Geograafilise tähise kaitsmine

Mis on geograafiline tähis?

Geograafiline tähis on:

geograafilise ala nimi või vihje sellele alale, mis näitab kauba või teenuse kindlat geograafilist päritolu, kui selliselt tähistatud kauba või teenuse konkreetne omadus, maine või muu tunnus on olulisel määral seostatav geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse;
muu sõna, sõnaühend või sümbol, mis on pikaajalise ja pideva kasutamise tulemusena muutunud olulisel määral seotuks geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse, töödeldakse või müügiks ette valmistatakse või kus teenust osutatakse.

Seega hõlmab geograafilise tähise mõiste selliseid tähiseid, mis näitavad, et kaup või teenus on pärit teatud geograafiliselt alalt ja kauba või teenuse ning selle valmistamise või osutamise koha vahel on oluline omaduslik seos.

Geograafiline ala geograafilise tähise seaduse tähenduses on riigi territoorium, selle teatud piirkond või koht. Geograafiline ala ei pea kokku langema samanimelise haldusüksuse või asustusüksusega. Geograafilise ala nimi geograafilise tähisena ei pea vastama selle geograafilise ala praegusele ametlikule nimele.

Geograafiline tähis võib vormilt olla kas sõnaline või kujunduslik. Oluline on, et tähis assotsieeruks kauba või teenuse päritolukohaks oleva geograafilise alaga. Seega võib geograafilise tähisena kasutada geograafilise ala nime autentsel (nt Cognac) või teisendatud kujul (nt ðampus) või hoopis täiendina (nt hollandi juust). Samuti võib geograafiline tähis olla geograafilise ala ajalooline nimi (nt Reval, Arensburg) muutmata või muudetud kujul või ka täiendina, aga ka mis tahes geograafilisele alale viitav või sellega seostuv sümbol (nt Eiffeli torn, Vana Toomas, Itaalia puhul riigi kartograafiline kuju). Geograafilise tähise ja ala seos võib olla tekkinud ka mingi kauba või teenuse vahendusel. Nii loetakse geograafiliseks tähiseks feta juustu (selle nimega geograafilist ala ei ole olemas, kuid tähis feta on pikaajalise ja pideva kasutamise tulemusena muutunud olulisel määral seotuks geograafilise alaga, kus kaupa toodetakse).

Õiguskaitse süsteem Eestis

Seaduse kohaselt rakendatakse geograafilise tähise registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi.

Patendiamet ei kontrolli, kas geograafiline tähis, mille registreerimist taotletakse, on seaduse kohaselt geograafilise tähisena kaitstav. Kontrollitakse ainult geograafilise tähise registreerimisega seotud vorminõuete (vajalike dokumentide vorm, sisu, esitamise tähtajad) täitmist.

Geograafilise tähise õiguskaitse antakse geograafilise tähise registreerimisega riiklikus geograafiliste tähiste registris ja vastav teade avaldatakse Patendiameti ametlikus väljaandes.

Geograafilise tähise registreerimise vaidlustamiseks on ette nähtud haldus- või tsiviilprotsess.

Igal asjast huvitatud isikul on võimalus vaidlustada registrisse kantud andmed ja nõuda kohtu kaudu nende muutmist.

Õiguskaitse sisu ja maht

Registreeritud geograafilist tähist võib kauba või teenuse tähistamiseks kasutada isik, kes tegutseb registreeringus märgitud kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistajana või teenuse osutajana registreeringus märgitud geograafilisel alal ja kelle kaubal või teenusel on kõik registreeringus märgitud omadused, maine või muud iseloomulikud tunnused.

Erinevalt tööstusomandi õiguskaitse muudest objektidest (nt kaubamärk, tööstusdisainilahendus) ei teki õiguskaitse taotlejal geograafilisele tähisele ainuõigust ega saa ta ka selle omanikuks. Geograafilise tähise kaitse all mõistetakse eeskätt tähise registreerimisega omandatavat õigust kasutada tähist oma toodangul ning takistada isikuid, kes seda õigust ei oma, tähist kasutamast.

