Korduma kippuvad küsimused

• KAUBAMÄRGID
• LEIUTISED

Voldikud ja broðüürid kaubamärgi ning tööstusdisainilahenduse kaitsmisest:

• Kaubamärk (voldik, 1125 kB)
• Tööstusdisainilahendus (voldik, 2803 kB)
• Kaubamärgi kaitsmine (1932 kB)
• Tööstusdisainilahenduse kaitsmine (5486 kB)

KAUBAMÄRGID

1. Tahaksin PATENTEERIDA kaubamärki, mis ma tegema pean?
2. Mis on klassid, milleks neid vaja ja kust neid leida?
3. Mis on patendi (kasuliku mudeli) ja kaubamärgi vahe?
4. Kas ma võin kasutada kaubamärki, kuigi ma ei ole seda registreerinud?
5. Kui anda taotlus sisse, kas see kehtib vaid Eestis?
6. Mida ma peaksin kontrollima või järele uurima enne kaubamärgitaotluse esitamist või enne kaubamärgi kasutama hakkamist?
7. Kuidas kaitsta oma kaubamärki välismaal (Euroopas)? 
8. Milline võimalus kaubamärgi registreerimiseks välisriigis on kõige odavam? 
9. Kes on patendivolinikud?
10. Mis on prioriteet?
11. Mis on riigikood?
12. Kui palju maksab kaubamärgitaotluse esitamine?
13. Kas patendiamet tagastab taotluse esitamise riigilõivu, kui kaubamärki ei registreerita?
14. Kui on kaks taotlejat, kas siis on kollektiivkaubamärk?
15. Kui ma tegelen vaid müümisega, siis mis klassi ma pean valima?
16. Mida tähendavad sümbolid ©, ® ja TM?
17. Sain kaubamärgi registreerimisotsuse ja loen siit, et pean veel mingi lõivu tasuma. Miks, kuhu ja mida see tähendab?
18. Patendiameti kodulehel kaubamärkide andmebaasis on mõne kaubamärgi staatuseks märgitud “Menetlus lõpetatud”. Mida see tähendab?
19. Mul tuli hea idee ürituste paremaks korraldamiseks. Kas ma saan selle registreerida kaubamärgina?
20. Olen kasutanud oma kaubamärki juba aastaid, kuid registreeritud see ei ole. Nüüd avastasin kaubamärkide andmebaasist, et taotluse minu  kaubamärgi registreerimiseks on esitanud minu konkurent. Mida teha?
21. Olen registreeritud kaubamärgi omanik. Hiljuti hakkasid mulle helistama pahased kliendid, kes ei olnud minu kaubaga rahul. Asja uurimisel selgus, et keegi kasutab pahatahtlikult minu kaubamärki. Kas olukorra lahendamiseks peaksin pöörduma Patendiametisse?
22. Kui kaua kestab kaubamärgi ekspertiis?
23. Mida peaks tegema, et saaksin oma domeeninime ära kaitsta? 

24. Kas on olemas ka ülemaailmne andmebaas, kust võiks saada teada, kas kaubamärk on registreeritud? Kui ei, siis kust leida usaldusväärseimat infot riikide kaupa?

     

1. Tahaksin PATENTEERIDA kaubamärki, mis ma tegema pean?
   Kaubamärki saab registreerida, patenteerida saab leiutist. Kaubamärgi kaitsmiseks esitatakse registreerimistaotlus Patendiameti vastuvõtuosakonnale.
   Täpsemalt: Kaubamärgi kaitsmine
   
   
2. Mis on klassid, milleks neid vaja ja kust neid leida?
   Kaubamärkide registreerimisel on kaubad ja teenused jaotatud klassidesse. Kaubamärgi registreerimise taotleja peab selgeks tegema, millisesse klassi kuulub tema kaup või teenus. Klassifitseerimise aluseks on kaupade ja teenuste rahvusvaheline klassifikatsioon (Nizza klassifikatsioon).
   Täpsemalt: Nizza klassifikatsioon
   
   
3. Mis on patendi (kasuliku mudeli) ja kaubamärgi vahe?
   Patendi või kasuliku mudeliga saab kaitsta leiutist. Leiutis on tehniline lahendus, mille objektiks võib olla seade, meetod ja aine.
   Kauba- ja teenindusmärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku samaliigilisest kaubast või teenusest.
   
   
4. Kas ma võin kasutada kaubamärki, kuigi ma ei ole seda registreerinud?
   Jah, võib küll. Kaubamärk ei pea olema registreeritud. Registreerimine on kaubamärgiomaniku õigus ning see annab võimaluse keelata teistel isikutel kasutada identset või äravahetamiseni sarnast kaubamärki identsete või samaliigiliste kaupade või teenuste tähistamiseks. Registreerimata kaubamärgi kasutamisel peab selle omanik silmas pidama, et kasutamisega ei rikutaks teiste õigusi.
   
