 |
| ||
 |
|
|
Patendid
Mis on patent?Patent on üks leiutiste õiguskaitse vormidest (patendikaitse). Kuigi õigusaktides leiutist ei defineerita, mõeldakse leiutise all tehniliste probleemide lahendamiseks loodud tehnilisi lahendusi. Avastusi, korralduslikke ja äriideid ei loeta seega leiutisteks ning neid ei saa patentida [vaata lähemalt patendiseaduse (PS) § 6 lg 2]. Teine leiutiste õiguskaitse vorm on kasulik mudel. Patendi saamisel tekib patendiomanikul ainuõigus (monopol) leiutise valdamise, kasutamise ja käsutamise üle [patendiomaniku ainuõigus - PS §15]. Patendikaitse andmise õigusfilosoofiliseks aluseks on ühiskondlik kokkulepe, mis seisneb selles, et leiutaja panuse eest teaduse ja tehnika üldisesse arengusse annab ühiskond leiutajale vastutasuks võimaluse teatud aja jooksul leiutist ainsana oma äranägemisel kasutada ning sellest tulu saada. Seega ei ole patendi kehtivusaeg piiramatu. Eesti Vabariigis ja enamikus riikides kehtib patent kuni 20 aastat [patendi kehtivusaeg - PS § 37]. Riik kaitseb patendiomaniku ainuõigust nagu kõiki omandist lähtuvaid õigusi kohtu ja täitevvõimu teostavate haldusasutuste (politsei, täitevamet, toll) kaudu [PS § 53]. Patendikaitse antakse leiutisele selle registreerimisega patendiregistris [PS § 5 lg 2]. Leiutise registreerimiseks ja patendikaitse saamiseks tuleb koostada patenditaotlus ja esitada see Patendiametile. Patendiamet kontrollib leiutise patentsuse määramiseks selle uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust [patentsuse kriteeriumid - PS § 8]. Patentsuse kriteeriumidele vastav leiutis registreeritakse patendiregistris [PS § 34]. Leiutiste registreerimist loetakse patendi väljaandmiseks. Isik, kes patenti taotles (ehk patenditaotleja), muutub leiutise registreerimisel automaatselt patendiomanikuks. Tõendina patendi väljaandmise kohta saab patendiomanik dokumendi, mida nimetatakse patendikirjaks (ladina keeles litterae patentes) [PS § 36].
Miks on patenti vaja?Patendi vajalikkust võib vaadelda mitmest küljest. Patent on efektiivseimaid konkurentsivõitluse vahendeid. Patent annab vabaturumajanduse tingimustes ettevõtjale ühe vähestest tema kasutada olevaist seaduslikest vahenditest oma kaupadele tootmise ja turustamise monopoli kehtestamiseks. Uute lahenduste loomisel kulutatakse teadusuuringuteks ja arendustöödeks suuri summasid. Uue toote juurutamine tootmisse nõuab alati märkimisväärseid investeeringuid. Patendikaitse puudumisel kopeerivad konkurendid teie uusi tooteid, tegemata nende väljatöötamiseks kulutusi ning müües neid odavama hinnaga. Patendiga saadav monopol leiutise kasutamise ja käsutamise üle takistab konkurentidel samu tooteid toota ning võimaldab dikteerida toodete müügil sellist hinda, mis aitab katta tehtud kulutusi ja saada vajalikku sissetulekut. Patent aitab leida koostööpartnereid, vahel ka sponsoreid tootmise alustamiseks. Patent on vahend, mille abil kindlustatakse oma turupositsioone ja hõivatakse uusi turge. Patendipoliitika ühtlustamine aitab kindlustada ka näiteks riikide ühenduste ühtset majandusruumi. Lõpuks võib patendi omamine olla kellelegi ka auasjaks ja oma nime jäädvustamiseks tehnika ajalukku.
