 |
| ||
 |
|
|
Leiutiste kaitsmine
Mis on leiutis?Leiutis on tehniline lahendus, täpsemalt, tehnilise probleemi lahendamiseks loodud tehniline lahendus. Leiutisteks ei loeta avastusi, korralduslikke ja äriideid ning neid ei saa patentida.
Kes on leiutise autor (leiutaja)?Igal leiutisel on autor. Leiutise autor (ehk leiutaja) on füüsiline isik, kes oma loomingulise tegevusega (leiutustegevusega) on loonud leiutise [PS §13 lg 1]. Leiutise autoriks ei saa kunagi olla juriidiline isik. Autorsusest ei saa loobuda ega seda kellelegi loovutada või pärandada [PS §13 lg 6]. Vahel võib leiutisel olla mitu autorit. Mitme isiku ühise loomingulise tööga loodud leiutise autorsus on ühisautorsus [PS § 13 lg 2]. Ühisautorsus on ühtne, mis tähendab, et ka ühisautorsuse korral ei saa ükski autoritest oma autorsusest loobuda. Samas ei või mõned ühisautoritest oma suva järgi jätta kedagi endi hulgast leiutise avalikustamisel nimetamata, küll aga võib iga autor või ühisautor keelata oma isiku avalikustamise [PS §13 lg 7] või loobuda talle autorsusest tulenevatest varalistest õigustest kas üleüldse või kellegi kasuks [PS §13 lg 9]. Pole harvad juhud, kui sama leiutise on eri aegadel loonud eri isikud üksteisest täiesti sõltumatult. Harukorral on eri isikud sama leiutise loonud isegi samal päeval. Kuna leiutise tegeliku loomise hetke on raske, kui mitte võimatu, tuvastada, on ülemaailmset valdavat tunnustust leidnud nn patenditaotluse esmase esitamise (first to file) printsiip. Selle printsiibi kohaselt loetakse tegelikuks leiutise autoriks isik, kes on autorina märgitud esimesena patendiametisse esitatud patenditaotluses või kasuliku mudeli registreerimise taotluses. Kui taotlust ei ole esitatud, ei ole keegi õigustatud väitma oma autorsust. Seega ei teki patenti taotlemata kellelgi leiutise suhtes mingeid seadusega kaitstavaid moraalseid ega varalisi õigusi. Kellel on õigus leiutist kaitsta?Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvist 39 tulenevalt on autoril võõrandamatu õigus oma loomingule. Seega on õigus taotleda patenti/kasulikku mudelit (edaspidi: patenti) ja saada patendiomanikuks algselt alati leiutise autoril. Autori surma korral läheb patendi taotlemise õigus üle tema pärijatele või muule õigusjärglasele [PS §12 lg 1]. Teiselt poolt, enamus leiutisi, millele patenti taotletakse, luuakse teadusasutustes ja ettevõtetes nimelt just uusi tehnilisi lahendusi looma palgatud teadlaste ja inseneride poolt ja seega loetakse õigustatuks, et tööalased leiutised kuuluvad kas osaliselt või täielikult tööandjale. Paljudes riikides on tööülesannete täitmisel loodud leiutiste kuuluvus reguleeritud eraldi õigusaktidega. Eestis on, kuni ei ole vastu võetud eraldi seadust, ka tööülesannete täitmisel loodud leiutisele õigus patenti taotleda autoril. Tööandja või muu isik saab patenti taotleda üksnes juhul, kui see õigus on ette nähtud töötaja töölepingus või töötaja ja tööandja vahel sõlmitud eraldi lepingus [PS §12 lg 2]. Seega, kui nimetatud lepinguid ei ole sõlmitud, kuulub patendi taotlemise õigus autorile. Lepingu olemasolu ja selle liigi kohta tuleb patendi saamise avalduses esitada andmed, kuigi andmete õigsust Patendiamet patenditaotluse saabumisel ei kontrolli. Kui patent kuulub tööandjale või muule isikule, on autoril õigus saada õiglast tulu leiutise kasutamisest (või vahel ka mittekasutamisest) saadava tulu arvel [PS §13 lg 8]. Patenti võivad taotleda mitu isikut ühiselt (ühistaotlejad). Patenti võivad taotleda ühiselt näiteks ka leiutise autor ja tema tööandja. Ühistaotlejate korral on alati enne patenditaotluse esitamist neil soovitav kokku leppida leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise tingimustes. Patenti võivad taotleda kaks või enam isikut samale leiutisele üksteisest sõltumata [PS §12 lg 5]. Sellisel juhul on õigus patenti taotleda isikul, kes on näidatud patenditaotlejana varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga patenditaotluses. Abi kaitsetaotluse koostamisel ja vormistamiselPatendiosakonna patendieksperdid annavad taotlejatele patenditaotluse ja kasuliku mudeli taotluse vormistamise kohta tasuta konsultatsioone. Patendiamet ei hinda käesoleval ajal tellimistööna leiutise majanduslikku kasulikkust, kuid teeb tasulisi patendiotsinguid, nii standard- kui eriotsinguid. Kõik tehnikavaldkonnad on hõlmatud. Vastava tellimuse korral koostab amet leiutise vastavuse kohta uudsuse ja leiutustaseme kriteeriumitele otsingutulemuste kommentaari. Abi saamiseks patenditaotluse ja teiste tööstusomandi objektide registreerimistaotluste koostamisel võib igaüks pöörduda Eesti patendivolinike poole. Patendivolinik on tööstusomandi õiguskaitse alase eriharidusega ja selles valdkonnas pikaajalise töökogemustega spetsialist. Patendivoliniku elukutse kuulub litsentseeritud tegevusalade hulka. Patendivolinikud on atesteeritud Patendiameti poolt. Patendivolinikud on reeglina tehnilise kõrgharidusega. Tavaliselt on nad spetsialiseerunud eri tööstusomandi objektidele või eri tehnikavaldkondade leiutistele. Enamus patendivolinikke on analoogselt advokaadibüroodega koondunud patendibüroodesse. Patendivolinik on kõige pädevam nõustama patenditaotlejaid nii patenditaotluse koostamisel kui ka selle edaspidisel kaitsmisel Patendiametis. Patendivolinik võib vajaduse korral patenditaotlejat esindada ka kohtus. Patenditaotleja võib patendivolinikuga kokku leppida, et viimane koostab ja vormistab ise kõik vajaminevad patenditaotluse dokumendid, esitab need Patendiametile ja hoolitseb kogu järgneva asjaajamise eest. Patenditaotluse esitamiseks ja Patendiametiga suhtlemiseks antud volituse tõendamiseks peab patenditaotleja patendivolinikule andma vahetult volikirja. Volikirja ei ole vaja notariaalselt tõestada. Erinevalt advokaadibüroodest ei saa patendivolinike puhul anda volitust patendibüroole.
|
|
||
|
|
|
lehekülg muudetud: 02.01.12
 |
|
