Tööstusomandi õiguskaitse ajaloost Eestis

PrintPDF Jaga

23. mail 1919 määrati Eesti Vabariigi Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi korraldusega nr 41 ametisse ametnik patentide asjus. See päev on tööstusomandi õiguskaitse alguseks Eesti Vabariigis ning seega ka Patendiameti sünnipäevaks.

Esimene patendiseadus hakkas Eestis kehtima 1921.aastal. Riigikogu võttis 15. aprillil vastu seaduse 1896. aasta tsaariaegse vabriku- ja käsitööstuse seaduse, leiutiste, kaubamärkide, mustrite ja mudelite kaitse seaduse ning maksuseaduse muutmise kohta. Vastuvõetud seadus oli Patendiameti tegevuse aluseks 1937. aastani. Seaduse kohaselt loodi Patendiameti juurde Patendikomitee, kes vaatas läbi patenditaotlused ning otsustas kaubamärkide, mustrite ja mudelite registreerimise küsimusi.

1921. aasta patendiseadus asendati uuega 1937. aasta septembris ja kehtima hakkas see koos uue põhiseadusega 1. jaanuaril 1938. Seadus aktsepteeris Saksa patendisüsteemi.

12. veebruaril 1924 ühines Eesti Vabariik tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga, võttes endale kõik konventsiooni sätetest tulenevad kohustused. Olgu siinkohal mainitud, et Eesti Vabariik oli 1927. aastast alates ka Berni konventsiooni liige.

Ajavahemikul 1919-1940 andis Eesti Patendiamet välja 2931 patenti, registreeris 6587 kaubamärki ning 207 mustrit ja mudelit.

1940. aasta suvel pärast Eesti okupeerimist ja annekteerimist endise Nõukogude Liidu poolt Patendiamet likvideeriti.

Patendiamet taasasutati 3. detsembril 1991.

 

Patendiameti embleem

Patendiameti logoPatendiamet on valitsusasutus, kes esindab Eesti Vabariiki tööstusomandi õiguskaitse alal ja muuski innovaatilises tegevuses nii sõnas kui kirjas. Varsti pärast Patendiameti okupatsioonide-järgset taas-ellukutsumist Vabariigi Valitsuse määrusega 3. detsembril 1991 sai tegevust alustades selgeks, et lisaks nüüdisaegsetele seadustele, rahvusvahelistes konventsioonides osalemisele, erialastele väljaannetele jms vajab Patendiamet oma tööks ning Eesti tööstusomandi-alaste seaduste ja võimaluste tutvustamiseks ja Eesti esindamiseks ka väljaspool riigipiire oma embleemi/logo.

1996. aasta mais kinnitas Vabariigi Valitsus oma määrusega nr 138 „Valitsusasutuste sümbolite registreerimise korra“ ja juba juuli keskpaigas pöördus Patendiamet Riigikantselei poole taotlusega registreerida Patendiameti embleem/logo. Selleks ajaks oli hr Tõnu Kallas jõudnud hr Matti Pätsi ideekavandi põhjal luua embleemi/logo kavandi.

Et Patendiamet kandis 1996. aastal ametlikku nimetust Riigi Patendiamet, paiknesid embleemi/logo sini-must-valgel kilbil suurtähed RPA. Embleem/logo registreeriti Riigikantseleis 30. juulil 1996 numbri all 1.

Kuna mõni aeg hiljem Patendiameti ametlik nimetus muutus (Riigi Patendiametist sai Patendiamet, rahvusvahelises kontekstis Eesti Patendiamet), siis tuli vastavalt muuta ka embleemi/logo kujundust. Seda tehti oktoobris 1997.

 

Lumi, Toomas. Tööstusomandi õiguskaitse süsteemi väljaarendamine Eestis ja Patendiameti töö korraldamine aastail 1992-1999. Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 43-53.

Päts, Matti. Ülevaade tööstusomandi õiguskaitse ajaloost ja hetkeseisust Eestis.  Eesti Patendileht, 1999, nr 3, lk 39-42.

Kangur, Gerli. Kümme aastat Patendiameti taasasutamisest. Keskkonnatehnika, 2002, nr 2, lk 14-15.

 

Viimati muudetud 03.06.2014