Patenditaotluse koostamine ja esitaminePatenditaotlus Patenditaotlus on kindlate reeglite kohaselt koostatud dokumentide kogum, mille leiutise autor või isik, kellel on õigus patenti taotleda, esitab patendi saamiseks Patendiametile. Patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord on täpsemalt määratud patendiseadusega [PS §19 ja § 20] ning majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega patenditaotluse sisu- ja vorminõuded ning Patendiametile esitamise kord. Patenditaotluse dokumentide kogum koosneb järgmistest põhidokumentidest:
Põhidokumentidele lisaks peavad patenditaotluses sisalduma järgmised dokumendid:
Dokumendid peavad olema koostatud eesti keeles. Leiutise nimetus patendi saamise avalduses ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse eesti ja inglise keeles. Välisriigi patenditaotleja korral on lisadokumentide originaalid sageli võõrkeeles. Kõigile võõrkeeles esitatud dokumentidele tuleb lisada tõlge. Patendi saamise avaldus peab olema koostatud vormikohasel plangil. Planke saab Patendiametist või trükkida välja plankide lehelt. Patendi saamise avaldus peab olema eesti keeles. Võõrkeeles esitatud patendi saamise avalduse korral patenditaotlust vastu ei võeta. Kõigi põhidokumentide tekst (sh patendi saamise avaldus) esitatakse trükikirjas (masinakiri, arvutikiri jm). Käsitsi kirjutatud dokumente vastu ei võeta. Patenditaotluse esitamine Patenditaotlus esitatakse Patendiametile. Patenditaotluse võib esitada posti teel Patendiameti aadressil või ise kohale tuua. Elektrooniliselt saab taotlust esitada tööstusomandi õiguskaitse taotluste elektroonilise esitamise portaali kaudu. Posti teel esitamisel võib kasutada nii tavalise posti kui ka ekspressposti teenuseid. Patenditaotlust kohale tuues võib selle anda vastuvõtuosakonda või asetada ööpäevaringselt avatud taotluste postkasti. Patenditaotluse esitamise kuupäev määratakse dokumentide tegeliku Patendiametisse saabumise järgi. Tavalise postiga saabunud patenditaotluse saabumise kuupäev on posti Patendiametisse saabumise kuupäev. Puhkepäevadel ja muudel töövabadel päevadel toodud posti saabumise kuupäevaks loetakse esimene tööpäev pärast töövaba päeva. Patenditaotluse postitamise kuupäeva patenditaotluse esitamise kuupäeva määramisel arvesse ei võeta. Saabumise kuupäev on päev, mil Patendiameti vastuvõtuosakond selle vastu võttis. Ekspressposti või muu kulleri toodud patenditaotluse saabumise kuupäev on päev, mil kuller patenditaotluse Patendiametile üle andis. Ööpäevaringselt avatud taotluste postkasti kasutamisel on patenditaotluse saabumise kuupäev päev, millal patenditaotlus tegelikult postkasti asetati. Postkasti tühjendatakse keskööl. Patenditaotluse esitamise kord ja selle erisused ühistaotlejate ning kodu- ja välismaiste taotlejate jaoks on kehtestatud määruse §-des 66-69. Patenditaotluse esitamise kuupäev Patendiamet määrab patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, millal Patendiametisse saabunud dokumentide kogumis sisalduvad vähemalt järgmised patenditaotluse elemendid:
Kui Patendiametisse saabunud dokumentide kontrollimisel selgub, et dokumentide kogumist puudub mõni eelpool loetletud patenditaotluse element, teatab Patendiamet sellest patenditaotluse esitanud isikule. Puuduvad elemendid tuleb esitada kahe kuu jooksul Patendiameti teate kuupäevast arvates. Sellisel juhul määrab Patendiamet patenditaotluse esitamise kuupäevaks päeva, mil patenditatoleja on kõrvaldanud algselt esitatud dokumentides kõik Patendiameti teates loetletud puudused.
Patenditaotluse esitamise eest tuleb tasuda riigilõiv 223,69 eurot, sealjuures patenditaotluse esitamise eest füüsilisest isikust taotleja või ainult füüsilistest isikutest taotlejate korral tasutakse riigilõivu 55,92 eurot. Riigilõiv tasutakse Rahandusministeeriumi kontole:
Viitenumber Patendiameti toimingute eest 2900082362, viitenumber apellatsioonikomisjoni toimingute eest 2900074422. Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõiv kahe kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates. Nimetatud riigilõivu tasumise tähtaega ei saa pikendada [PS § 20 lg 2]. Üle 10-punktilise patendinõudluse esitamise korral tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv [PS § 20 lg 3].
