Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa ja teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest (kaubamärgiseadus § 3, edaspidi KaMS).
Kaitstav kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav (KaMS § 6 lg 1).
Kaubamärgiks võib olla:
Kaubamärgi õiguskaitse ulatuse aluseks on registrisse kantud kaubamärgi reproduktsioon ja kaupade ja teenuste loetelu.
Üldtuntud kaubamärgi õiguskaitse aluseks on üldtuntud kaubamärk sel kujul, millisena ta üldtuntuse omandas seotuna nende kaupade ja teenustega, mille tähistamiseks kaubamärk üldtuntuse omandas.
Kaubad ja teenused liigitatakse märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (RT II 1996, 4, 14) alusel vastuvõetud kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni kehtiva redaktsiooni järgi.
(KaMS §-d 9 ja 10)
Absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud
Kui kirjeldav on ainult osa kaubamärgist, siis loetakse see tähis kaubamärgi mittekaitstavaks osaks. Kaubamärgi omanikul ei ole ainuõigust kaubamärgi sellise osa kasutamiseks.
Suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud
Kaubamärk registreeritakse, kui ekspertiisi käigus ei ilmne ühtegi kaubamärgiseaduse §-des 9 ja 10 nimetatud õiguskaitset välistavat asjaolu.
Õiguste saamiseks tuleb esitada registreerimistaotlus võimalikult varakult (õiguskaitse algab pärast registreerimist, kuid tagasiulatuvalt alates kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise päevast). Kaubamärgi registreerimine ei ole kohustus, vaid on õigus. Registreerimata kaubamärk, juhul kui ta ei ole üldtuntud, ei anna kasutajale mingeid eriõigusi (ei saa takistada konkurente kasutamast sama kaubamärki). Õigus registreeritud kaubamärgi suhtes hakkab kehtima kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäevast ja kehtib 10 aastat registreeringu tegemise kuupäevast.
Kaubamärgile Eestis õiguskaitse saamiseks on neli võimalust:
Registreeritud kaubamärgi omanikul on kaubamärgi kasutamiseks ainuõigus. Ta võib keelata teistel isikutel registreeritud kaubamärgiga identse ja sarnase kaubamärgi kasutamise samade või sarnaste kaupade tähistamiseks.
Kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses:
Registreerimisega antud õigused on territoriaalselt piiratud, st Eesti Vabariigi territooriumil.
Registreeritud kaubamärgi omanik on kohustatud kaubamärki tegelikult kasutama registreeringus märgitud kaupade ja teenuste tähistamiseks. Mõjuva põhjuseta viie järjestikuse aasta jooksul kaubamärgi kasutamata jätmine võib põhjustada kaubamärgiomaniku ainuõiguse lõppenuks tunnistamise.
Kaubamärgi kasutamiseks loetakse ka:
Kaubamärgiomanikul ei ole õigust keelata teistel isikutel kasutada äritegevuses häid äritavasid järgides:
Kaubamärgi kaitsmiseks esitatakse registreerimistaotlus Patendiameti vastuvõtuosakonnale.
Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametisse otse, posti või faksi teel, kusjuures faksi teel saatmise korral tuleb hiljem esitada originaaldokumendid. Elektrooniliselt saab taotlust esitada tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu.
Registreerimistaotluse dokumentide tekst esitatakse masina- või arvutikirjas.
Kaubamärgi registreerimise taotlus esitatakse ühe kaubamärgi kohta.
Asjast huvitatud isikud võivad ajada kaubamärkide registreerimisega seotud asju patendivolinike kaudu või ise.
Isikud, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, peavad volitama oma esindajaks patendivoliniku.
Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles.
Riigilõivud (vastavalt riigilõivuseadusele) tasutakse Rahandusministeeriumi kontole:
Viitenumber Patendiameti toimingute eest 2900082362, viitenumber apellatsioonikomisjoni toimingute eest 2900074422.
