoni kaebuste kohta tehtud otsuste peale võib esitada hagi kohtusse.

2. Hagi võib esitada kompetentsi puudumise, menetlusnormide rikkumise, lepingu, käesoleva määruse või mis tahes nende kohaldamisega või võimu kuritarvitamisega seotud õigusakti rikkumise alusel.

3. Kohtu kompetentsi kuulub vaidlustatud otsuse annulleerimine või muutmine.

4. Hagi võib esitada iga vaidlustusmenetluse pool, kelle jaoks apellatsioonikomisjoni otsus on ebasoodne.

5. Hagi esitatakse kohtule kahe kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsusest teatamise kuupäevast.

6. Amet peab võtma vajalikud meetmed kohtuotsuse täitmiseks.

VIII PEATÜKK
ÜHENDUSE KOLLEKTIIVMÄRGID
Artikkel 64
Ühenduse kollektiivmärgid

1. Ühenduse kollektiivmärk on taotluses Ühenduse kollektiivmärgina kirjeldatud märk, mis on võimeline eristama kaubamärgi omanikuks oleva ühenduse liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtete kaupadest või teenustest. Ühenduse kollektiivmärki võivad taotleda tööstus- ja väiketootjate, teenusepakkujate või ettevõtjate ühendused, millel nende kohta kehtivate seadussätete järgi on mitut liiki õigusi ja kohustusi, nagu lepingute sõlmimine või teiste seaduslike toimingute sooritamine ning hagi algatamine ja kohtumenetluses osalemine, samuti avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

2. Kitsendades artikli 7 toimet, võivad tähised või andmed, mis äritegevuses tähistavad kauba või teenuse geograafilist päritolu, olla Ühenduse kollektiivmärgiks lõike 1 tähenduses. Kollektiivmärk ei anna selle omanikule õigust keelata

kolmandal isikul kasutada neid tähiseid või andmeid äritegevuses, kui ta kasutab neid vastavalt tööstuses või kaubanduses väljakujunenud ausatele tavadele; eeskätt ei tohi sellise tähise kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist nime.

3. Ühenduse kollektiivmärkidele kohaldatakse käesoleva määruse sätteid, kui artiklites 65 kuni 72 ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 65
Märkide kasutamist reguleerivad aktid

1. Ühenduse kollektiivmärgi taotleja peab märgi kasutamist reguleerivad aktid esitama ettenähtud tähtaja jooksul.

2. Märgi kasutamist reguleerivates aktides nimetatakse ära isikud, kellel on õigus märki kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja märgi kasutamise tingimused ning karistused (nende olemasolu korral). Artikli 64 lõikes 2 nimetatud märkide kasutamist reguleerivad aktid peavad võimaldama kõigil isikutel, kelle kaubad või teenused pärinevad vastavast geograafilisest piirkonnast, saada märgi omanikuks oleva Ühenduse liikmeks.

Artikkel 66
Taotluse tagasilükkamine

1. Lisaks artiklites 36 ja 38 sätestatud Ühenduse kaubamärgi taotluse tagasilükkamise alustele lükatakse Ühenduse kollektiivmärgi taotlus tagasi vastuolu korral artikli 64 või 65 sätetega või juhul, kui märkide kasutamist reguleerivad aktid on vastuolus avaliku korra või väljakujunenud heade tavadega.

2. Ühenduse kollektiivmärgi taotlus lükatakse tagasi ka juhul, kui märgi olemus või tähendus võib avalikkust eksitada, eriti juhul, kui märki peetakse tõenäoliselt millekski muuks kui kollektiivmärgiks.

3. Taotlust ei lükata tagasi, kui taotleja muudab märkide kasutamist reguleerivaid akte ja selle tulemusena täidetakse lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuded.

Artikkel 67
Kolmanda isiku märkused

Lisaks artiklis 41 märgitud juhtudele võib iga selles artiklis nimetatud isik, ühendus või institutsioon esitada ametile kirjalikke märkusi aluste kohta, millest lähtudes peaks Ühenduse kollektiivmärgi taotluse vastavalt artikli 66 tingimustele tagasi lükkama.

Artikkel 68
Märkide kasutamine

Ühenduse kollektiivmärgi kasutamine selleks volitatud isiku poolt peab vastama käesoleva määruse nõuetele, eeldades, et käesolevas määruses sätestatud muud Ühenduse kaubamärkide kasutamise tingimused on täidetud.

Artikkel 69
Märkide kasutamist reguleerivate aktide muutmine

1. Ühenduse kollektiivmärgi omanik peab ametile esitama kõik märkide kasutamist reguleerivad aktid, mida on muudetud.

2. Muudatust ei kanta registrisse, kui muudetud aktid ei vasta artikli 65 nõuetele või hõlmavad mõnda artiklis 66 nimetatud tagasilükkamise alustest.

3. Artiklit 67 rakendatakse märkide kasutamist reguleerivate muudetud aktide puhul.

4. Käesoleva määruse rakendamisel jõustuvad märkide kasutamist reguleerivate aktide muudatused muudatuse registrisse kandmise kuupäevast alates.

Artikkel 70
Isikud, kellel on õigus algatada rikkumise korral hagi

1. Litsentsiaadi omaniku õigusi käsitlevaid artikli 22 lõigete 3 ja 4 sätteid rakendatakse kõigi isikute puhul, kellel on õigus kasutada Ühenduse kollektiivmärki.

2. Ühenduse kollektiivmärgi omanikul on õigus nõuda kahjutasu märgi kasutamise õigust omavate isikute nimel, kui nad on märgi loata kasutamise tõttu kahju kannatanud.

Artikkel 71
Tühistamise alused

Lisaks artiklis 50 sätestatud tühistamise alustele tühistatakse Ühenduse kollektiivmärgi omaniku õigused ametile esitatud avalduse või rikkumist käsitleva menetluse käigus esitatud vastuhagi alusel, kui

(a) omanik ei võta piisavaid meetmeid, takistamaks märgi kasutamist viisil, mis ei ole kooskõlas märgi kasutamist reguleerivates aktides sisalduvate kasutustingimustega kui need on olemas ja tehtud muudatustega, mis on kantud registrisse;

(b) märgi omaniku poolse märgi kasutamise tõttu on tõenäoline, et märk muutub artikli 66 lõikes 2 nimetatud viisil avalikkust eksitavaks;

(c) artikli 69 lõike 2 sätete vastaselt on märgi kasutamist reguleerivates aktides tehtud muudatused kantud registrisse, juhul kui märgi omanik märgi kasutamist reguleerivaid akte täiendavalt parandades ei ole täitnud nimetatud sätete nõuded.

Artikkel 72
Kehtetuse alused

Lisaks artiklites 51 ja 52 sätestatud kehtetuse alustele tunnistatakse artikli 66 sätete vastaselt registrisse kantud Ühenduse kollektiivmärk kehtetuks ametile esitatud avalduse või rikkumist käsitleva menetluse käigus esitatud vastuhagi avalduse alusel, juhul kui märgi omanik märgi kasutamist reguleerivaid akte täiendavalt parandades ei ole täitnud nimetatud sätete nõudeid.

IX PEATÜKK
MENETLUSEESKIRJAD
1. OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 73
Otsuste põhjendamine

Ameti otsustes märgitakse ära otsuse põhjendus. Otsuse põhjenduseks saavad olla üksnes asjaolud või tõendid, mille kohta asjassepuutuvatel pooltele on olnud võimalik esitada oma seisukohad.

Artikkel 74
Ameti algatatud faktiekspertiis

1. Ametis toimuva menetluse puhul teeb amet enda algatusel faktide ekspertiisi; registreerimisest keeldumise aluseid käsitlevas menetluses piirdub amet ekspertiisi puhul asjassepuutuvate poolte esitatud faktide, tõendite ja seisukohtadega ning taotletava kompensatsiooniga.

2. Amet võib jätta arvestamata faktid või tõendid, mida asjassepuutuvad pooled ei ole esitanud õigeaegselt.

Artikkel 75
Suulised menetlused

1. Kui amet peab suulisi menetlusi otstarbekaks, siis viiakse need läbi kas ameti nõudel või menetlusosalise taotlusel.

2. Suulised menetlused, mis toimuvad ekspertide osavõtul vastulause osakonnas ning kaubamärgiosakonnas ja juriidilises osakonnas, on kinnised.

3. Suulised menetlused tühistamisosakonnas ja apellatsioonikomisjonis, kaasa arvatud otsuse tegemine, on avalikud, kui osakond, kus toimingud läbi viiakse, ei otsusta teisiti juhtudel, mil avalikkuse juurdepääs võib kaasa tuua tõsiseid ja õigustamatuid tagajärgi eelkõige menetlusosaliste jaoks.

Artikkel 76
Tõendite kogumine

1. Kõigi ametis toimuvate menetluste puhul sisaldab tõendite andmine või kogumine järgmist:

(a) poolte ärakuulamine;

(b) informatsiooni esitamise nõuded;

(c) dokumentide ja tõendite esitamine;

(d) tunnistajate ärakuulamine;

(e) ekspertide arvamused;

(f) kirjalikud tunnistused, mis on antud vande all või tõendatud või omavad sarnast toimet selle riigi seaduse järgi, kus tunnistus on koostatud.

2. Vastav osakond võib määrata ühe oma töötaja tegema esitatud tõendite ekspertiisi.

3. Kui amet peab asjassepuutuva poole, tunnistaja või eksperdi jaoks vajalikuks tõendite esitamist suuliselt, edastab ta asjassepuutuvale isikule ametliku kutse ilmuda ametisse.

4. Pooli informeeritakse tunnistaja või eksperdi ärakuulamisest ametis. Pooltel on õigus kohal viibida ja tunnistajale või eksperdile küsimusi esitada.

Artikkel 77
Teatamine

Amet teatab asjassepuutuvatele pooltele otsustest ja ametlikest kutsetest ning kõigist teadetest, mille puhul kehtib teatud tähtaeg või millest peab asjassepuutuvatele pooltele teatama vastavalt käesoleva määruse teistele sätetele või rakendusmäärusele või millest teatamise on teinud kohustuslikuks ameti president.

Artikkel 77a
Otsuste tühistamine9

1. Kui amet on teinud registrisse kande või võtnud vastu otsuse, mis sisaldab ilmset ametile omistatavat menetluslikku viga, tagab ta kande kehtetukstunnistamist või otsuse tühistamist. Kui menetluses on ainult üks osapool ning kui kanne või tegu mõjutab tema õigusi, tehakse tühistamine või kehtetukstunnistamine isegi juhul, kui viga ei olnud osapoolele teada.

2. Lõikes 1 osutatud tühistamise või kehtetukstunnistamise teeb kas ameti enda algatusel või emma-kumma menetlusosalise taotlusel kande teinud või otsuse võtnud osakond. Tühistamine või kehtetukstunnistamine tehakse kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil registrisse tehti kanne või võeti vastu otsus, pärast menetlusosalistega ning registrisse kantud, kõnealuse ühenduse kaubamärgi omanikuga konsulteerimist.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira osapoolte õigust esitada kaebust artiklite 57 ja 63 alusel ega võimalust parandada artikli 157 lõikes 1 osutatud rakendusmääruses sätestatud menetluste kohaselt ja tingimustel mis tahes keelevigu, ümberkirjutamise vigu ning ilmseid vigu ameti otsustes ning vigu, mille amet on teinud kaubamärgi registreerimisel või registreerimise avaldamisel.

Artikkel 78
Restitutio in integrum

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik või ametis toimuva menetluse osaline, kes ei ole tarvitusele võetud abinõudest hoolimata pidanud ametiga suhtlemisel kinni tähtajast, võib juhul, kui kõnesoleva tähtajast mittekinnipidamise otsene tagajärg on käesoleva määruse kohaselt õiguste kaotamine või tasakaalu rikkumine, sellekohase taotluse esitamisel oma õigused taastada.

