Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi väljaarendamine Eestis ja Patendiameti töö korraldamine aastail 1992 - 1999

PrintPDF Jaga

Toomas Lumi
Patendiameti peadirektori I asetäitja

[Ilmunud: Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43-53]

 TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE SÜSTEEMI LOOMINE AASTATEL 1992 - 1994

I. Patendiameti asutamine

Patendiamet asutati valitsuse 3. detsembri 1991 määrusega. Seda kuupäeva võib lugeda tööstusomandi õiguskaitse süsteemi loomise alguse kuupäevaks. Patendiameti algne nimetus oli Eesti Vabariigi Riiklik Patendiamet, aastatega nimetus muutus Riigi Patendiametiks ja lõpuks kõdus Patendiametiks. Patendiamet allutati tööstus- ja energeetikaministrile. Patendiamet alustas tööd 10. märtsil 1992. Sellel kuupäeval töötas Patendiametis üks isik - peadirektor. Puudusid tööruumid, eelarveline finantseerimine ja personal. Algas raske aastatepikkune teekond.

Peadirektor moodustas kohe Patendiameti juurde teadus-metoodikanõukogu, kelle esimeheks määras Tallinna Tehnikaülikooli kateedri juhataja, õigusteaduste kandidaadi Ants Kukruse. Nõukogu esmaülesandeks oli tööstusomandi õiguskaitsesüsteemi organisatsioonilise struktuuri väljatöötamine ning seaduseelnõude väljatöötamine.

Patendiameti juhtkond koostas kohe ameti organisatsioonilise struktuurskeemi, lähtudes Põhjamaade patendiametite struktuurskeemidest, alustas personali komplekteerimist, läbirääkimisi Rahandusministeeriumiga Patendiameti finantseerimise osas, läbirääkimisi Linnavalitsusega tööruumide saamise osas.

II. Süsteemi loomise lähtealused

Süsteemi loomisel võeti lähtealusteks:
- tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon;
- Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni hallatavad ja Pariisi konventsioonist tulenevad multilateraalsed kokkulepped;
- Põhjamaade ja eriti Soome tööstusomandi õiguskaitse alased seadused ja organisatsiooniline struktuur, samuti Euroopa patendikonventsioon;
- patenditaotluste täisekspertiisi süsteem.
Süsteem peab olema riigi õigussüsteemi ning maailma tööstusomandi õiguskaitse süsteemi lahutamatu koostisosa ja iseloomult kontinentaalne.

III. Loomise I etapp märts - september 1992

1. Patendiameti käivitamine
1. juulil 1992 võis lugeda Patendiameti kui haldusasutuse käivitunuks:
- olid renditud tööruumid (Toompuiestee 7 kaks korrust);
- ametis töötas 25 inimest;
- Rahandusministeerium finantseeris ameti tegevust sellel perioodil ühe kuu kaupa ning kinnitas ameti töötajate arvud kolmeks aastaks (1992 - 60, 1993 - 70, 1994 - 75). Siinkohal tahaks öelda erilised tänusõnad Rahandusministeeriumi talituse juhatajale Gunnar Mendelile, kelle mõistev suhtumine oli suureks abiks ameti finantsilisel käivitamisel;
- amet sai finantseerida endale eraldatud vahenditest teadus-metoodikanõukogu liikmete tööd;
- amet korraldas õigusloomealast tööd;
- ameti töötajad valmistasid ette kaubamärgitaotluste vastuvõtmist ja menetlemist;
- ameti peadirektori palk 1. juulil 1992 oli 1200 krooni.
Patendiameti võib lugeda lõplikult käivitunuks 1. oktoobril 1992, millal alustati kaubamärgitaotluste vastuvõtmist samal päeval jõustunud kaubamärgiseaduse alusel.