Kaubamärgi registreerimise avalduse planke saab Patendiametist või trükkida välja Patendiameti kodulehekülje plankide rubriigist.
Kaubamärgi registreerimise taotluses esitatavad dokumendid:
Enne taotluse esitamist on soovitav kontrollida sarnaste registreeritud kaubamärkide või varem registreerimiseks esitatud kaubamärgi registreerimise taotluse olemasolu. Ametlikku teavet vastavast registrist ja andmekogudest väljastavad registrite ja kaitsedokumentide büroo ja vastuvõtuosakond. Päringuid on võimalik teha ka kaubamärkide andmebaasi Patendiameti koduleheküljel.
Kaubamärgi registreerimise otsuse kohta avaldatakse teade Patendiameti ametlikus väljaandes "Eesti Kaubamärgileht" (KaMS § 40 lg 1).
Juhul kui kaubamärgile õiguskaitse taotleja saab Patendiametilt kaubamärgi registreerimisest keeldumise otsuse, on taotlejal õigus kahe kuu jooksul edastada kaebus tööstusomandi apellatsioonikomisjonile.
Asjast huvitatud isik võib tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile õiguskaitset välistava asjaolu olemasolu korral. Vaidlustusavalduse esitamise tähtaeg on kaks kuud kaubamärgi registreerimise teate avaldamisest.
Juhul kui kaebus või vaidlustusavaldus rahuldatakse, tühistab apellatsioonikomisjon Patendiameti otsuse ja kohustab Patendiametit jätkama menetlust apellatsioonikomisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades.
Kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgi registreering juhul, kui:
1) kaubamärgi registreerimise otsust või taotleja õigust avaldatud kaubamärgile ei ole vaidlustatud ja nelja kuu jooksul kaubamärgi registreerimise teate saamisest on esitatud andmed riigilõivu tasumise kohta või
2) vaatamata vaidlustamisele jäävad kaubamärgi registreerimise otsus ja taotleja õigus avaldatud kaubamärgile kehtivaks ning andmed riigilõivu tasumise kohta esitatakse kahe kuu jooksul lõpliku otsuse jõustumise kuupäevast arvates.
Kaubamärgi registreeringu tegemise juures on oluline, et kui riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei esitata tähtpäevaks, loetakse taotlus tagasivõetuks.
Samas on kaubamärgile õiguskaitse taotlejal õigus tagasivõetuks lugemise korral nõuda menetluse taastamist, kui seaduses ettenähtud toimingud jäid tegemata vääramatu jõu või taotlejast või tema esindajast sõltumatu muu takistuse tõttu. Silmas tuleb pidada, et menetluse taastamise nõuet saab esitada 6 kuu jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtpäevast arvates.
Juhul kui kaubamärk registreeritakse, kantakse registrisse kõik KaMS § 48 lõikes 2 sisalduvad registreeringu andmed, mis samuti avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.
Pärast kaubamärgi registrisse kandmist annab Patendiamet kaubamärgiomanikule 20 tööpäeva jooksul välja kaubamärgitunnistuse, mida sõltumata kaubamärgiomanike arvust antakse välja vaid üks.
Kaubamärgi registrisse kandmise riigilõiv on 44,73 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 161 lõikele 1. Riigilõivu tasumist tõendavad andmed tuleb esitada Patendiameti vastuvõtuosakonda.
Vastavalt KaMS § 13 lõikele 1 teeb kaubamärgialaseid toiminguid Patendiametis ja tööstusomandi apellatsioonikomisjonis asjast huvitatud isik isiklikult või tema poolt vahetult volitatud patendivolinik, kellele on patendivoliniku seaduse kohaselt antud patendivoliniku kutse kaubamärkide valdkonnas.
Eestis tegutsevate patendivolinike nimekirjaga on võimalik tutvuda Patendiameti veebilehel.