   
5. Kui anda kaubamärgitaotlus sisse Eesti Patendiametisse, kas siis hakkab kaubamärk kehtima vaid Eestis?
   Kaubamärgi õiguskaitse on territoriaalne. Kaitse kehtib selles riigis või riikide ühenduses, kus märk registreeritakse. Kui kaubamärgitaotlus antakse sisse Eesti Patendiametisse, siis hakkab kaubamärk registreerimise korral kehtima Eestis.
   
   
6. Mida ma peaksin kontrollima või järele uurima enne kaubamärgitaotluse esitamist või enne kaubamärgi kasutama hakkamist?
   Enne taotluse esitamist soovitame tutvuda informatsiooniga meie veebilehel. Seal on kirjas peamised nõudmised kaubamärgile ja asjaolud, mis võivad saada takistuseks kaubamärgi registreerimisel. Veendumaks, et kellelegi ei kuulu varasem õigus teie poolt soovitud kaubamärgile, tutvuge kaubamärkide andmebaasidega meie veebilehel (kaubamärkide andmebaas ja CTM-ONLINE) ning äriregistris registreeritud ettevõtete nimedega (infot saab Justiitsministeeriumi veebilehelt). 
   
   
7. Kuidas kaitsta oma kaubamärki välismaal (Euroopas)?
   Lühidalt öeldes on taotlejal kolm võimalust: a) esitada registreerimistaotlus konkreetsesse välisriiki; b) taotleda registreerimist Madridi kokkuleppe protokolli alusel (saab valida riike Madridi kokkuleppe protokolliga ühinenud riikide hulgast; rohkem infot WIPO veebilehelt); c) kaitsta kaubamärki Euroopa Ühenduse kaubamärgina, õiguskaitse saadakse registreerimise korral kogu EÜ territooriumil (rohkem infot OHIM-i veebilehelt). Kaubamärgi registreerimiseks välisriikides vt täpsemalt: Registreerimine välisriikides.
   
   
8. Milline võimalus kaubamärgi registreerimiseks välisriigis on kõige odavam?  
   Seda küsimust tuleb hinnata konkreetsest kaubamärgist ja taotleja soovidest lähtuvalt. Hind sõltub sellest, kui mitmes klassis ja kui paljudes ja millistes riikides soovitakse kaubamärki registreerida. Parim viis teha hinnakalkulatsioon on kasutada lõivukalkulaatorit (Fee calculator) WIPO veebilehel. Informatsiooni Euroopa Ühenduse kaubamärgi kohta leiab OHIM-i veebilehelt.
   
   
9. Kes on patendivolinikud?
   Patendivolinik on isik, keda taotleja võib volitada enda nimel patendiameti(te)s kõiki patendi- ja kaubamärgialaseid toiminguid läbi viima. Patendivolinike register täpsemalt: Patendivolinikud
   
   
10. Mis on prioriteet?
    Konventsiooniprioriteet on esmase taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda kaubamärgile õiguskaitset (näiteks võib olla esmane taotlus on esitatud mõnes teises riigis). Esmase taotluse esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.
    
    
11. Mis on riigikood?
    Riigikood ehk riigitähis on Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni (ISO) järgi kahetäheline (nt EE) või kolmetäheline (nt EST). Meil on kasutusel kahetäheline kood.
    Lähemalt: Riikide, teiste ühenduste ja valitsustevaheliste organisatsioonide koodid
    
    
12. Kui palju maksab kaubamärgitaotluse esitamine?
    Kaubamärgitaotluse esitamise lõiv on 140,60 eurot ühe klassi puhul, st kui kõik kaubad või teenused, mida kaubamärgiga kaitsta tahetakse, mahuvad ühte klassi (Nizza klassifikatsioon); kui kõik ei mahu ühte klassi ja tekib vajadus hõlmata selle märgiga ka teisi klasse, siis iga lisatud klassi eest tuleb tasuda 44,73 eurot, seega 140,60 eurot + 44,73 eurot iga lisatud klassi eest. Lõiv tuleb tasuda kahe kuu jooksul kaubamärgitaotluse esitamisest.
    
    
13. Kas patendiamet tagastab taotluse esitamise riigilõivu, kui kaubamärki ei registreerita?   
    Riigilõivu ei tagastata. Seetõttu on soovitatav, et taotleja tutvuks enne taotluse esitamist asjaoludega, mis võivad registreerimist takistada (vt p 6). Teisalt tagab taotluse esitamise lõiv koos registreeringu tegemise lõivuga kaubamärgile õiguskaitse, mis hakkab kehtima taotluse esitamise kuupäevast ja kehtib kümne aasta möödumiseni registreerimise kuupäevast.
    