2. Teadus-metoodikanõukogu töö
Eriline koormus ja vastutus oli teadus-metoodikanõukogu liikmetel, kes valmistasid ette Euroopa normidele vastavat kaubamärgiseaduse eelnõu 1992. aasta kevadel ja kuumal suvel tolleaegses poliitilises õhkkonnas ja õigusruumis (puudus põhiseadus, oli toimumata kohtureform, puudusid seaduse normitehnika nõuded, rääkimata asjaõigusest, äriseadustikust ja paljust muust). Eelnõu valmis juunis 1992, selle kohta küsiti arvamust Põhjamaade patendiametitelt ja esitati valitsusele heakskiitmiseks ja esitamiseks Ülemnõukogule. Siinkohal tahaksin ära märkida eriti Ants Kukruse, Ott Moorlati, Riho Pikkori, Kaljo Tamme ja eesti keele eest heaseisja Tiiu Erelti tööd. Paralleelselt seaduseelnõu ettevalmistamisega valmistati ette ka valitsuse määrused ja teised rakendusaktid. Kaubamärgiseadus võeti vastu 27. augustil 1992 ja see jõustus 1. oktoobril 1992.

3. Eesti Patendiraamatukogu
Ainuke tööstusomandialane struktuur enne Patendiameti loomist oli Eesti Patendiraamatukogu kui tööstusomandi dokumentatsiooni keskus. Aastaid oli olnud see keskus Eesti Tehnikaraamatukogu koosseisus. Eesti Patendiraamatukogu iseseisvus 1991. aastal ja pärast Patendiameti loomist määrati selle haldusalasse. Raamatukogu fondid sisaldasid juhtivate maade patendidokumentatsiooni, kuigi lünklikult, samuti saabus dokumentatsioon teistest riikidest väga suure hilinemisega (kuni aasta!). 1992. aastal sattus raamatukogu eriti raskesse seisu seoses dokumentatsiooni hindade ligi 100-kordse tõusuga. Olukord lahenes 1993. aastal.

4. Eesti patendivolinike institutsioon
Volinike institutsioon loodi valitsuse määrusega. Patendiamet hakkas septembris 1992 volinikke atesteerima, andis välja tunnistused ja hakkas pidama vastavat riiklikku registrit. Mõnede meid ümbritsevate riikide patendivolinikud (eraettevõtjad) püüdsid sekkuda Eesti patendivolinike institutsiooni loomisse, üritades tõestada, et Eestis puudub vajalik ajupotentsiaal nii spetsiifilise erioskusi nõudva töö tegemiseks ning nemad võivad väga hästi selle töö ära teha. 1993. aastal rünnakud raugesid ja Eesti patendivolinikke hakati tunnustama kõigis maailma riikides. Tahan tänada Eesti esimest patendivolinikku Heinrich Kruppi panuse eest volinike institutsiooni loomisel.

5. Tööstusomandi apellatsioonikomisjon
Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni põhimääruse kinnitas tööstus- ja energeetikaminister 29. septembril 1992. Seda kuupäeva võib lugeda apellatsioonikomisjoni sünnipäevaks.

6. Riigilõivude kehtestamine
Omaette väärib äramärkimist riigilõivude kehtestamine Patendiameti toimingutelt, ilma milleta poleks saanud toimima hakata kaubamärgiseadus. Selline printsiip tekitas väga vastakaid arvamusi valitsuses ja Patendiameti poolt ettevalmistatud valitsuse määruse eelnõu riigilõivumäärade kohta vastuvõtmine oli küsimärgi all. Määrus võeti vastu 30. septembril 1992 ja Patendiamet võis järgmisel päeval alustada kaubamärgitaotluste vastuvõtmist äsja jõustunud kaubamärgiseaduse alusel. Erilise panuse riigilõivude kehtestamisse andsid Rahandusministeeriumi töötajad Kai Lokberg, Rein Miller ja Enn Roose ning tolleaegne peaminister Tiit Vähi.

7. Tööstus- ja energeetikaministri roll
Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi loomise esimesel etapil (märts - september 1992), mis oli keeruline majanduslikult ja poliitiliselt, oli väga oluline roll süsteemi käivitamisel tööstus- ja energeetikaministril Aksel Treimannil, kes usaldas ja toetas Patendiameti juhtkonda tema tegevuses ning kaitses valitsuse ees. Etteruttavalt võib märkida, et kaitset on vajanud Patendiamet ka hilisematel perioodidel. Tõele au andes tuleb märkida, et kõik majandusministrid on kaitsnud Patendiametit ja toetanud teda tema tegevuses. 1992. detsembris ründas üks erakond programmartiklis Patendiametit, väites, et Patendiamet kulutab riigi raha ja ei too mitte midagi sisse riigile. Rünnak vaibus pärast ajakirjanduses õiendi avaldamist (1992. aasta kulud 0,6 miljonit krooni ja tulud 2,7 miljonit krooni). Patendiametit on tahetud küll likvideerida (1995), muuta staatust jne.Tänu ministrite mõistvale suhtumisele on Patendiamet oma staatuse säilitanud ja töötab täies mahus.