KaMS § 13 lõike 2 kohaselt peab isik, kellel ei ole elukohta, asukohta või tegutsevat kaubandus- või tööstusettevõtet Eestis, kaubamärgialaste toimingute tegemisega volitama oma esindajaks patendivoliniku.
Muudatused kauba- ja teenindusmärkide registris tehakse kaubamärgiomaniku või teda esindava patendivoliniku avalduse alusel. Avalduse peab avaldaja allkirjastama kas käsitsi või digitaalselt. Kui kaubamärgiomanikuks on äriühing, tuleb avaldusele lisada ka ettevõtet esindava isiku positsioon, st Patendiametile peab nähtuma isiku õigus äriühingu nimel tehingute tegemiseks.
Avaldusele lisatakse ka dokument riigilõivu tasumise kohta, millelt on näha konkreetse soovitava toimingu eest tasutud riigilõiv ning vajadusel kaubamärgiomaniku volikiri patendivolinikule. Kauba- ja teenindusmärkide registris kaubamärgiomaniku nime või aadressi muutmiseks puudub riigilõivu tasumise kohustus.
Pärast muudatuste tegemist registris väljastab Patendiamet avaldajale ka vastavasisulise kirjaliku teate.
Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist järgnevaks kümneks aastaks saab kaubamärgiomanik vastavalt KaMS § 50 lõikele 1 nõuda ühe aasta jooksul enne kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist.
Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avaldus esitatakse Patendiameti vastuvõtuosakonnale koos riigilõivu tasumise andmetega. Vastavalt riigilõivuseaduse § 163 lõikele 1 on riigilõiv kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamiseks 191,73 eurot.
Juhul kui kaubamärgiomanik on unustanud või mõnel muul põhjusel on kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamine jäänud tegemata, on KaMS § 50 lõike 2 alusel võimalik kaubamärgiomanikul nõuda kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja tähtaja ennistamist kuue kuu jooksul pärast kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja lõppemist.
Tähtaja ennistamise puhul tuleb kaubamärgiomanikul täiendavalt õiguskaitse kehtivusaja pikendamise lõivule 191,73 eurot tasuda ka lisa riigilõiv 44,73 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 165 lõikele 1. Seega, kui kaubamärgiomanik soovib kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja tähtaja ennistamist ja kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamist, tuleb tasuda riigilõivu kokku 191,73 + 44,73= 236,46 eurot.
Juhul kui kaubamärgiomanik on Patendiametilt saanud teate, et kaubamärk on kauba- ja teenindusmärkide registrist kustutatud, ei ole enam võimalik õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamist nõuda. Eelnimetatud juhul tuleb kaubamärgiomanikul kogu registreerimisprotsess alates taotluse esitamisest, riigilõivu tasumisest ja ekspertiisi läbimisest algusest peale läbi teha, st kaubamärgitaotlust käsitletakse Patendiametis uue kaubamärgi registreerimise taotlusena.
Patendiamet juhib tähelepanu, et kaubamärgiomanikud ise oleksid tähelepanelikud ning jälgiksid neile kuuluvate kaubamärkide õiguskaitse kehtivus- ning ühtlasi ka võimalikku pikendamisaega.
Sarnaselt kõikide ülejäänud toimingutega toimub ka kaubamärgile pandi seadmine avaldusega Patendiametile. Vastavalt KaMS § 506 lõikele 1 on pandi kohta kande tegemise aluseks kaubamärgiomaniku või pandipidaja kirjalik avaldus.
Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lisatakse avaldusele ka pandi seadmise notariaalselt tõestatud kokkulepe ning andmed riigilõivu tasumise kohta. Oluline on, et notariaalselt tõestatud kokkulepe pandi seadmise kohta tuleb kaubamärgiomanikul või pandipidajal saata koos avaldusega. Patendiamet ei kanna kauba- ja teenindusmärkide registrisse panti, mille pandilepingu saadab ametisse notar.
Kui pandipidaja loobub pandist pandi kehtivuse ajal, esitab pandipidaja avalduse koos notariaalselt kinnitatud pandist loobumise avaldusega.
