Nizza klassifikatsiooni 10. redaktsiooni 2013. a versioon

EESSÕNA

Märkide registreerimisel kasutatav kaupade ja teenuste rahvusvaheline (Nizza) klassifikatsioon kehtestati 15. juunil 1957 Nizza Diplomaatilisel Konverentsil sõlmitud kokkuleppega ning vaadati uuesti läbi Stockholmis 1967 ja Genfis 1977 ning muudeti aastal 1979.

Nizza kokkuleppe osalised riigid moodustavad Spetsiaalse Liidu Tööstusomandi Kaitse Pariisi Liidu raamides. Nad on vastu võtnud Nizza klassifikatsiooni ja kasutavad seda märkide registreerimisel.

Igal Nizza kokkuleppe osalisel riigil on kohustus kasutada Nizza klassifikatsiooni seoses märkide registreerimisega kas peamise või abiklassifikatsioonina ja märkida märkide registreerimist puudutavaisse ametlikesse dokumentidesse ja väljaannetesse klassifikatsiooni klasside numbrid, kuhu kuuluvad kaubad või teenused, mille jaoks märk on registreeritud.

Nizza klassifikatsiooni kasutamine pole kohustuslik mitte ainult seoses märkide rahvusliku registreerimisega Nizza kokkuleppe osalistes riikides, vaid ka seoses WIPO Rahvusvahelise Büroo poolt vastavalt Märkide rahvusvahelist registreerimist puudutavale Madridi kokkuleppele ja Märkide rahvusvahelist registreerimist puudutava Madridi kokkuleppe protokollile teostatud märkide rahvusvahelise registreerimisega ja ka märkide registreerimisel Aafrika Intellektuaalomandi Organisatsioonis (OAPI), Aafrika Regionaalse Intellektuaalomandi Organisatsioonis (ARIPO), Beneluxi Kaubamärgiametis (BBM) ja Siseturu Ühtlustamise Ametis (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (OHIM).

Nizza klassifikatsiooni kasutatakse ka paljudes riikides, mis ei ole Nizza kokkuleppe osalised.

NIZZA KLASSIFIKATSIOONI REVIDEERITUD VÄLJAANDED

Nizza klassifikatsioon põhineb klassifikatsioonil, mis loodi Intellektuaalse Omandi Kaitse Rahvusvahelise Büroo (BIRPI) – WIPO eelkäija – poolt 1935. aastal. See oli sama 34 klassist ja kaupade alfabeetilisest loendist koosnev klassifikatsioon, mis võeti vastu Nizza kokkuleppega ja mida hiljem on laiendatud üheteistkümne teenusklassiga ja nende teenuste alfabeetilise loendiga.

Nizza kokkuleppega nähakse ette ekspertide komitee moodustamine, kus on esindatud kõik kokkuleppe osalised riigid. Ekspertide komitee otsustab kõigi muudatuste tegemise klassifikatsioonis, täpsemalt kaupade ja teenuste liikumise eri klasside vahel, alfabeetilise loendi kaasajastamise ja vajalike selgitavate märkuste esitamise.

Alates Nizza kokkuleppe jõustumisest 8. aprillil 1961 on ekspertide komitee pidanud 22 istungit ja tema kõige märkimisväärsemate saavutuste hulgas on kaupade ja teenuste alfabeetilise loendi ülevaatamine vormilisest küljest lähtudes (1970ndate lõpus), üldiste märkuste, klasside pealkirjade ja selgitavate märkuste oluline modifitseerimine (1982), igale üksikule tootele või teenusele alfabeetilises loendis "baasnumbri" andmine (1990), mis võimaldab kasutajal leida sama toote või teenuse klassifikatsiooni mõnes teises keeleversioonis, ja klassi 42 revideerimise tulemusel klasside 43–45 loomine (2000).

Oma 22. istungil, mis peeti aprillis 2012, võttis ekspertide komitee vastu Nizza klassifikatsiooni kümnendas redaktsioonis tehtud muudatused.

Alates 2013. aastast revideerib ekspertide komitee Nizza klassifikatsiooni iga-aastaselt. Vastav versioon avaldatakse ja jõustub igal aastal 1. jaanuaril.

Nizza klassifikatsiooni iga-aastastesse versioonidesse viiakse sisse muudatused, mis ekspertide komitee on alates eelmise versiooni jõustumisest vastu võtnud. Muudatuste all peetakse silmas nii alfabeetilisse loendisse uute kaupade ja teenuste lisamist ning sealt nende välja jätmist kui ka kaupade ja teenuste, klasside pealkirjade ja selgitavate märkuste sõnastuse muutmist.

Uued redaktsioonid ilmuvad endiselt iga viie aasta tagant. Uutesse redaktsioonidesse viiakse sisse kõik viieaastase revideerimisperioodi jooksul tehtud muudatused ja parandused. Paranduste all mõeldakse kaupade või teenuste ühest klassist teise üleviimist või mõne uue klassi loomist.

NIZZA KLASSIFIKATSIOONI REDAKTSIOONID

Nizza klassifikatsiooni esimene redaktsioon ilmus aastal 1963, teine 1971, kolmas 1981, neljas 1983, viies 1987, kuues 1992, seitsmes 1996, kaheksas 2001 ja üheksas 2006, kümnes juunis 2011 ja jõustus 1. jaanuaril 2012. Käesolev versioon on kümnenda redaktsiooni 2013. aasta versioon. See on jõus 1. jaanuarist 2013.

EESTI VABARIIK

ühines märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega 1977. aasta 13. mai Genfi redaktsioonis, mida on parandatud 28. septembril 1979 (RT II 1996, 4,14; 5/6 lk 208).

Nimetatud kokkulepe jõustus Eesti Vabariigi suhtes 27. mail 1996 (RT II 1996, 11/12 lk 432).