IV. Loomise II etapp oktoober 1992 ! august 1994

1. Õigusloome
Teadus-metoodikanõukogu alustas kohe oktoobris 1992 patendiseaduse ja kasuliku mudeli seaduse väljatöötamist ja tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ning patendikoostöölepingu (PCT) ratifitseerimisseaduse ettevalmistamist. Eelnõud valmisid 1993. aasta sügisel. Suure panuse eelnõude ettevalmistamisse andsid Ants Kukrus, Raul Kartus, Riho Pikkor, Kaljo Tamm, Poigo Nuuma, Advig Kiris ning keeleteadlane Tiiu Erelt. Eelnõud võeti vastu Riigikogus 1994. aastal. 1993. aastal jätkus ka kaubamärgiseaduse rakendusaktide ettevalmistamine. Paljud rakendusaktid kehtestati Patendiameti peadirektori käskkirjaga.

2. Kaubamärgitaotluste menetlus
1993. aastal käivitus menetlus täies mahus. Hakati tegema kaubamärgi registreerimise otsuseid, neid avaldama Eesti Kaubamärgilehes, hakati pidama riiklikku kaubamärgiregistrit. Esimene kanne tehti registrisse 10. detsembril 1993 ja anti välja kaubamärgitunnistus nr 06588, millega jätkati 1940. aastal katkestatud registri numeratsiooni.

3. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni tööle hakkamine
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon alustas tööd teisel poolaastal 1993, hakates vaatama läbi kaebusi Patendiameti otsuste kohta.Tahaksin tänada komisjoni endist kauaaegset esimeest Enn Markvarti ja komisjoni aseesimeest Heti Elbingut komisjoni käivitamise ja töös hoidmise eest.

4. Eesti Patendiraamatukogu päästmine
Nagu eespool märgitud, oli Eesti Patendiraamatukogu väga raskes seisus seoses puuduliku finantseerimisega. Siin tuli appi valitsus, kes eraldas oma reservfondist 1993. aasta kevadel üle 1,4 miljoni krooni tööstusomandi õiguskaitse dokumentide järelkomplekteerimiseks. Siin tahan tänada tolleaegset majandusministrit Toomas Sildmäed ja peaministrit Mart Laari.

5. Soome ja Norra abi
Soome Patendi- ja Registrivalitsus on andnud sellel ajajärgul hindamatut õigusloomealast ja tehnilist abi. Norra Patendiamet andis tehnilist abi. 1993. aasta lõpuks oli saadud tagastamatu majandusabina Soome ja Norra patendiametitelt 11 personaalarvutit, 11 printerit ja 2 skännerit.

6. Patendiameti personali täiendkoolitus
Personal sai sel perioodil täiendkoolitust Soome, Norra, Šveitsi patendiametites ja Euroopa Patendiametis.

V. Riigi lülitumine tööstusomandi õiguskaitse rahvusvahelisse süsteemi
1994. aastal olid täidetud kõik WIPO poolt püstitatud nõuded Pariisi konventsiooniga taasühinemiseks.

1. Seadusandlus
Olid loodud, vastu võetud ja jõustatud tööstusomandi kaitseks vajalikud põhilised seadused ja teised õigusaktid:
- kaubamärgiseadus (jõustus 01.10.1992);
- patendiseadus (jõustus 23.05.1994);
- kasuliku mudeli seadus (jõustus 23.05.1994);
- WIPO-ga ühinemise ratifitseerimise seadus (Eesti võeti liikmeks 05.02.1994);
- Pariisi konventsiooniga ühinemise ratifitseerimise seadus (jõustus Eesti suhtes 24.08.1994);
- patendikoostöölepinguga (PCT) ühinemise ratifitseerimise seadus (jõustus Eesti suhtes 24.08.1994);
- kehtestatud riigilõivud Patendiameti toimingutelt;
- kinnitatud valitsuse määrustega Eesti patendivolinike põhimäärus ja nende riikliku registri põhimäärus;
- kehtestatud üle 40 rakendusakti.