2. Taotlus tuleb esitada kirjalikult kahe kuu jooksul, arvates tähtajast mittekinnipidamise põhjuse likvideerimisest. Nimetatud perioodi jooksul, peab teostamata toiming olema lõpetatud. Taotlusi võetakse vastu ühe aasta jooksul arvates tähtaja lõppemisest. Kui ei esitata registreeringu pikendamise taotlust ega tasuta pikendamislõivu, arvatakse üheaastasest perioodist maha artikli 47 lõike 3 kolmandas lauses sätestatud kuuekuuline periood.

3. Taotluses tuleb märkida taotluse alused ja faktid, millel taotlus põhineb. Taotlust ei loeta esitatuks, kuni pole tasutud õiguste taastamise lõivu.

4. Taotluse kohta teeb otsuse osakond, kelle kompetentsis on teostamata toimingu käsitlemine.

5. Käesolevat artiklit ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 2, artikli 42 lõikes 1 ja lõikes 3 ning artikli 78a osutatud tähtaegade suhtes.

6. Kui Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik laseb oma õigused taastada, ei saa ta kasutada oma õigusi kolmanda isiku vastu, kes on heauskselt pakkunud kaupu müügiks või osutanud teenuseid Ühenduse kaubamärgiga identse või sarnase märgi all ajavahemikul, mis algas õiguste kaotamisest taotlusele või Ühenduse kaubamärgile ja lõppes teate avaldamisega nimetatud õiguste taastamise kohta.

7. Kolmas isik, kes soovib lõike 6 sätteid enda kasuks tõlgendada, võib vaidlustada Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik õigused taastava otsuse kahe kuu jooksul, arvates õiguste taastamise teate avaldamise kuupäevast.

8. Käesolev artikkel ei piira liikmesriigi õigust anda restitutio in integrum käesolevas määruses sätestatud tähtaegade puhul, mida tuleb selle riigi ametiasutustega suhtlemisel järgida.

Artikkel 78a
Menetluse jätkamine9

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik või mis tahes muu menetlusosaline, kes ei ole ameti ees pidanud kinni tähtajast, võib taotleda menetluse jätkamist, tingimusel et tegemata jäetud tegu on sooritatud taotluse esitamise ajaks. Menetluse jätkamist käsitlev taotlus võetakse vastu üksnes siis, kui see esitatakse kahe kuu jooksul alates selle tähtaja lõpust, millest kinni ei peetud. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui lõiv menetluse jätkamise eest on tasutud.

2. Käesolevat artiklit ei kohaldata artikli 25 lõikes 3, artiklis 27, artikli 29 lõikes 1, artikli 33 lõikes 1, artikli 36 lõikes 2, artiklis 42, artiklis 43, artikli 47 lõikes 3, artiklis 59, artiklis 60a, artikli 63 lõikes 5, artiklis 78 ja artiklis 108 osutatud tähtaegade ja käesolevas artiklis sätestatud tähtaegade ega nende tähtaegade suhtes, mis artikli 157 lõikes 1 osutatud rakendusmääruses on sätestatud artikli 30 alusel prioriteedinõude, artikli 33 tähenduses näituseprioriteedi nõude või artikli 34 tähenduses vanemusnõude esitamiseks pärast taotluse tegemist.

3. Taotluse kohta teeb otsuse talitus, kelle pädevuses on teha otsus sooritamata jäetud toimingu kohta.

4. Kui amet võtab taotluse vastu, käsitatakse tähtaja täitmatajätmisest tulenevaid tagajärgi mittetoimunutena.

5. Kui amet lükkab taotluse tagasi, makstakse lõiv tagasi.

Artikkel 79
Viitamine üldistele põhimõtetele

Kui käesolevas määruses, rakendusmääruses, lõivude kehtestamise korras või apellatsioonikomisjoni menetluseeskirjades puuduvad protseduurilised sätted, võtab amet arvesse liikmesriikides üldjuhul kohaldatava menetlusõiguse sätteid.

Artikkel 80
Finantskohustuste lõpetamine

1. Ameti õigus lõivu vastu võtta lõpeb neli aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, millal oli lõivu tasumise tähtaeg.

2. Õigus saada ametilt tagasi lõivud või üle lõivu määra makstud summad lõpeb neli aastat pärast selle kalendriaasta lõppu, millal õigus tekkis.

3. Lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud periood katkeb lõikes 1 sätestatud juhtudel lõivu tasumise taotluse ja lõikes 2 sätestatud juhtudel põhjendatud kirjaliku nõude esitamisega. Katkestamise korral algab periood uuesti ja lõpeb hiljemalt kuus aastat pärast selle aasta lõppu, millal ta esialgselt algas, kui vahepeal ei ole nimetatud õiguse kehtestamiseks alustatud kohtumenetlust; sel juhul lõpeb periood kõige varem üks aasta pärast kohtuotsuse kuulutamist lõplikuks.

2. OSA
KULUD
Artikkel 81
Kulude jaotus

1. Vastulause menetluse, tühistamismenetluse, kehtetuks tunnistamise menetluse või vaidlusmenetluse kaotanud pool tasub teise poole lõivud ja, arvestades artikli 115 lõiget 6, kõik enda kulud, mis on protsessiga seotud, kaasa arvatud reisikulud, elamiskulud ja agendi, nõustaja või advokaadi töötasu, igale kulu liigile rakendusmääruses sätestatud tingimuste kohaselt kehtestatud määrade piires.

2. Kui ühtki poolt ei mõisteta õigeks kõigis menetluses käsitletud küsimustes või seda nõuab õiglase lahenduse saavutamine, määravad vastulause osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikomisjon kindlaks teistsuguse kulude jaotuse.

3. Pool, kes lõpetab menetluse Ühenduse kaubamärgi taotluse, vastulause, õiguste tühistamise taotluse, kehtetuks tunnistamise taotluse või kaebuse tagasivõtmisega või Ühenduse kaubamärgi registreeringu pikendamata jätmisega või Ühenduse kaubamärgi loovutamisega, tasub teise poole lõivud ja kulud vastavalt lõigetes 1 ja 2 sätestatule.

4. Kui menetluses ei jõuta lõppotsuseni, tasub kulud vastulause osakond, tühistamisosakond või apellatsioonikomisjon.

5. Kui pooled esitavad vastulause osakonnale, tühistamisosakonnale või apellatsioonikomisjonile kulude jaotuse, mis erineb eelmistes lõigetes sätestatust, siis võtab vastav osakond selle kokkuleppe teadmiseks.

6. Vastulausete osakond või tühistamisosakond või apellatsiooninõukogu määrab kindlaks eelmiste lõigete kohaselt tasutavad kulud, kui tasutavad kulud piiratakse ametile tasutavate lõivude ja esindamiskuludega. Muudel juhtudel määrab apellatsiooninõukogu kantselei või vastulausete osakonna või tühistamisosakonna töötaja kindlaks taotluse korral hüvitatavate kulude summa. Taotlus võetakse vastu ainult kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil taotlusega hõlmatud kulude kindlaksmääramise otsus muutub lõplikuks. Seda kindlaksmääratud summat võib muuta vastulausete osakonna või tühistamisosakonna või apellatsiooninõukogu otsusega, kui ettenähtud tähtaja jooksul esitatakse sellekohane taotlus.9

Artikkel 82
Kulude kindlaksmääramise otsuste rakendamine

1. Kõik ameti lõplikud kulude kindlaksmääramise otsused kuuluvad rakendamisele.

2. Rakendamine toimub selle riigi tsiviilkohtupidamise seadustiku alusel, mille territooriumil see läbi viiakse. Rakendamiskorraldus lisatakse otsusele, ainus formaalsus on otsuse autentsuse tõendamine selle riikliku ametiasutuse poolt, kelle kompetentsi riigi valitsus selle toimingu annab, teatades sellest ka ametile ja kohtule.

3. Kui need formaalsused on asjassepuutuva poole avalduse alusel täidetud, võib nimetatud pool asuda kooskõlas siseriikliku seadusega otsust rakendama, pöördudes otse asjassepuutuva pädeva ametiasutuse poole.

4. Rakendamise võib peatada vaid kohtu otsusega. Asjaomase riigi kohtud on pädevad arutama ebaõige rakendamise vastu esitatud kaebusi.

3. OSA
LIIKMESRIIKIDE AVALIKKUSE JA
AMETIVÕIMUDE TEAVITAMINE
Artikkel 83
Ühenduse kaubamärkide register

Amet peab Ühenduse kaubamärkide registrit, mis sisaldab vastavalt käesoleva määruse või rakendusmääruse sätetele registreerimisele või äramärkimisele kuuluvaid andmeid. Register on üldsusele tutvumiseks avatud.

Artikkel 84
Toimikutega tutvumine

1. Veel publitseerimata Ühenduse kaubamärgi taotluste toimikuid ei avata üldsusele tutvumiseks ilma taotleja nõusolekuta.

2. Isik, kes suudab tõestada Ühenduse kaubamärgi taotleja lubadust kasutada kaubamärgist tulenevaid õigusi pärast märgi registreerimist tema vastu, võib saada loa toimikutega tutvuda enne nimetatud taotluse publitseerimist ja ilma taotleja nõusolekuta.

3. Pärast Ühenduse kaubamärgi taotluse publitseerimist võib sellekohase taotluse alusel kaubamärgitaotlusega ja selle põhjal välja antud kaubamärgiga seotud toimikutega tutvuda.

4. Kui toimikutega tutvutakse vastavalt lõigetele 2 või 3, võib kooskõlas rakendusmääruse sätetega osa toimikusse kuuluvate dokumentide tutvumiseks andmisest keelduda.

Artikkel 85
Perioodilised väljaanded

Amet annab perioodiliselt välja:

(a) Ühenduse kaubamärkide bülletääni, mis sisaldab Ühenduse kaubamärkide registrisse tehtud kandeid ja teisi andmeid, mille publitseerimine on sätestatud käesolevas määruses või rakendusmääruses;

(b) ametlikku bülletääni, mis sisaldab ameti presidendi poolt avaldatud üldinformatsiooni ja -märkusi, samuti käesolevat määrust või selle rakendamist puudutavat informatsiooni.

Artikkel 86
Administratiivne koostöö

Kui käesolevas määruses või siseriiklikes seadustes ei ole sätestatud teisiti, osutavad liikmesriikide ametid ja kohtud või muud asjakohased ametiasutused taotluse alusel vastastikust abi, edastades informatsiooni või andes toimikud tutvumiseks. Kui amet annab toimikud tutvumiseks kohtule, prokuratuurile või tööstusomandi keskametile, siis nende suhtes ei kohaldata artiklis 84 sätestatud piiranguid.

Artikkel 87
Väljaannete vahetamine

1. Amet ja liikmesriikide tööstusomandi keskametid saadavad üksteisele taotluse alusel ametisiseseks kasutamiseks tasuta oma väljaande ühe või mitu eksemplari.

2. Amet võib sõlmida väljaannete vahetamise või saatmise lepinguid.

4. OSA
ESINDAMINE
Artikkel 88
Esindamise üldpõhimõtted

1. Kedagi ei saa kohustada suhtlema ametiga esindaja vahendusel, reservatsiooniga lõike 2 suhtes.

2. Kahjustamata lõike 3 teise lause toimet, peab füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel puudub Ühenduses elukoht või peamine äriettevõte või tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte, olema ametiga suhtlemisel kõigis käesoleva määrusega sätestatud menetlustes esindaja vastavalt artikli 89 lõikele 1, välja arvatud Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamine; rakendusmäärus võib lubada muid erandeid.

3. Füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kelle alaline asukoht või peamine tegevuskoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte asub ühenduses, võib ametiga suhtlemisel esindada nende töötaja9. Juriidilise isiku teenistuja, kellele kohaldatakse käesolevat lõiget, võib esindada ka teisi juriidilisi isikuid, kellel on esimesena mainitud juriidilise isikuga majandussuhted, seda isegi juhul, kui teistel juriidilistel isikutel puudub Ühenduses elukoht või peamine äriettevõte või tegutsev tööstus- või kaubandusettevõte.

4. Rakendusmääruses määratletakse, kas ja mis tingimustel peab töötaja esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse9.

Artikkel 89
Professionaalsed esindajad

1. Füüsilisi või juriidilisi isikuid võivad ametis esindada ainult

(a) Ühenduses äriettevõtet ja ühes liikmesriigis töötamisõigust omav tegevjurist nende volituste piires, mis tal on selles riigis kaubamärgimenetlustes tegutseva esindajana; või

b) kutseline esindaja, kelle nimi on kantud nimekirja, mida sel otstarbel peab amet. Rakendusmääruses määratletakse, kas ja mis tingimustel peavad esindajad ametiga suhtlemisel esitama ametile toimikutesse lisamiseks allkirjastatud volituse.9

2. Professionaalsete esindajate nimekirja võib lülitada iga füüsilise isiku, kelle puhul on täidetud alljärgnevad tingimused:

(a) ta peab olema liikmesriigi kodanik;

(b) tal peab olema Ühenduses äriettevõte või töökoht;

c) tal peab olema õigus esindada liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametis kaubamärki käsitlevates küsimustes füüsilisi ja juriidilisi isikuid9. Kui selles riigis ei ole esindamisõigus seotud kutsealaste eritingimuste täitmisega, peavad sealses tööstusomandi keskametis kaubamärgimenetlustes esindajana töötavad ja nimekirja lülitamist taotlevad isikud olema seda tööd teinud vähemalt viis aastat. Isikute puhul, kelle kutsealast ettevalmistust füüsiliste või juriidiliste isikute esindamiseks liikmesriigi tööstusomandi keskametis toimuvates kaubamärgimenetlustes tunnustatakse ametlikult selle riigi kehtestatud määruste järgi, ei kohaldata töökogemuse olemasolu tingimust.

3. Nimekirja kantakse taotluse alusel, millega koos esitatakse liikmesriigi tööstusomandi keskameti poolt välja antud tõend, mis kinnitab lõikes 2 kehtestatud tingimuste täitmist.

4. Ameti president võib vabastada alljärgnevate nõuete täitmisest:

(a) lõike 2 punkti c teises lauses esitatud nõue, kui taotleja esitab tõendusmaterjali selle kohta, et ta on omandanud nõutud kvalifikatsiooni muul viisil;

(b) lõike 2 punktis a esitatud nõue teatud juhtudel.

5. Professionaalsete esindajate nimekirjast kustutamise tingimused kehtestatakse rakendusmääruses.

X PEATÜKK
ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD ÕIGUSTOIMINGUTE
JURISDIKTSIOON JA MENETLUS
1. OSA
JURISDIKTSIOONI JA TÄITEMENETLUSE KONVENTSIOONI KOHALDAMINE
Artikkel 90
Jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni kohaldamine

1. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse Ühenduse kaubamärkidega ja Ühenduse kaubamärgi taotlustega seotud menetluste puhul, samuti Ühenduse kaubamärkidel ja siseriiklikel kaubamärkidel põhinevate samaaegsete ja järjestikuliste toimingute puhul tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevate õigustoimingute jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni, mis kirjutati alla Brüsselis 27. septembril 1968 ja mida on muudetud Euroopa Ühendustega ühinevate riikide poolt nimetatud konventsiooniga ühinemiseks välja töötatud konventsioonidega (edaspidi on konventsiooni ja sellega ühinemise konventsioone nimetatud jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooniks).

2. Artiklis 92 nimetatud toiminguid ja nõudeid puudutavate menetluste puhul:

(a) ei kohaldata jurisdiktsiooni ja täitemenetluse artikleid 2, 4, artikli 5 lõikeid 1, 3, 4 ja 5 ning artiklit 24;

(b) nimetatud konventsiooni artikleid 17 ja 18 kohaldatakse vastavalt käesoleva määruse artikli 93 lõikes 4 kehtestatud piirangutele;

(c) nimetatud konventsiooni II osa sätteid, mida kohaldatakse liikmesriikides elukohta omavatele isikutele, kohaldatakse ka isikutele, kellel puudub liikmesriigis elukoht, ent kellel on seal ettevõte.

2. OSA
VAIDLUSED, MIS KÄSITLEVAD ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE
RIKKUMIST JA KEHTIVUST
Artikkel 91
Ühenduse kaubamärgikohtud

1. Liikmesriigid määravad kindlaks võimalikult piiratud arvu esimese ja teise astme kohtuid ja tribunale (edaspidi Ühenduse kaubamärgikohtud), mis täidavad käesoleva määrusega neile pandud ülesandeid.

2. Kolme aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest edastab iga liikmesriik Euroopa Liidu Komisjonile Ühenduse kaubamärgikohtute nimekirja, märkides ära kohtute nimetused ja nende territoriaalse jurisdiktsiooni.

3. Liikmesriik teatab lõikes 2 mainitud nimekirja edastamise järgsetest kohtute arvu, nimetusi ja territoriaalse jurisdiktsiooni muudatustest kohe Euroopa Liidu Komisjonile.

4. Euroopa Liidu Komisjon edastab lõikes 2 ja 3 nimetatud informatsiooni liikmesriikidele ja see avaldatakse Euroopa Ühenduse ametlikus väljaandes.

5. Kui liikmesriik ei ole edastanud nimekirja vastavalt lõikele 2, siis käsitletakse artiklis 92 nimetatud toimingutest või taotlustest tulenevaid menetlusi, mis artikli 93 järgi kuuluvad selle riigi kohtute jurisdiktsiooni asjaomase riigi selles kohtus, millel oleks jurisdiktsioon ratione loci ja ratione materiae nimetatud riigis registreeritud siseriiklike kaubamärkidega seotud menetluste puhul.

Artikkel 92
Rikkumise ja kehtivuse jurisdiktsioon

Ühenduse kaubamärgikohtutel on jurisdiktsioon järgmiste hagide puhul:

(a) kõigi Ühenduse kaubamärgi rikkumistega seotud hagide puhul ja rikkumisähvardustega seotud hagide puhul, kui viimased on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

(b) mitterikkumise tunnistamiseks esitatud hagide puhul, kui need on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega;

(c) kõigi hagide puhul, mis esitatakse artikli 9 lõike 3 teises lauses nimetatud toimingute tulemusena;

(d) kehtivuse kaotamiseks esitatud vastuhagide või artikli 96 kohaselt Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamiseks esitatud hagide puhul.

Artikkel 93
Rahvusvaheline jurisdiktsioon

1. Kooskõlas käesoleva määruse sätetega ja vastavalt artiklile 90 kohaldatava jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni sätetega viiakse artiklis 92 nimetatud hagide ja nõuete arutamisega seotud menetlused läbi selle liikmesriigi kohtus, kus kostjal on elukoht, või selles liikmesriigis, kus kostjal on ettevõte, kui tal pole elukohta üheski liikmesriigis.

2. Kui kostjal ei ole elukohta ega ettevõtet üheski liikmesriigis, siis viiakse mainitud menetlused läbi selle liikmesriigi kohtus, kus hagejal on elukoht, või selles liikmesriigis, kus hagejal on ettevõte, kui tal pole elukohta üheski liikmesriigis.

3. Kui ei kostjal ega hagejal ei ole elukohta ega ettevõtet üheski liikmesriigis, viiakse mainitud toimingud läbi ameti asukoha järgse liikmesriigi kohtus.

4. Vaatamata lõigete 1, 2 ja 3 sätetele:

(a) kohaldatakse jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni artiklit 17, kui pooled on kokku leppinud, et jurisdiktsiooni saab mõni teine Ühenduse kaubamärgikohus;

(b) nimetatud konventsiooni artiklit 18 kohaldatakse juhul, kui kostja osaleb teises Ühenduse kaubamärgikohtus läbiviidavas menetluses.

5. Artiklis 92 nimetatud hagide ja nõuete arutamisega seotud menetlusi, välja arvatud Ühenduse kaubamärgi mitterikkumise tunnistamiseks esitatud hagid, võib samuti läbi viia nende liikmesriikide kohtutes, kus on toimunud rikkumine või tehtud rikkumisähvardus, või kus on sooritatud toiming artikli 9 lõike 3 teise lause mõistes.

Artikkel 94
Jurisdiktsiooni ulatus

1. Ühenduse kaubamärgikohtul, mille jurisdiktsioon põhineb artikli 93 lõigetel 1-4, on jurisdiktsioon järgmiste hagide puhul:

- sooritatud rikkumised või rikkumisähvardused mõne liikmesriigi territooriumil,

- artikli 9 lõike 3 teise lause kohased toimingud, mis on sooritatud mõne liikmesriigi territooriumil.

2. Ühenduse kaubamärgikohtul, mille jurisdiktsioon põhineb artikli 93 lõikel 5, on jurisdiktsioon ainult selle liikmesriigi territooriumil sooritatud toimingute või tehtud ähvarduste puhul, kus nimetatud kohus asub.

Artikkel 95
Kehtivuse presumptsioon

1. Ühenduse kaubamärgikohtud käsitlevad Ühenduse kaubamärki kehtivana seni kuni kostja vaidlustab märgi kehtivuse, esitades vastuhagi kehtivuse kaotamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.

2. Ühenduse kaubamärgi kehtivust ei saa vaidlustada mitterikkumise tunnistamiseks algatatud hagi käigus.

3. Artikli 92 punktides a ja c nimetatud hagide puhul on Ühenduse kaubamärgi tühistamisega või kehtetuks tunnistamisega seotud kaitseväide, mis ei ole esitatud vastuhagina, lubatud juhul, kui kostja väidab, et Ühenduse kaubamärgi omaniku õigused saab kasutamata jätmise tõttu tühistada või et Ühenduse kaubamärgi saab tunnistada kehtetuks kostja varasema õiguse alusel.

Artikkel 96
Vastuhagid

1. Tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitatud vastuhagi võib tugineda vaid käesolevas määruses nimetatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise põhjustele.

2. Ühenduse kaubamärgikohus lükkab tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitatud vastuhagi avalduse tagasi, kui ameti otsus, mis käsitleb sama objekti ja vastuhagi esitamise põhjust ning hõlmab samu pooli, on muutunud lõplikuks.

3. Kui vastuhagi esitatakse kohtuprotsessi käigus, milles kaubamärgi omanik ei osale, siis informeeritakse teda sellest ning ta võib saada protsessi pooleks kooskõlas siseriiklikes õigusaktides sätestatud tingimustega.

4. Ühenduse kaubamärgikohus, millele esitatakse vastuhagi avaldus Ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks, teatab ametile vastuhagi esitamise kuupäeva. Amet kannab selle Ühenduse kaubamärkide registrisse.

5. Tuleb kohaldada artikli 56 lõikeid 2-5.

6. Kui Ühenduse kaubamärgikohus on teinud Ühenduse kaubamärgi tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitatud vastuhagi avalduse menetluses lõpliku otsuse, saadetakse ametile otsuse koopia. Nimetatud saatmise kohta võivad järelepärimise esitada kõik pooled. Amet kannab otsuse Ühenduse kaubamärkide registrisse kooskõlas rakendusmääruse sätetega.

7. Tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitatud vastuhagi arutav Ühenduse kaubamärgikohus võib Ühenduse kaubamärgi omaniku taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist menetluse peatada ning nõuda, et kostja esitaks ametile kohtu määratud tähtaja jooksul taotluse tühistamiseks või kehtetuks tunnistamise taotluse. Kui taotlust selle tähtaja jooksul ei esitata, siis kohtumenetlus jätkub; vastuhagi loetakse tagasivõetuks. Kohaldatakse artikli 100 lõiget 3.

Artikkel 97
Rakendatav õigus

1. Ühenduse kaubamärgikohtud kohaldavad käesoleva määruse sätteid.

2. Kõikidel juhtudel, mida käesolev määrus ei hõlma, kohaldab Ühenduse kaubamärgikohus siseriiklikke õigusakte, kaasa arvatud selle riigi rahvusvahelist õigust käsitlevad aktid.

3. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldab Ühenduse kaubamärgikohus menetluseeskirju, mida kohtu asukohaks olevas liikmesriigis rakendatakse siseriiklike kaubamärkidega seotud sama tüüpi hagidele.

Artikkel 98
Sanktsioonid

1. Kui Ühenduse kaubamärgikohus otsustab, et kostja on rikkunud või ähvardanud rikkuda Ühenduse kaubamärki, siis annab ta välja kohtumääruse, mis keelab kostjal Ühenduse kaubamärki rikkuvaid või rikkuda ähvardavaid toiminguid jätkata, juhul kui ei ole põhjust toimida teisiti. Kohus võtab ka siseriiklikes õigusaktides meetmeid, mis kindlustavad nimetatud keelu järgimise.

2. Teistel juhtudel kohaldab Ühenduse kaubamärgikohus selle liikmesriigi õigusakte, kus rikkumine või rikkumisähvardus aset leidis, kaasa arvatud selle riigi rahvusvahelist õigust käsitlevad aktid.

Artikkel 99
Ajutised ja kaitsemeetmed

1. Liikmesriikide kohtutele, kaasa arvatud Ühenduse kaubamärgikohtud, võib esitada taotluse võtta Ühenduse kaubamärgi või Ühenduse kaubamärgi taotluse suhtes ajutisi meetmeid, kaasa arvatud kaitsemeetmed, mis on kooskõlas selle riigi siseriiklikke kaubamärke käsitlevate õigusaktidega, seda isegi juhul, kui käesoleva määruse kohaselt on kõnesolevas küsimuses jurisdiktsioon teise liikmesriigi Ühenduse kaubamärgikohtul.

2. Ühenduse kaubamärgikohtul, mille jurisdiktsioon põhineb artikli 9 lõigetel 1, 2, 3 või 4, on õigus võtta ajutisi ja kaitsemeetmeid, mis jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni III osa järgi on tunnustamise ja täidesaatmise puhul kohaldatavad liikmesriigi territooriumil. Teistel kohtutel sellist jurisdiktsiooni ei ole.

Artikkel 100
Omavahel seotud toimingute erireeglid

1. Kui ei ole põhjust toimida teisiti, siis Ühenduse kaubamärgikohus, mis arutab artiklis 92 nimetatud hagi, välja arvatud mitterikkumishagid, peatab menetluse omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist, kui käsitletava Ühenduse kaubamärgi kehtivust arutatakse vastuhagi alusel juba teises Ühenduse kaubamärgikohtus või kui ametile on juba esitatud tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus.

2. Kui ei ole põhjust toimida teisiti, siis amet, arutades tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlust, peatab menetluse omal algatusel pärast poolte ärakuulamist või ühe poole taotlusel ja pärast teiste poolte ärakuulamist, kui käsitletava Ühenduse kaubamärgi kehtivust arutatakse vastuhagi alusel juba Ühenduse kaubamärgikohtus. Ent Ühenduse kaubamärgikohtus toimuva menetluse ühe poole taotlusel võib kohus pärast teiste menetluse poolte ärakuulamist menetluse peatada. Sellisel juhul jätkab amet peatatud menetlust.

3. Kui Ühenduse kaubamärgikohus menetluse peatab, võib ta peatamise ajaks määrata ajutiste ja kaitsemeetmete võtmise.

Artikkel 101
Ühenduse teise astme kaubamärgikohtute jurisdiktsioon; edasine vaidlustamine

1. Ühenduse teise astme kaubamärgikohtule esitatud apellatsioon põhineb Ühenduse esimese astme kaubamärgikohtu otsusel, mis on vastu võetud artiklis 92 nimetatud hagide ja nõuetega seotud menetluse tulemusel.

2. Ühenduse teise astme kaubamärgikohtusse hagi esitamise tingimused kehtestatakse selle riigi õigusaktidega, kus nimetatud kohus asub.

3. Ühenduse teise astme kaubamärgikohtute otsustele kohaldatakse siseriiklikke erireegleid teistkordse edasikaebamise kohta.

3. OSA
ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDEGA SEOTUD MUUD VAIDLUSED
Artikkel 102
Ühenduse kaubamärgikohtuteks mitteolevate siseriiklike kohtute jurisdiktsiooni
kohta käivad lisasätted

1. Liikmesriikides, mille kohtutel on jurisdiktsioon kooskõlas artikli 90 lõikega 1, on kõigi hagide puhul, välja arvatud artiklis 92 nimetatud hagid, jurisdiktsioon nendel kohtutel, millel oleks jurisdiktsioon ratione loci ja ratione materiae selles riigis registreeritud siseriikliku kaubamärgiga seotud hagide puhul.

2. Ühenduse kaubamärgiga seotud hagisid, välja arvatud artiklis 92 nimetatud hagid, mille puhul artikli 90 lõike 1 ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt ei ole jurisdiktsiooni ühelgi kohtul, võib arutada selle liikmesriigi kohtus, kus asub amet.

Artikkel 103
Siseriikliku kohtu kohustus

Siseriiklik kohus, mis arutab Ühenduse kaubamärgiga seotud hagi, välja arvatud artiklis 92 nimetatud hagid, käsitleb kaubamärki kehtivana.

4. OSA
ÜLEMINEKUSÄTE
Artikkel 104
Jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni kohaldamisega
seotud üleminekusäte

Eelmiste artiklite järgi kohaldamisele kuuluvad jurisdiktsiooni ja täitemenetluse konventsiooni sätted kehtivad kõigi liikmesriikide puhul ainult nimetatud konventsiooni selle tekstina, mis on antud ajahetkel selles riigis jõus.

XI PEATÜKK
TOIME LIIKMESRIIKIDE SEADUSTELE
1. OSA
TSIVIILHAGID ENAMA KUI ÜHE KAUBAMÄRGI KOHTA
Artikkel 105
Ühenduse kaubamärke ja siseriiklikke kaubamärke käsitlevad samaaegsed ja
üksteisele järgnevad tsiviilhagid

1. Kui erinevate liikmesriikide kohtutele esitatakse samu pooli hõlmavad ja samal põhjusel rikkumise vastu esitatud hagid ning üks hagi puudutab Ühenduse kaubamärki ja teine siseriiklikku kaubamärki, siis:

(a) kohus, kuhu ei esitatud hagiavaldust esimesena, loobub omal algatusel jurisdiktsioonist kohtu suhtes, kuhu hagiavaldus esimesena esitati, kui asjassepuutuvad kaubamärgid on identsed ja kehtivad identsete kaupade või teenuste puhul; kohus, mis peaks oma jurisdiktsioonist loobuma, võib menetluse peatada, kui teise kohtu jurisdiktsioon vaidlustatakse;

(b) kohus, kuhu ei esitatud hagi esimesena, võib oma menetluse peatada, kui asjassepuutuvad kaubamärgid on identsed ja kehtivad sarnaste kaupade või teenuste puhul ning kui asjassepuutuvad kaubamärgid on sarnased ja kehtivad identsete või sarnaste kaupade ja teenuste puhul.

2. Ühenduse kaubamärgi rikkumise hagi arutav kohus lükkab hagiavalduse tagasi, kui samadel põhjustel ja samade poolte vahel toimunud menetluses on tehtud lõplik otsus identsete kaupade või teenuste puhul kehtiva identse siseriiklikku kaubamärgi kohta.

3. Kohus, mis arutab siseriikliku kaubamärgi rikkumis hagi, lükkab hagiavalduse tagasi, kui samadel põhjustel ja samade poolte vahel toimunud menetluses on tehtud lõplik otsus, mis puudutab identsete kaupade või teenuste puhul kehtivat identset Ühenduse kaubamärki.

4. Ajutistele meetmetele, sealhulgas kaitsemeetmetele ei kohaldata lõikeid 1, 2 ja 3.

2. OSA
SISERIIKLIKE ÕIGUSAKTIDE KOHALDAMINE ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE KASUTAMISE KEELAMISEKS
Artikkel 106
Ühenduse kaubamärkide kasutamise keelamine

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, siis ei mõjuta käesolev määrus liikmesriikide seadustest tulenevat õigust kasutada artikli 8 või artikli 52 lõike 2 mõistes varasemate õiguste rikkumise vastu esitatud nõudeid hilisema Ühenduse kaubamärgi kasutamise suhtes. Artikli 8 lõigete 2 ja 4 mõistes varasemate õiguste rikkumise vastu esitatud nõudeid ei saa kasutada, kui varasemate õiguste omanikul ei ole enam võimalik taotleda Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist kooskõlas artikli 53 lõikega 2.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, siis ei mõjuta käesolev määrus õigust algatada menetlust vastavalt riigi tsiviil-, administratiiv- või kriminaalõigusele või kooskõlas Ühenduse õigusaktide sätetega, et keelata Ühenduse kaubamärgi kasutamine sellises ulatuses, mis selle liikmesriigi või Ühenduse õigusaktide järgi võimaldaks keelata siseriikliku kaubamärgi kasutamise.

Artikkel 107
Kohaliku tähendusega varasemad õigused

1. Sellise varasema õiguse omanik, mida kohaldatakse ainult mingile kindlale piirkonnale, võib vaidlustada Ühenduse kaubamärgi kasutamise territooriumil, kus tema õigus on kaitstud asjassepuutuva liikmesriigi õigusaktidega lubatud ulatuses.

2. Lõige 1 lakkab toimimast, kui varasema õiguse omanik on teadlik Ühenduse kaubamärgi kasutamisest territooriumil, kus tema õigus on kaitstud, viie järjestikuse aasta jooksul, ja on sellise kasutamisega nõustunud, välja arvatud juhud, kui Ühenduse kaubamärgi taotlus oli esitatud pahauskselt.

3. Ühenduse kaubamärgi omanikul puudub õigus vaidlustada lõikes 1 nimetatud õiguste kasutamist seda isegi juhul, kui neid õigusi ei saa enam kasutada Ühenduse kaubamärgi vastu.

3. OSA
ÜHENDUSE KAUBAMÄRGI TAOTLUSE MUUTMINE SISERIIKLIKU
KAUBAMÄRGI TAOTLUSEKS
Artikkel 108
Siseriikliku menetluse kohaldamise nõue

1. Ühenduse kaubamärgi taotleja või omanik võib nõuda Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmist siseriikliku kaubamärgi taotluseks

(a) ulatuses, milles Ühenduse kaubamärgi taotlusest on keeldutud, ta on tagasi võetud või tagasivõetuks loetud;

(b) ulatuses, milles Ühenduse kaubamärk on kehtivuse kaotanud.

2. Muutmine ei ole võimalik järgmistel juhtudel:

(a) kui Ühenduse kaubamärgi omaniku õigused on tühistatud mittekasutamise tõttu, välja arvatud juhud, kui liikmesriigis, mille puhul muutmist nõutakse, on kaubamärki kasutatud selliselt, et seda võib nimetatud liikmesriigi seaduste alusel lugeda tõeliseks kasutamiseks;

(b) kaitse soovimisel liikmesriigis, kus ameti või siseriikliku kohtu otsuse kohaselt kohaldatakse Ühenduse kaubamärgi taotlusele või Ühenduse kaubamärgile registreerimisest keeldumise põhjusi või tühistamise või kehtetuse põhjusi.

3. Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmisest tuleneva siseriikliku kaubamärgi taotluse puhul kehtib asjassepuutuva liikmesriigi suhtes nimetatud taotluse või kaubamärgi esitamiskuupäev või prioriteedikuupäev ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemus, mida on nõutud kooskõlas artikliga 34 või 35.

4. Kui ühenduse kaubamärgi taotlust peetakse tagasivõetuks, saadab amet taotlejale teatise, milles määrab muutmisavalduse esitamiseks kolmekuulise tähtaja alates teatise kuupäevast.

5. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus võetakse tagasi või ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse registreeritud loobumise või registreerimise pikendamata jätmise tõttu, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil ühenduse kaubamärgi taotlus tagasi võeti või mil ühenduse kaubamärk aegus.

6. Kui ühenduse kaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ameti otsusega või kui ühenduse kaubamärk kaotab kehtivuse ameti või ühenduse kaubamärgi kohtu otsuse tagajärjel, esitatakse muutmisavaldus kolme kuu jooksul pärast kuupäeva, mil kõnealune otsus jõustus.

7. Artiklis 32 nimetatud toime lõpeb, kui nõuet ei esitata õigeaegselt.

Artikkel 109
Muutmisnõude esitamine, avaldamine ja edastamine

1. Muutmisnõue esitatakse ametile ja selles nimetatakse ära liikmesriigid, kus soovitakse siseriikliku kaubamärgi registreerimise menetluse eeskirjade kohaldamist. Nõuet ei loeta esitatuks enne muutmislõivu tasumist.

2. Kui Ühenduse kaubamärgi taotlus on avaldatud, kantakse selliste nõuete vastuvõtmine Ühenduse kaubamärkide registrisse ja muutmisnõue avaldatakse.

3. Ühendus kontrollib, kas taotletud muudatus vastab käesolevas määruses, eelkõige artikli 108 lõigetes 1, 2, 4, 5 ja 6 ning käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning rakendusmääruses sätestatud vorminõuetele. Kui need tingimused on täidetud, edastab amet muutmisavalduse selles märgitud liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametitele.

Artikkel 110
Muutmisele esitatavad formaalnõuded

1. Iga tööstusomandi õiguskaitse keskamet, kellele taotlus edastatakse, võib saada ametilt taotlust käsitlevat mis tahes lisateavet, mis võimaldab ametil teha otsuse muutmise tulemusel saadud kaubamärgi kohta.

2. Ühenduse kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi puhul, mis edastatakse kooskõlas artikliga 109, ei kohaldata siseriiklike õigusaktide formaalnõudeid, mis erinevad käesolevas määruses või rakendusmääruses sätestatuist või täiendavad neid.

3. Tööstusomandi keskamet, kellele nõue edastatakse, võib nõuda, et taotleja tähtaja jooksul, mis ei ole lühem kui kaks kuud:

(a) tasub siseriikliku taotluse lõivu;

(b) esitab tõlke ühes selle riigi riigikeeltest, mida nimetatakse nõudes ja sellega kaasnevates dokumentides;

(c) esitab kontaktaadressi asjaomases riigis;

(d) esitab asjaomase riigi poolt nõutud arvu kaubamärgi reproduktsioone.

XII PEATÜKK
AMET
1. OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 111
Õiguslik staatus

1. Amet on Ühenduse instants. Ta on juriidiline isik.

2. Liikmesriikides on ametil kõige ulatuslikum selle riigi seadustega juriidilisele isikule lubatud õiguslik pädevus; sealhulgas võib ta omandada ja käsutada vallasvara ja kinnisvara ning osaleda kohtumenetluses.

3. Ametit esindab ameti president.

Artikkel 112
Personal

1. Ameti personalile kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalimäärust, Euroopa ühenduste teiste teenistujate tööhõive eeskirju ja Euroopa ühenduste institutsioonide vahelise kokkuleppe alusel nimetatud personalimääruse ja tööhõive eeskirjade jõustumiseks vastu võetud reegleid; see ei puuduta artikli 131 kohaldamist apellatsioonikomisjoni liikmetele.

2. Kahjustamata artikli 120 toimet, rakendab amet oma personali suhtes igale organile personalimääruse ja teiste teenistujate tööhõive eeskirjade poolt antud volitusi.

Artikkel 113
Privileegid ja immuniteedid

Ametile kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 114
Vastutus

1. Ameti lepingulist vastutust reguleerib lepingule kohaldatav seadus.

2. Euroopa Kohus on pädev otsust langetama kooskõlas ameti sõlmitud lepingus sisalduvate arbitraañi klauslitega.

3. Mittelepingujärgsete kohustuste korral heastab amet kooskõlas liikmesriikide seaduste üldpõhimõtetega tema osakondade või teenistujate poolt tööülesannete täitmisel tekitatud kahju.

4. Euroopa Kohtul on jurisdiktsiooni lõikes 3 nimetatud kahjude hüvitamisega seotud kohtuvaidluste puhul.

5. Ameti teenistujate vastutust ameti ees reguleerivad nende personalimääruse või neile kohaldatavate tööhõive eeskirjade sätted.

Artikkel 115
Keeled

1. Ühenduse kaubamärgi taotlus esitatakse ühes Euroopa Ühenduse ametlikest keeltest.

2. Ameti keeled on inglise, prantsuse, saksa, itaalia ja hispaania keel.

3. Taotleja peab ära märkima teise keele, mida ta ameti keelena aktsepteerib protesti, tühistamise või kehtetuks tunnistamisega seotud menetluse puhul.

Kui taotlus on esitatud keeles, mis ei kuulu ameti keelte hulka, siis korraldab amet artikli 26 lõike 1 kohase taotluse tõlkimise taotleja poolt märgitud keelde.

4. Kui Ühenduse kaubamärgi taotleja on ametis toimuva menetluse ainus pool, siis on menetluse keeleks Ühenduse kaubamärgi taotluse keel. Kui taotlus oli keeles, mis ei kuulu ameti keelte hulka, võib amet saata taotlejale kirjalikke teateid taotleja poolt taotluses märgitud teises keeles.

5. Vastulause teade ja tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotlus esitatakse ühes ameti keeltest.

6. Kui vastavalt lõikele 5 vastulause teate või tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse jaoks valitud keel on kaubamärgi taotluse keel või taotluse esitamisel teise keelena märgitud keel, siis viiakse menetlus läbi selles keeles.

Kui vastavalt lõikele 5 vastulause teate või tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluse jaoks valitud keel ei ole kaubamärgi taotluse keel ega taotluse esitamisel teise keelena märgitud keel, siis peab vastulause esitanud pool või tühistamist või kehtetuks tunnistamist taotlev pool omal kulul korraldama oma taotluse tõlkimise kas kaubamärgi taotluse keelde, eeldusel, et see on ameti keel, või taotluse esitamisel teise keelena märgitud keelde. Tõlge esitatakse rakendusmääruses kehtestatud tähtaja jooksul. Keel, millesse taotlus on tõlgitud, saab siis menetluskeeleks.

7. Vaidlustamise, tühistamise, kehtetuks tunnistamise või apellatsioonimenetluse pooled võivad kokku leppida, et menetluskeelena kasutatakse mõnda teist Euroopa Ühenduse ametlikku keelt.

Artikkel 116
Avaldamine; registrisse kandmine

1. Ühenduse kaubamärgi taotlus, mis on kooskõlas artikli 26 lõikes 1 kirjeldatuga, samuti vastavalt käesolevale määrusele või rakendusmäärusele kogu avaldamisele kuuluv informatsioon avaldatakse kõigis Euroopa Ühenduse ametlikes keeltes.

2. Ühenduse kaubamärkide registrisse tehakse kõik kanded kõigis Euroopa Ühenduse ametlikes keeltes.

3. Kahtluse korral loetakse autentseks selle ameti keeles olev tekst, kuhu Ühenduse kaubamärgi taotlus on esitatud. Kui taotlus on esitatud Euroopa Ühenduse ametlikus keeles, mis ei kuulu ameti keelte hulka, siis loetakse autentseks taotleja poolt märgitud teises keeles olev tekst.

Artikkel 117
Tõlkimine

Ameti töös vajalikud tõlketeenused tagab Ühenduse organite tõlkekeskus, kui see tegutsemist alustab.

Artikkel 118
Seaduslikkuse järelevalve

1. Komisjon kontrollib ameti presidendi sellise tegevuse seaduslikkust, mille puhul ei ole Euroopa Liidu õigusaktides ette nähtud seaduslikkuse järelevalvet teiste organite poolt, samuti kontrollib amet vastavalt artiklile 133 ameti juurde kuuluva eelarvekomitee tegevuse seaduslikkust.

2. Kui lõikes 1 nimetatud tegevus on seaduse vastane, siis nõuab Komisjon selle muutmist või tühistamist.

3. Asjassepuutuvad liikmesriigid ning otseselt ja isiklikult asjassepuutuvad isikud võivad juhtida Komisjoni tähelepanu kas otseselt või kaudselt lõikele 1 vastavale tegevusele, taotledes selle seaduslikkuse kontrollimist. Sellekohane taotlus esitatakse Komisjonile ühe kuu jooksul, arvates päevast, millal asjassepuutuv pool sai esimest korda teadlikuks kõnealusest tegevusest. Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul. Kui selle aja jooksul otsust ei langetata, loetakse küsimus päevakorrast mahavõetuks.

Artikkel 118a
Juurdepääs dokumentidele

1. Ühtlustamisameti poolt hallatavate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele.10

2. Haldusnõukogu võtab määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks vastu praktilised meetmed kuue kuu jooksul pärast seda, kui jõustub nõukogu 18. juuni 2003 määrus (EÜ) nr 1653/2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta.11

3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastuvõetud ühtlustamisameti otsuste peale võidakse esitada kaebus ombudsmanile või algatada kohtuasi Euroopa Ühenduste Kohtus vastavalt asutamislepingu artiklite 195 ja 230.

2. OSA
AMETI JUHTIMINE
Artikkel 119
Presidendi volitused

1. Ametit juhib president.

2. Selleks on presidendil järgmised funktsioonid ja volitused:

(a) ta võtab kõik vajalikud meetmed ameti funktsioneerimise tagamiseks, kaasa arvatud ametisiseste haldusjuhendite vastuvõtmine ja teadete avaldamine;

(b) ta võib teha komisjonile ettepanekuid käesoleva määruse, rakendusmääruse, apellatsioonikomisjoni menetluseeskirjade, lõivude kehtestamise korra ja teist Ühenduse kaubamärkide puhul kohaldatavate reeglite muutmiseks pärast konsulteerimist haldusnõukoguga ning lõivude määruse ja käesoleva määruse eelarveliste sätete puhul, eelarvekomiteega;

(c) ta koostab ameti tulude ja kulude plaani ning vastutab eelarve täitmise eest;

(d) ta esitab igal aastal Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja haldusnõukogule juhtimisaruande;

(e) tal on personali suhtes artikli 112 lõikes 2 kehtestatud volitused;

(f) ta võib oma volitusi delegeerida.

3. Presidenti abistavad kaks või rohkem asepresidenti. Kui president ei viibi kohal või ei suuda oma ülesandeid täita, asendab teda vastavalt haldusnõukogu kehtestatud protseduurireeglitele asepresident või üks asepresidentidest.

Artikkel 120
Kõrgemate ametnike ametissenimetamine

1. Ameti presidendi nimetab ametisse Euroopa Ühenduse Nõukogu vähemalt kolme kandidaadi hulgast, kelle nimekirja valmistab ette haldusnõukogu. Presidendi võib ametist vabastada Euroopa Liidu Nõukogu kes tegutseb haldusnõukogu ettepanekul.