Rahvusvahelise taotluse (PCT taotluse) siseriiklikku menetlusse esitamineRahvusvahelise taotluse siseriiklikku menetlusse esitamise all mõeldakse toiminguid, mida patenditaotleja peab sooritama patendikoostöölepingu (PCT) [Patent Cooperation Treaty (PCT)] alusel esitatud ja rahvusvahelise faasi läbinud patenditaotluse menetluse jätkamiseks Eesti Vabariigis. Valdavalt puudutab see välisriikide isikute patenditaotlusi. Rahvusvahelise taotluse siseriiklikku menetlusse esitamise üldine kord on sätestatud PCT artiklites 22 ja 39 ning patendiseaduse paragrahvis 33. Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse esitamiseks on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise kord. Detailsed juhised on avaldatud Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) ingliskeelses käsiraamatus PCT Applicant's Guide - II osa. Kõige üldisem nõue on, et patenditaotleja peab siseriiklikku menetlusse sisenemisel patendiseaduse paragrahvi 33 lõikes 1 või 3 sätestatud tähtajaks esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke ning tasuma riigilõivu 223,69 eurot. 31,95-eurose lisalõivu eest saab põhjendatud juhtudel pikendada tõlke esitamise tähtaega, kuid mitte rohkem kui 33. kuu lõpuni prioriteedikuupäevast. Täiendavat infot PCT süsteemi kohta saab internetist:
Patenditaotluse menetlemine PatendiametisPatenditaotluse saabumisel kontrollib Patendiamet esmalt patenditaotluse vastavust nn "miinimumnõuetele" [PS § 21]. Kui patenditaotlus on nõuete kohane, teatab Patendiamet patenditaotlejale patenditaotluse numbri ja esitamise kuupäeva. §-s 21 loetletud puuduste ilmnemisel ei käsitleta esitatud dokumente patenditaotlusena ega võeta menetlusse. Pärast patenditaotluse menetlusse võtmist kontrollib Patendiamet kõigi esitatud dokumentide sisu ja vormi põhjalikumalt [PS § 22 - eelmenetlus]. Kontrollitakse, kas patenditaotluse dokumentide koostamisel on järgitud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega kehtestatud patenditaotluse sisu- ja vorminõudeid ning Patendiametile esitamise korda. Eelmenetluse käigus pööratakse põhitähelepanu dokumentide vormistamisele, patendi taotleja andmete piisavusele, volikirjale, prioriteedidokumendile, lõivude õigele tasumisele jne. Puuduste ja küsitatavuste ilmnemisel saadetakse patenditaotlejale järelepärimine selgituste saamiseks. Erilist tähelepanu pööratakse dokumentide vormistamise kohta kehtestatud nõuete (paberilehe mõõtmed, veerised, teksti loetavus, jooniste vastavus tehnilise joonestamise nõuetele) täitmisele. Lohakas vormistamine või vormistamisnõuete eiramine takistab tehniliselt patenditaotluse avaldamist ning seetõttu palutakse sellised dokumendid ümber vormistada. Selgituste andmata jätmise või puuduste määratud tähtajaks kõrvaldamata jätmise korral lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi. 18 kuu möödumisel patenditaotluse esitamise kuupäevast või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast patenditaotlus avaldatakse [PS § 24]. Kuni avaldamiseni Patendiamet ei avalikusta patenditaotluse sisu (leiutise olemust). Pärast avaldamist on patenditaotlus tervikuna ja selle menetluse käik avalik. Igaüks võib nõuda patenditaotluse menetluse toimikuga kohapeal tutvumist ja ärakirju patenditaotluse dokumentidest. Patenditaotleja võib nõuda patenditaotluse varasemat avaldamist, mitte aga avaldamise edasilükkamist. Pärast avaldamist alustatakse patenditaotluses kirjeldatud leiutise sisulist ekspertiisi. Patenditaotluste ekspertiisi võtmise