2. Riigi halduspool
Olid asutatud ja töötasid:
- Patendiamet iseseisva valitsusasutusena tööstusomandi kaitse alase töö korraldamiseks riigis;
- Eesti Patendiraamatukogu kui dokumentatsiooni keskus riigi patendidokumentatsiooni säilitamiseks ja vahetamiseks teiste liikmesriikide patendidokumentatsiooniga;
- Eesti patendivolinike institutsioon;
- Majandusministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjon kohtueelse vaidlustamisinstantsina.

3. Riigi kohtupool
Tööstusomandi õiguste vaidlustamise ja kaitse võimaluse tagas riigi kolmeastmeline kohtusüsteem. Seadustega olid kinnitatud pädevad Patendiameti asukohajärgsed kohtud (Tallinna Halduskohus ja Tallinna Linnakohus).

Eesti Vabariik taasühines Pariisi konventsiooniga 24. augustil 1994. Seega oli riik lülitunud jälle tööstusomandi õiguskaitse rahvusvahelisse süsteemi, milles ta oli olnud kuni 1940. aastani.

TÖÖSTUSOMANDI ÕIGUSKAITSE SÜSTEEMI EDASINE VÄLJAARENDAMINE AASTATEL 1995 - 1998

Aastaks 1995 oli maailma tööstusomandi kaitse õigusruumis olukord muutunud. Jõustunud oli intellektuaalomandi kaubandusaspektide leping (Agreement on TRIPS). Eesti võttis kursi ühinemisele Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja Euroopa Liiduga. See aga tähendas Patendiametile mitte õigusloome raugemist, vaid intensiivistumist.

Patendiametis moodustati 1995. aastal õigusosakond ning õigusloome ajutised töögrupid. Valmistati ette rida seadusi (vt lisa 1) ja rahvusvaheliste kokkulepetega ühinemise seadusi (vt lisa 2). Sellel perioodil on andnud olulise panuse õigusloomes Raul Kartus, Jaak Ostrat, Ingrid Matsina, Kaljo Tamm ja eesti keele eest on vapralt hea seisnud Eda Prii.

Patendiameti organisatsiooniline struktuur oli välja kujunenud ja personal komplekteeritud (vt lisa 3).

Tööstusomandi õiguskaitse taotluste menetlus oli käivitunud ja menetluse mahud on kasvanud iga aastaga (vt lisa 4 ja 5).

Silmanähtavalt on kasvanud riigi tulud Patendiameti toimingutelt, mida aga ei saa öelda ameti finantseerimise kohta (vt lisa 6).

EESTI VABARIIK JA EUROOPA LIIT

Eesti Vabariigis jõustunud tööstusomandi õiguskaitse seadused ja sellealaste rahvusvaheliste mitmepoolsete lepingutega ühinemine tagavad tööstusomandi tõhusa ja piisava kaitsetaseme, mis on võrreldav Euroopa Liidus pakutava kaitsetasemega. Eesti Vabariigi tööstusomandi õiguskaitse süsteem ja selle lõpliku väljaarendamise kava kiideti heaks Brüsselis 22. veebruaril 1995. aastal Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise assotsiatsioonilepingu läbirääkimiste lõppvoorus.

Käesolevaks ajaks on Eesti täitnud Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse assotsiatsioonilepingu artikli 66 lõike 3 nõuded.

15. - 16. juunil 1998 Brüsselis Euroopa Komisjoni XV Direktoraadis toimunud äriühinguõiguse peatüki tööstusomandit käsitleva osa bilateraalsel sõelumisel analüüsiti Eesti tööstusomandialase seadusandluse vastavust Euroopa Komisjoni neljateistkümnele õigusaktile ja konstateeriti, et Eesti seadused vastavad suures osas Euroopa Liidu nõuetele. Tööstusomandi valdkonnas Eesti ei taotlenud üleminekuaega ühinemisel Euroopa Liiduga.

29. jaanuaril 1999 otsustas Euroopa patendikonventsiooni haldusnõukogu kutsuda Eesti Vabariigi ühinema Euroopa patendikonventsiooniga.