2. Presidendi ametisoleku aeg ei tohi ületada viis aastat. Ametisoleku aega saab pikendada.

3. Ameti asepresident või asepresidendid nimetatakse ametisse või vabastatakse ametist kooskõlas lõikega 1 pärast konsulteerimist presidendiga.

4. Euroopa Ühenduse Nõukogul on distsiplinaarne võim käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 nimetatud ametnike üle.

3. OSA
HALDUSNÕUKOGU
Artikkel 121
Moodustamine ja volitused

1. Käesolevaga luuakse ameti juurde kuuluv haldusnõukogu. Arvestades artikliga 5 eelarvekomiteele antud volitusi eelarve ja finantskontrolli alal, on haldusnõukogul alljärgnevad volitused.

2. Haldusnõukogu koostab artiklis 120 nimetatud kandidaatide nimekirjad.

3. Haldusnõukogu määrab Ühenduse kaubamärgi taotluste esmase esitamise tähtpäeva kooskõlas artikli 143 lõikega 3.

4. Haldusnõukogu nõustab presidenti küsimustes, mis kuuluvad ameti kompetentsi.

5. Haldusnõukoguga peab konsulteerima enne ametis toimuva menetluse juhtnööride vastuvõtmist ja teistel käesolevas määruses sätestatud juhtudel.

6. Haldusnõukogu võib esitada presidendile ja Komisjonile seisukohti ja informatsiooni saamise taotlusi, kui ta peab seda vajalikuks.

Artikkel 122
Struktuur

1. Haldusnõukogusse kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks esindaja Komisjonist ning nende asendusliikmed.

2. Kooskõlas haldusnõukogu protseduurireeglite sätetega võivad haldusnõukogu liikmeid abistada nõu-andjad või eksperdid.

Artikkel 123
Juhatus

1. Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asendab juhatajat ex officio, kui viimane ei saa oma kohustusi täita.

2. Esimehe ja aseesimehe ametisoleku aeg on kolm aastat. Ametisoleku aega saab pikendada.

Artikkel 124
Istungid

1. Haldusnõukogu istungid kutsub kokku haldusnõukogu esimees.

2. Aruteludest võtab osa ameti president, kui haldusnõukogu ei otsusta teisiti.

3. Haldusnõukogu koguneb korralisele istungile üks kord aastas; lisaks sellele koguneb ta istungile, kui selle kutsub kokku esimees või Komisjon või üks kolmandik liikmesriikidest.

4. Haldusnõukogu võtab vastu protseduurireeglid.

5. Haldusnõukogu langetab otsused liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Otsused, mida haldusnõukogu on volitatud vastu võtma kooskõlas artikli 120 lõigetega 1 ja 3, nõuavad liikmesriikide esindajate kolmeneljandikulist häälteenamust.

6. Haldusnõukogu võib kutsuda oma istungitele vaatlejaid.

7. Haldusnõukogu sekretariaadi määrab amet.

4. OSA
MENETLUSE LÄBIVIIMINE
Artikkel 125
Kompetents

Käesolevas määruses kehtestatud menetlustes on kompetentsed otsuseid langetama:

(a) eksperdid;

(b) vastulause osakond;

(c) kaubamärgiosakond ja juriidiline osakond;

(d) tühistamisosakonnad;

(e) apellatsioonikomisjonid.

Artikkel 126
Eksperdid

Eksperdi ülesanne on teha ameti nimel otsuseid Ühenduse kaubamärgi taotlustega seotud küsimustes (kaasa arvatud artiklites 36, 37, 38 ja 66 nimetatud küsimused), välja arvatud vastulause osakonna kompetentsi kuuluvad küsimused.

Artikkel 127
Protestide osakond

1. Vastulause osakonna ülesanne on teha otsuseid Ühenduse kaubamärkide registreerimise taotluste kohta esitatud vastulausete kohta.

2. Vastulausete osakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ettenähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.9

Artikkel 128
Kaubamärgiosakond ja juriidiline osakond

1. Kaubamärgiosakonna ja juriidilise osakonna ülesanne on langetada neid käesolevas määruses sätestatud otsuseid, mis ei kuulu ekspertide, vastulause osakonna või tühistamisosakonna kompetentsi. Eelkõige on kaubamärgiosakonna ja juriidilise osakonna ülesanne langetada otsuseid Ühenduse kaubamärkide registrisse tehtavate kannete küsimustes.

2. Kaubamärgiosakonna ja juriidilise osakonna ülesanne on artiklis 89 nimetatud professionaalsete esindajate nimekirja pidamine.

3. Osakonna nimel teeb otsuse üks osakonna töötaja.

Artikkel 129
Tühistamisosakonnad

1. Tühistamisosakonna ülesanne on teha otsuseid Ühenduse kaubamärgi tühistamise või kehtetuks tunnistamise taotluste kohta.

2. Tühistamisosakonna otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel. Vähemalt ühel liikmel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel rakendusmääruses ettenähtud erijuhtudel teeb otsuse üks liige.9

Artikkel 130
Apellatsiooninõukogud

1. Apellatsiooninõukogude ülesanne on teha otsuseid apellatsioonide kohta, mis esitatakse ekspertide, vastulause osakonna, kaubamärgiosakonna ja juriidilise osakonna ning tühistamisosakondade otsuste peale.

2. Apellatsiooninõukogude otsused võetakse vastu kolme liikme osalemisel, kellest vähemalt ühel peab olema õigusalane kvalifikatsioon. Teatavatel erijuhtudel võetakse otsused vastu suure nõukoguga, keda juhib apellatsiooninõukogude juhataja või üks liige, kellel peab olema õigusalane kvalifikatsioon.9

3. Suure nõukogu jurisdiktsiooni alla kuuluvate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse juhtumi või seda õigustavate asjaolude õiguslikku raskust või tähtsust. Sellised juhtumid võib saata arutamiseks suurele nõukogule:

a) artikli 157 lõikes 3 osutatud menetluseeskirjade kohaselt asutatud apellatsiooninõukogu või

b) juhtumiga tegelev nõukogu.9

4. Suure nõukogu koosseis ja talle asja arutamiseks saatmise eeskirjad sätestatakse artikli 157 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjade kohaselt.9

5. Ühe liikme vastutusalasse kuuluvate erijuhtude määramisel tuleks võtta arvesse õiguslike või asjaga seotud küsimuste lihtsust, üksikjuhu piiratud tähtsust või muude eriliste asjaolude puudumist. Otsuse anda juhtum läbivaatamiseks ühele liikmele teeb juhtumiga tegelev nõukogu. Täiendavad üksikasjad tuleks sätestada artikli 157 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjades.9

Artikkel 131
Apellatsiooninõukogude liikmete sõltumatus
9

1. Apellatsiooninõukogude esimees ja nõukogude juhatajad määratakse ametisse viieks aastaks vastavalt artiklis 120 sätestatud ameti juhataja ametisse nimetamise korrale. Kõnealuse ajavahemiku jooksul ei või neid ametist tagandada, kui selliseks tagandamiseks ei ole tõsist põhjust ja Euroopa Ühenduste Kohus ei tee ametisse nimetanud organi taotlusel vastavasisulist otsust. Apellatsiooninõukogude esimehe ja nõukogude juhatajate ametiaega võib pikendada täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul.

Apellatsiooninõukogude esimehel on muu hulgas haldus- ja korraldustegevust käsitlevad volitused, milleks on eelkõige:

a) nõukogude töö korraldamise ja eeskirjade sätestamise eest vastutavate apellatsiooninõukogude asutuse juhtimine, mis on nähtud ette artikli 157 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjades;

b) asutuse otsuste rakendamise tagamine;

c) nõukogule juhtumite jagamine apellatsiooninõukogude asutuse määratud objektiivsete kriteeriumide alusel;

d) nõukogude ameti esimehele rahavajaduste edastamine kulukalkulatsioonide koostamise eesmärgil.

Apellatsiooninõukogude esimees tegutseb suure nõukogu juhatajana.

Täiendavad üksikasjad tuleks sätestada artikli 157 lõikes 3 osutatud nõukogude menetluseeskirjades.

2. Haldusnõukogu määrab apellatsiooninõukogude liikmed ametisse viieks aastaks. Nende ametiaega võib pikendada täiendavaks viieks aastaks või kuni pensionieani, kui sellesse ikka jõutakse pikendatud ametiaja jooksul.

3. Apellatsiooninõukogude liikmeid võib ametist tagasi kutsuda üksnes juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui Euroopa Ühenduste Kohus teeb selle kohta otsuse pärast seda, kui haldusnõukogu on juhtumi talle apellatsiooninõukogude esimehe soovitusel esitanud ja kui ta on pidanud nõu selle nõukogu juhatajaga, millesse asjaomane liige kuulub.

4. Apellatsiooninõukogude esimees, iga nõukogu juhataja ja nende liikmed on sõltumatud. Otsuste tegemisel ei ole nad seotud mingite suunistega.

5. Apellatsiooninõukogu esimees ning nõukogude juhatajad ega liikmed ei või olla vastulausete osakondade, kaubamärkide ja tööstusdisainilahenduste haldus- ja õigusosakondade ega tühistamisosakondade kontrollijad ega liikmed.

Artikkel 132
Kõrvaldamine ja taandamine

1. Eksperdid ja ameti osakondade töötajad või apellatsioonikomisjonide liikmed ei tohi osaleda menetluses, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid või nad on varem osalenud ühe poole esindajana. Vastulause osakonna kolmest töötajast kaks ei tohi enne osaleda taotluse ekspertiisis. Tühistamisosakondade töötajad ei tohi osaleda menetluses, kui nad on osa võtnud juhtumi kohta lõpliku otsuse langetamisest registreerimismenetluses või vastulause menetluses. Apellatsioonikomisjonide liikmed ei tohi osaleda apellatsioonimenetluses, kui nad on osalenud apelleeritava otsuse tegemisel.

2. Kui osakonna töötaja või apellatsioonikomisjoni liige otsustab lõikes 1 nimetatud põhjusel või mõnel muul põhjusel, et ta ei tohi menetluses osaleda, teatab ta sellest vastavale osakonnale või apellatsioonikomisjonile.

3. Menetluse pool võib lõikes 1 nimetatud põhjustel või erapoolikuse kahtluse korral taotleda ekspertide ja osakondade töötajate või apellatsioonikomisjonide liikmete taandamist. Taandamistaotlust ei võeta vastu, kui pool on alustanud menetluses osalemist, olles teadlik taandamistaotluse põhjusest. Taandamistaotluse põhjuseks ei tohi olla ekspertide, töötajate või liikmete rahvus.

4. Osakonnad ja apellatsioonikomisjonid otsustavad lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud juhtumitel menetluse läbiviimise asjassepuutuva liikme või töötaja osavõtuta. Selle otsuse tegemiseks asendab tagasiastunud või taandatud osakonna töötajat või apellatsioonikomisjoni liiget asendusliige.

5. OSA
EELARVE JA FINANTSKONTROLL
Artikkel 133
Eelarvekomisjon

1. Käesolevaga luuakse ameti juurde eelarvekomitee. Eelarvekomiteel on talle käesolevas osas ja artikli 39 lõikes 4 antud volitused.

2. Artikli 121 lõiget 6, artikleid 122, 123 ja artikli 124 lõikeid 1-4, 6 ja 7 kohaldatakse eelarvekomiteele mutatis mutandis.

3. Eelarvekomitee võtab oma otsused vastu liikmesriikide esindajate lihthäälteenamusega. Ent otsuste puhul, mida eelarvekomitee on volitatud vastu võtma vastavalt artikli 39 lõikele 4, artikli 135 lõikele 3 ja artiklile 138, on nõutav liikmesriikide esindajate kolmeneljandikuline häälteenamus. Mõlemal juhul on igal liikmesriigil üks hääl.