Geograafilise tähise õiguskaitse on tähtajatu.

Geograafilise tähise registreerimise taotluse koostamine ja esitamine

Geograafilise tähise registreerimist võib taotleda isik, kes on kauba tootja, töötleja või müügiks ettevalmistaja või teenuse osutaja, selliste isikute või tarbijate ühendus või kauba või teenuse päritoluriigi pädev ametiasutus.

Geograafilise tähise registreerimise taotlus esitatakse Patendiameti vastuvõtuosakonnale.

Registreerimistaotlus esitatakse Patendiametisse käsiposti, posti või faksi teel, kusjuures faksi teel saatmise korral esitatakse originaaldokumendid ühe kuu jooksul faksi saabumise kuupäevast arvates.

Registreerimistaotluse dokumentide tekst esitatakse masina- või arvutikirjas.

Registreerimistaotlus võib sisaldada ainult ühte geograafilist tähist.

Välisriikide taotlejad ajavad geograafiliste tähiste registreerimisega seotud asju Eesti patendivolinike kaudu.

Eesti taotlejad võivad ajada geograafiliste tähiste registreerimisega seotud asju Eesti patendivolinike kaudu või ise.

Registreerimistaotlus esitatakse eesti keeles.

Riigilõivud (vastavalt riigilõivuseadusele) tasutakse Rahandusministeeriumi kontole:

SEB - a/a 10220034796011,
Swedbank - a/a 221023778606,
Danske Bank A/S Eesti filiaal - a/a 333416110002,
Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal - a/a 17001577198.

Viitenumber Patendiameti toimingute eest 2900082362, viitenumber apellatsioonikomisjoni toimingute eest 2900074422.

Geograafilise tähise registreerimise avalduse planke saab Patendiametist või trükkida välja plankide lehelt.

Geograafilise tähise registreerimise taotluses esitatavad dokumendid

Registreerimistaotlus peab koosnema järgmistest dokumentidest:

geograafilise tähise registreerimise avaldus;
kirjeldus, mis näitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga ja määratleb geograafilise ala;
tõend geograafilise tähise kaitstuse kohta selle päritoluriigis või päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend, mis kinnitab kauba või teenuse konkreetse omaduse, maine või muu iseloomuliku tunnuse seost kauba või teenuse geograafilise päritoluga,
päritoluriigi pädeva ametiasutuse tõend taotleja õiguse kohta taotleda geograafilise tähise registreerimist käesoleva seaduse § 9 lõikes 1 sätestatu järgi;
riigilõivu tasumist tõendav dokument;
volikiri, kui taotlejal on esindaja.

Punktides 3 ja 4 nimetatud tõendite Eestis väljaandmine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega 6. juunist 2000 nr 182 "Ametiasutuste pädevus "Geograafilise tähise kaitse seaduse" rakendamisel".

Õigusaktid

Geograafilise tähise kaitse seadus võeti vastu 15. detsembril 1999 ja jõustus 10. jaanuaril 2000.

Geograafilise tähise kaitse seadus on kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutamislepingu koosseisu kuuluva intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS) nõuetega. Seaduse ettevalmistamisel arvestati Euroopa Nõukogu 14. juuli 1992. aasta määrusega EEC 2081/92.

Geograafilise tähise õiguskaitset reguleerivad lisaks seadusele Vabariigi Valitsuse määrused "Riiklik geograafiliste tähiste register" (RT I, 29.12.2011, 154) ja
"Ametiasutuste pädevus "Geograafilise tähise kaitse seaduse" rakendamisel" (RT I 2000, 45, 282) ning
justiitsministri määrused "Geograafilise tähise registreerimise tunnistuse vorminõuded ja vormistamise kord" (RT I, 10.01.2012, 6) ja "Geograafilise tähise registreerimise taotluse dokumentide vorminõuded" (RT I, 10.01.2012, 5).