TULEVIKUNÄGEMUS

I. Tööstusomandi õiguskaitse taotluste menetlus Patendiametis
1. Taotluste elektroonne vastuvõtmine pärast seda, kui WIPO lahendab ära kaasnevad õiguslikud küsimused ja turvalisusküsimused (tõenäoliselt mitte enne aastat 2002).
2. Aastal 2000 üleminek elektroonsetele registritele.
3. Taotluste menetlemise keskmine aeg hoida jätkuvalt samal tasemel, mis on EÜ liikmesriikides.
4. Ootame seadusandvalt ja täidesaatvalt võimult tööstusomandi ekspertide töö väärtustamist, sest praegu on maailma tehnikataseme ekspertiis alates geenitehnoloogia peensustest, lõpetades raketimootorite kütuse keemilise koostisega mitu korda vähem väärtustatud, kui prügi äraveo ja tänavate puhastamise korraldamine.

II. Õigusloome
1. Aastal 1999 jõustub patendiseaduse muutmise seadus (ravimite ja taimekaitsevahendite täiendav kaitse ning biotehnoloogiliste leiutiste kaitse).
2. Aastal 1999 jõustub kasuliku mudeli seaduse muutmise seadus (laiendatakse kaitstavate objektide ringi).
3. Ettevalmistamisel on geograafiliste tähiste kaitse seadus.
4. Edasise õigusloome eesmärgiks on hoida tööstusomandi õiguskaitse süsteemi sügavalt integreerituna maailma, sh EÜ õiguskaitse süsteemis.

III. Rahvusvaheliste mitmepoolsete lepingutega ühinemine
1. Aastal 1999 ühinemine kaubamärgiseaduste lepinguga (ette valmistatud).
2. Aastal 2002 1. juulil ühinemine Euroopa patendikonventsiooniga (ettevalmistamisel).
3. Muude tööstusomandi kaitse alaste rahvusvaheliste lepingutega ühineme samas taktis Põhjamaadega.

IV. Tööstusomandi õiguskaitse institutsioonid

1. Niikaua kui eksisteerib iseseisev riik, niikaua on olemas ka Patendiamet, Patendiraamatukogu ja Eesti patendivolinikud.
2. Ootame Patendiameti edaspidisel finantseerimisel kulude-tulude tasakaalu printsiibi tunnustamist, mis võimaldaks muuta ameti töö efektiivsemaks. (Arvestades riikide patendiametite finantseerimise maailmapraktikat, ei saa pidada õigeks riigieelarve täitmist tööstusomandi toimingute tegemiseks makstavate riigilõivude arvel.)

V. Eesti keele areng

Jätkame rahvusvaheliste tööstusomandi klassifikaatorite eesti keelde tõlkimise korraldamist ja nende eestikeelsete versioonide väljaandmist. Ees seisab rahvusvahelise patendiklassifikaatori tõlkimine (67000 terminit). Neid tõlkekulusid võib lugeda üheks investeeringuks rahvuskultuuri säilitamisse ja arengusse.

KOKKUVÕTE

On loodud maailma, sh Euroopa tööstusomandi õiguskaitse süsteemi sobitatud iseseisva ja sõltumatu riigi tööstusomandi õiguskaitse süsteem ja on loodud eeldused innovaatika arenguks. Igas arenevas inimkoosluses, nii ka Eestis, luuakse vaimseid väärtusi ning nüüd on neid võimalik ka professionaalselt kaitsta.

Innovaatika abivahend ja uute innovaatiliste ideede allikas
Innovaatikaga tegelejatele on oluliseks abivahendiks ja uute innovaatiliste ideede ammendamatuks allikaks Eesti Patendiraamatukogu kui tööstusomandi kaitse rahvusvahelise dokumentatsiooni keskus. See varamu sisaldab üle 30 miljoni patendidokumendi uusima teabega. Kahjuks kasutavad seda keskust innovaatikaga tegelejad vähe.