    
14. Kui on kaks taotlejat, kas siis on kollektiivkaubamärk?
    Kollektiivkaubamärk on kaubamärk, mis on registreeritud mingi ettevõtete ühenduse (liidu, koondise) nimele, kelle põhikirjas on sätestatud tingimused ja õigus sellist kaubamärki kasutada.
    
    
15. Kui ma tegelen vaid müümisega, siis mis klassi ma pean valima?
    Üldjuhul kuuluvad müügiteenused klassi 35. Vaata ka teemat "Müügiteenuste klassifitseerimine" rubriigist "Kaubamärgid".
    
    
16. Mida tähendavad sümbolid ©, ® ja TM?
    © – Copyright – autori- või kirjastusõigusega kaitstud.
    ® – registreeritud kaubamärk.
    TM – registreerimata kaubamärk.
    
    
17. Sain kaubamärgi registreerimisotsuse ja loen siit, et pean veel mingi lõivu tasuma. Miks, kuhu ja mida see tähendab?
    Teil tuleb tõesti tasuda kaubamärgi registreeringu tegemise riigilõiv 44,73 eurot. Teie kaubamärk avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes Eesti Kaubamärgileht. Kui kahe kuu jooksul avaldamisest registreerimisotsust ei vaidlustata, saadab Patendiamet teile eraldi teatise registreeringu tegemise lõivu tasumise tähtaja kohta.
    Lõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole: 
    • SEB - a/a 10220034796011,
    • Swedbank - a/a 221023778606,
    • Danske Bank A/S Eesti filiaal - a/a 333416110002,
    • Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal - a/a 17001577198.
    Viitenumber Patendiameti toimingute eest riigilõivu tasumisel on 2900082362.
    
    
18. Patendiameti kodulehel kaubamärkide andmebaasis on mõne kaubamärgi staatuseks märgitud "Menetlus lõpetatud". Mida see tähendab? 
    See tähendab, et kaubamärk ei kehti. Taotleja on taotluse kas ise tagasi võtnud või jätnud tegemata Patendiameti poolt nõutud toimingud, mistõttu on Patendiamet selle kaubamärgi menetlemise lõpetanud.
    
    
19. Mul tuli hea idee ürituste paremaks korraldamiseks. Kas ma saan selle registreerida kaubamärgina?  
    Ideesid ei saa kaubamärgina kaitsta. Kaubamärk peab olema graafiliselt kujutatav.
    
    
20. Olen kasutanud oma kaubamärki juba aastaid, kuid registreeritud see ei ole. Nüüd avastasin kaubamärkide andmebaasist, et taotluse minu  kaubamärgi registreerimiseks on esitanud minu konkurent. Mida teha?
    Kui leiate, et teie õigust oma kaubamärgile on rikutud, saab pöörduda Patendiameti poole ning esitada dokumente, mis tõendavad, et kaubamärk kuulub tegelikult teile. Seda saab teha siis, kui konkurendi kaubamärgitaotlus on menetluse staatuses. Kui selle kaubamärgi kohta on juba tehtud registreerimisotsus ja see on avaldatud Eesti Kaubamärgilehes, saab asjast huvitatud isik tööstusomandi apellatsioonikomisjonis vaidlustada taotleja õiguse kaubamärgile kahe kuu jooksul avaldamisest arvates.
    
    
    
21. Olen registreeritud kaubamärgi omanik. Hiljuti hakkasid mulle helistama pahased kliendid, kes ei olnud minu kaubaga rahul. Asja uurimisel selgus, et keegi kasutab pahatahtlikult minu kaubamärki. Kas olukorra lahendamiseks peaksin pöörduma Patendiametisse?
    Patendiamet ei teosta järelevalvet kaubamärkide õiguspärase kasutamise üle. Kui isikul on registreeritud kaubamärk ja ta avastab, et keegi kolmas rikub mingil moel tema õigusi, siis on tal võimalus pöörduda kohtusse.
    
    
22. Kui kaua kestab kaubamärgi ekspertiis?
    Kaubamärgitaotlustele tehakse ekspertiisi nende Patendiametisse saabumise järjekorras, seega sõltub ekspertiisile kuluv aeg taotluste hulgast. 2012. aasta prognoos ekspertiisi kestuse kohta on umbes 15 kuud.
    
    
23. Mida peaks tegema, et saaksin oma domeeninime ära kaitsta?
    Patendiamet tegeleb ainult tööstusomandi õiguskaitsega, domeeninimede registreerimist korraldab Eesti Interneti Sihtasutus.
    