järjekorra aluseks on prioriteedikuupäev. Kuna tegemist on uudsuse ekspertiisiga, ei saa hiljem esitatud patenditaotluse ekspertiisi alustada enne Patendiametis menetluses olevate samasse tehnikavaldkonda kuuluvate varem esitatud või varasema prioriteediga leiutiste ekspertiisi lõpetamist. Patenditaotluse ekspertiisi käigus kontrollitakse leiutise uudsust, leiutustaset ja tööstuslikku kasutatavust [PS § 8]. Leiutise uudsust kontrollitakse absoluutse (ülemaailmse) uudsuse seisukohalt. See tähendab, et uudsuse kontrollimisel arvestatakse kogu maailma patendiinformatsiooni, teadus- ja tehnikakirjanduse ning tootekataloogidega. Samuti võetakse arvesse ajalehtedes ja ajakirjades ning raadios, televisioonis, internetis või mistahes muu avaliku meedia vahendusel avaldatud informatsiooni. Peale selle võetakse arvesse leiutise avalik kasutamine ja näitustel eksponeerimine. Sama kehtib ka teabe kohta, mille alusel hinnatakse leiutustaset. Tööstuslikult kasutatavad on leiutised, mille kasutatavuse võimalikkus ei sõltu näiteks kasutaja individuaalsetest võimetest, muudest juhuslikest teguritest või määramata tingimustest. Ekspertiisi alustades teeb Patendiameti ekspert esmalt nn "tehnika taseme otsingu" valdkonnas, kuhu leiutis kuulub. Otsingu tulemused edastatakse tutvumiseks patenditaotlejale. Patenditaotleja võib eelnimetatud otsingu tulemusi arvestades teha soovi korral patenditaotluses muudatusi. Muudatuste ulatus on siiski piiratud. Muudatused ei tohi muuta algselt patenditaotluses avatud leiutise olemust ega laiendada kaitse ulatust, võrreldes sellega, milline oli kaitse ulatus patenditaotluse avaldamisel [PS § 24, § 25]. Leiutise olemuse muutmiseks loetakse uute tehniliste tunnuste lisamist leiutiskirjeldusse või patendinõudlusse. Eriti tundlik leiutise olemuse muutumise seisukohalt on jooniste täiendamine. Kaitse ulatuse määrab patendinõudluse sõltumatu punkti sõnastus. Pärast patenditaotluse avaldamist ei tohi reeglina üldistada patendinõudluses esitatud mõisteid, suurendades nende mahtu. Ekspert võib ekspertiisi käigus nõuda menetlust takistavate asjaolude ilmnemisel patenditaotlejalt selgitusi, samuti patenditaotluse parandamist ja täiendamist [PS § 23 lg 2]. Kui leiutis vastab uudsuse, leiutustaseme ja tööstusliku kasutatavuse kriteeriumile ja patenditaotluse dokumentide vorminõuded on täidetud, teeb Patendiamet patendi väljaandmise otsuse [PS § 23 lg 4]. Et otsus jõustuks, peab patenditaotleja kolme kuu jooksul otsuse kuupäevast tasuma riigilõivu 95,86 eurot leiutise kandmiseks patendiregistrisse [PS § 35 lg 4]. Kui lõiv jääb nimetatud tähtaja jooksul tasumata, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks. Kui leiutis ei vasta kas uudsuse, leiutustaseme või tööstusliku kasutatavuse kriteeriumile või patenditaotleja jätab eksperdi nõutud patenditaotluse parandused tegemata või selgitused andmata, lükkab Patendiamet patenditaotluse tagasi [PS § 23 lg 5]. Patendiameti otsust on võimalik vaidlustada tööstusomandi apellatsioonikomisjonis [PS § 30]. Patendi väljaandmise kohta avaldatakse teade Eesti Patendilehes. Nimetatud teate avaldamise päevast peab igaüks arvesse võtma, et patenditaotlejast on saanud patendiomanik, kellel on ainuõigus leiutist vallata, kasutada ja käsutada. Arvestama peab ka, et patendiomaniku ainuõigus leiutisele kehtib patenditaotluse esitamise kuupäevast alates. Leiutise patendiregistrisse kandmise ja patendiomaniku ainuõiguse tõenduseks väljastatakse patendiomanikule ka patendikiri [PS § 36].