Artikkel 134
Eelarve

1. Ameti kõik kavandatavad tulud ja kulud arvestatakse välja igaks rahandusaastaks ning näidatakse ära ameti eelarves; rahandusaasta kattub kalendriaastaga.

2. Eelarves tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3. Ilma et see piiraks muud liiki sissetulekuid, sisaldavad tulud lõive käsitlevate eeskirjade alusel makstavaid lõive, artiklis 140 nimetatud Madridi protokolli alusel Euroopa ühendusi nimetavast rahvusvahelisest registreeringust tulenevaid lõive ja muid Madridi protokolli osaliste tehtavaid makse ja vastavalt vajadusele Euroopa ühenduste üldeelarve komisjoni eelarveosast eraldi rubriigi alt eraldatud subsiidiumi.

Artikkel 135
Eelarve ettevalmistamine

1. President koostab igal aastal ameti kulude ja tulude kalkulatsiooni järgmiseks aastaks ja saadab selle koos ameti ametikohtade nimekirjaga hiljemalt iga aasta 31. märtsiks eelarvekomiteele.

2. Kui eelarve kalkulatsioonis on nähtud ette Euroopa Ühenduse toetus, edastab eelarvekomitee selle kalkulatsiooni viivitamatult Komisjonile, mis omakorda edastab selle Euroopa Ühenduse eelarvet koostavale organile. Komisjon võib esialgsele kalkulatsioonile lisada oma seisukoha.

3. Eelarvekomitee võtab vastu eelarve, mis peab sisaldama ametikohtade nimekirja. Kui eelarve kalkulatsioonis sisaldub toetussumma Euroopa Ühenduse üldeelarvest, siis vajaduse korral ameti eelarvet muudetakse vastavalt.

Artikkel 136
Audit ja kontroll

1. Ühtlustamisameti juurde luuakse siseaudit, mida tuleb täita asjakohaste rahvusvaheliste standardite kohaselt. Eesistuja nimetatud siseaudiitor vastutab eesistuja ees ühtlustamisameti eelarve täitmise süsteemide ja menetluste nõuetekohasuse kontrollimise eest.

2. Siseaudiitor nõustab eesistujat riskide juhtimisel, esitades sõltumatuid arvamusi haldus- ja kontrollsüsteemide taseme kohta ning andes soovitusi, kuidas toimingute teostamistingimusi parandada ja usaldusväärset finantsjuhtimist edendada.

3. Eelarvevahendite käsutaja vastutab tema ülesannete täitmiseks sobivate sisekontrollisüsteemide ja -menetluste kasutuselevõtu eest.

Artikkel 137
Auditeerimine

1. Hiljemalt iga aasta 31. märtsil edastab president Komisjonile, Euroopa Parlamendile, eelarvekomiteele ja audiitorite kohtule ameti eelmise finantsaasta tulude ja kulude aruande. Audiitorite kohus kontrollib aruannet kooskõlas lepingu artikli 188 punktiga c.

2. Eelarvekomitee annab ameti presidendile hinnangu eelarve täitmise kohta.

Artikkel 138
Finantssätted

Pärast konsultatsioone Euroopa Ühenduse audiitorite kohtuga ja Komisjoniga võtab eelarvekomitee vastu ametisisesed finantssätted, milles täpsustatakse eelkõige ameti eelarve koostamise ja täitmise eeskirju. Niivõrd, kuivõrd see on kooskõlas ameti töö spetsiifikaga, põhinevad finantssätted teiste Euroopa Ühenduse moodustatud organite jaoks vastu võetud finantseeskirjadel.

Artikkel 139
Lõivude kehtestamise kord

1. Lõivude kehtestamise korras määratakse kindlaks lõivude määrad ja nende tasumise viisid.

2. Lõivude määrad kehtestatakse selliselt, et nendest saadav tulu tagaks ameti eelarve tasakaalu.

3. Lõivude kehtestamise kord võetakse vastu ja muudetakse kooskõlas artiklis 158 sätestatud menetluse eeskirjadega.

XIII PEATÜKK
MÄRKIDE RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE
I OSA
ÜLDSÄTTED
Artikkel 140
Sätete kohaldamine

Kui käesolevas jaotises ei sätestata teisiti, kohaldatakse käesolevat määrust ja artikli 158 alusel vastuvõetud käesoleva määruse rakendusmäärusi Madridis 27. juunil 1989 vastuvõetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli kohaste rahvusvaheliste registreeringute taotluste suhtes, edaspidi vastavalt "Madridi protokoll" ja "rahvusvahelised taotlused", mis põhinevad ühenduse kaubamärgitaotlusel või ühenduse kaubamärgil, ja Euroopa Ühendust nimetavate kaubamärkide registreeringute suhtes, mis on kantud rahvusvahelisse registrisse, mida peab Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni rahvusvaheline büroo, edaspidi vastavalt "rahvusvahelised registreeringud" ja "rahvusvaheline büroo".

2. OSA
RAHVUSVAHELINE REGISTREERIMINE ÜHENDUSE KAUBAMÄRGITAOTLUSTE JA ÜHENDUSE KAUBAMÄRKIDE ALUSEL
Artikkel 141
Rahvusvahelise taotluse esitamine

1. Madridi protokolli artikli 3 kohased ühenduse kaubamärgitaotlusel või ühenduse kaubamärgil põhinevad rahvusvahelised taotlused esitatakse ametile.

2. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse enne kui märk, millel rahvusvaheline registreering peab põhinema, on registreeritud ühenduse kaubamärgina, peab rahvusvahelise registreeringu taotleja märkima, kas rahvusvaheline registreering peab põhinema ühenduse kaubamärgitaotlusel või registreeringul. Kui rahvusvaheline registreering peab põhinema ühenduse kaubamärgil pärast selle registreerimist, loetakse, et amet on saanud rahvusvahelise taotluse ühenduse kaubamärgi registreerimise kuupäeval.

Artikkel 142
Rahvusvahelise taotluse vorm ja sisu

1. Rahvusvaheline taotlus esitatakse ühes Euroopa Ühenduse ametlikus keeles ameti koostatud vormil. Kui taotleja ei ole rahvusvahelist taotlust esitades vormil märkinud teisiti, peab amet taotlejaga kirjavahetust tüüpvormil kasutatud keeles.

2. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse keeles, mida ei ole Madridi protokollis lubatud kasutada, peab taotleja märkima lubatud keelte hulgast muu keele. See peab olema keel, milles amet esitab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole.

3. Kui rahvusvaheline taotlus esitatakse muus kui Madridi protokollis rahvusvaheliste taotluste esitamiseks lubatud keeles, võib taotleja esitada kaupade või teenuste loetelu tõlke keeles, milles rahvusvaheline taotlus tuleb esitada rahvusvahelisele büroole lõike 2 kohaselt.

4. Amet saadab rahvusvahelise taotluse rahvusvahelisele büroole nii kiiresti kui võimalik.

5. Rahvusvahelise taotluse esitamise eest tuleb ametile tasuda lõiv. Artikli 141 lõike 2 teises lauses nimetatud juhtudel tuleb lõiv tasuda ühenduse kaubamärgi registreerimise kuupäeval. Avaldust ei loeta esitatuks enne, kui nõutud lõiv on tasutud.

6. Rahvusvaheline taotlus peab vastama artiklis 157 nimetatud rakendusmääruses sätestatud tingimustele.

Artikkel 143
Sissekannete tegemine toimikutesse ja registrisse

1. Ühenduse kaubamärgi taotlusel põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse selle taotluse toimikusse. Kui taotluse alusel antakse ühenduse kaubamärk, kantakse rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number registrisse.

2. Ühenduse kaubamärgil põhineva rahvusvahelise registreeringu kuupäev ja number kantakse registrisse.

Artikkel 144
Rahvusvahelisele registreerimisele järgnev territoriaalse kaitse laiendamise taotlus

Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase territoriaalse kaitse laiendamise taotluse, mis tehakse rahvusvahelise registreerimise järel, võib esitada ameti vahendusel. Taotlus tuleb esitada artikli 142 kohaselt esitatud rahvusvahelise taotluse keeles.

Artikkel 145
Rahvusvahelised lõivud

Kõik rahvusvahelisele büroole Madridi protokolli kohaselt makstavad lõivud makstakse otse rahvusvahelisele büroole.

3. OSA
RAHVUSVAHELISED REGISTREERINGUD, MILLES ON NIMETATUD EUROOPA ÜHENDUST
Artikkel 146
Euroopa Ühendust nimetavate rahvusvaheliste registreeringute mõjud

1. Rahvusvahelisel registreeringul, milles nimetatakse Euroopa Ühendust, on alates selle Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohasest registreeringust või alates sellele järgnevast Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohasest Euroopa Ühenduse nimetamise kuupäevast sama mõju, mis on ühenduse kaubamärgitaotlusel.

2. Kui keeldumisest ei ole teatatud Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt või kui keeldumine on tagasi võetud, on Euroopa Ühendust nimetaval rahvusvahelisel registreeringul alates lõikes 1 nimetatud kuupäevast sama mõju, mis ühenduse kaubamärgina registreeritud märgil.

3. Artikli 9 lõike 3 kohaldamisel asendab artikli 147 lõike 1 kohane Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu andmete avaldamine ühenduse kaubamärgitaotluse avaldamise ja artikli 147 lõike 2 kohane avaldamine asendab ühenduse kaubamärgi registreeringu avaldamise.

Artikkel 147
Avaldamine

1. Amet avaldab Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase Euroopa Ühendust nimetava märgi registreeringu kuupäeva või sellele järgneva Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase Euroopa Ühenduse nimetamise kuupäeva, rahvusvahelises taotluses kasutatud keele ja taotleja märgitud teise keele, rahvusvahelise registreeringu numbri ja selle registreeringu avaldamise kuupäeva rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas, märgi kujutise ning kaupade või teenuste klasside numbrid, millele kaitset taotletakse.

2. Kui Madridi protokolli artikli 5 lõigete 1 ja 2 kohaselt ei ole teatatud Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldumisest või kui keeldumine on tagasi võetud, avaldab amet selle asjaolu, rahvusvahelise registreeringu numbri ja vajaduse korral selle registreeringu rahvusvahelise büroo ametlikus teatajas avaldamise kuupäeva.

Artikkel 148
Vanemus

1. Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu taotleja võib rahvusvahelises taotluses taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 34.

2. Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu omanik võib alates artiklis 147 lõikes 2 nimetatud registreeringu mõjude avaldamise kuupäevast taotleda varasema kaubamärgi vanemust, kui märk on registreeritud liikmesriigis, sealhulgas Beneluxi riikides, või niisuguse varasema märgi vanemust, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra kohaselt, nagu on sätestatud artiklis 35. Amet teatab sellest rahvusvahelisele büroole.

Artikkel 149
Absoluutsete keeldumispõhjuste kontrollimine

1. Euroopa Ühendust nimetavaid rahvusvahelisi registreeringuid kontrollitakse absoluutsete keeldumispõhjuste osas samal viisil nagu ühenduse kaubamärgitaotlusi.

2. Rahvusvahelise registreeringu kaitsest ei või keelduda enne, kui rahvusvahelise registreeringu omanikule on antud võimalus kaitsest loobuda või piirata selle ulatust Euroopa Ühenduse osas või esitada oma märkusi.

3. Kaitsest keeldumine asendab ühenduse kaubamärgitaotluse tagasilükkamise.

4. Kui rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldutakse käesoleva artikli kohase otsusega, mis on lõplik, või rahvusvahelise registreeringu omanik on loobunud kaitsest Euroopa Ühenduse osas lõike 2 kohaselt, maksab amet rahvusvahelise registreeringu omanikule tagasi rakendusmääruses sätestatud osa individuaallõivust.