    

24. Kas on olemas ka ülemaailmne andmebaas, kust võiks saada teada, kas kaubamärk on registreeritud? Kui ei, siis kust leida usaldusväärseimat infot riikide kaupa?
    Ülemaailmset kaubamärkide andmebaasi ei ole olemas. Kui on huvi mitme riigi või mõne konkreetse piirkonna kaubamärkide vastu, siis tuleks otsingut ka vastavalt piirata.
    Kõige mahukam andmebaas on praegu TMView, mis on loodud eesmärgiga, et see sisaldaks kõigi EL-i liikmesriikide siseriiklikke andmebaase ja lisaks kahe rahvusvahelise süsteemi (Euroopa Ühenduse ja Madridi süsteemi) andmebaase. TMView sisaldab hetkel EL-i 22 liikmesriigi ametite, Beneluxi ameti (Hollandi, Belgia, Luksemburg), OHIM-i ning WIPO andmebaasides olevaid kaubamärke.  
    
    Patendiameti veebilehel on veel kättesaadavad:
    
    

    • Euroopa Ühenduse kaubamärgisüsteemi andmebaas CTM-Online, mis sisaldab kaubamärke, mis kehtivad kogu EL-is tervikuna;
    • Eesti Patendiameti andmebaas, mis sisaldab Eestis kehtivaid kaubamärke;
    • viited teiste riikide ametite kodulehtedele, kust on võimalik leida kaubamärkide andmebaase.
    
    




 

LEIUTISED

1. Kas ma pean leiutisele kaitse taotlemisel esitama ka töötava mudeli?
2. Tõin Teie ametisse kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja soovin vaadata Patendiameti kodulehelt kasuliku mudeli registrist oma taotlust, kuid seda seal praegu ei ole.
3. Millal tuleb riigilõiv tasuda patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimistaotluste esitamise puhul?
4. Kuidas kaitsta oma leiutist välismaal (Euroopas)?

1. Kas ma pean leiutisele kaitse taotlemisel esitama ka töötava mudeli?
   Mudelit või näidist ei esitata. Tuleb esitada leiutiskirjeldus, nõudlus ja vajadusel joonised (ei pea tingimata olema tehniline joonis, olenevalt taotluse sisust võib ka olla üldskeem vms).
   
   

2. Tõin Teie ametisse kasuliku mudeli registreerimise taotluse ja soovin vaadata Patendiameti kodulehelt kasuliku mudeli registrist oma taotlust, kuid seda seal praegu ei ole.
   Ei saagi olla, kuna vastavalt kasuliku mudeli seaduse § 32 lg 8 järgi avalikustatakse kasuliku mudeli kirjeldus Patendiameti ametlikus väljaandes alles pärast seda, kui on tehtud kasuliku mudeli registreeringu kanne ja lg 9 järgi jõustub registreering kasuliku mudeli registreerimise teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise päeval ja alles pärast seda saab seda taotlust vaadata Patendiameti kodulehelt kasulike mudelite registrist. Kui aga kasuliku mudeli registreerimistaotlust mingil põhjusel ei registreerita, siis ei saa seda vaadata ka Patendiameti kodulehel olevast kasulike mudelite registrist.
   
   

3. Millal tuleb riigilõiv tasuda patenditaotluste ja kasuliku mudeli registreerimistaotluste esitamise puhul?
   Riigilõiv loetakse tasutuks, kui andmed tasutud riigilõivu kohta on esitatud Patendiametile. Andmed tuleb esitada paberkandjal dokumendil (riigilõivu tasumist tõendav dokument). Selleks dokumendiks võib olla maksekorraldus või spetsiaalselt Patendiameti jaoks koostatud kõiki nõutavaid andmeid sisaldav dokument.
   
   Riigilõivu tasumist tõendav dokument tuleb tuua või saata posti teel Patendiametisse. Riigilõivu tasumist tõendava dokumendi, samuti kõiki muid taotluse dokumente võib panna ka Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti. Patendiametis postkasti pandud dokumentidele pannakse selle kuupäeva tempel, millal dokumendid sellesse postkasti pandi.
   
   NB! Et riigilõivud oleks tähtaegselt tasutud, tuleb kindlasti arvestada seda, et riigilõiv loetakse tasutuks mitte pangas tasumise päevast või mõnest muust päevast, vaid sellest päevast, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on esitatud Patendiametile. Dokumendile pannakse selle kuupäeva tempel, mil see dokument Patendiametisse jõuab.
   
   Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei tohi käesoleval momendil esitada faksi või teiste elektroonsete vahendite kaudu, vaid ainult tuua või saata posti teel paberkandjal dokumendina.
   
   

4. Kuidas kaitsta oma leiutist välismaal (Euroopas)? 
   Leiutise kaitsmiseks välisriikides vaata täpsemalt:  Patentimine välisriikides