Patentimine välisriikidesLeiutise patentimise peamine eesmärk välisriigis on sama, mis Eesti Vabariigiski. Selleks on leiutaja tahe omada ka välisriigis ainuõigust (st leiutise monopoolse valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust) oma leiutisele . Igaüks võib patentida oma leiutise oma äranägemisel mis tahes välisriigis. Riik ei sekku leiutiste välispatentimisse. Äri silmaspidavale leiutajale peaks leiutise välisriikides patentimine olema äriplaani oluline osa. Kahjuks on küllalt levinud kaks põhilist väärarusaama. Ühe kohaselt arvatakse, et mis tahes riigis saadud patent kaitseb leiutist kõikides riikides üle maailma. Teise väärarusaama kohaselt saab patendikoostöölepingu alusel esitatud patenditaotlusega ülemaailmse kehtivusega patendi. Leiutist on välisriigis võimalik patentida siiski vaid kas igas väljavalitud riigis eraldi või rahvusvaheliste kokkulepete võimalusi kasutades üheaegselt teatud riikide grupis. Iga välisriigi patendiametile patenditaotluse eraldi esitamisel tuleb patenditaotlus koostada ja esitada vastava riigi seaduse kohaselt. Reeglina tuleb patenditaotlus koostada selle riigi riigikeeles. Samuti tuleb leida ja volitada kohalik patendivolinik end esindama suhtlemisel patendiametiga. Põhilised rahvusvahelised kokkulepped leiutiste välispatentimisel on patendikoostööleping, Euroopa patendikonventsioon ja Euraasia patendikonventsioon.
Patendikoostöölepinguga on loodud patenditaotluse esitamise süsteem, mis võimaldab taotleda ühtse vormi kohaselt koostatud patenditaotlusega patenti paljudes riikides üle maailma. Patendikoostöölepingu osalisriigid on enamus nii arenenud kui ka arengumaadest kõikides maailmajagudes. Patenditaotluse esitamise põhimõte on järgmine: patenditaotleja esitab lepinguga kehtestatud vormile vastava rahvusvahelise taotluse oma asukohariigi, füüsilised isikud ka riigi, kelle kodakondsed nad on, patendiametile või Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) Rahvusvahelisele Büroole asukohaga Genfis. Rahvusvahelises taotluses tuleb ära märkida riigid, kus patenti soovitakse taotleda. Patendikoostöölepingus ettenähtud ajal edastab Rahvusvaheline Büroo rahvusvahelise taotluse ärakirjad kõigi märgitud riikide patendiametitele. Sellega Rahvusvahelise Büroo roll lõppeb. Patendi saamiseks peab patenditaotleja edaspidi ise suhtlema märgitud riikide patendiametitega. Reeglina on vaja volitada ennast esindama kohalik patendivolinik. Patendi väljaandmise või sellest keeldumise otsustab iga märgitud riigi patendiamet, sõltumata rahvusvahelise taotluse menetluse käigust teistes märgitud riikides. Eesti leiutajad võivad rahvusvahelise taotluse esitada Patendiameti kaudu. Vajalikke avalduse planke saab tasuta Patendiameti vastuvõtuosakonnast või trükkida välja plankide lehelt. (Aegunud planke ei tohi kasutada.) Rahvusvaheline taotlus tuleb esitada inglise või saksa keeles. Detailsed juhised rahvusvahelise taotluse esitamiseks on avaldatud ka WIPO ingliskeelses käsiraamatus PCT Applicant's Guide - I osa.
Euroopa patendikonventsioon hõlmab käesoleval ajal 38 Euroopa riiki (kõigi Euroopa Patendiorganisatsiooni liikmesriikide nimekiri, iga riigi ühinemise aeg ja kaart on EPO veebilehel). Patendikonventsioon võimaldab ühtse vormi kohaselt koostatud patenditaotlusega taotleda samaaegselt patenti mitmes konventsiooni liikmesriigis. Analoogselt rahvusvahelise taotlusega tuleb ka selles taotluses ära märkida riigid, kus soovitakse patenti saada. Erinevus on aga selles, et patendi väljaandmise või sellest keeldumise otsustab Euroopa Patendiamet. Euroopa Patendiameti poolt väljaantud patent kehtib kõikides märgitud riikides, kui patenditaotleja on esitanud õigeaegselt vajalikud tõlked ja tasunud lõivud (vt Euroopa patendi keskmine maksumus). Euroopa patenditaotlust on võimalik esitada kas Euroopa Patendiameti või konventsiooni mõne liikmesriigi patendiameti kaudu.
Euraasia patendikonventsioon hõlmab osa SRÜ riike. Euraasia patendikonventsioon võimaldab ainukesena jõusolevatest rahvusvahelistest kokkulepetest taotleda sellist patenti, mis kehtib kõigis konventsiooni liikmesriikides. Leiutise välispatentimisel on soovitav kasutada Eesti patendivolinike abi. Viimased võivad abistada ka välisriikide patendivolinike leidmisel ja nende esindajaks volitamisel. Õigusaktid
|
|
||
|
|
|
lehekülg muudetud: 31.05.13
 |
|