Oluline on rõhutada, et registerpandi kohta tehtud kande muutmiseks või kustutamiseks kaubamärgiomaniku avalduse alusel tuleb vastavalt KaMS § 506 lõikele 8 esitada Patendiametile kõikide nende isikute notariaalselt kinnitatud nõusolek, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine võib kahjustada. Seega ei kustuta Patendiamet registerpanti ainult kaubamärgiomaniku avalduse alusel.
Registerpandi registreerimiseks tasutakse riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse lisas 2 toodud riigilõivu täismääradele. Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.
Pandi kohta tehtud kande kustutamine kauba- ja teenindusmärkide registrist toimub Patendiametis samuti avalduse alusel. Patendiamet omaalgatuslikult registerpandi kandeid ei kustuta. Seega on praktikas tekkinud olukordi, kus pandi kehtivusaeg on küll kuupäevaliselt lõppenud, kuid pandikanne registrist kustutamata, mille tulemusena ei ole kaubamärki võimalik võõrandada.
Vastavalt KaMS § 505 lõikele 1 on litsentsi kohta kande tegemise aluseks litsentsiandja või litsentsisaaja kirjalik avaldus.
Avaldusele lisatakse litsentsilepingu väljavõte, mille vastavuse originaalile kinnitab Patendiamet ning mis sisaldab kande tegemiseks vajalikke andmeid lepingupoolte, litsentsi iseloomu, ulatuse ja tähtaja kohta. Ühtlasi lisatakse avaldusele ka andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 167 lõikele 1 litsentsi kohta registrikande tegemise eest on 31,95 eurot.
Litsentsileping on oma õiguslikult olemuselt eraõiguslik leping, mida reguleerib võlaõigusseadus ning kehtib tingimustel, milles lepingupooled on kokku leppinud. Eeltoodu tähendab, et kui litsentsiandja ja litsentsisaaja on lepingus kokku leppinud osapoolte õigused ja kohustused ning üks osapool neid rikub, tuleb vaidlus poolte vahel lahendada tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid kasutades.
Kaubamärgi litsentsimise kohta registrisse tehtud kande kustutamiseks esitab litsentsi kohta registrisse kande tegemise avalduse esitanud isik kaubamärgimääruse § 29 lõike 3 nõuetele vastava avalduse.
Vastavalt kaubamärgimääruse § 40 lõikele 1 esitab kaubamärgiomanik Patendiametile tunnistuse duplikaadi saamiseks kirjaliku avalduse ning andmed riigilõivu tasumise kohta. Riigilõiv duplikaadi väljastamiseks on 15,97 eurot.
Kaubamärgiomaniku avalduse alusel võib omanikule välja anda kaubamärgitunnistuse duplikaadi. Duplikaat antakse vastavalt KaMS § 491 lõike 4 alusel välja 20 tööpäeva jooksul avalduse ja riigilõivu tasumist tõendavate andmete Patendiametile esitamisest arvates.
Vastavalt KaMS § 51 lõikele 1 kustutatakse kaubamärk registrist kuue kuu möödumisel kehtivusaja lõppemisest, kui ei ole nõutud kaubamärgi kehtivusaja pikendamist. Kustutamine jõustub tagasiulatuvalt kehtivusaja lõppemise kuupäeval.
Kaubamärk kustutatakse vastavalt KaMS § 51 lõikele 2 registrist ennetähtaegselt, kui Patendiametile on esitatud sellekohane jõustunud kohtulahend või kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud. Kui kaubamärgiomanik on kaubamärgist loobunud, esitatakse Patendiametile sellekohane avaldus.