Artikkel 150
Otsingud

1. Pärast teatise saamist Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta koostab amet ühenduse otsinguaruande artikli 39 lõike 1 kohaselt.

2. Niipea kui amet on saanud teatise Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu kohta, saadab amet selle ärakirja iga liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskametile, kes on teatanud ametile oma otsusest teha oma kaubamärkide registris otsinguid artikli 39 lõike 2 kohaselt.

3. Artikli 39 lõikeid 3-6 kohaldatakse mutatis mutandis.

4. Amet teavitab ühenduse otsinguaruandes nimetatud varasemate ühenduse kaubamärkide omanikke või varasemate ühenduse kaubamärgitaotluste esitajaid Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu avaldamisest artikli 147 lõike 1 kohaselt.

Artikkel 151
Vastuväide

1. Euroopa Ühendust nimetavate rahvusvaheliste registreeringute kohta võib esitada vastuväiteid samal viisil nagu avaldatud ühenduse kaubamärgitaotluste kohta.

2. Vastuväide esitatakse kolme kuu jooksul alates kuue kuu möödumisest artikli 147 lõikes 1 nimetatud avaldamise kuupäevast. Vastuväide loetakse nõuetekohaselt esitatuks alles pärast vastuväide esitamise lõivu tasumist.

3. Kaitsest keeldumine asendab ühenduse kaubamärgitaotluse tagasilükkamise.

4. Kui rahvusvahelise registreeringu kaitsest keeldutakse käesoleva artikli kohase otsusega, mis on lõplik, või rahvusvahelise registreeringu omanik on loobunud kaitsest Euroopa Ühenduse osas enne käesoleva artikli kohast lõplikku otsust, maksab amet rahvusvahelise registreeringu omanikule tagasi rakendusmääruses sätestatud osa individuaallõivust.

Artikkel 152
Ühenduse kaubamärgi asendamine rahvusvahelise registreeringuga

Taotluse korral kannab amet registrisse märke, et ühenduse kaubamärk on asendatud rahvusvahelise registreeringuga Madridi protokolli artikli 4bis kohaselt.

Artikkel 153
Rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamine

1. Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu mõjud võib kehtetuks tunnistada.

2. Taotlus Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu mõjude kehtetuks tunnistamise kohta asendab artiklis 50 nimetatud tühistamise taotlust või artiklis 51 või artiklis 52 nimetatud kehtetuks tunnistamise taotlust.

Artikkel 154
Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmine siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks või liikmesriike nimetavaks registreeringuks

1. Kui Euroopa Ühendust nimetavast rahvusvahelisest registreeringust on keeldutud või see kaotab kehtivuse, võib rahvusvahelise registreeringu omanik taotleda Euroopa Ühendust nimetava registreeringu muutmist:

a) siseriiklikuks kaubamärgitaotluseks artiklite 108-110 kohaselt või

b) Madridi protokolli või 14. aprillil 1891 Madridis vastuvõetud märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe (läbivaadatud ja muudetud kujul), edaspidi "Madridi kokkulepe", osaliseks olevat liikmesriiki nimetavaks registreeringuks, kui kõnesolevat liikmesriiki nimetavat registreeringut oli muutmise taotlemise kuupäeval võimalik teha otse Madridi protokolli või Madridi kokkuleppe alusel. Kohaldatakse artikleid 108-110.

2. Siseriikliku kaubamärgitaotluse või Madridi protokolli või Madridi kokkuleppe osaliseks olevat liikmesriiki nimetava registreeringu suhtes, mis tuleneb Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringu muutmisest, kohaldatakse asjaomase liikmesriigi osas Madridi protokolli artikli 3 lõike 4 kohase rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või Madridi protokolli artikli 3ter lõike 2 kohase Euroopa Ühendusele kaitse laiendamise kuupäeva, kui viimane tehti pärast rahvusvahelist registreerimist, või selle registreeringu prioriteedikuupäeva ja vajaduse korral selle riigi kaubamärgi vanemust, mida taotletakse artikli 148 kohaselt.

3. Muutmise taotlus avaldatakse.

Artikkel 155
Rahvusvaheliselt registreeritud märgi kasutamine

Artikli 15 lõike 1, artikli 43 lõike 2, artikli 50 lõike 1 punkti a ja artikli 56 lõike 2 kohaldamisel asendab artikli 147 lõike 2 kohane avaldamiskuupäev registreerimiskuupäeva, kui määratakse kindlaks kuupäev, millest alates märk, mis tuleb registreerida Euroopa Ühendust nimetava rahvusvaheline registreeringuna, tuleb ühenduses tegelikult kasutusele võtta.

Artikkel 156
Muutmine

1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti, kohaldatakse ühenduse kaubamärgitaotluste suhtes kohaldatavaid sätteid mutatis mutandis taotluste suhtes, mis käsitlevad rahvusvahelise registreeringu muutmist ühenduse kaubamärgitaotluseks Madridi protokolli artikli 9quinquies alusel.

2. Kui muutmise taotlus on seotud Euroopa Ühendust nimetava rahvusvahelise registreeringuga, mille andmed on avaldatud artikli 147 lõike 2 kohaselt, artikleid 38-43 ei kohaldata.

XIV PEATÜKK
LÕPPSÄTTED
Artikkel 157
Ühenduse rakendussätted

1. Käesoleva määruse rakenduseeskirjad võetakse vastu rakendusmääruses.

2. Lisaks eelnenud artiklites sätestatud lõivudele on rakendusmääruses kehtestatud üksikasjalike kohaldamiseeskirjade järgi ette nähtud tasuda lõiv järgmistel juhtudel:

1. registreerimislõivu tasumine pärast tähtaega;
2. registreerimistunnistuse koopia väljaandmine;
3. litsentsi või teise õiguse registreerimine Ühenduse kaubamärgile;
4. litsentsi või teise õiguse registreerimine Ühenduse kaubamärgi taotlusele;
5. litsentsi või teise õiguse registreerimise tühistamine;
6. registreeritud Ühenduse kaubamärgi muutmine;
7. registrist väljavõtte tegemine;
8. toimikutega tutvumine;
9. toimikudokumentidest koopiate tegemine;
10. taotluse kinnitatud koopiate väljaandmine;
11. toimikuandmete edastamine;
12. tagastamisele kuuluvate menetluskulude uuesti läbivaatamine.

3. Rakendusmäärus ja apellatsioonikomisjonide menetluseeskirjad võetakse vastu ja muudetakse kooskõlas artiklis 158 kehtestatud menetluseeskirjadega.

Artikkel 158
Komitee loomine ja rakendusmääruste vastuvõtmise kord

1. Komisjoni abistab komitee, mida nimetatakse siseturu ühtlustamisameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) lõivude, rakenduseeskirjade ja apellatsioonikoja töökorra komiteeks.

2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ12 artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 159
Vastavus teistele Euroopa Ühenduse õigusaktidele

Käesolev määrus ei puuduta Ühenduse määrust (EEC) nr. 2081/9213 14. juulist 1992 põllumajandustoodete ja toiduainete puhul kasutatavate geograafiliste tähiste ja päritolu andmete kohta, eelkõige selle artiklit 14.

Artikkel 159a (endine 142a)
Ühenduse laienemisega seotud sätted9
(jõustus 01.05.2004)

1. Alates Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia (edaspidi "uued liikmesriigid (uus liikmesriik)") ühinemise kuupäevast laiendatakse enne ühinemiskuupäeva käesoleva määruse alusel registreeritud või taotletud Ühenduse kaubamärki nimetatud riikide territooriumile, nii et sellel on kogu Ühenduses ühesugune toime.

2. Ühinemiskuupäeval taotlemisel oleva kaubamärgi registreerimisest ei või artikli 7 lõikes 1 loetletud absoluutsetel keeldumisalustel keelduda, kui need alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu.

3. Kui Ühenduse kaubamärgi registreerimistaotlus esitati kuue ühinemiseelse kuu jooksul, võib esitada artikli 42 kohase protesti, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus artikli 8 tähenduses on omandatud uues liikmesriigis enne ühinemist, tingimusel et see omandati heauskselt ning et varasema kaubamärgi või muu varasema õiguse taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral) või uues liikmesriigis omandamise kuupäev on varasem kui taotletava Ühenduse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäev või prioriteedikuupäev (selle kohaldatavuse korral).

4. Lõikes 1 osutatud ühenduse kaubamärki ei saa kehtetuks tunnistada:

- artikli 51 kohaselt, kui kehtetuse alused muutusid kohaldatavaks üksnes uue liikmesriigi ühinemise tõttu,

- artikli 52 lõigete 1 ja 2 kohaselt, kui varasem siseriiklik õigus oli uues liikmesriigis registreeritud, taotletud või omandatud enne ühinemiskuupäeva.

5. Lõikes 1 osutatud Ühenduse kaubamärgi kasutamise võib artiklite 106 ja 107 kohaselt keelata, kui varasem kaubamärk või muu varasem õigus oli uues liikmesriigis enne selle riigi ühinemise kuupäeva registreeritud, taotletud või omandatud heas usus; või selle prioriteedikuupäev on (selle kohaldatavuse korral) varasem kui asjaomase riigi ühinemise kuupäev.

Artikkel 160
Jõustumine

1. Käesolev määrus jõustub 60. päeval, arvates selle avaldamise päevast Euroopa Ühenduse ametlikus väljaandes.

2. Kolme aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed määruse artiklite 91 ja 110 rakendamiseks ning informeerivad neist meetmetest Komisjoni.

3. Ühenduse kaubamärgi taotlusi saab ametisse esitada kuupäevast, mille määrab kindlaks haldusnõukogu ameti presidendi ettepanekul.

4. Kolme kuu jooksul enne lõikes 3 nimetatud kuupäeva esitatud Ühenduse kaubamärgi taotlused loetakse esitatuks sellel kuupäeval.

Käesolev määrus on tervikuna kohustuslik ja kuulub rakendamisele kõigis liikmesriikides.

Alla kirjutatud Brüsselis 20. detsembril 1993.

Euroopa Ühenduse Nõukogu nimel

A. Bourgeois, president

Euroopa Ühenduse Nõukogu ja Komisjoni avaldus Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) asukoha kohta

"Võttes vastu Ühenduse kaubamärgi määruse, märgivad Euroopa Ühenduse Nõukogu ja Komisjon järgmist:

- liikmesriikide valitsuste esindajad otsustasid 29. oktoobril 1993. aastal riigi- ja valitsusjuhtide tasemel peetud istungil, et Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) peaks asuma Hispaanias Hispaania valitsuse poolt kindlaksmääratud linnas,

- Hispaania valitsus on ameti asukohaks määranud Alicante."

 


1EÜT C 351, 31.12.1980, lk 1. ja EÜT C 230, 31.08.1984, lk 1.

2 EÜT C 307, 14.11.1983, lk 46. ja EÜT C 280, 28.10.1991, lk 153.

3 EÜT C 310, 30.11.1981, lk 22.

4EÜT L 319, 25.11.1988, lk 1. ja parandatud EÜT L 241, 17.08.1989, lk 4.

5EÜT L 144, 16.06.1993, lk 21.

6EÜT L 197, 18.07.1987, lk 33.

7Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ   kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 110, 20.04.2001,   lk 28).

8Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprilli 2001. aasta direktiiv 2001/24/EÜ   krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, 05.05.2001, lk 15).

9Artikli punkte kohaldatakse alates kuupäevast, mille sätestab komisjon ja mis   avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas, kui vajalikud rakendusmeetmed on vastu   võetud.

10EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

11EÜT L 245, 29.9.2003, lk 36.

12EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

13EÜT L 208, 24.07.1992, lk 1.

Viimati muudetud 09.10.2017