Innovaatilise töö tulemuste õiguskaitse
Loodud ja toimiv õiguskaitsesüsteem annab innovaatikaga tegelejatele (nii akadeemilistele ringkondadele kui ka välisturgudele pürgivatele äriühingutele) võimaluse kaitsta mistahes valdkonnas loodud lahendusi ning nendel baseeruvaid tooteid nii Eestis kui ka kõigil maailmaturgudel.
Süsteem võimaldab kaitsta tooteid kompleksselt, s.t. toote olemust patentidega, väliskuju kaitstud disainilahendusena ning toodet kui kaupa kaubamärkidega.
Toote komplekskaitse tõstab omakorda selle konkurentsivõimet turgudel ning edendab majanduse arengut. Pikaajalist äriedu toote realiseerimisel turgudel ei tule ilma toote kompleksse kaitsmiseta neil turgudel. Sageli unustatakse ära tööstusomandi kaitse territoriaalne iseloom, üsna levinud on väär arusaam, et kui Eestis on toode kaitstud, siis võib toodet igal turul realiseerida, kartmata selle kopeerimist konkurentide poolt.
Sellised kompleksselt kaitstud uued tooted tutvustavad Eesti riiki maailma üldsusele sama hästi kui näiteks Eesti sportlased ja Eesti missid. Peale selle ma loodan, et meie kaunid missid võivad olla innovaatikas sama edukad kui näiteks 30ndate aastate piltilus austerlannast Hollywoodi filmitäht Hedy Lamarr, kes tegelikult oli Austria kuulsaim naisleidur, kelle patent torpeedode raadio teel juhtimissüsteemi kohta on siiamaani kasutusel.

Ma lõpetaksin Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooni endise kauaaegse peadirektori Dr. Arpad Bogsch 'i sõnadega, mis on raidkirjas selle organisatsiooni peakorteri Genfis oleva hoone kuppellaes: "Inimgeenius on kunstiloomingu ja leiutiste allikas. See looming on inimväärse elu tagatis. Riigi kohus on kunstiloomingut ja leiutisi kaitsta."

 

LISA 1

SEADUSED

1992   kaubamärgiseadus (täiendatud 1997)
1994  patendiseadus (täiendatud 1998)
1994  kasuliku mudeli seadus
1996  haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine (karistuste kohaldamine 
 tööstusomandi õiguste rikkumise eest)
1996  kriminaalkoodeksi täiendamine (karistuste kohaldamine tööstusomandi
 õiguste rikkumise eest)
1997  tööstusdisaini kaitse seadus
1997  tolliseadus (võltsitud kaupade ja piraatkaupade sisseveo tõkestamine)
1998  mikrolülituse topoloogia kaitse seadus

 

LISA 2

EESTI VABARIIGI ÜHINEMINE MAAILMA INTELLEKTUAALOMANDI ORGANISATSIOONI POOLT HALLATAVATE MITMEPOOLSETE RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTEGA TÖÖSTUSOMANDI VALDKONNAS

 Leping

 Eesti ühines

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883)

12. veebruaril 1924

 

Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stockholmi akt 1967)

Märkus. Eesti ühines Pariisi konventsiooniga (Washingtoni akt 1911) 12. veebruaril 1924. Eesti kaotas oma iseseisvuse 6. augustil 1940 ja taasiseseisvus 20. augustil 1991.
Allikas: WIPO publikatsioon nr 423, 5. november 1998

Eesti taasühines 24. augustil 1994
Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsioon (Stockholm 1967) 5. veebruaril 1994

Patendikoostööleping (Washington 1970)

24. augustil 1994
Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe (1957) 27. mail 1996

Mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti leping (1977)

14. septembril 1996
Tööstusdisainilahenduste rahvusvahelise klassifikatsiooni

31. oktoobril 1996
 

Rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni Strasbourgi kokkulepe (1971)

27. veebruaril 1997
 

Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokoll (1989)

18. novembril 1998
 

 

LISA 3
PATENDIAMETI STRUKTUUR


LISA 4
AASTATEL 1992 - 1998 PATENDIAMETISSE ESITATUD KAUBAMÄRGI REGISTREERIMISE TAOTLUSED JA REGISTREERITUD KAUBAMÄRGID


LISA 5
AASTATEL 1992 - 1998 PATENDIAMETISSE ESITATUD PATENDITAOTLUSED JA VÄLJAANTUD PATENDID


LISA 6
TULUD JA KULUD (tuhandetes kroonides)

Viimati muudetud 04.11.2014