Praktikas kõige keerulisem on kaubamärgi kustutamine KaMS § 51 lõike 3 alusel, mis sätestab, et kaubamärk kustutatakse registrist asjast huvitatud isiku taotlusel, kui ühe aasta jooksul äriühingu äriregistrist kustutamisest arvates ei ole esitatud kirjalikku avaldust registris kaubamärgi võõrandamise või ülemineku kande tegemiseks. Patendiametile eeltoodud alusel kustutamise avalduse esitamiseks tuleb ühtlasi ka tõendada, et varasemalt registrisse kantud kaubamärk takistab hilisema kaubamärgi menetluses selle registreerimist. Registreeringu tegemise takistuse kohta peab sellisel juhul Patendiameti kaubamärgiosakond olema hilisemale kaubamärgitaotlejale esitanud ka vastavasisulise teate.
Vastavalt KaMS § 511 lõikele 3 on pärast kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamist kauba- ja teenindusmärkide register avalik. Igaühel on õigus tutvuda registritoimikuga ja kirje andmetega.
Vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 esitatakse registritoimikuga tutvumiseks või registrist ärakirjade või väljatrükkide saamiseks kirjalik avaldus koos andmetega iga toimiku, dokumendi ärakirja ja väljatrüki eest riigilõivu tasumise kohta. Taotlejale ja kaubamärgiomanikule on oma kaubamärgi registritoimikuga tutvumine tasuta, muul juhul kuulub tasumisele riigilõiv riigilõivuseaduse § 171 kohaselt 7,66 eurot.
Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides on kolm võimalust:
Välisriigis registreerimiseks:
Märkide rahvusvaheline registreerimine Madridi kokkuleppe protokolli alusel
Saab esitada registreeritud märgi või esitatud registreerimistaotluse olemasolu korral päritoluriigis (Eestis).
Taotlus esitatakse Patendiametile edastamiseks Rahvusvahelisele Büroole. Rahvusvaheline taotlus esitatakse kaubamärgile õiguskaitse saamiseks ühes või mitmes märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli osalises riigis. Rahvusvahelise registreerimise avalduse planke saab WIPO veebilehelt.
WIPO Rahvusvaheline Büroo registreerib märgi ja edastab riikidele, kes võivad teatada keeldumisest/probleemidest kuni 1,5 aasta jooksul.
Rahvusvaheline registreering on seotud päritoluriigi registreeringuga viis aastat - kui kustutatakse kaubamärk registrist päritoluriigis, siis kustutatakse ka kõikjal mujal (on üleviimise võimalus, kuid siis tuleb esitada taotlus, tasuda lõivud).
Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe ja selle kokkuleppe protokolli ühine juhend (pdf, 224 kB) on jõustunud 01.01.2013.
Haldusjuhend - (Administrative Introductions for the Application of the Madrid Agreement Concerning the International Registration of Marks and the Protocol Relating Thereto).
Madridi kokkuleppe ja Madridi protokolli kohase märkide rahvusvahelise registreerimise juhend (pdf, 594 kB) (Guide to the International Registration of Marks under the Madrid Agreement and the Madrid Protocol - WIPO veebilehel).
WIPO on-line-teenused:
Romarin - WIPO-s registreeritud kaubamärkide andmebaas (detailne info)
MRS ehk Madrid Real-Time Status - Madridi süsteemi kaubamärgitaotluste staatus reaalajas näitab WIPO-s menetletavate kaubamärgidokumentide staatust reaalajas;
MEA ehk Madrid Electronic Alert - Madridi süsteemi elektroonne teavitus on tasuta jälgimisteenus asjast huvitatuile konkreetsete rahvusvaheliste kaubamärkide registreeringute jälgimiseks;
MPM ehk Madrid Portfolio Manager - Madridi süsteemi portfelli haldaja on veebiteenus, mis võimaldab rahvusvaheliste registreeringute omanikele ja nende esindajatele juurdepääsu oma rahvusvaheliste kaubamärkide portfellidele.
WIPO uudised:
Madrid Highlights - Madridi süsteemi arengusuundi tutvustav WIPO kvartalikiri.
Loe lisaks: Kaubamärgi kaitsmine (broðüür, pdf, 1932 kB)