Pandi registreerimine

PrintPDF Jaga

Sarnaselt kõikide ülejäänud toimingutega toimub ka kaubamärgile pandi seadmine avaldusega Patendiametile. Vastavalt KaMS § 506 lõikele 1 on pandi kohta kande tegemise aluseks kaubamärgiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.

Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lisatakse avaldusele ka pandi seadmise notariaalselt tõestatud kokkulepe ning andmed riigilõivu tasumise kohta. Oluline on, et notariaalselt tõestatud kokkulepe pandi seadmise kohta tuleb kaubamärgiomanikul või pandipidajal saata koos avaldusega. Patendiamet ei kanna kauba- ja teenindusmärkide registrisse panti, mille pandilepingu saadab ametisse notar.

Kui pandipidaja loobub pandist pandi kehtivuse ajal, esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.

Oluline on rõhutada, et registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel tuleb vastavalt KaMS § 506 lõikele 8 esitada Patendiametile kõikide nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada. Seega ei kustuta Patendiamet registerpanti ainult kaubamärgiomaniku avalduse alusel.

Registerpandi registreerimiseks tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse lisas 2 toodud riigilõivu täismääradele. Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma. Riigilõivu tasumisel tuleb kasutada unikaalset viitenumbrit, mille taotleja saab Patendiametist oma e-posti aadressile kohe pärast toimingu kohta avalduse esitamist.

Pandi kohta tehtud kande kustutamine kauba- ja teenindusmärkide registrist toimub Patendiametis samuti avalduse alusel. Patendiamet omaalgatuslikult registerpandi kandeid ei kustuta. Seega on praktikas tekkinud olukordi, kus pandi kehtivusaeg on küll kuupäevaliselt lõppenud, kuid pandikanne registrist kustutamata, mille tulemusena ei ole kaubamärki võimalik võõrandada.

Viimati muudetud 24.03.2017